FANDOM


L 19.3.2016 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik


KAVA

Johann Sebastian Bach (1685-1750)

Süit soolotšellole nr 1 G-duur BWV 1007 (1717-1723)
Prelude
Allemande
Courante
Sarabande
Menuett I & II
Gigue

Antonino Reggio (1725-ca 1800)

Sonaat kahele tšellole nr 1 c-moll Hr 118
Adagio
Allegro

Johann Sebastian Bach (1685-1750)

Süit soolotšellole nr 3 C-duur BWV 1009 (1717-1723)
Prelude
Allemande
Courante
Sarabande
Bourrèe I & II
Gigue

Antonino Reggio (1725-ca 1800)

Sonaat kahele tšellole nr 8 D-duur Hr 125
Andante assai
Presto assai


Johannes Sarapuu, tšello
Aare Tammesalu, tšello

Koostöös Lossimuusika kontserdisari ja Loovüksus MTÜ


JOHANN SEBASTIAN BACHI (1685-1750) tähtsust muusikaloos on võrreldud Leonardo da Vinci mõjuga kujutavale kunstile ja William Shakespeare rolliga kirjanduses. Tema loomingulise pärandi suurus on hämmastav ja aukartust äratav, selle sisulised väärtused tõstavad aga autori sellistesse kõrgustesse, et räägitakse ajast enne ja peale Bachi.

Kuue süidi soolotšellole (BWV 1007-1012) ja nendega paralleelselt loodud soolosonaatide ning -partiitade sooloviiulile (BWV 1001-1006) tähtsust mõlema instrumendi arengule on võimatu üle hinnata. Need on keelpillimängu tüviteosed, ilmselt enim esitatud muusika mõlemale soolopillile ja samas lõputu uurimisallikas nii interpreetidele kui muusikateadlastele. Teosed on loodud ajavahemikul 1717-1723, kui Bach teenis õukonnakapelli juhina Köthenis. Kui viiulisonaatide ja -partiitade autori käsikirja säilitatakse Berliinis, siis tšellosüite tunneme vaid tänu koopiatele, mis aga sisaldavad hulgaliselt ebatäpsusi ja erinevad teineteisest sel määral, et iga tšellist võtab endale õiguse ning kohustuse olla ka kõnealuse muusika redigeerija ning loominguline tõlgndaja. Süitide muusikalise tekstuuri teeb erakordseks kolme- ja neljahäälse kontrapunktilise ja polüfoonilise teksti edasiandmine ühe muusikalisel real (nö varjatud polüfoonia). Süitide aluseks on barokktantsud, millele helilooja on juurde lisanud sissejuhatavad prelüüdid. Interpreedile esitab see muusika väga kõrgeid nõudmisi, seda nii mängutehnilises kui muusika kujundamise mõttes. Pühapäevase kontserdi kavas olev süit soolotšellole nr 3 C-duur on kogu tsükli helgemaid ja virutoossemaid, kandes rõõmsaid kevadisi meeleolusid.

Vähetuntud itaalia helilooja ANTONINO REGGIO (1725-ca 1800) kohta on tema kaasaegsed öelnud: "võimekas helilooja ja interpreet nii klahviplli- kui tšellomängus, kes valdab helikunsti saladusi" (Dr Charles Burney, 1770); "intellektuaal ja erudiit, kes suudab tunnetada muusika sügavust" (poeet ja kirjanik Giovanni Gherado De Rossi). Maltal tegutsev briti muusikateadlane Anthony Hart redigeeris ja andis 2014. aastal välja Reggio 12 sonaati kahele tšellole. Tõenäoliselt viimati helilooja eluajal kõlanud teostest tuleb tänasel kontserdil ettekandele kaks: nr 1 c-moll Hr 118 ja nr 8 D-duur Hr 125.


JOHANNES SARAPUU (1992) alustas 6-aastaselt tšelloõpinguid VHK Muusikakoolis Aare Tammesalu ja klaveriõpinguid Anneli Tanksimäe juures. Tšellotunde ja meistrikursusi on võtnud mitmetelt pedagoogidelt, sh. Laine Leichter, Teet Järvi, Mart Laas, Ivan Monighetti, Bartoz Koziak, Aleksander Rudin jt. Aastatel 2008-2011 õppis ka Helsingis Hannu Kiiski juures. 2008 augustis ja 2010 oktoobris osales Hispaanias pikematel meistrikursustel, õpetajaks Iagoba Fanlo (Madriidi Kuninglik Konservatoorium). On osalenud paljudes kammermuusika- ja orkestriprojektides (muuhulgas Eesti Kontserdi hooajakavades), alates 2008 aastast tegev agentuuri Corelli Music barokkorkestris. Johannes Sarapuu on osalenud mitmetel üleriigilistel noortekonkurssidel ja saavutanud auhinnalisi kohti nii tšellistina kui pianistina. 2011-2012 õppis ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias dotsent Henry-David Varema tšelloklassis. Alates 2012 õpib Berliinis UDK-s (Universität der Künste) prof.emer. Wolfgang Boettcheri, alates 2013 septembrist professor Konstantin Heidrichi tšelloklassis. Ta on esinenud kammerkontsertidel Berliinis, andnud agentuuri Corelli Music poolt korraldatud kontserdisarjas”Põhjaranniku augustiööd Bachi tšellomuusikaga” rea soolokontserte, osalenud Vox Clamantise koosseisus turneedel Jaapanis, Prantsusmaal, Poolas ja Eestis ning teinud tšellistina kaasa Theatrumi projektides. Johannes Sarapuu on 2015 Vabariikliku keelpillimängijate konkursi laureaat.

“Üliaus ja stiiliteadlik Bachi esitus oli kindlasti tšellistide parim. Aus polnud ainult Bachi esitus, tegemist on enda vastu kompromissitult nõudliku mängijaga, kelle suuremad muusikalised edusammud on kindlasti veel ees”. Lembi Mets 2015 Vabariiklikust keelpillimängijate konkursist, ajakiri Teater.Muusika.Kino

Tšellist AARE TAMMESALU tegutseb solisti ja kammermuusikuna, esitades nii klassikalist repertuaari kui ka nüüdismuusikat. Lisaks on ta aktiivne kontserdikorraldaja ja pedagoog. Tammesalu õppis tšellomängu Tallinna Muusikakeskkoolis Laine Leichteri klassis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Ivo Juuli ning prof. Toomas Velmeti juures. 1987. aastal võitis ta laureaaditiitli Vabariiklikul keelpillimängijate konkursil. Hiljem täiendas end Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris prof. Peeter Paemurru juhendamisel. Aare Tammesalu on soleerinud ERSO, RO Estonia Sümfooniaorkestri, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Pärnu Linnaorkestri, XXI sajandi orkestri, Kotka Linnaorkestri (Soome) ja Eesti Rahvusmeeskoori ees. Ta on Tobiase Keelpillikvarteti ja ansambli Resonabis liige. Lisaks arvukatele esinemistele kodumaistel muusikafestivalidele ja kontserdisarjades on ta üles astunud enamikus Euroopa riikides, Iisraelis, Iraanis, Kanadas, USA-s ja Venemaal. Ta on salvestanud heliplaate ja olnud paljude uudisteoste esmaesitajaks ning teinud koostööd väljapaistvate heliloojatega (Lepo Sumera, Eino Tamberg jt). 2008. aastal osales ta tummfilmi "Noored kotkad" (1927, režissöör Theodor Luts) taasesituse muusikalisel kujundamisel. Aare Tammesalu on töötanud muusikaprodutsendina Eesti Kontserdis ja Pärnu Filharmoonias. Lisaks on ta korraldanud interpretatsioonikonkursse: Bachi konkurss Eesti Muusikaakadeemias (2000) ja Pärnu viiuldajate konkurss (2008, 2010). Ta on 1995. aastast Saaremaal toimuva Mustjala Festivali kunstiline juht ja Kadrioru kunstimuuseumi Lossimuusika kontserdisarja eestvedaja. Aare Tammesalu on Hendirk Krummi kultuuripreemia ja Eesti Teatriliidu aastapreemia laureaat, Mustjala valla aukodanik ning Eesti Interpreetide Liidu ja Eesti Kultuurkapitali stipendiaat.

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki