FANDOM


Ettepanekute esitamine on lõpetatud, leht on lukustatud. Palun lisada arvamusi ja kommentaare artikli arutelulehele.
Täna on 24. juuni 2017

See leht on loodud eesmärgiga esitada Pärnu linnavalitsusele ettepanekuid Pärnu arengukava aastani 2025 täiendamiseks ja parandamiseks.

Pärnu Linnavalitsuse üleskutse tekst on kättesaadav Pärnu linna kodulehel aadressil[1]

Arengukava eelnõu koos lisadega on kättesaadav Pärnu linna dokumendiregistri lehel aadressil [2].

Eelmise arengukava seire "Pärnu linna arengukava seire 2009" on kättesaadav Pärnu linna kodulehel[3].

16. augustil 2011 kell 15.00 toimub Pärnu Keskraamatukogus, Akadeemia 3, Pärnu arengukava aastani 2025 avalik arutelu. Ettepanekud peavad olema esitatud hiljemalt 16. augustil 2011 kell 17.00 e-posti aadressil linnavalitsus@lv.parnu.ee

Pärnu arengukava aastani 2025 kinnitati Pärnu linnavolikogu istungil 15.9.2011. Muudatusettepanekute kokkuvõte, arengukava uus versioon ja arengukava koostamisel osalenute nimekiri on kättesaadav Pärnu linna dokumendiregistri lehel aadressil [4]


Ettepanekud Pärnu arengukava aastani 2025 täiendamiseks ja parandamiseks 2011Edit

Üldised ettepanekudEdit

  1. Linna arengu prioriteedid pole linnavalitsusel paigas ning arengukava on liialt huvigruppide tõmmata-tõugata (vt. Linnaosades arutletakse Pärnu linna arengukava üle, PP 29.07.2011).
  2. "...jääb täitmata ka see arengukava, tehtagu ta milline siis tahes, ikka on ta vaid linnukese pärast ja tagatuba otsustab kusagil midagi. Kas tõepoolest on Pärnus veel keegi kes usub, et janemetsad ja toomaskivimägid hoolivad mingist arengukavast?" (linnamees 04.08.2011 PP artikli Vahur Mäe: Pärnu arengukava ootab linnakodanike panust 04.08.2011[5] kommentaariumis)
  3. "Pärnu taolises linnas, kus kõik tunnevad kõiki, on minu arvates väga raske luua tõhusat juhtimisskeemi (kuidas sa ikka võtad tööle võhivõõra kui oma sugulane (klassivend/vms on tööta)" (viitega arengukava eesmärgile E.1.7. kala 03.08.2011 13:15 artikli "Tänane loeb homsest rohkem, PP 03.08.2011[6] kommentaariumis) ning "Pärnu linnas tõesti käputäis inimesi, kes töökohti jagavad, õnnelikud siis need, kes nende tuttavad või sugulased on" (maksumaksja 03.08.2011 13:34 samas).
  4. Punktis 8 (lk. 32) esitatud arengukava seire süsteem on puudulik. Avalikkusele ei ole kättesaadavad (näiteks Pärnu linna kodulehel) analüüsid ja põhjendused, kas ja miks üks või teine arengukavas püstitatud ülesanne ja teostatud tegevus/projekt oli ikka õigustatud, kas ülesande täitmine lahendas probleemi ning kas linna ressursse kasutati optimaalselt. Näiteks "Pärnu linna arengukava seire 2009"[7] ei sisalda andmeid tegevuskavas olnud konkreetsete tegevuste/projektide tulemuslikkuse kohta.
  5. Tegevuskava 2012-2015 lisana peaks olema avalikult kättesaadavad (näiteks Pärnu linna kodulehel) tegevuskavas loetletud tegevuste/projektide täpsemad kirjeldused, vajalikkuse põhjendused ja muud selgitused ning lahtikirjutatud eelarve. Puuduliku info tingimustes on avalikkusel keeruline hinnata tegevuste/projektide põhjendatust.
  6. Praeguste tegevuste/projektide puhul paistab silma ka linna vaimset taset edasi viivaid ideid kandvate tegevuste/projekitde vähesus: investeeringuid kavandatakse põhiliselt "betooni" - objektide ehitamiseks ja remontimiseks. Paljudel juhtudel on tegu töödega, mis tuleb niikuinii ära teha, sest muidu kukuks maja kaela või inimesed murraks katkisel teel jalad. Vähe on sisuliste probleemide lahendamisele suunatud tegevusi/projekte.
  7. Vähe on selliseid tegevusi/projekte, milles linn on võtnud küll koordineerija ja kaasrahastaja rolli, kuid mille läbiviimise võtab enda kanda era- või riigistruktuur ning mille toimumine sõltub projektikonkursi tingimustes sätestatud linnaeelarveväliste vahendite juurdetoomisest.
  8. Kehtiva ja uue arengukava tegevuste/projektide loendit on keeruline võrrelda, sest loendi struktuur on muutunud. Uuest tegevuskavast on välja jäänud paljud kehtivas tegevuskavas loetletud tegevused/projektid.

Parandus- ja täiendusettepanekud haridusvaldkonna aspektistEdit

Kõrgharidusega inimeste vähene osatähtsus Pärnu elanikkonna hulgasEdit

Pärnu arengu üheks suureks probleemiks on kõrgharidust omavate inimeste vähene protsentuaalne osakaal elanikkonnast. Statistikaameti[8] andmetel on näiteks 2009. aastal Eesti keskmine kõrgharidusega inimeste osatähtsus 15-74 aastaste hulgas 20,8 %, samal ajal kui Pärnu maakonnas oli see 12,3%. Pärnu linnas on kõrgharidusega inimeste osatähtsus paar protsenti suurem, kuid Eesti keskmisele jääb siiski kõvasti alla. Võrdlusena näiteks Pärnu sõpruslinnas Vaasas on kõrgharidusega inimeste osatähtsus ca 32%. Pärnu linna arengukavas puudub selge plaan, kuidas tõsta kõrgharidusega inimeste osakaalu Pärnu elanikkonna hulgas.

Pärnu kõrgkoolides pakutav haridus on ühekülgselt pragmaatilineEdit

Pärnus pakutav kõrgharidus on liiga tehnikumilaadne, pragmaatiline, suunatud vaid äriliste väärtuste teenimisele. Seetõttu ei ole kõrgkoolide kohalolek linna vaimuelus piisavalt tajutav. Pärnusse tuleks luua kõrgharidusüksus, milles tegeldaks filosoofiaga.


Pärnu hariduselu kavandamisel puudub invapoliitiline aspektEdit

Allikas: Eesti Patsientide Esindusühing 16.08.2011.N/15-11

Teeme ettepaneku täiendada Pärnu Linna arengukava 2025 haridusvaldkonna osa nii, et arengukavas väljenduksid selgelt erivajadusega lapse hariduslikud võimalused Pärnu linnas:

  1. Ehitatakse uus hoone või rekonstrueeritakse olemasolev hoone Pärnu Toimetulekukooli õpilastele. Tegevuskavas palume panna aastaarvu millal seda tehakse.!! Luuakse kaasaegsed õppetingimused vaimupuudega ja liitpuudega lastele, kus arvestatakse nende erivajadusega, sh. alternatiikommunikatsioonivahendite kasutamine ja sihtrühmale mõistetava keskkonna loomine, normaalne liikumine liikumispuudega lastele.
  2. Hariduse andmisel tagatakse vajalike spetsialistide olemasolu vaimupuuetega ja liitpuuetga lastele ning hariduse andmine on seotud nende laste rehabilitatsiooniga.
  3. Erivajadusega lastele pakutav haridus on tihedalt seotud sotsiaalteenustega ja moodustab ühtse võrgustiku, mis toetab raske ja sügava puudega lapse rehabilitatsiooni ja loob eeldused võimetekohaste tööoskuste omandamiseks.
  4. Õpilaskodu/ internaadi olemasolu raske ja sügava puudega lastele, et võimaldada nende vanematel käia tööl.
  5. Raske ja sügava puudega lastel on kooli juures võimalused veeta arendavalt aega õuealal ja mänguväljakul ning võimalused sportlike tegevuste teostamiseks. Pärnu Toimetulekukoolile on rajatud mänguväljak ja spordiväljak.
  6. Koduõppele suunatud normintellektiga HEV lastele on loodud õppimisvõimalused haridusastustes ja pedagoogid on ettevalmistaud sihtrühmaga töötamiseks.
  7. Erivajadusega lastele hariduse arendamisse kaasatakse HEV ja puuetega laste vanemate esindajad.

Parandus- ja täiendusettepanekud kultuuri- ja spordivaldkonna aspektistEdit

Pärnu linna professionaalkultuuri arengustrateegia kohaselt on Pärnu professionaalkultuuri missiooniks nürimeelsuse ja vaimse mandumise tõrjumine Pärnu linnas. Missiooni elluviimisel lähtutakse tõdemusest, et igast inimesest võib saada loovisik ning kvaliteetne professionaalkultuurielu tõmbab käima ärielu ja tõstab ühiskonna poliitilist kultuuri. Pärnu linna professionaalkultuuri visiooni kohaselt on loovisikul Pärnus hea elada ning pärnu loovisikud loovad rahvusvaheliselt huvipakkuvaid teoseid.

Pärnu linna arengukavas aastani 2025 on pärnu professionaalkultuuri arendamist käsitletud puudulikult. Praeguse versioonis käsitletakse Pärnus kultuurina eelkõige harrastustegevust ja massikultuuri, nähes professionaalkultuuri vaid importkaubana. Kavas pole välja arendada selgeid toetusmeetmeid pärnu loovisikutele ning professionaalkultuuri ekspordi toetamist.

Punktis 2.3 (lk. 8) toodud lause Pärnu “Pärnu loomeinimene on motiveeritud ja haritud” on arusaamatu:

  1. Mida tähendab lauses sõna “loomeinimene”? Eestis on Loovisikute ja loomeliitude seadusega sätestatud “loovisiku” mõiste. Kas nimetatud lauses peetakse silmas loovisikuid?
  2. Juhul, kui selles lauses tähendab “loomeinimene” loovisikut, siis millele põhineb väide Pärnu loovisikute motiveeritusest? Pärnu linnal puudub näiteks Pärnu linna loovisiku stipendium ja toetusmeede professionaalkultuurikollektiividele. Pärnu linn reeglina ei toeta pärnu loovisikute teoste eksporti.
  3. Kaheldav on ka väide pärnu “loomeinimeste” haritusest, sest täna ei ole Pärnu loomekeskkond piisavalt atraktiivne haritud loovisikute elama asumiseks. Kuna mitmed professionaalkultuuri institutsioonid (näiteks Eesti Litograafiakeskus, muusikalist keskharidust pakkunud õppeasutused) on oma tegevuse Pärnus lõpetanud, torkab silma pigem see, et Pärnus elanud ja tegutsenud kõrgharitud loovisikud lahkuvad või kavatsevad lahkuda.

Arengueesmärgi E.1.2 (lk. 24) tegevussuunad on liigselt tänase olukorraga leppivad. Et reaalsuses tõsta pärnu kultuurielu atraktiivsust rahvusvahelisel tasandil, tuleks üheks tegevussuunaks lisada ka pärnu professionaalkultuuri süstemaatiline arendamine ja loovisikute tegevuse toetamine näiteks Pärnu linna loovisiku stipendiumi ja professionaalkultuuri kollektiivide tegevustoetuse meetmete kaudu. Samuti tuleks luua linna infrastruktuuritoetuse meede, mis võimaldaks loovisikute tegevust toetada ka mitterahaliste vahenditega (ruumid, linna struktuuride rakendamine loovisikute kasutuses). Tegevussuundades ei ole juttu ka Pärnus tegutsevate Pärnu linna ja Eesti riigi omandis olevate professionaalkultuuri kollektiivide ja asutuste seostest Pärnu kultuurielu arendamisega ega pärnu kultuuritoodete ekspordi toetamisest.

Arengueesmärgi E.1.2 (lk. 24) mõõdik “Kultuuriürituste külastajate arv on vähemalt 300 000” on praegu suunatud eelkõige massikultuuri kesksele mõtlemisele ja ei soodusta sisulist arengut. Kui kultuurist soovitakse rääkida loomemajanduse kontekstis piirkonnale majanduslikku tulu toova objektina, tuleks seda teha palju selgemalt ja konkreetsemalt. Ainult külastajate arvu väljatoomine ei näita, milline on ühe või teise kultuurinähtuse tegelik mõju piirkonna majanduslikule edukusele. Külastajate arvu mõõdiku kontekstis jääb arusaamatuks ka mõõdik “Suurenenud on kultuuritoetused”, sest ainult külastajate arvu keskse mõtlemise kontekstis vajaksid suuremaid kultuuritoetusi justkui ainult massiüritused. Sisuliseks tasakaalustamiseks tuleks mõõdikuna lisada lause “Pärnu loovisikud loovad rahvusvaheliselt huvipakkuvaid teoseid, mille kohta on ilmunud kriitikat või uurimusi välismaises professionaalses erialameedias.”

Parandus- ja täiendusettepanekud majandusarengu aspektistEdit

Arengukavas on palju juttu uute töökohtade loomisest erasektoris, milles palga suuruse mõjutamine ei saa kuidagi olla kohaliku omavalitsuse võimuses. Samas läheb Eestis arengu mõttes hästi nendel omavalitsusüksustel, kus eksisteerib stabiilne või kasvav riigisektori kohalolek. Pärnu arengukavast ei selgu, mida kavatseb linn teha Pärnu muutmiseks atraktiivseks uutele või võimalikele Pärnusse ületoodavatele riigiasutustele või ka rahvusvahelistele organisatsioonidele.

Eesti seadusandluse järgi ei ole kitsalt Pärnu linna eelarve tulude seisukohalt Pärnul kasu mitte uute töökohtade loomisest, vaid sellest, kui palju kõrge palgaga inimesi rahvastikuregistri järgi Pärnus elab. Arengukavas jääb ebaselgeks, mida Pärnu linn kavatseb teha kõrgepalgaliste töötajate linna elama meelitamiseks. Tegevuskavas on küll tegevus 1.7.5 "Pärnu linna elanikkonna suurendamise kampaania", kuid selle sisust puudub ülevaade ning planeeritud 64000 euro kulutamise otstarve jääb arusaamatuks (vt. Tegevuskava lk.10)

Parandus- ja täiendusettepanekud tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna aspektistEdit

SotsiaalvaldkondEdit

Allikas: Monika Luik

2.6 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne algab ütlusega, et anonüümses AIDSi kabinetis toimub stabiilne nõustatute ja testitute arv, jättes mulje, et see on Pärnu linna tervishoiu ja sotsiaalhoolekande sektori suurim probleem. Peatükk võiks alata kokkuvõtva lõiguga, mis on peamised probleemid valdkonnas. Sotsiaalhoolekande teemapüstitus on täiesti puudulik. Mainitud on vaid mõned kitsad teemad ning tervikpilt linna hoolekandesektorist puudub. Järgnevad arengusuunad peaksid ju põhinema siin peatükis välja toodud analüüsile, siin aga pole välja toodud ühtki arenguvajadust. See osa vajab olulist täiendamist.

Peatükis 3 räägitakse vajadusest minna üle teadmistepõhisele majandusele, mis tähendab Pärnu linna vajadusi panustada eelkõige inimkapitali -investeeringud haridusse, teadusesse, sotsiaal- ja tervishoiuteenustesse. Ka rahvastiku vananemine mõjutab see Pärnu tööealist elanikkonda ja teiselt poolt võimalikku arengud tervishoiu- ja sotsiaalteenustes. Vananemine ja ühtlasi elulaadi muutus tingib kasvu tervishoiu ja sotsiaalteenuste järele. Lk 7 rahvastiku arengu trende analüüsides (ptk 2.1) tuuakse välja, et tulevikku suunatud otsustes tuleb arvesse võtta Pärnu vananevat ja vähenevat elanikkonda. Pärnu linna arengukava aastani 2025 toob oluliste prioriteetitena välja haridustaseme tõusu ja mitmekesisuse ning parima elukeskkonna loomise, mis soodustaks noorte perede asumist Pärnu. Seega, mitmetes teoreetilisemat laadi ütlustes on selgelt välja toodud vajadus panustada muu hulgas ka sotsiaalvaldkonna arendamisele. Liikudes edasi eesmärkide ning tegevuste juurde, on sotsiaalteemade esindatus seal kahaneva tähtsusega ning tundub, et sotsiaalvaldkonna tegevused on välja pakutud pigem eraldiseisvalt kui ühtset tervikut nähes ja luues.

Üldkommentaarina tundub mulle, et tegevuskava tegevused ei vii eesmärkide täitmiseni. Tegevuskavas toodud tegevused täidavad vaid suhteliselt väikese osa tegevustest, mis tegelikult oleks seatud eesmärgi saavutamiseks vajalikud.

Eesmärkide 1.3 ja 1.4 all räägitakse tervist väärtustavast linnakeskkonnast ja tervislikust tervise-edenduse süsteemist, peamiselt peetakse ilmselt silmas füüsilist tervist. Vaimset tervist pole eraldi välja toodud, kuigi see vääriks kindlasti üsna suurt rõhuasetust. Teen ettepaneku lisada ka vaimset tervist käsitlevad tegevussuunad ja tegevused.

Eesmärgi 1.5 all on ennetava loomuga tegevussuundadele üsna vähe tähelepanu pööratud, tegevuskavas aga praktiliselt üldse mitte. Siin on selge täiendamisvajadus.

Pärnu vajab eraldi sotsiaalvaldkonna arengukava. Selle võiks eraldi tegevuskavana suuremasse arengukavasse sisse kirjutada.

Eesmärgi 2.1 juures on mõõdikuna välja toodud koolivägivalla vähenemine. Kuidas seda mõõdetakse, milline on praegune baastase, milline on seatud eesmärk ja millised tegevused tegevuskava punkti 2.1.1 all aitavad seda saavutada?

Millised on seosed riiklike arengukavadega? Sotsiaalvaldkonnas ei kohanud ma ühtegi seost riiklike suundumustega. Kusjuures on riiklikes suundumustes nii mõndagi sellist, mida Pärnu võiks ära kasutada enda eesmärkide saavutamiseks.

Kuidas hoida edaspidi ära olukorda, et nii olulised otsused nagu linna peamise lastele ja peredele sotsiaalteenuseid pakkuva sotsiaalasutuse likvideerimine toimub igasuguste arengukavade väliselt? Kui niisugused sündmused toimuvad, muudab see arengukava koostamise vaid vormikohaseks protseduuriks, mis tuleb läbida selmet tõepoolest kokku leppida järgmise perioodi eesmärkides.

Arengukavas välja toodud Pärnu linna väärtused on väga sümpaatsed. Hetkel linnajuhtimisest neist väärtustest just ülearu ei lähtuta. Näitena võib tuua Pereabikeskuse likvideerimise plaani, mis ei põhine uuringutel, analüüsidel ja ekspertteadmistel, kus osalusdemokraatiast otsuste langetamisel pole jälgegi ning otsuste jätkusuutlikkus pole ilmselgelt olnud linnajuhtude otsustuskriteeriumiks. Kuidas Pärnu linn kavatseb jõuda olemasolevatelt väärtustelt arengukavas toodud väärtusteni? Hea oleks lugeda tegevuskava ka selle kohta.

Ptk 2.2 sõimekohtade vähesuse juures võiks välja tuua ka selle, kui palju sõimekohti puudu on. Kas linn on kaalunud erapäevahoiu kompenseerimist vanematele, kelle laps sõime ei mahu?

InvapoliitikaEdit

Allikas: Eesti Patsientide Esindusühing

Tutvudes Pärnu Linnavalitsuse arengukavaga 2025, leiab Eesti Patsientide Esindusühing, et arengukavas on mööda vaadatud erivajadusega inimeste õiguste toetamisest ja turvalise elukeskkonna arendamisest erivajadusega inimesele. Arengukavas on sotsiaalvaldkonda puudutav osa väga puudulik, peaolematu. Tõenäoliselt on arvestatud, et sotsiaalvaldkonna arendamisel kasutatakse lisana Invapoliitika programmi. Tutvudes sellega selgus, et Arengukava aastani 2025 kasutatakse invapoliitika programmi 2006-2015, mis on selgelt vananenud ja siiani täiesti läbikukkunud. 04. 04. 2011. edastas Puuetega Inimeste Koda Pärnu Linnavalitsusele ettepanekud Invapoliitika programmiks aastani 2025 ja seega oli sihtrühm teadlik, et uued ettepanekud lähevad arvesse uue arengukava koostamisel. Praegu tundub, et ettepanekuid ei ole arvestatud ja erivajadusega inimeste olukorda Pärnu linnas ei soovita parandada.

Taotleme, et 04. 04. 2011. saadetud ettepanekud Pärnumaa Puuetega Inimeste Koja kaudu, lisatakse Pärnu linna invapoliitika programmile ja ühtlasi võetakse vastu Invapoliitika 2025 ning seda käsitletakse Pärnu linna arengukava 2025 sotsiaalvaldkonna arendamiseks. Teeme ettepaneku lisada E1.5.1. 1. Sotsiaalteenuste arendamine vastavalt Invapoliitika 2025 esitatud ettepanekutele ja Invapoliitika tegevuskava välja töötada koos sihtrühma esindajatega.

Vaata Pärnu invapoliitika plaan 2025

Parandus- ja täiendusettepanekud planeerimise aspektistEdit

  1. "Pärnu vajab kõrghoonestust, meie puulinn ei ole jätkusuutlik 21 sajandil." (et nihil 29.07.2011 13:03 PP artikli Linnaosades arutletakse Pärnu linna arengukava üle 29.07.2011 kommentaariumis)

AruteludEdit


Ettepanekute esitamineEdit

Allikas: Pärnu linna dokumendiregister -> Kirjavahetus 2011 [9]

  1. 16-2/6856/2011 Ettepanek Pärnu linna arengukava aastani 2025 täiendamiseks Raul Sarandi MTÜ Pärnu Mündikoda 16.08.2011
  2. 16-2/6854/2011 Pärnu linna arengukava aastani 2025 Vahur Mäe 17.08.2011
  3. 16-2/6851/2011-1 Pöördumine Pärnu Linnavalitsuse poole; Ettepanekud arengukavale 2025, Ettepanekud Invapoliitika plaani 2025 Eesti Patsientide Esindusühing / Iivi Kallaste 16.08.2011. pdf-formaadis fail on lisatud Pärnu vikisse autori nõusolekul 31.8.2011.
  4. 16-2/6848/2011 Kommentaarid arengukavale Monika Luik 16.08.2011. pdf-formaadis fail on lisatud Pärnu vikisse autori nõusolekul 31.8.2011.
  5. 16-2/6828/2011 SDE Pärnumaa piirkonna juhatuse muudatusettepanekud arengukavale Marianne Mikko 16.08.2011
  6. 16-2/6827/2011 Ettepanekud Pärnu arengukava aastani 2025täiendamiseks ja parandamiseks Andrus Kallastu 16.08.2011 (Pärnu vikisse 16.8.2011 seisuga laekunud ettepanekud)
  7. 16-2/6798/2011 Ettepanekud linna arengukava koostajatele Ivar Mägi 15.08.2011
  8. 16-2/6781/2011 Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekud Pärnu linna arengukava aastani 2025 eelnõule Mart Viisitamm 15.08.2011
  9. 16-2/6446/2011-4 Mõtteid Pärnu linna arengu teemadel 2025 aastaks E.T. 11.08.2011
  10. 16-2/6446/2011-3 Pärnu linna arengukava Andrus Kallastu (teade arutelulehe loomisest Pärnu vikis) 05.08.2011
  11. 16-2/6446/2011-2 Pärnu linna arengukava Toomas Mihkelson Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda 05.08.2011
  12. 16-2/6446/2011-1 Pärnu linna arengukava Indro Maalman 05.08.2011
  13. 8-4/5608/2011-3 Küsimused pärast avalikul arutelul kohtumist (Rääma tn 9-19) Indro Maalman 02.08.2011
  14. 1-7/6447/2011 Ettepanekud ja märkused Pärnu linna arengukava aastani 2025 kohta Sulev Alajõe 27.07.2011. pdf-formaadis fail on lisatud Pärnu vikisse autori nõusolekul 28.8.2011. Parandused on esitatud kommentaarikastides algteksti sees.


Pärnu linnavalitsuse poolt läbitöötatud muudatusettepanekudEdit

Allikas: "Pärnu linna arengukava aastani 2025 kinnitamine. MUUDATUSETTEPANEKUD" [10]

JRK nrKuupäevEsitajaEttepaneku sisuPärnu LV seisukoht ettepaneku osas
116.07.2011Andrus KallastuPärnusse tuleks luua kõrgharidusüksus, mis tegeleks filosoofiaga.Ei ole arengusuuna „Õpime Pärnus“ prioriteet; mitte arvestada.
216.07.2011Andrus KallastuArengueesmärgi E1.2 - tuleks lisada Pärnu professionaalse kultuurielu süstemaatiline arendamine ja loovisikute tegevuse toetamine näiteks Pärnu linna loovisikute stipendiumi ja professionaalkultuuri kollektiivide tegevustoetuse meetmete kaudu. Puuduvad rahalised vahendid; mitte arvestada.
316.07.2011Andrus KallastuArengueesmärgi E1.2 - tuleks luua linna infrastruktuuritoetuse meede, mis võimaldaks loovisikute tegevust toetada ka mitterahaliste vahenditega (ruumid, linna struktuuride rakendamine loovisikute kasutuses).Puuduvad rahalised vahendid; mitte arvestada.
416.07.2011Andrus KallastuSisuliseks tasakaalustamiseks tuleks mõõdikuna lisada lause „Pärnu loovisikud loovad rahvusvaheliselt huvipakkuvaid teoseid, mille kohta on ilmunud kriitikat või uurimusi välismaises professionaalses erialameedias“.Mõõdikut subjektiivne; mitte arvestada.
527.07.2011Sulev AlajõePärnu Kolledž esindab Tartu Ülikooli kogu Lääne-Eestis.Peatükk 2.2 kirjelduse juures; arvestada.
627.072011Sulev AlajõeArusaamatu on Loode-Pärnu ettevõtluspiirkonna sidumine kultuuriürituste kohana – pigem võiks sesoonsuse vähendamiseks rajada jäähall, mis sobib ka kontserdikohaks.Detailplaneeringus arvestada osaliselt.
727.072011Sulev AlajõeLoomemajandus ja tehnoloogia – miks ei ole sõnagi oskusteabekeskuse loomise kohta, milles linn aitaks valitud sektorite ettevõtjatel ülikoolide abil tooteid ja teenuseid arendada ja eksporti tõsta. (Peatükk: 3. Pärnu maailmasuundumuste taustal)Arengusuundade E2 – Õpime Pärnus ja E3 – Töötame Pärnus all olemas; arvestatud.
827.07.2011Sulev AlajõeIlmselt ebapiisav end määratleda maakondlikuna, selgelt seada sihiks rahvusvaheline turismisihtkoht (Peatükk: 4.Visioon). Mõeldud on toodete/teenuste arendamist; osaliselt arvestatud.
927.07.2011Sulev AlajõeKolledži puhul võiks rõhutada ka sotsiaaltööd (Peatükk: 4.Visioon)Arengusuund E2 – Õpime Pärnus kirjelduse juures; arvestada.
1027.07.2011Sulev AlajõeKõik tegevused(suunad) võiksid olla mõõdetavad ja mõõdikud iga tegevuse taha pandud. (Peatükk: 6: Pärnu linna arengusuunad ja strateegilised eesmärgid aastani 2025)Mõõdikud on pandud kogu arengusuuna kohta; osaliselt arvestatud.
1127.07.2011Sulev AlajõeMitte toetused pole olulised, vaid ürituste arv ja kogueelarve (kultuur).Mõõdikud on pandud kogu arengusuuna kohta; osaliselt arvestatud.
1227.07.2011Sulev AlajõeMõõdikute hulgas ei ole sportlaste arvu ega pärnakate sportlikku tulemuslikkust. Mõõdikud on pandud kogu arengusuuna kohta; osaliselt arvestatud.
1327.07.2011Sulev AlajõePõhiharidusele järgneb kesk-, mitte gümnaasiumiharidus. Kui Pärnus praegu ei võeta aastaks 2025 eesmärgiks gümnaasiumite lahutamist põhikoolist, siis ei kaas ajasta me oma haridussüsteemi.Gümnaasiumi riiklik õppekava kasutab mõistet gümnaasiumiharidus, et täpsustada, millisest kooliastmest on konkreetsel hetkel jutt. Arengusuund E2 lahtikirjutuses on just seesama vajadus; mitte arvestada.
1427.07.2011Sulev AlajõeVõiks rõhutada, et linna gümnaasiumite õppekavad moodustavad terviku, et kujundada välja loodus-, reaal- ja kultuurigümnaasium (humanitaar juba olemas).Tegemist on kooli- ja hariduse arengukava küsimustega; mitte arvestada.
1527.07.2011Sulev AlajõeKui E2.3 alla jääb ainult üks tegevussuund, siis see eesmärk tuleks ümber sõnastada, sest tehnilise hariduse toomine on kallis ja tööturg vajab ka teiste õppekavade lõpetajaid.Mitte arvestada.
1627.07.2011Sulev AlajõeProfessionaalne kultuur – miks nii suur osatähtsus, võiks rõhutada teenindajate, sotsiaaltöötajate, ettevõtjate jne enesetäiendamise olulisust (Eesmärk E2.5)Tegevussuund E4.1.4. Turismitoodete ja teeninduskultuuri kvaliteedi tunnustamine ja arendamine (koolitused, tunnustussüsteemid); arvestatud.
172.08.2011Aime AltoaVana-Pärnu linnaossa korralik palliplats noortele.Tegevuskavas punkt 1.3.2.5. Erinevates linnaosades spordirajatiste arendamine ja ehitamine; arvestatud.
182.08.2011Juhan PihelbuJõekallaste korrashoid, sealhulgas Vana-Pärnu kalmistu kallaste kindlustamine ja kallasrada.Lisada tegevuskavasse tegevus „Vana-Pärnu kalmistu jõekalda korrastamine“, tegevusaeg 2016-2025; arvestada.
192.08.2011Indro MaalmanRääma tn piirkond atraktiivsemaks.Arvestada detailplaneeringu ja üldplaneeringu koostamisel.
202.08.2011Toomas MihkelsonArengusuund E1 Elame Pärnus võiks olla kajastatud erivajadustega inimeste teema.Lisada tegevuskava punkti 1.5.1.1. Sotsiaalteenuste arendamine (sh valdkonna arengukava, invapoliitika plaan, teenuste kaardistamine, uuringud, teavitamine jne); arvestada.
212.08.2011Toomas MihkelsonÜlejõe Gümnaasiumis on lift liikumispuudega laste jaoks, aga teispool jõge võiks ka mõni kool olla sellise võimalusega.Lisada tegevuskavasse tegevus „Lifti ehitamine Koidula või Ühisgümnaasiumisse“, tegevusaeg 2016-2025; arvestada.
224.08.2011Hillar TalvikLava ja selle ümber plats Niidu aasale.Üldplaneeringu teema; mitte arvestada.
234.08.2011Hillar TalvikRannarajoonis liiguvad peamiselt külalised ja Pärnu tuleks kehtestada kuurordimaks.Uue maksu kehtestamise idee on esitatud ja riigikogu ei pidanud vajalikuks; mitte arvestada.
245.08.2011Indro MaalmanSoodustama linna sissekirjutust – soodusparkimine kesklinnas, ettevõtlustoetused, sünnitoetused, töökohtade loomise toetused, lasteaiakohtade loomine, huvialaringide pakkumine soodsamalt, suuremaid lastetoetusi jne.E1.7 all tegevus 1.7.5.1.Pärnu linna elanikkonna suurendamise kampaania / turundamine; arvestatud.
255.08.2011Indro MaalmanLasteaiateenuse ostmine erasektorilt.E1.5 all tegevus 1.5.1.2. Lapsehoiuteenuse pakkumine/toetamine; arvestatud.
265.08.2011Indro MaalmanLuua töökohti, kus ei ole tähtis selle asukoht – kõnekeskuse töötajad välisfirmadele ehk eksportiv teenus; tehniline ja IT tugi; turu-uuringute ja telefonimüügifirmad; finantsvahendus; konsultatsiooni- ja nõustamisfirmad; käsitöölised ja suveniiride valmistajad; IT sektori töötajad.Tegevussuund E3.1.2. all „Soodussüsteemide väljatöötamine ja rakendamine uutele investoritele“; arvestatud.
275.08.2011Indro MaalmanHariduses peaks täienema oluliselt kõrgema lisandväärtusega töökohti loovad erialad – näiteks rahvusvaheline finantsarvestus ja –juhtimine, õigus, IT, rahvusvaheline ja online turundus.Tegevussuund 3.2.1. Pärnus toimub majandusarengule suunatud era-, haridus- ja avaliku sektori koostöö väljaarendamine; arvestatud.
285.08.2011Indro MaalmanPärnusse kaasaegse vangla uuesti rajamine.Mitte arvestada.
2911.08.2011Piia KarroRaeküla Vanakooli keskus tuua ettepoole ajaliselt.Kui avaneb rahastamisallikas, siis saab muuta ajaliselt ettepoole; mitte arvestada.
3011.08.2011Piia KarroLk 8 arengukavas, on kirjas, et eriti vajab remonti Nooruse Maja. Lisada juurde ka teised keskused, kes on hädas.Lisada teksti juurde; arvestada.
3111.08.2011Piia KarroHuvihariduses jätta välja koolide nimetused. Arvestada.
3211.08.2011Piia KarroLk 22 on Pärnu rannaala arendamine muulidest kuni Raekülani. Ettepanek oleks kuni linnapiirini.Arvestada.
3311.08.2011Piia KarroLk 25, tegevussuund 1.6, punkt 6 – raudtee asemel võiks olla sõna raudteejaam. Arvestada.
3411.08.2011Piia KarroLk 28, tegevussuund 2.4 – selle teema all võiks olla rohkem ka noorsootöö ja noortekeskused, nende tegevused, taristu ja tegijate arendamine.Arvestada.
3511.08.2011Eino-Jüri LaarmannRaudteejaama asukoht ja selle tegemine peaks olema ajaliselt eespool (2012-2013).Arvestada üldplaneeringu koostamisel.
3611.08.2011Eino-Jüri LaarmannElanikkonna suurendamine peaks toimuma iga-aastaselt ja rahalised vahendid ka iga aasta.Turundamise/ kampaania mõju kahe aasta peale; mitte arvestada.
3711.08.2011Eino-Jüri LaarmannVia Baltica linna läbiv sõit võiks olla arengukavas täpsustatud.Tegevus 1.6.6.4. uus sõnastus „ Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „E67 Tallinn-Pärnu-Ikla maantee asukoha täpsustamine km 92,0-170,0 (Via Baltica)“; arvestada.
3811.08.2011Eino-Jüri LaarmannSõudebaas, Kalevi staadioni tegevused tuleks tuua ajaliselt varemaks.Tegevusaeg 2014-2015; arvestada osaliselt.
3911.08.2011Eino-Jüri LaarmannKeskraamatukogu esine plats ja selle väljaarendamine võiks olla ajaliselt varem.Kui avaneb rahastamisallikas, siis saab muuta ajaliselt ettepoole; mitte arvestada.
4011.08.2011Ellen TreufeldtAvalik arutelu nn „arvamusliidritega“, kus võiks osaleda iga põliskodanik.Väärtuse „osalusdemokraatia“ all; arvestatud.
4112.08.2011Keskfraktsioon (Mart Viisitamm)Lisada visiooni sõna turvaline ning sõnastada visioon järgnevalt:Kõrge elukvaliteet sisaldab turvalisust; mitte arvestada.
„Pärnu on Läänemere äärne atraktiivne elamuskuurort, kõrge elukvaliteediga ja turvaline linn elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks“.
4212.08.2011Keskfraktsioon (Mart Viisitamm)E 1.5 Tegevussuunad täiendada punktiga:E1.7 all tegevus 1.7.5.1.Pärnu linna elanikkonna suurendamise kampaania/turundamine; arvestatud.
6) Sünnitoetuse ja teiste toetuste suurendamine linna elanike heaolu eesmärgil.
4312.08.2011Keskfraktsioon (Mart Viisitamm)3.1 Tegevussuunad täiendada punktiga:Punkt 3.1.2.1. Kõrgemat lisandväärtust loovate suurinvesteeringute toomise soodustamine (töötajate koolitamine jne); osaliselt arvestatud.
Töökohtade loomise soodustamiseks kompenseerib linn suurematelt investeeringutelt liitumistasud ja võimaldab soodustingimustel kinnistu soetamise.
4412.08.2011Keskfraktsioon (Mart Viisitamm)Tegevuskava täiendada järgnevalt: 1.1.1.11 Niiduaasale kaasaegse laululava rajamine (2016-2025)Arvestada üldplaneeringu koostamisel.
4512.08.2011Keskfraktsioon (Mart Viisitamm)Tegevuskava täiendada järgnevalt: 1.1.1.12 Ülejõe sauna rekonstrueerimine (2016-2025)Mitte arvestada.
4612.08.2011Keskfraktsioon (Mart Viisitamm)Tegevuskava täiendada järgnevalt: 2.1.1.12 Pärnu Vanalinna kooli renoveerimine (2016-2025)Linna arengukavas on tegevusena kogu haridusasutuste renoveerimine, haridussüsteemi arengukavas on tegevused ja prioriteedid täpsustatud; mitte arvestada.
4712.08.2011Keskfraktsioon (Mart Viisitamm)Tegevuskava täiendada järgnevalt: 2.6.2.1 Kalevi staadioni renoveerimine – finantseerimine alates aastast 2013, 2 M EURi aastas. (riigieelarve, erasektor)Tegevusaeg 2014-2015; arvestada osaliselt.
4812.08.2011Keskfraktsioon (Mart Viisitamm)Tegevuskava täiendada järgnevalt: 4.2.5.6 Raeküla Vanakoolikeskuse väljaarendamine – finantseerimine alates aastast 2013, 0,5 M EUR ( EL fond)Kui avaneb rahastamisallikas, siis saab muuta ajaliselt ettepoole; mitte arvestada.
4915.08.2011Ivar MägiPärnus on võimalik õppida vähemalt nelja uut tehnikasuunalist eriala, milleks võiks muuhulgas olla puidutöötlemine, metallitöötlemine, mehhatroonika ja pingioperaator.Tegevussuund 2.3.1. Tehnika- ja tehnoloogiaõppe võimaluste suurendamine; arvestatud.
5015.08.2011Ivar MägiLinn üritab leida võimalusi, kuidas kohalikke õppureid hoida pikemalt Pärnus ja maandada sellega risk, et inimesed juurduvad liiga palju võõras linnas. Selleks mõeldakse õppekorralduse innovatsioonile ja paindlikuma õppekorralduse kasutuselevõtule Pärnumaa Kutsehariduskeskuse baasil koostöös ülikoolidega, kui mõnda ülikooli kolledžit Pärnusse ei õnnestu meelitada. Linn toetab muuhulgas e-õppe programmide valmimist.Tegemist on kutse-, kõrgkooli- ja hariduse arengukava küsimustega; mitte arvestada.
5115.08.2011Ivar MägiPärnu Keskraamatukogu rolli ümbermõtestamine nii, et Pärnu Keskraamatukogu aitaks kohalikel klastritel ja eelisarengusuundadel areneda, olles areneda soovivale isikule vajaliku info allikas. Linn toetab muuhulgas sektorile olulise kirjanduse soetamist aastat 1 000EURi väärtuses eelisarendava suuna kohta.TÜ Pärnu Kolledžil on olemas puhkemajanduse raamatud. Tehnilise kirjanduse vajadus lahendada koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ja teiste koolidega. Oluline on teavitus kirjanduse olemasolu kohta; arvestada osaliselt.
5215.08.2011Ivar MägiPärnu Loodus- ja Tehnikamajas avatakse arvutigraafika ring, mis tegeleb digitaalse joonestamise, 3D graafika, modelleerimise, CAD tarkvara jmt õpetamisega. Ring on avatud iseseisva õppealana.Kuulub õppekavaarenduse teema juurde; mitte arvestada.
5315.08.2011Ivar MägiKõigi ülejäänud Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja tehnikasuunaliste õppealade programmidesse integreeritakse arvutigraafika mooduleid, et kõik tehnika-alade õpilased õpiks tundma joonestamist, modelleerimist või CAD tarkvara algtasemel.Kuulub õppekavaarenduse teema juurde; mitte arvestada.
5415.08.2011Ivar MägiLinn soodustab erialaspetsiifilise õppe andmist juba keskkoolis ja kutsekoolis. Hea võimaluse selleks pakub võõrkeele tundides erialaspetsiifilise võõrkeelega tutvumine. Linn aitab õppematerjalide ostuga.Lisada eesmärk 2.2. tegevussuunana „Soodustada erialaspetsiifilise võõrkeele õppimise võimaluste laienemist Pärnus“; arvestada.
5515.08.2011Ivar MägiLinn kontakteerub otse sektori oluliste ettevõtetega ja palub neid liituda, et Loode-Pärnu tööstuspark oleks võimalikult täpselt sektorile vastav. Kaubandussektori logistikapark ei ole nii suure lisandväärtuse loomise potentsiaaliga kui sihitud funktsiooniga tööstuspark.Tegevuskavas punkt 3.1.3.1.Pärnu investeerimiskeskkonda tutvustava info kogumine ning kättesaadavaks tegemine (potentsiaalsete investoritele/ettevõtjatele); arvestatud.
5615.08.2011Ivar MägiLinn otsib võimalusi kultuuriklastrite tegutsemiseks ja abistab tehnilise taristu (lito- ja graafikapressid, klaasisulatusahjud jne) hankimisel, sest selle taristu baasil saab korraldada meistrikursusi ka muudel kunstialadel. Praegu on edukas meistriklasside praktika toimumas dirigeerimise vallas.Tegevuskavas punkt 3.2.3.1. Olulistes sektoriülestes majandussektorites toimivate klastrite väljaarendamise toetamine (puhkemajandus, loomemajandus, puit, metall, tehnika- ja tehnoloogia; arvestatud.
5715.08.2011Ivar MägiPärnul on olemas külaliskorterid ja ateljeed väliskunstnikele, kes töötavad Pärnus teatud perioodi. Perioodi lõpul korraldatakse valmiva kunsti esitlemiseks näitus. Välistalenti saab täiendavalt kasutada meistriklasside korraldamisel ja kogemuste ülekandmisel Pärnu Uue Kunsti muusemi juures. Linnal on juba loodud vastav materiaalne baas; mitte arvestada.
5815.08.2011Ivar MägiLinnas on mitmeid väikeseid avalikke loomingu esitamise paikasid, mida saavad kasutada ka kohalikud omaloomingu esitamiseks.Linnal on juba loodud vastav materiaalne baas; mitte arvestada.
5915.08.2011Ivar MägiPärnu võtab uue üldplaneeringu koostamisel arvesse asjaolu, et ka büroohoonetes toimub äritegevus ja sellel eesmärgil planeerib linn kõrghoonestuse alad.Arvestada üldplaneeringu koostamisel.
6015.08.2011Ivar MägiPärnu uus üldplaneering on TOD printsiipe arvestav ja kõrgtihedaid hoonestusalasid ühendava efektiivse ühistranspordisüsteemi planeering.Arvestada üldplaneeringu koostamisel.
6115.08.2011Ivar MägiPärnu koostab „Hea tänava“ standardi ja lähtub edaspidi oma tegevuses ja planeeringuprotsessides sellest standardist.Arvestada üldplaneeringu koostamisel.
6215.08.2011Ivar MägiPärnu avab kogu isikuandmeid mitte sisaldava info avalikkusele ja rakendab aktiivselt Open Data põhimõtteid kõigi linna asutuste ja organisatsioonide üleselt.Hetkel on avalikus vaates olemas (Amphora), kus on dokumendid kättesaadavad; mitte arvestada.
6315.08.2011Ivar MägiPärnu pöörab tähelepanu digitaalmeedia arengule ja valmistab appid iPhone ja Antroidi platvormidele, mis tutvustavad linna turismiatraktsioone, väärtuslikke looduobjekte, loodusradasid jne. Appid on mitmekeelsed , hõlmates enamuse Euroopa keeltest ja valikus olulisematest Aasia keeltest.Tegevussuund E4.1.4. all „Turismitoodete ja teeninduskultuuri kvaliteedi tunnustamine ja arendamine (koolitused, tunnustussüsteemid); arvestatud.
6415.08.2011Ivar MägiPärnu pöörab tähelepanu digitaalmeedia arengule ja valmistab Google Mapsi jaoks Pärnu ning Pärnumaa turismi potentsiaali avava spetsiaalse layeri.Tegevussuund E4.1.4. all „Turismitoodete ja teeninduskultuuri kvaliteedi tunnustamine ja arendamine (koolitused, tunnustussüsteemid); arvestatud.
6515.08.2011Ivar MägiPärnu on senisest aktiivsem Rail Baltica vajalikkuse selgitaja, avalikkuse projektist teavitaja ning oma maakonna piires planeeringuprotsessis Rail Balticaga arvestav.Tegevuskavas E1.6 all tegevus 1.6.6.1. Eeltingimuste loomine Rail Baltic Pärnu osa rajamiseks; arvestatud.
6616.08.2011MTÜ Pärnu Mündikoda (Raul Sarandi)Arengusuund „Puhkame Pärnus“ täiendada: eesmärk E4.1.2. tegevusega „Pärnu muulide korrastamine ja atraktiivseks muutmine“ 2012 ja 2013 aasta kuludeks 10 000 eurot kumbagi aastasse.Tegevusaeg 2016-2025; Kui avaneb rahastamisallikas, saab tuua ajaliselt ettepoole; arvestada osaliselt.
6716.08.2011MTÜ Pärnu Mündikoda (Raul Sarandi)Arengusuund „Puhkame Pärnus“ täiendada: eesmärk E4.1.2. tegevusega „Pärnu muuliga seotud meenemündi kontseptsiooni rakendamine“ 2012 – 25 000 eurot (10 000 LE; 15 000 MTÜ ja EL fondid).Arvestatud tegevuskavas Punkt 4.1.3.2 Pärnu eripäral põhinevate suveniiride ja meenete arendamise sidumine külastuselamusega (nt Pärnu temaatilise meenemündi valmistamine muulil vms)
6816.08.2011Peeter SaunpereArengukava juures võiks olla teemagrupid ja liikmed.Tuua sissejuhatuse juurde juhtgrupi liikmed ja teemagrupid ning nende liikmed; arvestada.
6916.08.2011Krista HabakukkKultuuri valdkond – linnaosakeskuseid vaadata mitte kultuurikeskustena, vaid multikultuursete keskustena ja avaliku ühiskonna teenuste delegeerimise võimalusena.Sisuliselt linnaosakeskused toimivad juba ettepanekutes tehtud põhimõtetel; mitte arvestada.
7016.08.2011Sotsiaaldemokraatlik Erakonna Pärnumaa piirkondLisada peatükile 2.2 Haridusvaldkond tekstilõigud:Lisada peatükile 2.2. Haridusvaldkond; osaliselt arvestada.
\"Pärnus puudub humanitaarkallakuga kõrgkool, mis valmistaks ette kõrgharidusega töötajaid loomemajanduse jaoks ning loovisikuid kaunite kunstide tarvis\".
\"Pärnus pakutavate keskhariduse valikainete hulgas on vähe neid, mida saab käsitleda eelõppena 21. sajandi loomemajanduse spetsialistide koolitamiseks kõrgkoolides\".
7116.08.2011Sotsiaaldemokraatlik Erakonna Pärnumaa piirkondLisada peatükile 2.2. Haridusvaldkond järgmine lause: \"Aastaks 2015 peavad olema rekonstrueeritud kõigi lasteaedade elektrisüsteemid, korrastatud õuealad-mänguväljakud ning lasteaiad saama varustatud 21.sajandi mööbli ning inventariga. Pärnu tagab igale lapsele lasteaiakoha.\" Tegevuskavas punkt 2.1.1.1. Haridusasutuste vastavusse viimine tervisekaitse- ja tuleohutusnõuetega; arvestatud.
7216.08.2011Sotsiaaldemokraatlik Erakonna Pärnumaa piirkondEemaldada peatükist 2.3 Kultuuri- ja spordivaldkond järgmine lause: Arvestada üldplaneeringu koostamisel.
\"Linnas puudub aga koht, kus korraldada suuremas mahus üritusi, üheks selliseks võimaluseks võiks saada Loode-Pärnu alale vastava koha loomine.\" Arengukava pole ruumilise planeerimise dokument, las jääb asukohavalik üldplaneeringu ülesandeks. Pakume asenduseks teksti: \"Uute kultuurikeskuste planeerimiseks algatada teemaplaneering, millega leitakse sobivad asukohad uutele kultuurikolletele ning tagatakse Pärnu kultuuriasutuste sidus toimimine\".
7316.08.2011Sotsiaaldemokraatlik Erakonna Pärnumaa piirkondLisada peatükile 2.3 Kultuuri- ja spordivaldkond järgnev tekst: \"Pärnu spordielu sidususe saavutamiseks algatada linna spordibaaside, staadionide, ujulate, harjutusväljakute ning sisehallide paiknemise teemaplaneering. Ühe esmase objektina tuleb leida lahendus ajaloolise Kalevi staadioni renoveerimiseks ja avamiseks nii tipp- kui rahvasportlastele.\"Arvestada üldplaneeringu koostamisel.
7416.08.2011Sotsiaaldemokraatlik Erakonna Pärnumaa piirkondLisada peatükile 2.6. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne järgmine tekst:Need funktsioonid on kaetud olemasoleva sotsiaalvõrgustiku poolt; mitte arvestada.
\"Laste ja peredega seotud hoolekanne ja ennetav tegevus rajaneb tugevale sisulisele kompetentsile ning aastaks 2014 on koostöös riigiga Pärnusse rajatud regionaalne laste ja perede nõuandekeskus.\"
Soovitame lisada ka ülevaade tänastest hoolekandeteenustest.
7516.08.2011Sotsiaaldemokraatlik Erakonna Pärnumaa piirkondLisada visioonipeatükile E.1.2. Pärnus on mitmekesine kultuurielu - kultuuriruum on loojate, kultuurikorraldajate,Linn toetab professionaalset kultuuri. Meetmed on loodud (Pärnu Muusikakool, Pärnu Linnaorkester, festivalid jne); osaliselt arvestatud.
elanike ja külastajate jaoks atraktiivne alljärgnev tekstilõik:
\"Meetmete loomine Pärnu professionaalse kultuuri (sh
professionaalkultuuri kollektiivid ja ühingud) arendamiseks,
toetamiseks ja ekspordiks.\"
7616.08.2011Sotsiaaldemokraatlik Erakonna Pärnumaa piirkondTäiendada arengukava alajaotust E2 - ÕPIME PÄRNUS järgneva tekstilõiguga:Pärnu linn on avatud riigigümnaasiumi loomiseks Pärnusse – lisada sõnastus; arvestada.
\"Asutada Pärnus kogu maakonna huve arvestav riigigümnaasium, kus valikainete toel valmistatakse ette riigile ja omavalitsustele olulisi spetsialiste, kes võivad riigiehituslikult tähtsates valdkondades omandada pärast gümnaasiumi lõpetamist kõrgharidus kodu- või välismaal (näiteks ruumiline planeerimine, kultuuri- ja looduspärandi hoidmine, politoloogia jt erialad).\"
7716.08.2011Sotsiaaldemokraatlik Erakonna Pärnumaa piirkondTäiendada arengukava alajaotust E2 - ÕPIME PÄRNUS järgneva tekstilõiguga: \"Lisaks Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžile asutada Pärnusse kõrgkool tingliku nimega \"Kaunite Kunstide Akadeemia\", mis pakub konkurentsi ja valikuvõimalusi Tallinnas asuvatele Muusikaakadeemiale, Kunstiakadeemiale ning Balti Filmi- ja Meediakoolile.\"Arvestades õpilaste arvu langust ei pea võimalikuks rajada sellist kooli; mitte arvestada.
7816.08.2011Sotsiaaldemokraatlik Erakonna Pärnumaa piirkondTäiendada arengukava peatükki E4.2. Pärnu on Läänemere ääres arvestatav kultuurikeskus järgmise tekstiga: \"Rajada Pärnusse näitusepark üheksa Läänemere riigi paviljonidega, kus eksponeeritakse kevad-suve-sügisperioodil meie ühise mere ääres elavate ja töötavate kunstnike, arhitektide, filmiloojate ning rahvakunsti viljelejate loomingut.\"Lisada arengukavasse (2016-2025); rahastajad riik, EL fond; arvestada.
7916.08.2011Monika Luik2.6 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne algab ütlusega, et anonüümses AIDSi kabinetis toimub stabiilne nõustatute ja testitute arv, jättes mulje, et see on Pärnu linna tervishoiu ja sotsiaalhoolekande sektori suurim probleem. Peatükk võiks alata kokkuvõtva lõiguga, mis on peamised probleemid valdkonnas. Sotsiaalhoolekande teemapüstitus on täiesti puudulik. Mainitud on vaid mõned kitsad teemad ning tervikpilt linna hoolekandesektorist puudub. Järgnevad arengusuunad peaksid ju põhinema siin peatükis välja toodud analüüsile, siin aga pole välja toodud ühtki arenguvajadust. See osa vajab olulist täiendamist.Teha parandused; arvestada.
8016.08.2011Monika LuikEesmärkide 1.3 ja 1.4 all räägitakse tervist väärtustavast linnakeskkonnast ja terviklikust terviseedenduse süsteemist, peamiselt peetakse ilmselt silmas füüsilist tervist. Vaimset tervist pole eraldi välja toodud, kuigi see vääriks kindlasti üsna suurt rõhuasetust. Teen ettepaneku lisada ka vaimset tervist käsitlevad tegevussuunad ja tegevused.Vaimse arengu teemat on rakendatud linnas (nt Noorte Nõustamiskeskus, SA Pärnu Haigla Psühhiaatria Päevakeskus jne). Tegevus on projektipõhine; mitte arvestada.
8116.08.2011Monika LuikPärnu vajab eraldi sotsiaalvaldkonna arengukava. Selle võiks eraldi tegevuskavana suuremasse arengukavasse sisse kirjutada.Lisada tegevuskava punkti 1.5.1.1. Sotsiaalteenuste arendamine (sh valdkonna arengukava, invapoliitika plaan, teenuste kaardistamine, uuringud, teavitamine jne); arvestada.
8216.08.2011Eesti Patsientide Esindusühing (Iivi Kallaste)Ehitatakse uus hoone või rekonstrueeritakse olemasolev hoone Pärnu Toimetulekukooli õpilastele. Tegevuskavas palume panna aastaarvu millal seda tehakse.!! Luuakse kaasaegsed õppetingimused vaimupuudega ja liitpuudega lastele, kus arvestatakse nende erivajadusega, sh. alternatiiv kommunikatsioonivahendite kasutamine ja sihtrühmale mõistetava keskkonna loomine, normaalne liikumine liikumispuudega lastele. Tegevuskavas E2.1.all tegevus 2.1.1.4. Pärnu Toimetulekukooli rekonstrueerimine ja laiendamine, tegevusaeg 2016-2025; arvestatud.
8316.08.2011Eesti Patsientide Esindusühing (Iivi Kallaste)Hariduse andmisel tagatakse vajalike spetsialistide olemasolu vaimupuuetega ja liitpuuetega lastele ning hariduse andmine on seotud nende laste rehabilitatsioonigaArengusuund E2.1. „Pärnu on kaasaegse õppekeskkonnaga linn mitmekesiseks, kvaliteetseks ning elukestvaks õppeks“ all; arvestatud.
8416.08.2011Eesti Patsientide Esindusühing (Iivi Kallaste)Õpilaskodu/ internaadi olemasolu raske ja sügava puudega lastele, et võimaldada nende vanematel käia tööl. Tegevuskavas punkt 2.1.1.4. Pärnu Toimetulekukooli rekonstrueerimine ja laiendamine; arvestatud.
8516.08.2011Eesti Patsientide Esindusühing (Iivi Kallaste)Raske ja sügava puudega lastel on kooli juures võimalused veeta arendavalt aega õuealal ja mänguväljakul ning võimalused sportlike tegevuste teostamiseks. Tegevuskavas punkt 2.1.1.4. Pärnu Toimetulekukooli rekonstrueerimine ja laiendamine; arvestatud.
Pärnu Toimetulekukoolile on rajatud mänguväljak ja spordiväljak.
8616.08.2011Eesti Patsientide Esindusühing (Iivi Kallaste)Koduõppele suunatud normintellektiga HEV lastele on loodud õppimisvõimalused haridusasutustes ja pedagoogid on ettevalmistaud sihtrühmaga töötamiseks. Arengusuund E2.1. „Pärnu on kaasaegse õppekeskkonnaga linn mitmekesiseks, kvaliteetseks ning elukestvaks õppeks“ all; arvestatud.
8716.08.2011Eesti Patsientide Esindusühing (Iivi Kallaste)Erivajadusega lastele hariduse arendamisse kaasatakse HEV ja puuetega laste vanemate esindajad. Kooli õppekava valdkond ja see ka toimib; mitte arvestada.
8816.08.2011Eesti Patsientide Esindusühing (Iivi Kallaste)Taotleme, et 04.04.2011. saadetud ettepanekud Pärnumaa Puuetega Inimeste Koja kaudu, lisatakse Pärnu linna invapoliitika programmile ja ühtlasi võetakse vastu Invapoliitika 2025 ning seda käsitletakse Pärnu linna arengukava 2025 sotsiaalvaldkonna arendamiseks. Lisada tegevuskava punkti 1.5.1.1. Sotsiaalteenuste arendamine (sh valdkonna arengukava, invapoliitika plaan, teenuste kaardistamine, uuringud, teavitamine jne); osaliselt arvestada.
8916.08.2011Eesti Patsientide Esindusühing (Iivi Kallaste)Teeme ettepaneku lisada E1.5.1. 1. Sotsiaalteenuste arendamine vastavalt Invapoliitika 2025 esitatud ettepanekutele ja Invapoliitika tegevuskava välja töötada koos sihtrühma esindajatega.Lisada tegevuskava punkti 1.5.1.1. Sotsiaalteenuste arendamine (sh valdkonna arengukava, invapoliitika plaan, teenuste kaardistamine, uuringud, teavitamine jne); osaliselt arvestada.
9017.08.2011K.Habakukk, I.Niinemäe, R.Malsub, V.Mäe, I.Lepik-Martinson2.1 Rahvastikuareng: Hetkeolukorra analüüs peatub küll sisemigratsioonil, kuid väljarände teema on jäänud puutumata. Seda on vajalik siiski kajastada, sest tegemist on olulise suundumusega. Sama lugu kehtib välismaalt sisserändega (näiteks tööturule).Analüüs olemas; mitte arvestada.
9117.08.2011K.Habakukk, I.Niinemäe, R.Malsub, V.Mäe, I.Lepik-Martinson2.2 Haridusvaldkond: Puudub viide elukestvale õppele; Arengusuund E2.1. „Pärnu on kaasaegse õppekeskkonnaga linn mitmekesiseks, kvaliteetseks ning elukestvaks õppeks“ all; arvestatud.
9217.08.2011K.Habakukk, I.Niinemäe, R.Malsub, V.Mäe, I.Lepik-MartinsonPärnu linna ja lähiümbruse haridusvõrgu kujunemine (sh. huviharidus).Arengusuund E2.2. „Pärnus on linnaelanikele kättesaadav, kvaliteetne, lapse ja noore tasakaalustatud arengut toetav, kaasaegse õppekorralduse ja mitmekesiste valikuvõimalustega haridusasutuste võrk“ all; arvestatud.
9317.08.2011K.Habakukk, I.Niinemäe, R.Malsub, V.Mäe, I.Lepik-Martinson2.3 Kultuuri-ja spordivaldkond: Rõhutada sporditurismi potentsiaali läbi korraldatavate spordisündmuste; Sariürituse korraldamine (jooksmine, jalgrattasõit, suusatamine) regiooni põhiselt.Eesmärk ”E.1.3. Pärnu on paljude spordi- ja liikumisharrastuste võimalustega ja tervist väärtustav linnakeskkond” all olemas; arvestatud osaliselt.
9417.08.2011K.Habakukk, I.Niinemäe, R.Malsub, V.Mäe, I.Lepik-Martinson2.9 Transport: Pärnu ja lähiümbruse valdade ühistranspordi optimeerimine ja ühise piletisüsteemi loomine (vajadust rõhutab Norra EMP mehhanismist rahastatud projekt, mis keskendus linna ja lähiümbruse planeeringutele). Ühistranspordi keskuse idee, mille keskne mõte on transpordisõlme tekitamine – raudtee-ja bussijaama lähedus.Tegevussuund E1.6.5. „Pärnu linna ja lähiümbruse vahel on tagatud ühtne ja kaasajastatud transpordisüsteem (piletisüsteem, liinivõrk)“ all; arvestatud.
9517.08.2011K.Habakukk, I.Niinemäe, R.Malsub, V.Mäe, I.Lepik-MartinsonVajadus jalgrattalaenutuspunktide süsteemi järele (stop and go).Tegevuskavas punkt 1.3.1.1.Kergliiklusteede tähistamine ja muutmine ühtseks tervikuks; avalike rattahoiukohtade loomine; arvestatud.
9617.08.2011K.Habakukk, I.Niinemäe, R.Malsub, V.Mäe, I.Lepik-MartinsonÜhistranspordi korraldamine Lottemaa teemapargi, Audru ringraja, Paikuse kiviaja küla jt. sihtpunktide vahel.Arvestatud. Tegevussuund E1.6.5. „Pärnu linna ja lähiümbruse vahel on tagatud ühtne ja kaasajastatud transpordisüsteem (piletisüsteem, liinivõrk)“ all;
9717.08.2011K.Habakukk, I.Niinemäe, R.Malsub, V.Mäe, I.Lepik-MartinsonStabiilselt hoiakute kujundamine: iga-aastane autovaba nädalavahetuse korraldamine.Tegevuskavas punkt 1.6.5.5. Ühistranspordi propageerimine (teavitus ja reklaam); arvestatud.
988.09.2011Planeeringu- komisjonMuuta sõnastusi: jõe äärde väliujula kavandamine (tegevuskavas 2016-2025). Täpsustada sama loomade varjupaiga puhul.Arvestatud.
Tegevuskava punkt 1.1.1.4. Jõeäärsete ujumiskohtade edasi arendamine.
Tegevuskava punkt 1.1.4.7. Loomade varjupaiga renoveerimine.
998.09.2011PlaneeringukomisjonPärnu jõe kallaste atraktiivsemaks muutmise juurde lisada slippide ehitus.Arvestatud.
Tegevuskava punkt 1.1.1.3 Pärnu jõe kallaste atraktiivsemaks muutmine (sh kallasrajade ja puhkealade rajamine, kesklinna kai korrastamine, slippide ehitamine)
1008.09.2011Planeeringu- komisjonPuhkame Pärnus tegevussuuna juures lisada koostöö Rohelise Jõemaa ning Pärnu Lahe PartnerluskogugaArvestada. Lisatud alalõik lk.11
1018.09.2011Planeeringu- komisjonLisada tegevuskavas 4.1.1 loetelusse lisaks huvialaturismi näiteid.Arvestada.
Tegevuskava punkt 4.1.6.6 Huvialaturismi arendamine (harrastuskalapüük, ekstreemsport, meistrikursused, spordivõistlused jne)
1028.09.2011Planeeringu- komisjonRajada Kutsehariduskeskusele spordikompleks, mille rahastaja oleks riik. Realiseerida see aastatel 2012- 2025Arvestatud.
Tegevuskava punkt: 2.4.1.6 Pärnumaa Kutsehariduskeskuse spordikompleksi rajamine (Rahastajad: riik, EL)
1038.09.2011Planeeringu- komisjonEhitada välja Papiniidu tänava pikendus (Papiniidu tänava pikendus Tammsaareni) 2016-2025.a. Arvestatud. Tegevuskava punkt 2.4.1.6
1048.09.2011Planeeringu- komisjonLisada rahastajatena Läänemereäärsed riigid ning arvestada rahaliselt varem.Arvestatud osaliselt. Tegevuskava punkt: 4.2.5.8
1058.09.2011Planeeringu- komisjonTuua tegevussuundadesse sisse huvialaturism (lk 30)Arvestatud.
1068.09.2011Jüri Lebedev /Volikogu liigeViia sisse parandus Tegevuskavas punktis: 4.2.5.9 tekstiga „Tantsu-, loome ja liikumishariduse keskuse rajamine“Arvestatud.
Romek Kosenkranius
Abilinnapea

Ettepanekud Pärnu arengukava aastani 2025 täiendamiseks ja parandamiseks 2012Edit

Jüri Kukk 23.08.2012Edit

Jüri Kukk: Eesmärk pühitseb abinõu, PP 23.08.2012

Vaja on rääkida ühte keelt. Ühte keelt selles mõttes, et mõistetest ühtviisi aru saaksime. Käsitletud arutelulgi leidis ilmselget kinnitust, et Pärnule olulised väljendid ”turism” ja ”kuurort” võivad muidu arukatel inimestel olla kasutuses täiesti eri tõlgenduses. Nii ongi laialt levinud arusaam, et Pärnus võistlevad linnavõimu toetuse eest turism ja tootmine.

Kui siin keegi üldse võistleb, saaksid need olla minu arvates tootmine ja teenuste osutamine. Halb on see, kui meil neid valdkondi hakatakse vastandama. Selle ärahoidmine on igal juhul linnavõimu ülesanne.

Leppigem siis kokku, et kuurordist rääkides kõneldakse mingist konkreetsest linnast, piirkonnast linnas või piirkonnast laiemalt ehk kohast, mis on piiritletav maakaardil (meil ka linnaruumi osa tähenduses).

Kui rääkida turismist, siis see on majandusharu, paljusid teenuseid pakkuvate tegevuste kompleks. Nii tähendabki turismi arendamine ühele kindlale kuurordile (maakohale) väga konkreetsete ja erinevate teenuste arendamist. See, millega meelitatakse turiste Vahemere äärde, ei sobi päriselt nende meelitamiseks Pärnusse. Siit avaliku võimu ülesanne: kuigi oluline on arendada turismi ja käia mujalt maailmast meile külalisi kutsumas, tuleks eelkõige hoolitseda selle eest, et Pärnus oleks midagi, miks turist üldse peaks siia tulema.

Oma kirjalikus ettepanekus ei hakanud ma seekord kordama varem esitatud seisukohti (näiteks finantskavandamise suhtes), vaid keskendusin arengukava struktuurile, mis minu arvates ei kannata mingit kriitikat ja tekitab ainult segadust.

Nagu mäletate, on Pärnu arengukava jagatud nelja arengusuuna vahel, millest kahe viimase kohta (E3 “Töötame Pärnus – Pärnu on ettevõtlik linn” ja E4 “Puhkame Pärnus – Pärnu on Läänemere-äärne atraktiivne puhkuselinn”) ettepaneku tegingi.

Ettepanek oli muuta kehtivat arengukava selliselt, et jätta välja osa E4 ”Puhkame Pärnus” ja algatada kohe olemasoleva (senine kehtiks 2017. aastani) linna turismi arengukava täienduste ja muudatuste tegemine.

Seejuures tuleks ära muuta ka täiendatava turismi arengukava pealkiri, milleks edaspidi oleks ”Pärnu kuurordi ja turismi arengukava”. Seega jätkuks selles dokumendis nüüd juba üle kümne aasta tagasi pooleli jäänud kuurordi arengu käsitlus.

Turismi arengukava täiendamisel tuleks lähtuda eelkõige Pärnust kui turistide liikumise sihtkohast ja sellest, miks need inimesed siia peaks tulema.

See omakorda peaks tähendama keskendumist Pärnus turistidele pakutavate teenuste (sealhulgas ravi) edendamisele. Linna mure ei ole ju arendada turismi kui majandusharu üldiselt, vaid edendada konkreetseid turismiteenuseid, mis külalisi siia tooksid ja kohalikele töökohti tekitaksid.

Ühtlasi oleks see linnakodanikele töökohtade loomise ja tööhõive suurendamise eesmärgi poole liikumise programm üks käsitletava linna arengukava osa ”Töötame Pärnus” (E3) realiseerimise teedest. Miks on praegu arengukavas kuurordis teenuste osutamine lahutatud ettevõtlusest ja töökohtade loomisest, pole minule küll arusaadav ja on eksitav.

Pärnu linna arendamise oluline strateegiline suund ei saa olla püstitatud nii ebamääraselt – ”Puhkame Pärnus” – konkreetselt rääkimata, milliseid teenuseid arendame ja kuidas seda teeme. Kellele seda arengukava tehakse? Minu arvates ikka pärnakatele, kellele pole tähtis turism kui majandusharu, vaid konkreetsed töökohad turismiteenuste osutamisel.

Linnajuhtimisel selgesti välja öeldud eesmärk peaks olema osutada siin ettevõtluse osana parimal tasemel selliseid teenuseid, mis asuvad väärtusahela kõrgematel astmetel. Ja et neid teenuseid tarbitaks siin aasta ringi, tagades linnakodanike tööhõive. Nii lihtne see ongi.

Pärnust ei ole ilmselt päriselt kadunud teadmine, et üks selliseid teenuste valdkondi on raviteenused. Mis ei tähenda Pärnust sugugi haigla tegemist. See tähendab, et meilt saadakse abi massilisemalt esinevate tervisehädade korral. Valdavalt enne seda, kui inimene peaks minema haiglasse. Parem, kui pärast (loodetavasti korduvat) Pärnu külastamist haigla poole pöörduda ei tulekski.

Euroopa rahvastik vananeb järjest kiiremini, seetõttu peaks sellistel teenustel olema perspektiivi ja meil on veel alles mõningad eeldused ja kogemused. Pealegi, neid teenuseid pole vaja hakata leiutama, tuleb vaid maailmas tähelepanelikult ringi liikuda. Oluline ressurss – võimekus aasta ringi külalisi vastu võtta – on meil olemas, kuid periooditi üsna viletsalt kasutatud.

Kokkuvõtlikult: linna arengukava osa E4 (“Puhkame Pärnus”) on linna arengu käsitlemisel eksitav. Osaliselt kordab see turismi arengukava, osaliselt aga muudab selle kavaga seatud prioriteete ja tekitab nii segadust püstitatud eesmärkide (sealhulgas E3) saavutamisel.


Ettepanekud Pärnu arengukava aastani 2025 täiendamiseks ja parandamiseks 2013Edit

Allikas: Pilt:Pärnu linna arengukava 2025 muudatusettepanekud seisuga 130813.pdf


Pärnu Linnavolikogu ….september 2013 eelnõu "Pärnu linna arengukava aastani 2025 muutmise kinnitamine"
MUUDATUSETTEPANEKUD


Muudatusettepanekud seisuga 13.8.2013Edit

JRK nrKuupäevEsitajaEttepaneku sisuPärnu LV seisukoht ettepaneku osas
125.juuliJüri Kukk1. Jaotada tegevussuuna E4 – Puhkame Pärnus tegevused esimese kolme (E1 – E3) tegevussuuna vahel. Tulenevalt otseselt tegevuse iseloomust ning seega luua selgus arengusuundade osas1. Oleme täiesti nõus, et suund E4 kajastub ka kolmes esimeses tegevussuunas, ent arengukava koostamisel aastal 2011 soovisime saavutada olukorda, kus põhitegevusvaldkonnad (haridus, kultuur, majandus jne) oleks senisest rohkem omavahel integreeritud. (Nt tegevused kultuurivaldkonnas on seotud tegevustega puhkemajanduses jne.) Sellest tulenevalt loodi neljane jotus. Anname enesele aru, et puhkemajandus on samuti ettevõtluse, hariduse ja igapäevaelu lahutamatu osa, ent ei pea vajalikuks puhkamise eesmärki teistega liita.
25.augAktiivgrupi „Pärnu rattarikkaks“ nimel Margo Märtsoo1. Lisada arengusuuna E1.3.1. „Pärnu linn on kaetud kergliiklusteede võrgustikuga ja ühendatud ühtseks tervikuks maakonda viivate kergliiklusteedega“ alla järgmine tegevus: „Kergliikluse arengukava koostamine“. (Nimetatud arengukavas oleks välja toodud visioon Pärnust kui jalgrattalinnast, kergliikluse kitsaskohad ning nende lahendamise võimalused koos iga-aastaselt planeeritavate summadega.)1.Toetada osaliselt – peame oluliseks jalgrataste kasutamise elavdamist ning kergliikluse teema süsteemset arendamist Pärnus. Uue kergliikluse arengukava koostamine ei ole selle eesmärgi saavutamisel ilmselt kõige otsesem abivahend. Pigem soovime tihedamat koostööd „Pärnu rattarikkaks“ aktiivgrupiga. Alustada võiks ühisest koosolekust, kus linn räägib lahti oma teostatud ja teostamisel plaanid ning aktiivgrupp esitab oma nägemuse puudujääkidest ja edasistest koostöövõimalustest.
2. Lisada arengusuuna E1.3.1. „Pärnu linn on kaetud kergliiklusteede võrgustikuga ja ühendatud ühtseks tervikuks maakonda viivate kergliiklusteedega“ alla järgmine tegevus: „Kergliiklejate ning nende poolt kasutatavate marsruutide kaardistamine Pärnu linnas (sh eraldi suve- ning talveperioodil)“. Saadud tulemus oleks tööriistaks uute kergliikluseks mõeldud lahenduste planeerimisel (teed, liikluskorralduse muudatused jmt).2.Toetada osaliselt - Pärnu LV on kaardistanud olemasolevad jalgrattateed, ent mitte reaalselt kasutatavaid marsruute. Teeme ettepaneku rääkida aktiivgrupiga läbi, kas ja kuidas kaardistustööd teha ning mil moel tulemust hiljem kasutada.
3. Konkretiseerida arengusuuna „E1.3.1. Pärnu linn on kaetud kergliiklusteede võrgustikuga ja ühendatud ühtseks tervikuks maakonda viivate kergliiklusteedega“ all olevaid tegevusi, sh investeeringuid ning ehitada või renoveerida igal aastal kergliikluseks mõeldud teid, et vähendada kergliiklusteede katkendlikkust ning soodustada (jalg)ratta kasutamist igapäevase transpordivahendina lähtudes elanike igapäevastest liikumisvajadustest.3.Toetada osaliselt – kui uusi teelõike rajatakse ning olemasolevaid renoveeritakse, siis arvestatakse kergliiklejate olukorra parandamisega. Arengukavas on punkt 1.3.1.1 „Kergliiklusteede tähistamine ja muutmine ühtseks tervikuks; avalike rattahoiukohtade loomine“. Järgneva 4 aasta peale planeerime selleks 153,4tuhat €.
4. Lisada arengusuuna E1.3.1. „Pärnu linn on kaetud kergliiklusteede võrgustikuga ja ühendatud ühtseks tervikuks maakonda viivate kergliiklusteedega“ alla järgmine tegevus: „Jalgrattahoidjate soetamine“. Täpsem vajadus, samuti asukoht, selguks kergliikluse arengukava koostamise käigus.4. Toetada osaliselt – „CentralBalticCycling” projekti raames (www.parnu.ee/index.php?id=2734) soetab linn 50 uut jalgrattahoidja kohta, mis paigaldatakse Rüütli ja Pühavaimu tänavatele ning Pärnu muuli vahetusse lähedusse. Hetkel on arengukavas punkt 1.3.1.3 „Jalgrattahoidjate paigaldamine koolide juurde“ ning 2014.a on selleks planeeritud summa 40tuhat €. Lisaks näeme ette, et märgatavalt rohkem jalgrattahoidjaid paigaldatakse Pärnu randa. Selleks lisame arengukavasse punkti 1.3.1.4 „Jalgrattahoidjate paigaldamine Pärnu keskranda“; teostamise ajaks 2015.
36.augAloha Surfikeskuse nimel Toomas Jürjo1. Lisada Pärnu linna arengukavasse aastani 2025 ühe punktina veespordiatraktsioon, mida tuntakse nime all „Kaablipark“. (Pärnu linna turismiarengukava kohaselt on üheks linna prioriteediks seatud merespordialade propageerimine ning Pärnu toimimine kultuuri- ja spordiürituste toimumispaigana, kus on loodud ka vastav rajatiste võrk.)1. Toetada – Täiendada tegevuskava punkti 1.3.2.3. ning sõnastada see järgmiselt „Ekstreemspordi ala arendamine (ekstreemspordikeskuse, surfikeskuse ja kaablipargi rajamine)“
46.augEino-Jüri Laarmann1. Koostada arengukava koosseisus konkreetsete tegevuste arengukava (nt linnaosakeskuste puhke-, rannaalade ja juurdepääsuteede arendamise kavad jne)1.Toetada osaliselt – Linnaosade arendamine on oluline teema. Kuna soovime Pärnut näha ühtse toimiva tervikuna, siis loodame, et linnaosade aktiivgrupid esitaksid oma ettepanekud „Pärnu linna arengukava aastani 2025“ menetlemise protsessi raames ning need oleksid olemasoleva arengukava osad. Eraldi arengukavasid ei pea vajalikuks.
2. Sõnastada ümber linna arengukava visioon, jättes ära sõna „elamuskuurort“. Rõhk asetada tervisele. Oluliselt peaks toonitama tootmise arengut. 2.Toetada osaliselt – Peame oluliseks tervise (kuurordi) rolli turismis ning ka tootmise arendamist, ent ei näe vajadust sõna „elamuskuurort“ muutmises, kuna see sisaldab nt ka elamust, mis saadakse Pärnus ravil olles. Visioon sisaldab ka kõrge elukvaliteediga linna mõistet, mis eeldab kindlasti ka tootmissektori töökohtade olemasolu Pärnus.
56.augValter Parve1. Lisada rändesaldot käsitlevasse ossa (lk 7) arvu 271 juurde vahemik, mille jooksul nimetatud vähenemine on toimunud.1.Toetada - parandada tekst vastavalt ettepanekule
2. Lisada rändesaldot käsitlevasse ossa viide vajadusele uurida välja- ja sisserände põhjuseid.2.Toetada osaliselt – rändeuuringud on kindlasti olulised ning peame vajalikuks neid perioodiliselt teostada. Samas ei pea vajalikuks arengukava 2. peatüki „Pärnu linna hetkeolukord ja arengulised suundumused 2005-2011“ muutmist aastal 2013. Nimetatud peatükis oli oluline fikseerida hetkeolukord aastal 2011. Seda, kuhu oleme jõudnud täna, käsitleme arengukava seire osas (peatükk 8) ning uusi tegevusi planeerime tegevuskava (lisa 2) osas.
3. Lisada hariduskorralduse alapunkti (lk 8) viide vajadusele uurida koolist väljalangemise põhjuseid.3.Toetada osaliselt – peame vajalikuks koolist väljalangemise põhjuste perioodilist uurimist ning seda PLV haridusosakonna poolt ka tehakse. Arengukava peatükki 2 paraku ei muuda (vt põhjendus eespool).
4. Lisada hariduskorralduse alapunkti tänast olukorda kirjeldava uuringu „Probleemid Pärnu koolides“ tulemused sh viited riskikäitumisele, koolikiusamisele4.Toetada osaliselt – nimetatud uuringut kasutab PLV oma igapäevatöös. Arengukava peatükki 2 paraku ei muuda (vt põhjendus eespool).
5. Täiendada hariduskorraldust kokkuvõtvat lõiku (lk 9) vajadusega oluliselt parandada väärtuskasvatust Pärnu koolides, lisada see ka hariduse tegevussuundade (lk 27 - E2.2) loetellu punktiks 11: „hariduskorralduse oluliseks sisuks, õppeaineid ning tegevusi ühendavaks ja kandvaks teemaks on õpilaste väärtuskasvatus“.5.Toetada osaliselt – lisada hariduse tegevussuundade E2.2 loetellu punkt 8: „hariduskorralduse oluliseks sisuks, õppeaineid ning tegevusi ühendavaks ja kandvaks teemaks on õpilaste väärtuskasvatus“
6. Lisada hariduskorraldust puudutavasse teksti vajadus õpilaskodu järele.6.Toetada osaliselt - arengukava tegevuskavas on punkt 2.1.1.12 „Õpilaskodu rajamine Pärnusse“. Arengukava peatükki 2 paraku ei muuda (vt põhjendus eespool).
7. Turismi – ja puhkemajandust käsitlevas tekstis (lk 11) kaaluda olemasolevate terminite (N väärtusahelapõhine tootearendus) lahtiseletamist või asendamist arusaadavamatega.7.Toetada osaliselt – peame oluliseks terminite arusaadavust ning lähtume ettepanekust maakonna turismi arengukava koostamisel (nimetatud dokumendi koostamisega alustatakse 2013.a sügisel), ent arengukava peatükki 2 paraku ei muuda (vt põhjendus eespool)
8. Lisada (lk 11 viimane lõik) viide Rannapromenaadi pikenemisele 2013.a.8.Mitte toetada - nimetatud tegevus ei olnud 2011.a teostatud, seetõttu arengukava peatükki 2 ei muuda
9. Sotsiaalhoolekande osas (lk 12 5.lõik) täiendada teksti, et oleks „ ... aitab kaasa meditsiiniliste ja sotsiaalsete erivajadustega ...“ ja järgnevas tekstilõigus asendada termin „puuetega inimesed“ terminiga „erivajadustega inimesed“.9.Toetada – parandada tekst vastavalt ettepanekule
10. Sotsiaalhoolekande saavutuste osas (lk 12, 6. lõik) parandada eksitav viga – tekstiosas „Pärnu linn on aastast 2006 ...“ on tõelevastavam märkida aastaarvuks 1994, mil kirjalike lepingutega delegeeriti teatud sotsiaalteenuste osutamine Shalomi ja Samaaria misjoni abikeskustele.10.Toetada - parandada tekst vastavalt ettepanekule
11. Samas tekstilõigus on viide neljale sotsiaalsele riskigrupile, on ettepanek lisada sinna viieski – vaesed ehk teisisõnu napi sissetuleku ja/või ebaratsionaalse kulutamise tõttu need inimesed/pered, kus põhivajadused rahuldamata jäävad. Ning siduda see sotsiaaltoetuste teemaga (ühena meetmest), täiendada tekstiosa värskema statistikaga toimetulekutoetuste saavatest leibkondadest. Samuti tuleb lisada siia viide probleemi leevendavast ja aastal 2011 tegevust alustanud Toidupangast.11.Toetada osaliselt – parandada tekst viienda riskigrupi lisamisega. Arengukava peatükki 2 paraku uuema infoga ei muuda (vt põhjendus eespool)
12. Linnaplaneerimist käsitlevas tekstis võiks keskuse tühjenemist kirjeldavas osas (lk 15) olla ühe põhjusena nimetatud ka jõe vasakkalda kahe silla vahelise osa potentsiaali mittekasutamine ning samas ka viide nn Jaansoni raja lõpuni ehitamise plaanide kohta.12.Mitte toetada - arengukava peatükki 2 paraku ei muuda
13. EL struktuurivahendite kasutamise alapunktis (lk 16) võiks loetelus sisaldada ka Eakate avahoolduskeskuse käikulaskmine.13.Mitte toetada - nimetatud tegevus ei olnud 2011.a teostatud, seetõttu arengukava peatükki 2 ei muuda
14. Visiooni osas (lk 18) on tõmmet pakkuvate külastusobjektide loetelus ka Uue Kunsti Muuseum – seoses määramatusega Esplanaadi 10 osas võiks arengukavas leiduda kinnitus tolle asutuse olulisuse kohta koos sooviga tagada tema edasikestmine.14.Arengukava tegevuskavas on punktid 4.2.1.3 „Rahvusvaheline arhitektuurivõistlus kesklinna uue kunstimuuseumi kavandamiseks“ ning 4.2.1.5 „Uue Kunsti Muuseumi rajamine (sh kino võimalus). Usume, et see on kinnitus Uue Kunsti Muuseumi olulisuse kohta.
15. Pärnu linna juhtimist kandvate väärtuste loetelus (lk 20) on küll viide vajadusele hoiduda hetkepoliitilistest otsustest, kuid selle seisukoha kinnitamiseks teen ettepaneku lisada ühe uue väärtusena „Seire- või uuringupõhisus“ - ühtegi olulist otsust ei langetata ilma olukorra monitooringuta, ilma otsuste mõju prognoosita.15. Loomulikult on see oluline printsiip ning olenevalt teema olulisusest seda ka arvestatakse. Näeme, et seire- ja uuringupõhisus on kajastatud printsiibi „Kestlikkus“ all.
16. Hariduse mõõdikute loetellu (lk 28) lisada veel kolm: koolist väljalangemine, noorte sõltuvuskäitumine ning koolirõõm.16.Toetada – lisada nimetatud mõõdikud hariduse valdkonna alla. Sõltuvuskäitumise ja koolirõõmu hindamiseks vajalik perioodiline uuring (nt „Probleemid Pärnu koolides“ jätkamine)
17. E1 või E4 arengusuundadesse lisada vajadus väärtustada koostööd Pärnu sõpruslinnadega.17.Sõpruslinnade väärtustamine on oluline, ent leiame, et arengukava tegevuskavas on teema piisavalt kajastatud (nt E2.2.7; E3.1.4; 4.1.6.; E4.2.2.)
18. Arengusuund “Elame Pärnus (E1)“ (lk 21) täiendada teksti nii, et oleks „... arvu suurendamiseks, kus oleks kõrge sündivus....“18.Toetada osaliselt – sõnastada E1 järgmiselt: „Pärnu on atraktiivne elukeskkond, mis tagab elanike arvu suurenemise (kõrge sündimuse ning positiivse rändesaldo)“
66.augAndrus Kallastu1. Liita „Pärnu linna kultuurivaldkonna edendamise tegevuskava 2014-2016“ „Pärnu linna arengkava aastani 2025“ üheks osaks1.Toetada – „Pärnu linna arengukava aastani 2025“ viia kooskõlla „Pärnu linna kultuurivaldkonna edendamise tegevuskavaga 2014-2016“, kuna need on mõlemad dokumendid, millest lähtutakse kultuurivaldkonna planeerimisel ja rahastamisel. Tegevuskavas toodud tegevustest lisada arengukavasse punkt 1.2.1.6 „Loovisiku stipendiumid Pärnus elavatele ja tegutsevatele kultuuritegijatele“ ning punkt 1.2.1.7 „Loovisikute residentuuriprogrammide väljaarendamise toetamine“.
76.augKätlin Joala1. Tuua arengukavas täpsamalt välja, milliseks kujundatakse Pärnu koolivõrk. Hetkel juttu vaid Koidula Gümnaasiumist, ent munitsipaalkoolide saatust arengukava ei kajasta 1.Toetada - punkt 2.1.1.4 sõnastada ümber järgnevalt: „Pärnu Koidula Gümnaasiumi ümberkujundamine riigigümnaasiumiks: projekteerimine ja renoveerimine“; Punkt 2.1.1.5 sõnastada ümber järgnevalt: „Mai 3 koolihoone (praegune Pärnu Ühisgümnaasium) ümberehitus põhikooli hooneks“; Punkt 2.1.1.2 muuta järgneval: Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi (Noorte väljak 2) jätkamine munitsipaalgümnaasiumina; Pärnu Ühisgümnaasiumi ja Pärnu Hansagümnaasiumi jätkamine ühtse munitsipaalgümnaasiumina (Kooli 13); ülejäänud munitsipaalkoolide muutmine põhikoolideks.; Lisada alapunkt 2.1.1.2.1 Koolide renoveerimine (maksumus 2016a – 295tuhat ja 2017a- 640tuhat)
86.augTiiu Pärn 1. Kirjutada arengukavasse jõuliselt sisse, et linn soovib Pärnu Rail Baltica peatust.1.Toetada – punkt 1.6.6.1 sõnastada ümber vastavalt „Rail Baltica peatuse rajamine Pärnusse“
2. Tuua arengukavasse ka kaubajaama arengu teema. Kas tulevikus peetakse selle edasiarendust oluliseks võis pigem mitte?2.Toetada – lisada tegevuskavasse punkt 1.6.6.5 „Eelduste loomine Rail Baltic sidumiseks kaubajaamaga“
3. Hetkel puudub arengukavas rida, mis ütleb, et linnas kogu reovesi puhastada. Lisada see. Ning sinna juurde kuulub ka Vana-Pärnu reoveepuhasti ning reoveemuda töötlemine. Oluline oleks teada, millal on Vana-Pärnu haisuvaba.3.Nimetatud teemat käsitleb „Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastani 2025“
4. Mõiste „kõvakattega tänavad“ asendada mõistega „tolmuvaba“ 4.Toetada – parandada tekst vastavalt ettepanekule
5. Sooviks arengukavast vastust küsimusele, kas on plaanis rajada õpilaskodu? (maakonna arenguplaanid näevad seda ette)5.Arengukava tegevuskavas on punkt 2.1.1.12 „Õpilaskodu rajamine Pärnusse“.
6. Haridusvaldkonna visioonist sooviks välja lugeda: Kvaliteetne gümnaasiumiharidus maakonna keskusest6.Selline visioon on kirjas „Pärnu linna haridusvaldkonna arengukavas 2013-2025“. Suures arengukavas ei pea vajalikuks seda eraldi välja tuua
7. Kui arengukavas on juttu kaasaegse staadioni rajamisest, siis võiks olla seal konkreetselt välja toodud Kalevi staadion7.Toetada osaliselt – renoveeritud staadioni nimeks ei tule ilmselt Kalevi staadion, mistõttu sõnastada punkt 2.6.1.1. järgmiselt „Staadioni projekteerimine ja renoveerimine aadressil Ranna pst 2“
8. Arengukavas võiks kirjas olla koostöö kõikide sõpruslinnadega (loetleda üles kõik sõpruslinnad ning nendega elluviidavad projektid)8.Sõpruslinnade väärtustamine on oluline, ent leiame, et arengukava tegevuskavas on teema piisavalt kajastatud (nt E2.2.7; E3.1.4; 4.1.6.; E4.2.2.)
9. Planeerida Kesklinna sillast kuni Siimu sillani jääva jõekalda arendamist (sarnaselt Jaansoni raja arendamisega)9.Toetada – lisada arengukava tegevuskavasse punkt 1.1.1.2.1. „Jaansoni raja mõtteline pikendamine kesklinna sillast Siimu sillani“
10. Rannas planeerida suitsuvaba ala (see ei pea olema arengukavas sees, ent sellise eesmärgi poole peaks püüdlema)10.Toetada - lisada arengukava tegevuskavasse punkt 1.1.1.24 „Suitsuvabade alade suurendamine Pärnu linnas“
96.augEha Tammiku (Pärnu Nukuteater)1. Lisada arengukavasse mänguväljakute rajamine (konkreetne kaasaegsete mänguväljakute arendamise plaan ja tegevuskeskuste kujunemine).1.Arengukava tegevuskavas on punkt 1.1.1.5 „Laste- ja kogupere mänguväljakute rajamine (sh arengukava)
1006.08 ja 07.08 Indro Maalman1. Kultuuri, spordi ja linna üldjuhtimiskulude arvelt suurendada laste, ettevõtluse ja hariduse (mitte betooni, vaid ikka sisu osa ehk kasvatajate, õpetajate palgad/preemiad, koolitus ja pädevus, arendavad mängu- ja õppevahendid, õppekavad, reaal- ja IT ained, male ja muud mõttemängud ning vastavad ringid jne), sh ka tehnika, tehnoloogia ja IT alase huvihariduse osa1.Peame õigeks fokusseerida huvihariduse toetamine senisest enam tehnika, tehnoloogia ja IT erialadele, ent me ei tee seda kultuuri ja spordi arvelt. Arengukava tegevuskavas on punkt 2.4.4.1 „Tehnika ja IT huviringide osatähtsuse suurendamine“ ning planeeritud summad igal aastal 10tuhat €.
2. Ettevõtluse osas suurendada olematuid toetusi puidu-, metalli- ja IT sektorisse.2.Lähiaastatel tegutseme Loode-Pärnu tööstusala arendamisega ning linna jagatavate ettevõtlustoetute puhul lähtume kindlasti valitud võtmevaldkondadest, milleks on: tervise- ja heaolusektor, elektroonika ja IT-sektor, metallisektor, puidusektor ja taastuvenergeetika sektor. Käesolevast aastast on PLVs tööl ettevõtlusarengu spetsialist, kelle tööülesanneteks on samuti asjaajamises ja turgude leidmises linnapoolse toe pakkumine ettevõtetele. 2013.aasta tegevusena on planeeritud start-up keskuse rajamine.
3. Linnavalitsuse ja muude linna ning avalike asutuste, organisatsioonide ja ettevõtete võtmetöötajad (mitte vaid juht, juhatus või nõukogu) tuleks leida avalike ja sõltumatute konkurssidega3. Oleme nõus, samm-sammult liigume sinna suunda
1106.08 ja 07.08Ivar Mägi1. Kirjutada arengukava suures mahus ümber ja keskenduda turismi ning elamuskuurordi kõrval rohkem tootmisele ja tehnikale.1.Arengukava käesoleval aastal ümber kirjutama ei hakata, ent PLV arenguteenistus töötab sellel suunal, et sarnaselt turismisektori arendamisele, toetame ka teisi võtmevaldkondi (elektroonika ja IT-sektor, metallisektor, puidusektor ja taastuvenergeetika sektor.)
2. Siduge Rail Baltica peatus kaubajaama ja tööstuse arenguga, et olla valmis selleks kui IMO väävliregulatsioonid vähendavad oluliselt mereliiklust ja tekib hädavajadus puidu, turba jm kauba vedamiseks mööda raudteed. (peatus peab olema väga hästi seotud linna struktuuri ja ülejäänud ühistranspordi võrgustikuga)2.Toetada – lisada tegevuskavasse punkt 1.6.6.5 „Eelduste loomine Rail Baltic sidumiseks kaubajaamaga“
3. Moodustage initsiatiivgrupp, et TÜ kolledž muutuks TTÜ kolledžiks3.Toetame osaliselt – Otsime jätkuvalt võimalusi tehnikaerialade ja TTÜ kolledži loomiseks Pärnus. Samas ei pea õigeks, et TÜ Pärnu Kolledži likvideerimine oleks lahendus. Arvame, et ka TÜPK on linnale olnud ja on arvestatav partner ning linna noorte haritud elanike tooja.
Muuta arengukava tegevuskavas punkt 2.3.1.1. vastavalt „Tehnika- ja tehnoloogiaõppe võimaluste loomine Pärnusse“ Tegevuse alguseks aasta 2013.
4. Tõhustage statistikast arusaamise võimekust. Täiendage värskemate andmetega, tehke kvantitatiivset seiret.4.Peame oluliseks
5. Viige mõistliku miinimumini elukeskkonna arendamine ja asendage see äri/töökeskkonna arendamisega (hinnata kõik projektid ja algatused töökohtade loomise potentsiaali võtmes ära)5.Tootmise osakaalu tõstmine on PLV taotlus
1207.08 ja 12.08Kristiina Vunk (Herbert Hahni Selts)1. Lisada Pärnu linna arengukavva uus suund: Toetada sihipäraselt Pärnus erahariduse arengut sh. alternatiivpedagoogikal põhineva hariduse andmist, rikastades sellega Pärnu hariduspilti ja võimaldades peredel valida erinevate pedagoogikasuundade vahel.1. Toetada – kuna konkurents haridusvaldkonnas on kiidetav, siis lisada arengukavasse suund E2.2.8 „Pärnu erahariduse arengut toetatakse sihipäraselt (sh alternatiivpedagoogikal põhineva hariduse andmist), rikastades sellega Pärnu hariduspilti ja võimaldades peredel valida erinevate pedagoogikasuundade vahel“

Peale avalikustamist linnavalitsuse osakondade poolt laekunud ettepanekudEdit

JRK nrKuupäevEsitajaEttepaneku sisuPärnu LV seisukoht ettepaneku osas
1314.augarenguteenistus1. Täpsustada tegevussuunda E3.2.4 ning kirjutada see ümber järgnevalt: „Innovatsiooni- ja IT-teadlikkuse suurendamine (toote ja tehnoloogia arengu toetamine)
2. Seiresse lisada mõõdikuna Pärnu jooksevkonto tasakaal
1415.augkantselei1. Lisada tegevuskavasse punkt 4.2.1.12Raekoja hoone (Nikolai 3) renoveerimine ning kasutamine kontserdipaigana
1516.augplaneerimisosakond1. Muuta tegevuse 1.6.6.4. sõnastus järgnevaks „Avalik arhitektuurivõistlus Rail Baltica reisiterminali rajamiseks“ ning maksumus 2014.aastal 12tuhat €
1616.augplaneerimisosakond1. Lisada tegevus 1.6.6.5. „Rail Baltica reisiterminali ehitus“
1716.augplaneerimisosakond1. Muuta tegevuse 1.1.2.8. sõnastus järgnevaks „Kaldakindlustuse rajamine Pärnu jõe vasakkaldale“

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki