FANDOM


Ettepanekud 2012Edit

Valter Parve, Pärnu Linnavolikogu sotsiaalkomisjoni liige (24.10.2012)Edit

Hariduse arengEdit

Linnavolikogu saatis avalikule arutelule meid kõiki puudutava olulise dokumendi – hariduse arengukava kuni aastani 2025. Rõõmustaval kombel on ettevalmistavasse protsessi olnud kaasatud ka perede esindajad ehk koolide hoolekogud ning loodetavasti toimuvad neis nüüd valminud teksti veelkordsed ülelugemised ja täiendamised. Kurvastaval kombel on kõnesoleva arengukava ettevalmistamisel kasutatud materjalide hulgast välja jäänud ülioluline teave – nii viimatine Pärnus läbiviidud uuring „Probleemid koolides 2011“ kui ka selle tulemuste võrdlemine samalaadsete uuringutega 2000 ja 2006 aastatel. Eelmisel aastal linna sotsioloogi eestvedamisel korraldatud uuringus küsitleti KÕIKI Pärnu 5-12. klasside õpilasi (kokku 3412 vastajat ehk 79% koguarvust) ning see peaks olema piisavalt esinduslik, et arvata teda haridusvaldkonna analüüsiks vajalike dokumentide hulka. Veel pole hilja ning avaliku arutelu üks mõte ehk ongi lisateabe sissetoomine (kooliprobleemide uuringu kokkuvõte asub linnavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonna kodulehel).

TervisEdit

Arengukava seletavas osas on loetletud hulgaliselt lähiminevikus toimunud positiivseid ettevõtmisi, kuid ebaselgeks jääb nende kasutegur ja seega pole kindlat alust jätkata varasemaid pingutusi senises vormis. Näiteks võib tuua tervisega seonduva ja kõrged tiitlid - Pärnu linn kuulub Tervist Edendavate Linnade võrgustikku ning Pärnu linn kannab 2006. aastast UNICEF-i laste- ja noortesõbraliku linna tiitlit. Terviseedenduslikke tegevusi viiakse ellu kõigis üldhariduskoolide, kuid võrreldes ülalviidatut eelnevate uuringutega (2000 ja 2006.a.) on 5 ja 6 klassi õpilaste tubaka tarbijate osakaal 2011 aastal oluliselt kasvanud. Noored ise on (2009a uuringutulemustele toetudes) pakkunud kooli kvaliteedi ühe hindamiskriteeriumina kooli osalust Tervist Edendavate Koolide liikumises. Kas seda ettepanekut on arvestatud ja kui ei, siis mis põhjusel? Koolilastest 19% tüdrukuid ja 18% poisse suitsetavad ning neist kokku 632st suitsetajast ligi kolmandik tõmbab 5 -10 sigaretti päevas. Peaaegu pooled suitsetajatest väitsid, et nad ostavad sigarette kauplustest ise ja ka 11. aastaste suitsetavate vastajate seas oli 33% neid, kes ise otse poest endale sigarette hangivad. Kas hariduse arengukava koostajad näevad ette koostööd kauplustega piiramaks tubakatoodete ja alkoholi kättesaadavust lastele? Kas kassapreilidel ka lapsi on? Kas hoolekogud võiksid pöörduda kõikide lastevanemate poole ettepanekuga eelistada ostude tegemisel neid poode, kus laste tervisest hoolitakse?

KoolirõõmEdit

Kui hoolekogud tahavad panustada arengukava täiendamisse, siis üks moodus olekski ette võtta 2011a kooliprobleemide uuring pisut konkreetsemal moel . Iga kooli direktor sai ju uurijatelt ka just tema õpilasi puudutava kokkuvõtte ning seda analüüsides võiksidki sündida ettepanekud arengukavasse. Igaüks saab panna ritta oma laste koolikeskkonna probleemide pingerea ning siis kaaluda, kuidas ülelinnalisse plaani mõeldud tegevused neid leevendada aitavad. Näiteks on praeguses variandis väga ühesõnaliselt juttu turvalisusest, kuid ülalviidatud uuringu kinnitusel väidab 40% vastajatest, et nende koolis esineb vägivalda. Ligi viiendik kõikidest lastest on ise selle ohvriks langenud ja kõige hullem on olukord 9tes klassides. Neist kokku 1271st ohvrist ligi 14% räägib peksmisest – kas ja kuidas peaks arengukava sellele reageerima? Abisaamise võimalusi kaaludes valis (kokku 1475 vastajat) 7% vastuseks „ei tee midagi, vägivald jätkub“, 12% -„pöördun õpetaja poole“, 2% - „pöördun koolipsühholoogi poole“, 38% tuleb ise toime jne. Kas see on arengukava teema? Kas sadakond järjekordse alanduse hirmus elavat last väärivad tähelepanu?

Teadmine enne otsustamistEdit

Lootustandev oli arengukavast lugeda, et juba 2014a. saab läbi viidud uuring koolist väljalangemise põhjuste kohta. Sedasama peaks tegema ka seoses muude mõjutus-või abivahenditega: uurida, milline on õpilaskodude roll ja kättesaadavus riskiperede toetamisel; uurida seda, kuidas alaealiste komisjoni poolt määratud mõjutusvahend (ühiskondlik töö noortekeskuste ja koolide juures) mõjutab lapse käitumist ja väärtushinnanguid; uurida pärnakate hakkamasaamist koolijärgses elus jne. Muidugi võiks igasugune otsustamine ja kulutuste planeerimine senisest enam tugineda teadmistele. Kooliprobleemide uuringu tulemuste arvesse võtmata jätmine ei ole mitte kuidagi hariduse arengute üle mõtlejate eripära- nemad on oma töö hästi ja vastavalt linnajuhtimise põhimõtetele teinud. Septembris nimelt võttis volikogu vastu linna uue arengukava ja enne seda anti avalikult teada võimalusest viia sinna sisse oma mõtteid ning minu poolt läksid teele ettepanekud lisada linna juhtimise põhiväärtuste hulka ka „läbipaistvus ja uuringupõhisus“. Neist esimest linnavalitsejad toetasid, teist mitte – see jäigi välja. Vinti pisut üle keerates olen linnaisadega üsna päri – ei ole õige uuringuid ja analüüse üle tähtsustada: isiklik kogemus on vähemalt sama hea. Näiteks on To Dae auuli (kuuldavasti Pärnu järgmine, 14. sõpruslinn) kõigil lastel 100% õppeedukus. Kui meie omad seal lepingut alla kirjutamas käisid, siis hämmastas neid kõige enam koolimaja planeering – see (muuseas - ilma akendeta hoone) ei olnud mitte tänavajoonega risti vaid poolpõiki!! Kui teeksime endile samasuguse; laste ülikõrge edasijõudmise nimel võiks ju pingutada?

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki