Pärnu kodanikuühiskonna portaal Pärnu viki on kõigile vabalt kasutatav ja igaühe poolt täiendatav ning parandatav poliitikaanalüüsi töövahend Pärnu linna ja maakonna rohujuuretasandi poliitika viljelemiseks täieliku läbipaistvuse põhimõttel.
Portaal sai alguse 6. septembril 2009 ja on käesolevaks hetkeks kasvanud 1362 artiklini.
Pärnu kodanikuühiskonna portaali võib arendada igaüks. Sellesse võib igaüks kirjutada uusi artikleid ja olemasolevaid parandada. Muudatused ilmuvad viivituseta.
Pärnu kodanikuühiskonna portaal ei ole entsüklopeedia ega ajaleht. Pärnu kodanikuühiskonna portaal on vahend Pärnu linna ja maakonna arengu hetkeseisu analüüsimiseks ja parimate ideede väljasõelumiseks. Siit saavad poliitikud, ametnikud, ettevõtjad, kolmanda sektori eestvedajad ja muud huvilised ideid konkreetsete projektide ja programmide väljatöötamiseks.
Vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvile 32 on vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. Algatus esitatakse valla- või linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri.
Vastavalt Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse peatükile 3 võib teha Riigikogule ettepaneku muuta kehtivat regulatsiooni või ühiskonnaelu paremini korraldada. Pöördumisele lisatakse kuni kolmeleheküljeline põhjendus, miks kehtiv olukord ei rahulda ning kuidas pöördumises esitatud ettepanek olukorda parandaks. Pöördumisele lisatakse elektrooniline nimekiri toetusallkirja andnud isikutest, märkides isiku nime ja isikukoodi. Paberil kogutud toetusallkirjale lisatakse allkirja andnud isiku nimi ja isikukood. Elektrooniliste toetusallkirjade kogumisele kohaldatakse digitaalallkirja seadust. Kollektiivse pöördumise esitamiseks on vaja koguda vähemalt 1000 toetusallkirja. Toetusallkirja võib anda vähemalt 16-aastane Eesti alaline elanik. Alaline elanik käesoleva seaduse tähenduses on Eestis elav Eesti kodanik ja Eestis elav Euroopa Liidu, Euroopa Majandusühenduse liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanik, kellel on alaline elamisõigus, ning Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus. Pöördumisele võib toetusallkirja anda üks kord. Nõuetele vastav pöördumine esitatakse Riigikogu juhatusele paberil või elektrooniliselt. Pöördumisele märgitakse kontaktisik või -isikud ja nende kontaktandmed. Pöördumist menetletakse Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatud korras. Riigikogu juhatus teavitab pöördumise esitanud kontaktisikut või -isikuid pöördumise menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest 30 kalendripäeva jooksul nõuetekohase pöördumise esitamisest arvates.
Samasisulise pöördumise võib esitada üks kord kahe aasta jooksul.
Algata petitsioon keskkonnas petitsioon.ee! Petitsioon.ee võimaldab tavainimesel osaleda ühiskonda puudutavates küsimustes. Keskkonnas saab koguda allkirju erinevate aktsioonide toetuseks, viia läbi arvamushääletusi või koguda lubadusi ühisteks tegudeks. Tuhandete mõttekaaslaste toel on võimalik toetada ettevõtmisi, muutmaks paremaks ümbritsevat elukeskkonda. Algatada saab kolme tüüpi aktsioone:
- Petitsiooni toetamine: Petitsiooni toetades on võimalik anda oma allkiri väljapakutu poolt. Allkirjastaja nimi läheb pikka nimekirja koos teiste toetajatega ja petitsiooni lõppedes on selle algatajal võimalik kasutada suure toetajate hulga jõudu olukorra muutmiseks või mõjutamiseks. Allkirja saab anda ka nii, et nime ei kuvata avalikus nimekirjas, kuid on petitsiooni algatajale teada.
- Lubaduste kogumine: Lubaduste kogumine koondab inimesi ühe tegevuse taha, et ühise nõu ja jõuga teha koos ära midagi suuremat kui üksikisikul võimalik oleks. Lubadusega liitudes seob allkirjastaja ennast moraalselt ka lubaduse täitmisega.
- Arvamushääletus: Arvamushääletused on ühiskonnas levinud arvamuse kogumiseks ehk lihtne viis rahvahääletuse teostamiseks.
Can't speak Estonian but have something to say? Tell it here.