FANDOM


Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist.


Protokoll 18.16


Kohal: Maret Põlluste (SDE), Toomas F. Aru (SDE), Andres Siplane (ROheline, Andrus Kallastu, Peeter Orav, Karol Kallas, mõned valijad

Pol. jõud: SDE, Rohelised


Toomas F. Aru: tundub et kuni 12 klassini on kõik korras

Maret: Ei ole korras, mitte just füüsilises pildis. Loodud Koolide Sihtasutus. Õppenõustamiskeskusele vaatamata kõik lapsed ei lõpeta põhikooli. Just selle psühholoogilise seisukorra pärast. Täna oli üks kogemus- sõitis bussiga. Poisid istuvad ja räägivad kui õudne on koolis käia. Küsis, mis mure neil on, nemad ütlesid et oli haige ja sai selle eest 1, pandi teine hinne kõrvale. Süütunne et oli haige. Teisel ka probleem- sai ühe päeviku koju unustamise eest. See on õpetajate isiksuse tasemel. Poisisl on häbi ja ei taha koolis käia

Toomas F. Aru: see on õpilase keskne. kui küsida õpetajalt, siis lugu oleks teistmoodi. Ei mäleta, mis koolis oli. Kuna ei meeldinud koolis käia, siis oli kõik halb

Peeter Orav: äkki ajavad sassi. kui õpilane puudub, siis pannakse kriips, et eeldatakse järele tegemist.

Maret: Peaks vaatama mis sees toimub

Anrdus Kallastu: on käinud terve aja soomes ja nüüd Kuninga koolis. Koolitüübid ja suhtumine on täiesti erinevad. Tema on käindu nõukogude koolis. aga lapsed saavad hakkama, aga väga käia ei taha, midagi on valesti. Soomes tahtsid.


??: ei ole kohtunud kibestunud õpetajaid. suurel osal koolidest, õpetajad võtavad kooli kui kohustust.

Andrus Kallastu: on see pärnu probleem? tundub et üle-eestiline. Uuendamine ei ole aset leidnud

Maret: riigi probleem, ülepaisutatud õppekavad

Toomas: õpilaste õigusi koguaeg suurendatakse, tundub talle. ei ole vastastikune suhtlemine. vägivald tuleb siis kui õpetajale tundub et talt võetakse koguaeg ära, kui teda surutakse, siis hakkab teiste võtetega vastu suruma. tegelikult peaks toimima, et õpetajad- õpilased koos muudavad.

Peeter Orav- tegelikult on kultuuri küsimus. kodude kultuuri tõsiselt. kooli jõuavad lapsed, kellele ei ole ükski asi püha. ei õpetata kodudes, mida tohib teha ja mida mitte. See toobki hetke, kui lapsed teevad mida tahavad

Toomas: meenub kui naisterahvas tõi poisi kooli. naine ütles et nii annadki eeskuju. vastas, et tema asi ei ole anda eeskuju. see on kodude asi. ja nii inimesed loodavadki, et huviharidus, kool õpetab põhiväärtused.

Peeter: see on teise, kolmanda eluaasta küsimus. see, et õppekavad on üle koormatud, on õpetaja asi, sest õppekavades on kohustuslikku 60% ja 40% saab laveerida. Ei vaevuta selgeks tegema, mida just sellele klassile õpetada. tal füüsika- matemaatika õpetaja kodus ja õtleb et asi hull.

Maret: füüsika on konkreetne aine, ajaloo õpikud on jubedad. väga rasked õpikud.

Toomas: üle-riigilised on kõik need õpikud ja õppekavad. Kuidas linn toestab koole? Õpetajate päeva puhul anname tiitleid..

Peeter: See on pisku meetmed. Linnakoolid, linna finantseerida.

Toomas: me ei räägi finantsist, pigem vaimsest poolest.

Peeter: õppenõustamine on vaimne. mingit metoodikat ei ole

Toomas: on olemas mingi komisjon?

Maret: haridus- ja kultuurikomisjon tegeleb rohkem eelnõudega. aga võiks tegeleda ka sisulise poolega. mingit motiveerimist on. nt õpetajatepäevaüritused ja muu selline tuge.

Peeter: projektide rahastamine jne. puudu ei ole midagi. need koolid, kes tahavad midagi teha, ikka saab.

Andrus Kallastu: tulla tagasi selle vaimse poole juurde. eksimise asi, usas kui ettevõte ebaõnnestub, minnakse eluga edasi. see on normaalne kui eksid. tähtis et midagi teha. Eestis on see suur asi kui eksid

Toomas: eesti on nii väike, ei saa liikuda 500 km kaugemale ja põgeneda probleemi eest

Andrus: ei ole geograafiliselt seotud. kas inimene parandab oma eksimusi

Maret: meeldis T. Otsa -tark küsib ja rumalad vastavad. peaks olema et rumalad küsivad ja tark vastab

Andrus: probleem on sügav, see ongi küsimus, mida ei ole mõeldud

Peeter: eesti koolis ei ole analüüsimise ja mõtlemise õpetamist..ei ole võimalus analüüsida ja mõelda kui ei ole fakte. et kellegagi vaielda, peaksid olema teadmised.

Karol Kallas: kui vaatame mis on eestis parimad koolis ja maailmas, siis on range režiimidega koolid. tipp-12 ülikooli need, et laps saadetakse nagu era-internaatkooli. mis on meie probleem, miks laps ei õpi? asi on eeskujus. enamus lapsi kasvab üles teleri ees. head pered on need, kus loetakse raamatut ette, mängitakse. meil enamuse ajast istuvad lapsed arvuti, teleri ees. ühiskond on seda rada läinud. riigi huvides ongi vanematele rääkida ja õpetada.ta on käinud koolis, kus oli linnaluba oli teatud ajal, kinnisel territooriumil toimus enamus tööd. sel hetkel tundis, et tema vajadusi ei ahistataks. k

Siplane: kas selline asi ei ole põlvkondi lahutav?

Kallas: jah. aga kui pered hakkama ei saa. sellel on kindlasti ka negatiivsed pooled. hetkel on sellel rohkem plusse kui miinuseid.

Toomas: see on natuke laialivalguv, ei ole Pärnut puudutav. see puudutab stiili

Kallas: asi tuleb läbi kaalud

Toomas: siin ei ole eriti õpetajaid. ta ei tea, mis toimub koolides. Enamik noori, kes käivad noortekeskustes on nn popid, kes saavad asjadega hakkama.

Peeter: palju neid on?

Toomas: tal on 200 noort, kes kõik on on positiivselt meelestatud

Rasmus? saab teha paremini

Kallas: kuidas sa suhtuksid, kui saaksid käia internaatkoolis ja teha bändi

Rasmus: ei kujuta end ette seal

Kallas: eestis on see asi, et annab tagasi liikuda

Andrus: eestis on selliseid koole. selliseid "kloostrikoole" on olemas, muusikakeskkool, audentes jne.. kui vaadata nende inimeste üldhariduse tausta, siis ei ole muudes tugevad.

Peeter Orav: koolides on ainult 1/3 õppida, kes tahavad õppida ja tahavad edasi jõuda. aga on ka 20%, keda midagi ei huvita ja nad teevad keskmiste 50%elu raskest, kes ei saa õppida ja jäävad maha. tuleb selekteerida ära need 20%

Toomas: aga on ju nõustahad

Maret: aga 600 in peale üks nõustaja ja psühholoog

Andrus: probleeme nähakse inimeses. soomes ei lükata eraldi klassi. on olemas lisaõpetajad. tuuakse ja viiakse taksoga

Maret: järjest suureneb nende õpilaste arv kes satub alaeliste komisjoni

Peeter: ennustame. 2010-2012 väheneb õpilaste arv. mis saab koolidega?

Toomas: aga mida näitab arengukava?

Andrus: arengukava näitab et 30% koolidest väheneb

Peeter: aastast 2011 lahutatakse gümnaasium ja põhikool. mõned koolid on erinevad

Maret: hansagümnaasiumist saab klassikaline gümnaasiun

Peeter: see on valesti tehtud, ei saa põhineda nõrgale gümnaasiumile. oleks pidanud tegema uue. priimused lähevad koidulasse, sütevakasse.

Peeter: konkurents määrab asja, ei saa teha nii nagu arengukava määrab

Maret: räägime lasteaedadest. on lugenud programme- lubadus et lasteaiakoht igale lapsele hakkab ära kukkuma, sest see probleem leevendub. on kindlasti inimesi, kes ei taha ühest linna otsast teise sõita. on olemas ka lastehoiud. aga linn maksab lasteaia koha eest 3000 kuus, lapsevanemad maksavad 300. lastehoidu maksavad ise. Praegu on probleem, et lastehoidudel puudub litsents õpetada.

Kallas: rääkis Titutriinu omanikuga, et neil on litsentsid olemas

Maret: tal on taotlus olemas, aga ei ole kätte saanud. järjekord küll on, aga pärnu lasteaiad on tugevad.

Kallas: kahe kasvataja jaoks on 24 last Andrus: otsus oli väga napp. kaalukas osa inimesi oli selle vastu.

Peeter: rolli mängis Allikmägi

Andrus: rolli mängis keskkodanluse "väärikus"

Andrus: need mainorid jne on sisuliselt tegelikult rakendusharidust pakkuvad kutsekoolid.

Siplane: mainor ja nord on äriühingud, mis on tulnud end siia müüma.

Andrus: ei valda kolledži teemat. ei taju nende olemasolu linnas. tundub et on rakenduslik rida.

Toomas: ei taju seda ongi oluline. toodame turismispetse, aga meie oma turism hääbub

Andrus: kui me räägime tartu vaimus, siis räägime ülikoolist.

Peeter: ükski eriala ei ole kolledžis, mis toodaks vaimsust

Toomas: mainoris sama, seal ei ole akrediteeringut. Humanitaaralast haridust oleks vaja. Kas Pärnu on sooduspind selleks. Peeter: Pole soodustatud, on tegeletud palju vaimsemate asjadega. Toomas: Tundub, et Pärnu on nõme linn,mis ei tooda vaimsust. Lõpuks olen saanud vabaajakeskuse kujul sellise maja nagu tahtsin, aga millise vaevaga. Praegu imeteletakse seda, mis olemas on. Peeter: Miks minnakse Pärnust minema? Seda tuleks rohkem uurida. Andrus: Ei osata hoida Pärnus ei asju ega inimesi. Toomas: Ega haridusplatvormides polegi kõrgharidusteemat, see polegi nagu Pärnu teema. Andrus: Sellega Pärnu ju kaotab. Peeter: Huvitav,aga kahju, miks haridusinimesi, eriti koolidest, praegu kohal pole Andrus: Nad ehk ei taha tegeleda koolivälisel ajal kooliasjadega või on see apaatsuse näitaja.

Maret: Kaia Metsaalt hansast, et majandusjuhid kaovad ära ja sihtasutusega tegeleb majandamisega

Andrus: koolide SA on hea asi. aga on vaja lõpuni viia, et kõik asjad oleksid SA omad Kultuuris peaks olema samasugune SA. paljusid üritusi tuleks rohkem planeerida kui üks eelarveaasta. Tuleks mõelda pikemalt ette

Peeter: kõigepealt tekkis SA 5 kooli juurde. kui tehakse suur SA, siis huvi konkreetsel koolil kaob ära. oodatakse, et keegi tuleb ja teeb ära. See idee sai alguse Saaremaalt

Toomas: on olemas haridusosakond, kultuuriosakond, majandusosakond. kas tehakse ka prognoose? uuel noortekeskusel on kolm osapoolt,kellele eraldatakse eraldi raha linnavalituse poolt

Peeter: koolide SA läks kallimaks, sest koolid said palju ise ettevõtjate jne kaubale. Oli nauraalmajandus, vastastikune kasu. Praegu ei ole nii enam.

Toomas: igalt erakonnalt lõpurepliik

Andrus: pärnusse "kloostri" põhimõttel toimiv ülikool

Peeter: kardinaalseid muudatusi Pärnus ei ole vaja ette võtta. aga mismoodi tuleb edasi, kui noor läheb mujale õppima, kuidas nad tagasi tuua.

Siplane: peab tekitama ja soodustama haridusorg. paljusust. igasugused non gratad ja algatusi soodustada, see vundament, millelt tuleb uusi asju. akadeemilised asutused on kõrgesti hinnatud, aga ülekummardada ei maksa, alternatiivsed asutused on samahinnalised. tuleks katsetada palju asju, siis töötab hästi.

Andrus: Kloosterülikooli jaoks koht olemas (vana vangla)

Kallas: ülikoolis võiks olla filosoofia kateeder kõige esimene. teoloogia, esteetika jne..

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki