FANDOM


Siin lehel toimub igamehe annetuskeskuse põhimõtete väljatöötamine ja projekti planeerimine.

Projekt sai alguse Eesti kodanikuühiskonna nädala raames 28.4.2012 Pärnu Keskraamatukogus toimunud inkubaatoris KUUR12 http://dorpatensis.ee/kodanikuuhiskond/kaivitunud-algatused

Projekti kujundatud avaleht asub aadressil http://igameheannetuskeskkond.wordpress.com/

Lehe edasiseks kujundamiseks palun sisene

User: igameheannetuskeskkond
Password: kuur12


ProbleemEdit

Eestis on küllaltki populaarne annetustegevus. On olemas suured (Swedbank) ja heategevusorganisatsioonide omad, kitsa eesmärgiga kasumit mittetaotlevad annetuskeskkonnad. Puudub aga nö "igamehe annetuskeskkond", milles oleks lihtne algatada toetust vajavaid projekte, teha annetusi ning omada reaalajas katvat ülevaadet projekti teostamisest ja annetusega toimuvast.

Idee kirjeldusEdit

Luua Eestisse kasumit mittetaotlev nö igamehe annetuskeskkond. Eeskuju võiks võtta Saksamaal toimivast annetuskeskkonnast http://www.betterplace.org. Selles saab igaüks algatada projekti. Projektide läbiviimine ja finantseerimine toimub täieliku läbipaistvuse põhimõttel. See keskkond on kasumit mittetaotlev, st kogu annetatud raha jõuab täies mahus toetuse saajani.

Projekti planeerimise käikEdit

28.4.2012 idee esitlemine inkubaatoris KUUR12Edit

  1. idee esitlemine
  2. http://www.betterplace.org toimimise analüüs
  3. avati projekti planeerimisleht http://et.parnu.wikia.com/wiki/Igamehe_annetuskeskkond Pärnu vikis ja avaleht aadressil http://igameheannetuskeskkond.wordpress.com/

MõttevahetusEdit

Andrus Kallastu 9.5.2012: Tere [Agu Laius], käisin Domus Dorpatensise poolt korraldatud 28.5.2012 Pärnus toimunud inkubaatoris KUUR12 http://dorpatensis.ee/kodanikuuhiskond/kaivitunud-algatused välja idee luua Eestis nö igamehe annetuskeskkond, võttes eeskujuks Saksamaal toimiva keskkonna http://www.betterplace.org. Pärnus loodi projekti läbiviimiseks veebileht https://igameheannetuskeskkond.wordpress.com/. Juhul, kui saaksime kokku vabatahtlikest veebiprogrammeerijatest meeskonna keskkonna tehniliseks loomiseks, kas KYSK oleks valmis võtma keskkonna annetus-toetusfondina enda juriidilis-administratiivsesse raami? Parimate soovidega, Andrus Kallastu

Agu Laius 9.5.2012: Tere [Andrus Kallastu], Väga huvitav idee! Olen samas suunas mõelnud ka ise just KÜSK poolt vaadatuna. Olen seda isegi paari inimesega arutanud. Vastan - jah oleme valmis võtma selle keskkonna KÜSK juridiilis-administratiivsesse raamistikku. Ühtlasi olen huvitatud arutama Teiega ka keskkonna sisulisi aspekte. Head, Agu Laius

Andrus Kallastu 9.5.2012: Tere [Agu Laius], väga tore! Palun tuvuge ise ja tutvustage KYSK'i nõukogu ja juhatuse liikmetele saksa lehte http://www.betterplace.org. Mina sain sellest lehest teada jaanuaris 2012, kui Tallinnat külastas lehe üks asutajaid Joana Breidenbach. Kui asi tõsiselt ette võtta, oleks ehk otstarbekas kutsuda ta uuesti Tallinnasse konkreetselt kogu seda süsteemi tutvustama. Parimat, Andrus Kallastu

Andrus Kallastu 10.5.2012: Tere [Krista Habakukk], 28.4.2012 välja käidud igamehe annetuskeskkonna idee arendamisel on toimunud edasiliikumine. Olen pidanud kirjavahetust KYSK-i juhataja Agu Laiusega, kes on valmis võtma annetuskeskkonna KÜSK-i juridiilis-administratiivsesse raamistikku (vt kirjavahetust allpool). Palun, kas võiksid saata mulle KUUR12 korraldajate kontaktid? Näiteks meie mentor Kristjan näis olevat asjast huvitatud ja tal näis olevat ka idee, kuidas annetuskeskkond veebitehniliselt valmis teha. Tema hinnangul oleks sellise annetuskeskkonna veebilehe loomiseks vaja korraldada programmeerijate 48-tunnised töötalgud. Kas PEAK oleks valmis sellised talgud vajadusel korraldama? Parimat, Andrus

Martin A. Noorkõiv 10.5.2012: Tere, Andrus! Olen Martin, SA Domus Dorpatensisest, mis KUUR12 inkubaatoreid korraldas. Panin ka Kristjani CC-sse, kes Pärnus kohapeal oli. Kristjan pidas ilmselt silmas Garage48 üritusi, kus selle portaali valmis saaks teha: http://garage48.org/ Järgmine selline üritus peaks toimuma millalgi septembris Tartus. Oleksime ka Domuse poolt tegelikult huvitatud selle portaali arendamises kaasa löömisest (nii sisuliselt kui tehniliselt). Tervitades, Martin A. Noorkõiv, tegevjuht

Kristjan Korjus 10.5.2012: Tere! Rõõm kuulda! Ma sain veel lisaks informatsiooni, et mingi selline lehekülg on valmimisel: http://www.hooandja.ee/ Peaks äkki ühendust võtma ja uurima, et kas neil saab ikka valmis see lehekülg väga heal tasemel või mitte. Kui saab, siis on kõik hästi ja me ei peagi ise seda tegema, aga kui tundub, et on mingeid venimisi või jamasid, siis võiks ise uue ja parema teha. Kas Tallinnas ei tule enne mingit Garage48 üritust? Tervitades Kristjan

Andrus Kallastu 10.5.2012: Tere [Kristjan Korjus], uurisin ka mujal maailmas tegutsevaid crowdfunding-annetuskeskkondi. Enamasti on need siiski omanikule kasumit taotlevad, st annetatavast summast võetakse teatud protsent keskkonna ülalpidamiseks ja ilmselt ka väike vaheltkasu. Minu ettepaneku sisu on luua omanikule kasumit mittetaotlev keskkond, mille puhul annetatav summa jõuab 100% projektini. Kindlasti tuleks järele uurida kõik võimalikud initsiatiivid, kuid isiklikult arvan, et mittetulundusliku annetuskeskkonna pikaajaline käigushoidmine on tänases Eestis võimalik ainult riikliku struktuuri (nagu näiteks KYSK) raames. Tänu Agu Laiuse soojale suhtumisele on KYSK selleks ka valmis. Kui asi organisatsiooniliselt ja finantsiliselt korralduks (st oleks olemas koht, majutus, söök ja Eesti piires transpordikompensatsioon talgulistele), kas oleks võimalik korraldada programmeerimis- ja kujundustalgud keskkonna loomiseks juba suvel? Kujutan ette, et ca 12 inimest teeks selle keskkonna tõepoolest paari päevaga valmis. Parimat, Andrus

Agu Laius 10.5.2012: Tere, Tore, et arutelu on hoo sisse saanud. Omalt poolt alustan Hooandjast. Olen kokku saanud ka Henri Laupmaaga ja veel mõne inimesega sellest tiimist. Nende suund on koostöö pankadega ja annetuste kogumine loomeprojektidele. Analoogiline idee, kuid pisut teise lahendusega, mis vahetult KÜSK puhul ei sobi. Seal annavad pangad otse teavet annetatud rahast portaali kaudu, rahaülekande tingimuste täitmise korral teevad pangad, jne. Kui kavandame mittetulundusühingute projektide toetamist, siis on vaja kaaluda ka mitmeid teisi aspekte. Mulle tundus esmapilgul, et see Saksamaa näide oli selleks sobilik. Samas on vaja arvestada:

1. KÜSK tagab seda annetuskeskkonda oma mainega. Tagab seda nii annetaja, avalikkuse kui ka annetuse saaja suunas. Üksnes nii on võimalik käivitada jätkusuutlik annetuskeskkond (Eestis on olnud mitmeid näiteid annetusi koguvatest MTÜdest, kes ei ole seda teinud korrektselt ja nii kahjustanud annetamist tervikuna).
2. See tagamine tähendab KÜSK poolt ka teatud tööd: taotleja vastavuse ja toetatud projekti elluviimise suutlikksue kontrollimine, projekti mõistlikkuse hindamine, mida üldse annetuskeskkonda asetada (sisuline, rahaline) ja teostatavus. Hiljem ka saadud annetuse sihipärase kasutamise ja korrektse finantsaruande kontrollimine. Pole parata, aga see eeldab ressurssi ning ainult nii saab tagada annetajale ja avalikkusele, et nende annetust kasutatakse sihipäraselt ja efektiivselt. See tagab annetuskeskkonna jätkusuutlikkuse, sest ka üks ebaõnnestunud raha kuritarvitav projekt nullib kogu keskkonna ja lisaks ka KÜSK maine. See tähendab ligikaudu 10% annetuse kasutamisest selle administreerimiseks ja keskkonna haldamiseks. (KÜSK puhul ei ole ka otstarbekas, et kogu annetus läheb annetuse saajale ning KÜSK katab vastavad kulud teisest "potist", mis on samuti ette nähtud MTÜde projektide toetamiseks. 10% puhul ei ole mingist kasumist juttugi, sest ka sellel juhul maksab KÜSK teatud ulatuses peale (nt ruumide rendi kulud KÜSK üldkuludest jmt ka).
3. Kulud kaasnevad teavitusega, raamatupidamisega, aruandlusega jne.
4. Vastavalt seadusele on annetused tulumaksuvabad. Iga annetaja puhul peab siis KÜSK selle deklareerima maksuametile. Siin on vaja muidugi lisada keskkonda ka võimalus, et annetaja loobub maksu tagasisaamisest ning annetab ka tagasisaadava maksu. (Selle teostamise üle on vaja mõelda.) Olen valmis ise rahandusministeeriumiga ja maksuametiga seda arutama ja vastuvõetava lahenduse saavutama.

Finantsiliselt on KÜSK valmis arutama kujundus- ja programmeerimistalgute toetamist heas usus, et jõutakse tulemuseni. Enne oleks aga vaja teatud kontseptsiooni selle annetuskeskkonna kohta. Sellest sõltub nii kujundus kui ka programmeerimine. Lähtuda on vaja, et KÜSK toetab mittetulundusühingute projekte. Usun, et siin on valmis osalema ka Henri, kes on Hooandjaga jõudnud üsna kaugele ning tema hüva nõu oleks hea. Head, Agu Laius

Andrus Kallastu 10.5.2012: Tere, mõned mõtted kontseptsiooni juurde:

1. igamehe annetuskeskkond peaks garanteerima, et kogu raha tõepoolest jõuab toetuse saajani. See poleks otstarbekas, kui keskkonna pidaja võtab summalt näiteks 10% administratiivkuludeks. Näiteks loomeprojekte toetav Kickstarter võtab iga toetuseks läinud summa pealt 5% vahelt ja tegu on ilmselgelt tulundusliku ettevõtmisega (vt http://www.kickstarter.com/help/faq/creating%20a%20project#Fees). Piletimüügi pealt ca 7% vahelt võtavad juba näiteks Piletilevi ja Piletimaailm ja need keskkonnad teenivad omanikele kasumit.
2. olen nõus, et mingi kontroll peab olema, et vältida rahapesu ja ei tea veel milliseid petuskeeme. Siiski keskkonna pidaja ei peaks sekkuma projektide sisusse ja neid hindama. See, kas projektid saavad annetajatelt raha või mitte, jäägu annetajate enda otsustada. Sama on tegelikult ka projektide teostamisega. Kui algusest peale on paika pandud täieliku läbipaistvuse klausel, st avalikult on näha kogu projekti läbiviimise käik, muidu ei saa üldse projekti avada, võib igaüks minna lõpuks kohale ja vaadata, kas tema raha ikka jõudis õigesse kohta ja kas sellega tehti õigeid asju.

Teeksin veelkord ettepaneku kutsuda Eestisse http://www.betterplace.org annetuskeskkonna vedajad ja küsida nendelt seminari vormis kõigi meid huvitavate küsimuste kohta. Neil näivad olevat asjad saksa täpsusega paika pandud ja süsteem on töötanud juba mitmed aastad. Parimat, Andrus

Agu Laius 11.5.2012: Tere, OK 10% on diskuteeritav. Samas sõltub administreerimiskulude osakaal ka annetuste mahust. Mida suurem annetuste maht, seda väiksem administreerimise osakaal annetusühiku kohta. Ei anna Saksamaaga hästi võrrelda. Piletimüügi näide ei ole ka võrreldav - seal toimub lihtne vahendustegevus. Piletimüüjal ei ole vastutust ei toimuva ürituse sisu ega ka teriti toimumise fakti eest.

Sekkumine projektide sisusse. Juhul, kui KÜSK soovib tagada annetajate jaoks, et annetuse saaja ja tema projekt on asised, siis peab neid ka hindama. Üsna tihti esitatakse projekte vaid mingi läbimõtlemata ja läbitöötamata idee ajel, kui samal ajal puudub idee autoril arusaam, mida oleks vaja täpsemalt teha, kas tema võimekus tagab projekti elluviimise, kas tal on üldse suutlikkus sellist projekti manageerida jmt. Kui tekib palju olukordi, kus annetusraha on küll üle kantud, kuid lubatud tulemust ei tule, siis annetajad loobuvad annetamisest, sest nende rahaga ei ole toimetatud vastutustundlikult. Sellist olukorda KÜSK endale lubada ei saa. Iga projekt vajab kriitilist hindamist ja selle kaudu projekti paremaks muutmist. Annetajad aga just ei soovigi enamasti ise kohale minna projekti elluviimist kontrollima, vaid eeldavad, et see tehakse nende eest ära ning neid teavitatakse sellest.

KÜSKil on olemas nn reisitoetuste meede, mille abil saab kutsuda kohale asjatundja Saksamaalt - tasuda tema reisi- ja majutuskulud. Selleks on vajalik korraldada vaid avalik selleteemaline seminar. Siin oleks otstarbekas leida huvitatud koostööpartnerid, kellega koos see seminar korraldada. Head, Agu Laius

Martin V. Noorkõiv 11.5.2012: Tere, Loen siin kõrvalt, aga mõtlesin, et ütlen ka paar sõna vahele :)

1. Administratiivkuludest - ühelt poolt olen nõus Aguga, et kindlasti peab mingi protsendi vahelt võtma, sest keskkonna haldamisega kaasnevad ju ka kulud. Samas teiselt poolt, sõltuvad need kulud ikkagi sellest, mida haldamine tähendab - tehniliselt, kui keskkond tehakse valmis tasuta, siis jäävad igaaastased domeeni ja serverikulud (mis ei ole üldse suured Eestis). Suurim kulu on siin, nagu alati, palgakulu, kui keegi peab keskkonna sisu üle vaatama või lausa igat projekti hindama. Kui seda ei ole, siis ei ole ka suurt kulu ja ei ole vaja võtta ka nt üle 2-3% vahelt.
2. Projektide hindamisest - ühelt poolt jälle nõus, projekte peaks vähemalt mingil määral keskkonna poolt hindama enne annetajate ette jõudmist. Samas, kas siin ei saaks kasutada näiteks wikipeedia mudelit vabatahtlike moderaatoritega? Mõelda selle peale vähemalt võiks.
Täiesti teine pool on aga see, et kui tegemist on annetuskeskkonnaga, siis rahastaja ehk annetaja ise peaks olema ikkagi lõpphindaja. Mis tähendab, et see esimene sõel (enne annetajaid) peaks olema pigem tehniline, kui sisuline. Kui vaatame näiteks kickstarteri näidet, siis halvasti läbi mõeldud projektid lihtsalt ei saa rahastatud.
Ja siin on minu meelest isegi ka kolmas faktor. Nimelt taolise keskkonna juures loeb tunduvalt rohkem projekti algatajate oskus tekitada idee ümber põnevust, kaasata ja inspireerida inimesi - mis on aga minu hinnangul sageli ühiskondlike projektide juures isegi veel olulisem kui näiteks läbimõeldud turundusplaan (kuigi ideaalis oleks see üks ja sama asi). Ühesõnaga, sel oleks ka oma plussid, kui projektide algatajad keskenduksid keskkonnas rohkem inimeste veenmisele (video, graafikute, põneva kirjeldusega), kui väga detailse projekti tegemisele.
3. Ja viimase idee osas. Põhimõtteliselt ma arvan, et selle seminari võiks korraldada näiteks Domuses (Tartus), meil on 45 inimest mahutav seminarisaal kesklinnas ja huvi selliste ürituste vastu. Samuti vabatahtlikud, kes oleks tõenäoliselt nõus korraldama.
Tervitades, Martin

Kristjan Korjus 11.5.2012: Tere! Tore noorema ja vanema põlvkonna (wikipedia vs päris entsüklopeedia) vastasseis :) Teenustasust: Ma olen sellest projektist huvitatud, sest soovisin ise enda ühele projektile sellisel viisil rahastust saada, aga avastasin, et Eestis pole see võimalik. Kirjutame gümnaasiumisse matemaatika lisaõpikut ning kuna sooviks selle välja anda CC litsentsiga, et inimesed saaks ise seda jagada, muuta ja arendada, siis selle jaoks oleks vaja umbes 8000 eurot. Kuna matemaatika eksam läheb kohustuslikuks ning meie õpik on päris paljulubav, siis usume, et rahvas oleks nõus aitama küll. 10% sellest summast oleks aga nii suur, et ma saaks selle rahaga ise juba sarnase lehekülje luua :) 2% on 160 eurot, mis on ka korralik summa. Nüüd mul oleks valida, et kas teha see sama asi tasuta mõnes ingliskeelses kohas või lihtsalt teha endale tasuta wordpressi lehekülg või siis kasutada ikkagi seda uut teenust. Otsest õiget vastust siin ei ole, aga sarnaselt mõtleksid ilmselt ka paljud teised inimesed ja see ei ole täiesti ilmselge, et antud lehekülje lisaväärtus seda 2% kindlasti pakkuda suudab. Tervitades Kristjan

Agu Laius 11.5.2012: Tere,

Protsendi osas nii palju, et see on vaja läbi kalkuleerida. Esialgu piisab, kui aktsepteerime, et see on siiski vajalik.
Kes on hindaja? Jälle ? vajab arutamist. Mina annetan meelsamini projektidele, mille osas keegi annab mulle kindlustunde, et minu annetust kasutatakse vastutustundlikult ja sihipäraselt.
Kuidas tõmmata projektile tähelepanu ning millises keskkonnas seda teha, vajab ilmselt samuti arutamist. Martin, veenmise ja detailse projekti asjad peavad olema ka tasakaalus. On palju inimesi, kes küll suudavad tekitada suurt elevust oma sõnaosavusega, aga kui selle taga ei ole konkreetset projekti, siis ei juhtu hiljem midagi ? põnevuse ja inspireerimise jaoks annetuste kogumine ei õigusta ennast.

Niisiis - kui on olemas ka pakkumine korraldada seminar DD-s, siis võiks hakata selle kava koostama, külalisesinejaga kokku leppima ja siis aja otsustama. Nagu ütlesin ? KÜSK pakub võimalust külaline siia transportida ja siin majutada. Muude asjade üle arutaksin konkreetsemalt korraldusvastutuse võtva isikuga. Head, Agu Laius

Andrus Kallastu 11.5.2012: Tere, Martini ettepanek teha seminar DD-s on suurepärane! Seminar oleks hea koht meie lehe kontseptsiooni osas nö otste kokkutõmbamiseks. Selge on aga ka see, et kui tahta kutsuda suuremasse avaliku seminari formaati kaugeid külalisi, siis ilmselt ei saa sellist seminari pidada enne kui alles sügisel. Seniks teeksin ettepaneku teha kodutööd ja koostada talgukorras eestikeelne Vikipeedia-artikkel betterplace-st. Tegin algust lehel http://et.wikipedia.org/wiki/Betterplace.org Parimat, Andrus

Kristjan Korjus 19.6.2012: Tere! Lehekülg Hooandja, mis just meie soovitud teenust pakub, avati äsja: http://www.hooandja.ee/ Kõik on lahendatud vägagi hästi ning teenustasu on 3%. Mina isiklikult ei näe vajadust veel ühe sellise portaali tegemiseks ning vist hakkan juba seda kasutama :) Igal juhul olid meil väärt mõtted! Tervitades Kristjan

Martin A. Noorkõiv 19.6.2012: Tere, Hooandja on mõeldud ainult kultuuriprojektidele. Kolmanda sektori projekte sinna ei lubata. Selles suhtes, minu meelest veel täitsa vaja sellist asja. Tervitades, Martin

Andrus Kallastu 2.7.2012: Olen Martiniga nõus, http://www.hooandja.ee profiil on erinev näiteks http://www.betterplace.org profiilist. Hooandja:

1. on suunatud eelkõige erinevate loomevaldkondade proffidele, jättes kõrvale muud avalikes huvides teostatavad projektid;
2. võtab annetatud summa pealt vahendustasu, samas kui betterplace leiab keskkonna ülalpidamiseks vajalikud vahendid mujalt;
3. kehtestab annetuskampaania läbiviimiseks lõpptähtaja, millal kogu vajaminev summa peab olema koos. Betterplace-s kestab kampaania seni, kuni projekti teostamiseks vajaminev summa on olemas. Kampaania käigus on projektijuhil võimalik projekti täpsustada ning annetajatel projektijuhiga suhelda. Parimat, Andrus

MeeskondEdit

Meeskonda on oodatud ärijuhtimise, internetiprogrameerimise ja maksunduse asjatundjaid.

Meeskonnaga liitunud:

  1. Andrus Kallastu, andrus.kallastu@eesti.ee

TaustinfoEdit

Eestikeelsed materjalidEdit

Võõrkeelsed materjalidEdit

Märksõnad: Crowd funding, Crowdfunding

Omanikule kasumit mittetaotlevad annetuskeskkonnadEdit
Omanikule kasumit taotlevad annetuskeskkonnadEdit

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki