FANDOM



KAVA

Cécile Chaminade (1857-1944)

Kontsertiino op.107 (1902)

Xavier Montsalvatge (1912-2002)

Viis musta laulu (Cinco canciones negras, 1945)
Kuuba klaveris (Cuba dentro de un piano), Rafael Alberti Merello tekstile
Habanera olemus, 18.sajand (Punto de Habanera (Siglo XVIII)), Néstor Luján y Fernández'i tekstile
Mees noaga (Chévere), Nicolas Guillén'i tekstile
Unelaul väiksele mustale poisile (Canción de cuna para dormir a un negrito), Ildefonso Pereda Valdés'i tekstile
Must laul (Canto negro), Nicolas Guillén'i tekstile

Gabriel Fauré (1845-1924)

Fantaasia flöödile ja klaverile op.79 (1898)

Reynaldo Hahn (1874–1947)

Si mes vers avaient des ailes (1888) Victor Marie Hugo tekstile
L’heure exquise (1889-90) laulutsüklist Chansons grises Paul Verlaine’i tekstidele
L’énamourée (1892) Théodore Faullin de Banville’i tekstile
Fêtes galantes (1892) Paul Verlaine’i tekstile Mandoline kogumikust Fêtes galantes
D'une prison (1892) Paul Verlaine’i tekstile
À Chloris (1913) Théophile de Viau’ tekstile

Claude Debussy (1862-1918)

Claire de Lune / Kuuvalgus (1890) klaveripalade tsüklist Suite Bergamasque Anne Christophersoni seades flöödile ja klaverile

Camille Saint-Saëns (1835-1921)

Violons dans le soir (1907), Anna de Noailles’ (Anna Elizabeth Mathieu, Comtesse de Noailles (1876-1933)) poeemi põhjal


Kai Kallastu, sopran
Leonora Palu, flööt
Andrus Kallastu, klaver


Hispaania helilooja Xavier Montsalvatge oli üks mõjukamaid isikuid 20. sajandi Kataloonia muusikaelus. Tema heliloomingu stiil muutus tema elu jooksul korduvalt. 1940ndatel oli ta mõjutatud Wagnerist ja kaksteisthelitehnikast, mida leiab sellel perioodil palju ka teiste kataloonia heliloojate muusikast. 1950ndatel alanud tihe suhtlemine prantsuse heliloojate Olivier Messiaeni ja Georges Auriciga viis oluliste muutusteni ka loomingus. Ta hakkas kirjutama vabapolüfoonilist muusikat. Montsalvatge elu lõpupoolel kirjutatud teosed on mõjutatud avangardismist. Montsalvatge rikkalikus loomingus leiab nii oopereid, orkestriteoseid kui ka kammermuusikat. Kavas kõlavate “Viie musta laulu” (1945) jaoks leidis ta inspiratsiooni Antillide piirkonna rahvamuusikast. Xavier Montsalvatge tegutses ka kriitiku ja õppejõuna.

Prantsuse muusika suurkujude Gabriel Fauré, Camille Saint-Saënsi ja Claude Debussy kõrval on Venetsueelas sündinud saksa-juudi-hispaania päritolu Reynaldo Hahn (1875-1947) Eesti kultuuriruumis praktiliselt tundmatu. Hahn oli dirigent, helilooja ja muusikakriitik, kes asus juba kümneaastaselt õppima Pariisi Konservatooriumi. Tema heliloominguõpetajateks olid Jules Massenet, Charles Gounod ja Camille Saint-Saëns. Hiljem töötas Hahn aastaid Pariisi Ooperi dirigendina, kus tema lemmikheliloojaks oli Mozart, kelle oopereid ta juhatas ka 1920ndatel Salzburgi Festivalil. Hahnist räägitakse kui seltskonnalõvist, kes laulis ja saatis end ise klaveril, sigar suunurgas. Tema hingesööbivate meloodiatega laululooming on varjundirohke, peen ja intelligentne. Seda on kritiseeritud ka kui konservatiivset, tahapoolevaatavat. Samas oli historitsism 19. sajandi lõpu, 20. sajandi vahetuse paiku moes ka muudes kunstivaldkondades.


Sopran Kai Kallastu on õppinud laulmist Metropolia Ülikoolis Soomes ning osalenud paljudel meistrikursustel. Tema õpetajateks on olnud Malle Raid, Matti Pelo, Johanna Bister ja Irina Gavrilovici. Ta on esinenud ooperilaulja, muusikateatriartisti, kammermuusiku ja mitmete orkestrite solistina. Tema repertuaar hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ning ta on olnud mitmete heliloojate eksperimentaalsete vokaalteoste esmaesitaja. Ta on olnud Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat aastatel 2009, 2010 ja 2012. (http://www.kallastu.ee)

Flötist Leonora Palu tegutseb aktiivselt kammermuusikuna. Erinevad kontserdiprojektid on viinud teda konkurssidele ning festivalidele Leetu, Soome, Rootsi, Austriasse, Saksamaale ja Itaaliasse. Aastatel 2001-2008 töötas ta Rahvusooperis Estonia orkestrandina. Hetkel töötab ta Pärnu Linnaorkestris, esinedes pidevalt ka orkestrisolistina. Flötist on nüüdismuusikat ja eksperimentaalset muusikateatrit viljeleva Repoo Ensemble liige. Samuti tegutseb ta produtsendina ning originaalsete ning eksperimentaalsete muusikaliste sündmuste korraldajana. Nende hulgas näiteks erinevaid kunstiliike ühendava kontserdisarja „Vaata muusikat, kuula kunsti“ kunstilise juhina.

Helilooja ja dirigent Andrus Kallastu on teinud koostööd paljude suurepäraste muusikutega Eestis, Soomes, Saksamaal, Šveitsis, Prantsusmaal ja mujal Euroopas ning tegutsenud erinevate muusikafestivalide ja kollektiivide kunstiline juhina Eestis ja Soomes. Muusikalise kogemuse, stiilitaju ja teadmiste poolest on Andrus Kallastu silmapaistvalt mitmekülgne: interpreedina on ta esitanud teoseid gregoriaanikast ultramoodsate interdistsiplinaarsete kompositsioonideni ning olnud hinnatud barokk- ja klassikalise muusika interpreet. Tema meelisheliloojate hulka kuuluvad nii Machaut, Bach, Mozart ja Richard Strauss kui ka Stravinski, Boulez, Xenakis ja Ferneyhough. Nii dirigendi kui ka heliloojana tunneb Kallastu suurt huvi inimhääle ja muusikateatri vastu ning klaverimängijana on ta nõutud ansamblipartner nii lauljatele kui ka instrumentalistidele. (http://www.kallastu.ee)

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki