FANDOM


P 30.01.2011 kell 14 Pärnu raekotta planeeritud kava toimub P 20.3.2011

BAROKNE RAAM

Toomas Vavilov,klarnet
Arvo Leibur,viiul
Toomas Nestor,vioola
Aare Tammesalu,tšello


KAVA

Bernhard Henrik Crusell (1775–1838)

Klarnetikvartett op. 2 nr 1 Es-duur (1803)
I Poco adagio – allegro
II Romanze cantabile
III Menuetto allegro
IV Rondo allegro vivace


Georg Friedrich Händel (1685-1759) / Johan Halvorsen (1864–1935)

Passagaclia viiulile ja tšellole g-moll


Ivan Müller (1786?—1854)

Klarnetikvartett nr.1, B-duur
I Allegro
II Agagio con espressione
III Polonaise


Heliloojat, klarnetisti ja tõlkijat Bernhard Henrik Cruselli peetakse enne Sibeliust üheks tähtsamaks rahvusvaheliselt tuntud soome heliloojaks. Ta sündis Soomes Nystadis, veetis aga enamiku oma elust Rootsis. Crusell omandas muusikateooria- ja kompositsioonialaseid teadmisi Daniel Britzi, Abbé Vogleri, French Henri Bertoni ja François-Joseph Gosseci juures ning klarnetimängu õpetasid talle lühiajaliselt Franz Tausch ja Jean Xavier Lefèvre. Väga pikalt – 40 aastat – oli ta seotud Stockholmi Kuningliku õukonnaorkestriga ning saavutas nii Rootsis kui ka rahvusvahelisel areenil suurepärase klarnetisti maine kauni laulva tooni ning eriti pianissimo-mänguga. Lisaks suurepärastele interpreedivõimetele tõlkis Crusell osavalt ka Mozarti ja Rossini oopereid saksa, itaalia ja prantsuse keelest rootsi keelde. Heliloomingut kirjutas ta põhiliselt enda ja oma muusikutest kolleegide tarbeks. Cruselli enim tuntud oopusteks on 3 klarnetikontserti, millele lisaks on tänaseni säilinud veel kontsertteosed klarnetile, fagotile ja metsasarvele, 3 klarnetikvartetti, 3 duot kahele klarnetile, soololaulud ning tuntud heliloojate marsside ja ooperi avamängude (Weber, Spohr, Rossini) seaded puhkpilli-orkestrile. Ta on ka ühe ooperi autor – “Den lilla slafvinnan” (“Väike orjatüdruk”), mida mängiti tema eluajal 14 aasta jooksul 34 korda. Cruselli teoste muusikaline stiil pärineb Viini klassikutelt, kuid selles võib märgata ka prantsuse ooperi mõjutusi. Kui ta klarnetikontsertides on klarnetil väga virtuoosne osa, siis kammermuusikateostes (klarnetikvartettides) on selle keskse pilli roll pisut tagasihoidlikum (kuna need olid mõeldud esitamiseks pigem amatööridele), kuid siiski jääb ka neis klarnet keelpillide üle domineerima. Kõik Cruselli kvartetid on klassikaliselt neljaosalised. Esimene klarnetikvartett Es-duur valmis ilmselt 1803. aastal (kirjastatud u 1811) ja erineb ülejäänutest oma esimese osa pika aeglase sissejuhatuse poolest.


Ivan Müller (1786 Tallinn (Reval) – 1854 Bückeburg) oli klarnetist ja leiutaja, kes täiustas 19. sajandi alguses klarneti klapisüsteemi, lisades klappidele õhukindlad padjakesed.

Müller sündis Tallinnas (tolleaegses Revalis). Kahekümneaastaselt sai temast Sankt Perterburis kammermuusik. Samal ajal alustas ta juba oma klarneti kui muusikainstrumendi täiustamist uut tüüpi klappidega. Tol ajal katsid klarneti auke lamedad vaskplaadid, mis olid kaetud pehme nahaga. Kuna sellised klapid lasid tihti õhku läbi, siis oli nende arv minimaalne. Seetõttu oli omakorda klarnetil keeruline mängida väljaspool diatoonilist põhihelistikku asuvaid kromaatilisi helisid. Kromaatiliste helide mängimine nõudis nii keerulist aplikatuuri, et see muutis tihti võimatuks kromaatiliste helide mängimise kiires tempos ja intonatsiooniliselt puhtalt. Et minimeerida kromatismide mängimisega seotud probleeme, oli tolle aja lahenduseks viie kuni kuue erinevas häälestuses klarneti kasutamine.

Mülleri pakkus lahendusena välja täistopitud klapipadja, mida alguses valmistati villaga täidetud kitsenahast. See padi oli kumer, nii et kombineerituna vastava augu kujuga oli õhuava võimalik sulgeda piisavalt õhukindlalt. See omakorda andis võimaluse suurendada klarneti klappide arvu ja koos sellega parandada mänguomadusi kromaatiliste helide mängimisel.

Hiljem siirdus Müller Saksamaale, kus ta tegutses Dresdenis, Berliinis ja Leipzigis, spetsialiseerudes eriliste madalas häälestuses klarnetite, bassetthornide, valmistamisele.

Ivan Müller tegutses ka heliloojana. Tema teostest kõlab kontserdilavadel näiteks Klarnetikvartett nr. 1 B-duur.


Norra helilooja, viiuldaja ja helilooja Johan Halvorsen oli oma aja väljapaistev viiulimängija ja seda vaatamata küllaltki vähesele viiulimängu õppimisele (üks aasta juhendamist Stockholmis Jakob Lindbergi ja kaks aastat Leipzigis Adolph Brodsky juures). Ta osales lühemate perioodide vältel kontsertmeistrina erinevate orkestrite töös, andis viiulitunde ning esines sageli kammermuusikuna, kusjuures üheks tema lavapartneriks oli pianist Ferruccio Busoni. Aastatel 1899–1929 oli Halvorsen Christiana (nüüdne Oslo) uue muusikateatri juhtiv dirigent.

Halvorsen järgib oma teostes rahvusromantilisi eeskujusid (Grieg, Svendsen), tema eriliseks kaubamärgiks on prantsuse romantismi heliloojatele sarnane oivaline orkestratsioon. Halvorseni Passacaglia (loodud aastal 1894) tugineb Händeli 12 klavessiinisüidist Seitsmendale g-moll-süidile. Algselt viiulile ja vioolale mõeldud teos on esitajatele väga nõudlik, sest kaks pilli peavad jätma mulje keelpillikvarteti kõlast.





Toomas Vavilov lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi klarneti erialal ning õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias sümfooniaorkestri dirigeerimist (õppejõud Jüri Alperten ja Roman Matsov). Suuri mõjutusi on Vavilov saanud ka Leedu dirigendilt Jonas Aleksalt. Toomas Vavilov on tegutsenud Vanemuise teatri muusikajuhi ja peadirigendi (2006–2007), EMTA sümfooniaorkestri dirigendi ja ERSO abidirigendina (2004–2006). Praegu on Vavilov ERSO klarnetirühma kontsertmeister, NYYD Ensemble’i liige ja EMTA klarneti eriala dotsent.


Arvo Leibur lõpetas 1989. aastal Moskva konservatooriumi dotsent Irina Botškova juhendamisel. 2005. aasta oktoobris sai ta Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia panuse eest ERSO kõlapildi kujundamisse ja silmapaistva solistitegevuse eest. Solistina on Arvo Leibur esinenud kõigi olulisemate Eesti orkestrite ees, alates 2001. aastast on ta ERSO kontsertmeister. Tihedat koostööd teeb Leibur orkestriga Nieuw Sinfonietta Amsterdam (praegune Amsterdam Sinfonietta) ning alates 1995. aastast töötab ta Holland Symfonia kontsertmeistrina. Arvo Leibur on salvestanud firmale BIS albumi Tubina kõikide viiuliteostega ja on osalenud trioga Arvo Leibur – Terje Terasmaa – Heiki Mätlik mitmete CDde plaadistamisel.


Toomas Nestor lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi 1984. aastal professor Endel Lippuse viiuliklassis. Ta töötab õppejõuna Tallinna Muusikakeskkoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning on Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestri I viiuli rühma kontsertmeister. Alates 1984. aastast mängib Toomas Nestor Tallinna Keelpillikvartetis ja aastast 2003 Tobiase Keelpillikvartetis.


Aare Tammesalu õppis tšellomängu Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Ivo Juuli ning professor Toomas Velmeti juures. Hiljem täiendas ta end Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris professor Peeter Paemurru juhendamisel. 1987. aastal võitis ta II preemia Vabariiklikul keelpillimängijate konkursil. Tammesalu on Tobiase Keelpillikvarteti ja ansamblite Resonabilis ning Reval Ensemble liige. Ta on üles astunud paljudel eesti muusikafestivalidel, esinenud solistina ERSO, RO Estonia sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Kotka Linnaorkestri (Soome) ja Eesti Rahvusmeeskoori ees. Lisaks kontsertidele kodumaal on ta esinenud solisti ja kammermuusikuna paljudes Euroopa maades, Ameerik Ühendriikides, Venemaal ja Lähis-Idas. Aare Tammesalu on Rahvusvahelise Artur Kapp’i Ühingu aseesimees. (www.tammesalu.com)

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki