Allikas: http://www.parnupostimees.ee/3097561/heli-kunnapas-raha-on-alati
Heli Künnapas: Raha on alati
Praeguseks on suur osa eestlasi tüdinenud üksteisega konkureerivatest “raha juurde” või maksude vähendamise lubadustest suurtel plakatitel ja reklaamides. Kõigile on selge, et meie riik selliselt edasi minna ei saa. Muudatused on hädatarvilikud. Paljud kandideerijad seda lubavadki. Varasematel aastatel on nii mõndagi vajalikku aga tegemata jäänud põhjendusel, et “raha ei ole!”.
Millised on sellises olukorras Pärnumaa väljakutsed järgnevatel aastatel ja kuidas neile vastata?
Hoolime olemasolevatest
Moodne on korrutada, et meie inimesed kolivad ära ja lapsi ei sünni. Väidetavalt ei saa me midagi teha, sest meid on liiga vähe. Ent kuidas jääb nende inimesega, kes on siin? Nende lastega, kes on sündinud?
Statistika järgi on meil jätkuvalt lapsi, kes lähevad õhtul tühja kõhuga magama. Ükskõik, mis on selle põhjus, et neil süüa pole. Ükskõik, kui mitu neid täpselt on. Nii kaua, kui leidub selliseid lapsi, on meil järelikult liiga palju lapsi sündinud, sest me ei suuda kõigi olemasolevate eest minimaalselgi määral hoolitseda.
Jah, lapsevanemad ei saa lapsi riigile, vaid endale ja on ise lõpuni vastutavad. Pole aga saladus, et alati see ei toimi nii.
Ühendus nimetusega riik on loodud selleks, et täita ülesandeid, mida igal inimesel või perel pole mõistlik üksi teha. Aidata nõrgemaid. Nii on meil Pärnumaalgi suur väljakutse oma nõrgematega hakkama saada.
See ei pea alati tähendama rahasummade suurendamist, vaid näiteks paremat infovahetust avaliku sektori organisatsioonide ja kodanikuühenduste vahel. Koostöö, mille eesmärk on probleemi lahendamine, mitte vägikaika vedamine teemal, kellele langeb au tehtud töö eest.
Pea iga päev võib lugeda uusi lugusid, kuidas pealinnast kaugemates kohtades pannakse kinni kool, postkontor, pangakontor, apteek, pood või mõni muu igapäevaseks eluks vajalik asutus. Vallamajasid enamasti veel mitte.
Pärnumaal on ühinenud kohalikke omavalitsusi küll vähe, kuid oma ülesannete täitmine on keeruline mitmele. Nii olemegi kummalises olukorras, et vallamaja on igas väikses kohas, kuid muid kodanikule vajalikke asutusi napib ja nende teenuste järgi tuleb mitmekümne kilomeetri kaugusele linna sõita. Kokkuhoid riigile võrdub seega väljaminekute suurenemisega kodanikule. Kui riik ei suuda tagada avalike teenuste kättesaadavust elanikele, ei ole meil ju liiga vähe inimesi.
Eesti Vabaerakond soovib käivitada haldusreformi, mis annab omavalitsustele senisest rohkem võimu, nii et riik arvestaks taaskord reaalsete inimeste elu ja tahet. Ja need reaalsed inimesed oleme meie sinuga, kes me elame Pärnumaa eri nurkades.
Üle kümne aasta Pärnumaalgi vaimuelu edendanud praegune EELK peapiiskop Urmas Viilma ütles eelmise aasta lõpus “Kahekõne” saates, et kiriku ülesanne on inimesi teenida, et inimeste vaimulik teenimine tuleb tagada, kuni nad seal külades veel elavad.
Leian, et riigina peame samuti oma kodanikke teenima, kuni kusagil külas keegi elab, selmet suunata raha iseennast toitvate süsteemide ja betoonkarpide ülalpidamiseks. Osa avalikke teenuseid saab täita rahva ühistegevusena, kuid kõik algab siiski arusaamisest, et iga inimene on oluline, kõigile tuleb teenust osutada ja peame üheskoos leidma viisi, kuidas seda teha.
Toetame ettevõtlikke
Raha tuleb ettevõtlusest. Maal pole paljudel tööd, kuid kõigil on võimalik ettevõtjaks hakata. Kahjuks teeb meie praegune maksusüsteem väikeettevõtjaks olemise suhteliselt võimatuks, sest kõrgete tööjõumaksude tasumiseks tuleb toote hind tõsta nii kõrgeks, et seda ei osteta, ja nii pole teenistust.
Isegi kui ettevõtja on oma firmas valmis väikese palga eest alustama, kuna väikeettevõtte tootlikkus ei luba rohkem maksta, ei soosi meie maksusüsteem seda. Rääkimata sellest, et väikse palga eest töötades ei saa inimene ühe tööaasta eest kirja täit pensioniaastat. See on ebaõiglane ja tuleb ära muuta.
Ettevõtluse soosimine on üks Pärnumaa järgmiste aastate väljakutsetest. Me peame toetama väikeettevõtjaid, sest nemad hoiavad elu meie maal. Võime ju väljaspool suuremaid linnu jääda ootama, millal mõni rikas välismaa firma siia oma tootmise tahab tuua, et eestlasi odava tööjõuna kasutada. Või hoopis maksusüsteemi muuta ja oma inimeste ettevõtlikkust toetada. Väiksem sotsiaalmaks tuleks kompenseerida mõistliku suurusega ettevõtte tulumaksuga.
Mitu aastat vallavolikogus ja eri organisatsioonide juhatuses on mulle andnud õppetunni, et raha on alati. Küsimus on selles, kuidas seda raha jagatakse. Oleme jõudnud olukorda, kus tuleb seisatada ja mõelda, kas sihikindlalt rühitud rada on ikka õige. See tähendab julgust torkida siiani püsivalt seisnud sambaid. Äkki tuleb neidki liigutada?
Nii on Eestis ja Pärnumaal meie väljakutse järgnevatel aastatel julgus ja oskus asju uue pilguga vaadata-hinnata ja kokku panna kodanikuga senisest rohkem arvestav riik.
Heli Künnapas, Eesti Vabaerakonna kandidaat Pärnumaal