FANDOM


Ettepaneku aluseks on 16.2.2010 koostatud Hinnang Pärnu Filharmoonia tegevusele.


ÜldosaEdit

Üldisi tähelepanekuid:

1. Sisulise muusikahariduse saanud inimesed on tihti asjaajamises saamatud: ei suuda taotleda abiraha, ei suuda organiseerida üritusi, ei tunne olulisemaid majandamise reegleid. Näiteks Pärnust läheb suurde Kulkasse muusika valdkonnas kogu aeg liiga vähe taotlusi. Pärnu muusikutest enamus on palgatööjõud, iseseisvaid ettevõtjaid on väga vähe.

2. Eesti muusikaharidussüsteem EMTA, TLÜ, Viljandi Kultuurikolledž on koolitanud suure hulga koorijuhte ja muusikapedagooge, kellel ei ole erialast tööd. Need inimesed on siirdunud muusikaelu korraldusse ja aja jooksul vallutanud selles juhtpositsioonid, liigutades Eesti mastaabis märkimisväärseid summasid (kuni 1 miljard krooni). Samas on nad võtnud kaasa oma kaheldava muusikalise sisuga erialase ettevalmistuse, mis koosneb paljudest asjadest kergelt nuusutatuna, kuid ei ühtegi asja pikalt ja põhjalikult. Nende inimeste hulgas on täheldatav üleolev suhtumine tegeliku, nö süvamuusikahariduse saanud inimestesse ja nende tegevusse. Ei mõisteta näiteks seda tegelikku vajadust, kui palju peab professionaalne interpreet oma kutseoskuse säilitamiseks harjutama.


Pärnu Filharmoonia tegevuse kriitikaEdit

Pärnu muusikaelu suurima korraldaja, Pärnu Filharmoonia, on vallutanud muusikapedagoogika ja koorijuhtimise ala esindajad. Aastate jooksul on see viinud asutuse sisulise kriisini, mis on omakorda andnud Pärnu Linnavalitsusele põhjuse asutus likvideerida. Võib öelda, et väärtuslik algatus on diskrediteeritud.

16.2.2010 on koostatud nelja muusiku hinnang Pärnu Filharmoonia tegevusele, milles on põhilise probleemina toodud välja kunstilise juhtimise puudulikkus.

Teise probleemina on toodud välja ka asjaolu, et Pärnu Filharmoonia kui linna munitsipaalasutuse töötajad tegelevad enamuse oma tööajast linna tööruume ja muid vahendid kasutades oma eraõiguslike organisatsiooni, Pärnu Kontserdibüroo, tegevuse korraldamisega, jättes linnatöö unarusse.

Sisulisse kriisi on jõudnud ka Pärnu Filharmoonia hallatav Pärnu Linnaorkester, mis ei paku pärnu elanikule terviklikku sümfooniakontserdihooaega. Orkestri kunstilise mõtlemise haare ning mängutase on kaheldav ning see ei arenda süstemaatiliselt pärnu professionaalseid loovisikuid, pakkudes võimalusi sooloesinemisteks pärnu interpreetidele ning tellides teoseid pärnu heliloojatelt.

Pärnu linna plaan, mida sisulisi aspekte avalikkusele tutvustatud pole, reorganiseerida Pärnu Filharmoonia alates 1. jaanuarist 2011 uuesti Pärnu Linnaorkestriks, näib kosmeetilise ettevõtmisena, kuna soovitakse kriitikavabalt säilitada seniste töötajate tegutsemine organisatsiooni juures. Kaotatakse ainult need töökohad, mida senist põhimäärust rikkudes pole kunagi täidetudki.


Ettepanek Pärnu Filharmoonia/Pärnu Linnaorkestri töö sisuliseks ümberkorraldamiseksEdit

  1. Aluseks võiks olla Pärnu linna professionaalse süvamuusika tellimus, mis sisaldaks 24 täismõõdulist regulaarsel nädalapäeval, kellaajal ja kohas (näiteks Pärnu Kontserdimaja) toimuvat sümfooniakontserti sügis-kevadisel hooajal. Nendest vähemalt pooled oleks Pärnu Linnaorkestri kontserdid ning pooled külalisorkestrite kontserdid.
  2. Pärnu Linnaorkestri teenus osta sisse hanke korras, kohaldades vajalikul määral Riigihangete seadust. Seaduse järgi ei pea riigihanget korraldama, kui tegu on üle 50 % mahus kultuurilise teenuse hankimisega. See vabastastab näiteks konfidentsiaalsuse nõudest.
  3. Linna allasutus jääks alles ja tegeleks regulaarse abonemendi korraldamise, infrastruktuuri (tööruumid, noodikogu, pillipark) korrashoiu ning hanke läbiviimisega.
  4. Hange Pärnu Linnaorkestri teenuse osutaja leidmiseks peaks olema avalik. See tähendab, et kunstilised kontseptsioonid, kavad, esinejad on juba projekti faasis avaliku kriitika objekt ning produtsente suunatakse vajadusel loovale koostööle.
  5. Hanke võitjaid võiks olla lõpuks ka näiteks kaks, et tagada sisuline loominguline konkurents ka hanke täitmise ajal.


Poolt- ja vastuargumendidEdit

Poolt:

  1. Täieliku läbipaistvuse põhimõtete rakendamise tõttu ideede ja kontseptsioonide suurem kunstiline eredus, st kvaliteedi tõus
  2. Pärnu interpreetide suurem kunstiline aktiivsus, huvi ja soov ennast professionaalina vormis hoida
  3. Pärnu muusikaelus lööb kaasa rohkem produtsente
  4. Pärnu linna vahendite efektiivsem kasutamine, süsteem vähendab bürokraatiat


Vastu:

  1. Kuna kaob mugava linna kuupalga saamise võimalus, vähemvõimekad muusikud võivad jääda rakenduseta
  2. Psühholoogiliselt on linnal keerukam likvideerida asutust, milles on töötajad ning lihtsam kärpida projektiraha

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki