FANDOM


Eesti kasvuvisioon 2018 maakondade visioonipäeva ideeturg on kogum ettepanekuid, lahendusi ja ideid, mille pakkusid välja maakondade visioonipäevadel osalejad.

Kui soovid pakkuda oma mõtteid Eesti kasvuvisiooni 2018 suhtes, palun kirjuta aadressil kasvuvisioon@minueesti.ee

Soovi korral logi sisse oma Facebooki kontoga , siis saad ideeturgu ka sõpradega jagada, või jaga linki http://ideeturg.arengufond.ee


HaridusEdit

Haridus on arengumootor. Uuringud osutavad – koos elanikkonna haridustaseme tõusuga kasvab tööhõive ja palgatase, paraneb tervisekäitumine ja eluiga, suureneb sallivus ja väheneb korruptsioon, kujuneb pinnas demokraatlikuks ühiskonnakorralduseks ning iga inimese individuaalseks eneseteostuseks. Haridussüsteemi eesmärk on kasvatada haritud, tark, loov ja ettevõtlik inimene.

Siht aastaks 2018: Kõigil Eesti elanikel (sõltumata elukohast, rahvusest, sissetulekust) on võimalus omandada kõrgekvaliteedilist haridust kõigil haridusastmetel. Ligipääsubarjäärid on maha võetud, väljalangevus minimaalne, eesti kool on mõnus paik. Ülikoolid on avanenud konkurentsile, neist on saanud rahvusvahelised mõttekeskused. Eestlane armastab õppimist. Haridussektor veab majandusarengut eestpoolt. Eesti haridusmudel on leidnud maailmas palju järgijaid.

  1. Koolides hindamissüsteemi muutmine sisuliseks, õpilase individuaalset arengut jälgivaks
  2. Loovus ja sotsiaalsed oskused õppekavadesse, luua õppeainetevahelised seosed
  3. Motiveeritud ja missioonitundega õpetajate koolitamise õppesüsteemi loomine
  4. Mitte maksustada investeeringuid haridusse erisoodustusmaksuga! Kaotada erisoodustusmaks töötajate tasemeõppele
  5. Õppemetoodika kaasajastamine, sh aineülene ja meeskonnapõhine töö ning vanemate klasside õpilaste kaasamine nooremate õpetamisse ja kasvatamisse.
  6. Kõigi astmete hariduses rõhku panna uute metoodikate rakendamisele ja elulähedusele
  7. Luua korralik ja toimiv õpilaskodude süsteem
  8. Integreerida üldhariduskooliga huviharidus ja muud haridusvormid.
  9. Suurendada õppuri vastutust. Teha lepingud finantseerija vahel (näiteks kokkulepe suunata kui tasuta haridus riigi poolt) või kõrghariduse õpikulude katmine lähtuvalt õpitulemustest
  10. Ühiskondliku tellimuse täpsustamine hariduse suhtes. Tuleb mõjutada ühiskonnas väärtushinnangud; suhtumist haridusse, töötajatesse; hoiakute muutmine (lollid teevad tööd); põhjendatud kõrghariduses tagada riiklik tellimus (riik tagab tasuta koha ka väljaspool Eestit kui Eestis ei õpetata)
  11. Õpetada rohkem matemaatikat kui ajugümnastikat, mis aitab arendada mõtlemisvõimet
  12. Haridusbaasi (erinevad koolid) tervikuna käsitlemine ja ära kasutamine
  13. Kõrgkoolis pooled õppekavad alates magistriastmest ingliskeelseks. Selleks tuleb inglise keele tase üldhariduskoolides ja kõrghariduse I astmes ühtlustada ning olema kõrgetasemeline.

MajanduspoliitikaEdit

Eesti majandus on olnud odavamatel sisenditel põhineva konkurentsieelise kasutamisel edukas, kuid jäänud oma olemuselt siiski lihtsakoeliseks. Hinnaeelis on ammendumas ja ei ole enam piisav rahvusvahelisel turul konkureerimiseks. Vajalikud on muutused majanduse struktuuris - uute kasvualade arendamine ning kõrgemat lisandväärtust andvate majandustegevuste eelistamine.

Eesti jaoks peidab see valdkond rohkelt uusi ärivõimalusi ja töökohti nii töötlevas tööstuses kui ka teenusemajanduses, nii ekspordile orienteeritud kui ka siseturule suunatud tööhõive

Siht aastaks 2018: Majanduspoliitika on teadlikult fokuseeritud ning seetõttu mõjukam. Majanduspoliitika fookusi aitavad realiseerida haridus-, teadus-, välis-, immigratsiooni-, jt poliitikavaldkonnad.

  1. Eelista eestimaist! Eestis toodetud toodet tarbides käivitame Eesti majanduse ja jätame rikkuse koju
  2. Seadusandlus on väikeettevõtjaid toetav; maksusüsteem on paindlik ja arvestab väikeettevõtluse eripärasid
  3. Ettevõtetele maksusoodustus töötajate kraadiõppe toetamisel. Oma töötajate kraadiõppe rahastamist tööandja poolt tuleb käsitleda kui reinvesteeringut ettevõtte varasse ning tehtud kulutused lugeda tulumaksuvabastuse alla kuuluvaks. Põhjendus: erisoodustusmaksu kaotamine motiveerib ettevõtteid nägema kõrghariduses oma inimvara võimendamise vahendit. Tulumaksusoodustus kraadiõppe kulutustele suunab ettevõtteid reinvesteerima tulusid teadmusrikaste toote- ja teenusearendusuuringutesse oma töötajate osalusel fokuseeritud valdkondades. Teisalt saavad ülikoolide magistri- ja doktoritöö tulemused senisest rohkem praktilisi rakendusi ettevõttes.
  4. Ettevõtl(ikk)usõppe rakendamine alates algkoolist ülikoolini ning elukestva õppena. Ettevõtlusõpe on lisaks koolidele ka ülikoolides kus tegutsevad nii õpilasfirmad kui ka üliõpilasfirmad.
  5. Hakkame oma majanduses peremeheks – strateegiline osa majandusest kontrolli alla! Strateegiliselt oluline osa peab kuuluma omamaisele kapitalile: maa, mis on ainus vara, mis on olemas tänu territooriumile juhul kui anda, siis mitte kinnistuna, pigem hoonestusõigusena; rahandus kui majanduse vereringe. Välisinvesteeringuid tuleks soodustada, kuid suunatult, sellist, mis toovad siia kõrgtehnoloogilist tootmist. Riigi strateegilised struktuurid varustatud riigi kütusefirma poolt.
  6. Kaasates rohkem eksperte, vähendame lühiajalise majanduspoliitika osakaalu
  7. Regionaalpoliitilise fookuse arvestamine ressursside jaotamisel
  8. Tegijate ja tippspetsialistide tunnustamine
  9. Süstemaatiline ettevõtjate võimekuse arendamine toimetulekuks ekspordi sihtturgudel
  10. Regionaalsed ettevõtluse toetamise (majanduse arengu toetamise) programmid. Projekte rakendatakse lähtuvalt konkreetse regiooni vajadustest ja mõjust. Eeldab omavalitsemise korraldamist regionaalsel tasandil.
  11. Valida majanduse arendamiseks kindel arv, näiteks 3 kuni 5 fookusala, kus on võimalik luua teenusmajanduskeskus
  12. Riigi omandis oleva ülikiire andmeside kaabli ja sellel baseeruva lairiba sidevõrgustiku tasuta kättesadavaks tegemine haridus- ja kultuuriasutustele ning alustavatele ettevõtetele
  13. Ühistegelise (ühistulise tootmise ja teenuste arendamine) liikumise rajamine. Saame normaalse hinnaga finantseerida ideid, mida genereerime.

RiigivalitsemineEdit

Riigivalitsemise kvaliteet on eelduseks mitmete teiste valdkondade edenemiseks. Riigi aktiivsus tähendab võimekust algatada olulisi protsesse ja suutlikkust langetada olulisi otsuseid õigeaegselt. Riigivalitsemine peab toetama ühiskonna terviklikku arengut.

Siht aastaks 2018: Aastal 2018 rõhutatakse riigivalitsemises kodanikukesksust, kaasavat valitsemist ning terviklikkust. Poliitiliste liidrite enamus omab mingis valdkonnas professionaalset kompetentsi. Riigieelarve kujundamisel on tähelepanu mitte kulude juhtimises, vaid ühiskondlike tulude suurendamises.

  1. Riigi juhtimine pikas perspektiivis ehk "kasvata riiki nagu metsa!", mis tähendab, et jälgitakse pikaajalisi kavasid
  2. Kohaliku volikogu liikmetele lubada ainult kaks järjestikust valimisperioodi
  3. Riigi institutsioonid peavad olema motiveeritud kaasama otsuste ettevalmistamisel motiveeritud eksperte
  4. Regionaalstrateegia ja teised pikaajalised strateegiad peaks olema kinnitatud riigikogu poolt ja seotud eelarvega
  5. Regionaalse tasandi tähtsustamine, sealhulgas otsedemokraatia (rahvaküsitlused). Teha lõplik otsus koostöös ning anda tegijatele võimalus oma asju otsustada ja ellu viia
  6. Poliitiline eetika ausse, valitsemise kuvand positiivsemaks!
  7. Tagada kohaliku taseme kaasatus riigi juhtimisse nii riigi kui KOV süsteemis, sellega kaasneb mõistlik rahade jaotus
  8. Valdkonnaülese (horisontaalse) lähenemise tagamine nii riiklikul, maakonna kui KOV tasandil.
  9. Ühtegi seaduseelnõud ei menetleta enne, kui on selle vajaduse kinnitanud Riigikogu, kasutades selleks parimaid võimalike eksperte
  10. Luua Riigikogu erikomisjon kodanikuühiskonna arengu stimuleerimiseks
  11. Riigikogu valitakse ainult ringkonnakomisjonide kaudu

Roheline majandusEdit

Eesti jaoks peidab see valdkond uusi ärivõimalusi ja töökohti nii töötlevas tööstuses kui ka teenusemajanduses, nii ekspordile orienteeritud kui ka siseturule suunatud tööhõives.

Siht aastaks 2018: Eestil on selged prioriteedid rohelises majanduses. Avalik sektor annab eeskuju rohelise majandamise põhimõtete järgimisel, luues sellega turgu vastavatele toodetele ja teenustele. Eesti ettevõtted saavad aru ja kasutavad aktiivselt rohelise majanduse võimalusi. Rohemajanduses on Eestil juba ka märkimisväärseid saavutusi


  1. Avaliku sektori eeskuju rohelises tarbimises. Näiteks sõlmida kohalike tootjatega lepingud (lasteaiad/koolid saavad kohalikku, rohelist sööki) ja samas eksport valmis turgudele - meie peaks müüma oma rohelist sinna, kus mõttemaailm ees on (meie müüksime Saksamaale). Kohapealse turuga ei saavuta jõukust. Sealjuures väiketootajate soodustamine – ühine turundus, turustamine
  2. Kohaliku bioenereegtika eelisarendamine. Eesti peaks Euroopa Liitu mõjutama toetuste ja maksude süsteemi muutma - bioenergia tootamise peaks olema soodustatud. roheline maksupoliitika (mida rohkem saastad, seda rohkem maksad)
  3. Põllumajandustoetused peaksid olema suunatud eelkõige mahetootmisele. See toetab tervishoidu, keskkonna säilimist ja maaressursi säilimist
  4. Rohelise pere- ja mikroettevõtluse soodustamine maksusüsteemi ja regulatsioonide kaudu
  5. Innovaatilisus (insenerimajandus, IT jt) roheliste tehnoloogiate ja toodete arendamisel, eksportimine (näiteks biopuhastus). Eesti läheb ka muude toodetega euroopa ja maailma turule. Suurem hariduse sidusus ökoloogiaga alates lasteaiast. Rohelise majanduse sidusus teiste valdkondadega (tervis jt)
  6. Põllumajandustoodangu ja -jääkide laialdasem ja mitmekülgsem kasutamine kohalikus taastuvas energeetikas. Vabade põllumaade kasutamine, uued töökohad maal ehk maapiirkondades
  7. Realiseerida ”Eesti taastuva energia arengukava 2020”
  8. Müügikanalite leidmine Eestis toodetavale rohelisele energiale ja ökoloogiliselt puhtale toidule
  9. Tavainimeste rohelise teadlikkuse tõstmine - miks eelistada öko-eluviisi
  10. Inimene, kogukond ja riik langetavad igapäevaseid otsuseid lähtudes ökoloogilisest aspektis
  11. Energiatõhusust peab toetama vastav teadusarendus (tehnoloogiad) ning hoonestuse ja ehituse standardid
  12. Ülevalt alla välja (roheline)politiika – valdkonnaüleselt ja kohalikule tasandile välja. KOVis peab olema sama funktsioon või riigiasutuses kohapeal.

SotsiaalsüsteemEdit

Sotsiaalsüsteemi roll on ennetavate tegevuste kaudu säästa ja kaasata inimressurssi ja toetada seeläbi majanduskasvu.

Siht aastaks 2018: Sotsiaalsüsteem toetab inimest kogu tema elukaare vältel, kõrgemate vanusegruppide, samuti puuetega inimeste ühiskondlik aktiivsus ning kaasatus tööturul on suurenenud. Toetuste (pehmendamise) süsteem on muutunud efektiivsemaks


  1. Kõikidele lastele huvitegevuse võimaldamine, nende sotsiaalsete oskuste arendamine.
  2. Riik peab tagama koostöös omavalitsustega kõikidele inimestele sõltumata nende elukohast vajalike teenuste kättesaadavuse.
  3. Maksupoliitika peab toetama tervislike eluviiside soodustamist tööandja poolt, erisoodustusmaksu põhimõtted ümber kujundada
  4. Ühiskondlikult kasuliku töö pakkumine noortele, et tööharjumust saada, näiteks töökasvatus taludes
  5. Toetuste sidumine aktiviseerivates tegevustes osalemisega, näiteks õppimine, vabatahtlik töö kogukonna heaks, omapanus kogukonna hüveks jne
  6. Tervise ennetustegevuse ja varase sekkumise tähtsustamine
  7. Sotsiaalse innovatsiooni stimuleerimine, avaliku-, erasektori ja kodanikuühiskonna ühiste teenuste arendamine
  8. Ametlikul töötul (sotsiaalse garantiiga) on kohustus käia ühikondlikku tööd tegemas teatud arv tunde (näiteks KOV juures)
  9. Võimaldada individuaalne probleemipõhine lähenemine igaühele, toetuse otsustusprotsess võimalikult inimese lähedal. KOVi rolli suurendamine sotsiaalsüsteemis.
  10. Sotsiaalabi on jõudnud järele sotsiaalkindlustusele

TalendidEdit

Kogu maailmas käib võistlus helgemate peade ja ettevõtlike ajude pärast. Rahvastiku vähenemine koos vananemisega on tõkkeks nii majandusarengu kui ühiskonna jätkusuutlikkuse suhtes. Prognoositavalt kahaneb Eesti elanikkond aastaks 2050 veel ca 100 000 inimese võrra.

Siht aastaks 2018: Eestil on oma talendipoliitika, sihtrühmaks eesti päritolu välismaal õppinud noored ning majandusarengut vedavate valdkondade tippspetsialistid. Eesti ülikoolid on hakkama saanud ingliskeelse õppe juurutamisega, ingliskeelne pere tuleb Eestis kenasti toime.


  1. Kodumaiste talentide märkamine ja väärtustamine
  2. Luua keskkond, kus väliskeelne isik saaks õppida ära kiiresti eesti keele
  3. Tutvustame Eesti visiooni ka väljapoole, maailma poliitilisele ja kultuuri-ringkonnale
  4. Kõrgharidust võiks pakkuda ühe kombineeritud rahvusvahelise õppeprogrammi raames (Tallinn, Tartu,Helsinki). Tuua sisse kõrge kvalifikatsiooniga õppejõud ning tuntud ja heade ülikoolide harud
  5. Toetame sotsiaalmaksu ülemise lae kehtestamist, sest see loob tarku töökohti talentidele
  6. Meie enda kultuuri eksporti tuleb julgelt arendada! Välismaal elavad kultuuritegelased kutsuda rääkima oma kogemustest, eriti Kultuuripealinna kampaania raames
  7. Tööjõuturismi eelistamine migratsiooni ees (eelduseks on hea raudtee- ja muu transport)

Ühiskond ja väärtusedEdit

Väärtussüsteemist sõltub, kui meeldiv on ühiskonnas elada omadel ja väljast tulijatel. See mõjutab omakorda majanduse arengut, sest ainult tasakaalus ühiskond soosib ettevõtlikkust ja loovust.

Siht aastaks 2018: Kaasav ühiskond ja iga isikut toetav väärtussüsteem, avatud hoiak uue ja harjumuspärasest erineva suhtes. Rahvuslikud, klassilised ja muud barjäärid ei takista suhtlemist, inimesi hinnatakse nende panuse, mitte positsiooni või tausta järgi. Eesti ühiskond on koostöövõimeline. Koostöö hõlmab kõiki tasandeid: inimesed, ettevõtted, riigiasutused ja välismaailm. Meil on tugev kodanikuühiskond, kus toimub sisukas ühiskondlik arutelu

  1. Väärtushinnaguid tuleb kujundada õppeprotsessis, sealhulgas isikliku eeskuju kaudu.
  2. Otsustusprotsesside läbipaistvuse suurendamine. Dialoogikanalite loomine kodanike ja võimu vahel
  3. Osalusdemokraatia edendamine kodanikeühenduste toetamise kaudu. Seda soodustada sektoritevahelise koostöö ja ressursside jagamise kaudu, olgu 1% tulumaksu inimese enda otsustada millisele ühendusele anda
  4. Kodanikuharidus täisväärtuslikuks hariduse osaks!
  5. Rahvuslik ringhääling ja liidrid tuleb kaasata hoiakute ning suhtumise kujunemisse. Vajalik kodanikumeedia edendamine rahvusringhäälingu alt
  6. Pensioniealised avalikus teenistuses peaksid vabastama koha noortele. Talendiagentuur väärikatele kodanikele, et hoida alles inimesi, kes on vanad ja omavad teadmisi- luues neist vabad konsultandid. Mentorlus süsteem (töökogemustega inimesed jagavad oma teadmisi kogenematutega).
  7. Võtta vastu Hea Valitsemise Tava riigi ja KOV tasandil.
  8. Soodustada pere sidusust. Traditsioonilise peremudeli/väärtuste soodustamine (noored peaksid toetama oma vanemaid).
  9. Ühiskonna eliidiks on vaimse arengu soodustajad, neile ka vääriline tasu!
  10. Maailmas edukas Eesti on endaks jäänud, mitte lahustunud Eesti
  11. Isamaalisuse kasvatamine, et rahvas väärtustaks riiki
  12. Paremini sõnastada eestlaste väärtused
  13. Kaasav juhtimine ja avatud arutelu praktikasse alates alusharidusest.
  14. Suunata raha väärtuste kaitsmisse
  15. Paremini kasutada kultuurivaldkonda kui võimalust ”erineva” ja võõra” tutvustamiseks, teistsuguse mõttemaailmaga harjumiseks
  16. Arvamusliidrite ja poliitikute nähtav roll avatud ja kaasavate väärtuste eestkõnelejana

VälispoliitikaEdit

Välismajanduspoliitika kui välispoliitika osa on vahend Eesti majandushuvide rahvusvaheliseks edendamiseks.

Siht aastaks 2018: Eesti muutub avatuks uuele ja teistsugusele, (välis)maailmale ja võõrastele ning sellega seoses ka maailmas aktiivsemaks. Eesti ja maailma vahel toimub inimeste ja ideede ringlus, me oskame teiste ideid edukalt edasi arendada ja nutikalt vahendada. Eesti on mõnes majanduse fookusvaldkonnas rahvusvaheliseks arvamusliidriks. Koostöö erinevate asutuste, organisatsioonide ja erasektori vahel on koordineeritud alates poliitika kujundamisest kuni praktilise tegevuseni. Eesti ühiskond ja inimesed on teadlikud maailmas toimuvast ning eestlasest on saanud aastaks 2018 aktiivne maailmakodanik.

  1. Lisaks suurettevõtete esindamisele välismaal, võiks esindada ka väikeettevõtteid ning julgelt pakkuda oma kvaliteetseid nisitooteid
  2. Sise ja välispoliitika peavad olema kooskõlas ja välispoliitika peab olema erakondade ülene
  3. Välispoliitika ja diplomaatia toetavad ettevõtjaid sihtturgudel
  4. Välispoliitika müüb Eestit – toob Eestisse investeeringuid
  5. Eesti välispoliitika tegutseb välisturgudele juurdepääsu nimel (OECD, EL)
  6. Poliitilisel tasemel peab riik olema aktiivsem, välispoliitikast peab saama regionaalse arengu eesmärk

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki