FANDOM


Siin lehel analüüsitakse Pärnu linna kõrghariduspoliitikat


TaustEdit

2013. aasta sügisel valmib Eesti teadus- ja innovatsioonipoliitika seireprogrammi regionaalset kõrgharidust puudutava alluuringu raport.


ProbleemEdit

Pärnu volikogu liikmed ja linnaametnikud ei taha tegelda Pärnu linna kõrghariduspoliitikaga, kuna

  1. seadus ei käsi,
  2. raha selleks ei anta,
  3. TÜ Pärnu kolledž on niikuinii olemas
  4. tuntakse hirmu, et kui linn nende teemade vastu rohkem huvi tunneb, siis äkki antakse kõrghariduse finantseerimine linnale.
  5. osa kohalikke poliitikuid nägi, et parem, kui kõrgkooli ja selle terava sulega õppejõude kohapeal ei oleks, kuna need muudkui võtavad lehes ja raadios sõna ega lase rahulikult jagada ja valitseda.

Demograafiline madalseis kestab veel mitu aastat. Haridusminister on käivitanud kellegi lubaduse peale reformi, mis tegelikult viib raha avalik-õiguslikest ülikoolidest välja. Kuhu? Ju kaheldava tasemega eraülikoolidesse. Koolid omavahel ja üksused koolide sees võitlevad ressursside ja õppurite pärast – tulemuseks on pidev stress, umbusaldus, koostöö vähenemine.

Paljud arusaamad on jäänud kinni 15 aastat tagasi alustatusse, kui ülikoolide põhiargumendiks oli turu võtmine ja kohapeale “oma kõrgkooli saamine”.

Praegu on Eesti väikelinnades seitse kolledžit, kuid emaülikoolidel, ministeeriumidel ja omavalitsustel endal pole kindlat nägemust ja reaalset huvi kolledžite unikaalsete võimaluste ärakasutamise osas.

Kolledžeid ja kutsekoole nähakse siiani noorte inimeste koolitajatena. Arvestades aga demograafilist mõõna ja käimasolevat majanduse mastaapset restruktureerimist, asetaksin ma põhiõppe pigem teisele positsioonile ja keskenduda tuleks enim täiskasvanud, sh eakale õppijale.


Kõrg- ja kutsehariduse olulisus piirkonna arengus

Kõrg- ja kutsehariduse olemasolu ja kvaliteet mis tahes piirkonnas on olulisemgi kui üldharidus, sest just sealt saavad ettevõtted-asutused uusi töötajaid ja olemasoleva personali taset tõsta.

Kui Pärnu väga heal tasemel gümnaasiumilõpetaja lendab kõrges kaares kas Tartu-Tallinna või lausa Oxfordi-Stanfordi, on see talent Pärnu jaoks kadunud.

Kohalik heal tasemel kõrg- või kutsekool

  1. annab võimaluse kohalikel noortel haridus saada
  2. ahvatleb noori väljastpoolt siit ameti ja elukaaslase leidma ning siia jääda.

Kui koolid on olemas, oleks igal juhul tark silma peal hoida õppekavade ja koolituse vastavusel ja selle kvaliteedil. Pärnul on turismivaldkonnas seni vedanud, sest koolijuhid ja õppejõud on ise ettevõtjatega vahetult suhelnud ja koolitust, mõnikord isegi koolipidaja juhtnööre eirates, vastavalt kohendanud.

Kohapealse kutse- ja kõrghariduse põhifookuses peaks olema järgmisel kümnel aastal täiendus- ja ümberõpe, et inimesed saaksid kiiresti uutesse ametitesse ümber õppida. See on eriti tõsine teema Pärnus, kus viimase kriisiga kadus enim vana majanduse – puidu- ja tekstiilitööstuse ning ehituse – töökohti.

Asemele pole just palju tulnud. Pärnu töökohtade kadu elaniku kohta oli Eestis üks suuremaid, kuid tänu just Pärnumaa kutsehariduskeskuse paindlikule suhtumisele ja kiirelt korraldatud ümberõppele on paljud töötud saanud uue ameti ja püsima jäänud tööandjad võimaluse laiendamiseks.

Kõrgkoolil oleks siin aga tulevikku arvestades üks oluline roll veel: nn kolmikheeliksi mudeli alusel osalemine linna ja regiooni majanduse uueks muutmisel, toetamaks väljaspoolse teadmisega nii ametnikke kui ettevõtjaid uue sihiseade, turgude, tehnoloogiate ja ärimudelite leidmisel. Nagu on öelnud professor Urmas Varblane: paljud ettevõtjad ei tea, mida nad ei tea. Muutuv majanduskeskkond loob üksjagu uusi ärivõimalusi, kuid need tuleb küllalt varakult ära tabada.

Nii on konkurentsivõimelised Põhjamaade, aga samuti Šoti- ja Iirimaa regionaalsed majandused – olulisel määral just regionaalsete kõrgkoolide ja ülikoolide innovatsiooni-tehnoloogiakeskuste abil – korraldanud pidevalt uute teadmiste-oskuste-tehnoloogiate sissevoolu.

Kõrgkoolid on Põhja-Keldimaade näitel saanud toruks, mille kaudu need uuendused sisse imetakse ja siis omakorda kohalikku konteksti pannakse. Seda vajavad ennekõike väikeettevõtjad, kellel ei ole ressurssi ennast ja oma inimesi koolitada suurlinnas või välismaal.

Siin viimases on ülikoolide kolledžid üle Eesti teinud tugeva hüppe edasi: käivitatud on kolledžite ja kompetentsikeskuste meetmed, väiksemate kolledžite eelarvest moodustavad arendustöö- ja projektitulud juba lõviosa.

See on loogiline, sest olles märksa vahetumalt majandusprotsesside juures kui emaülikooli elevandiluust tornis olevad teadlased, suudavad kolledžid enam näha ettevõtete vajadusi, et neile siis lahendused leida.

Eriti võiks siin kiita saarlasi, Kuressaares on nii ametikoolis kui TTÜ kolledžis alati suudetud kiiresti (tõsi, ettevõtjate jaoks ikkagi liiga aeglaselt) õppekavad vastavalt vajadustele ümber sättida.

Linna 2012. aastast uuendatud arengukava sisaldab eelmise kümnendi dokumentidega võrreldes juba üsna tublis mahus kõrg- ja kutseharidusega seonduvat. Nii nagu Pärnu linna haridusvaldkonna arengukava 2013–2025. Küll on osa tekstist siiski üldsõnaline, napiks on jäänud nii arengukavast vastu vaatav rahastamine kui senised reaalsed eraldised.

Pärnu õnn ja õnnetus ühtaegu on nii Pärnumaa kutsehariduskeskuse kui TÜ Pärnu kolledži suurus (viimane on Eesti suurima tudengkonnaga regionaalne kõrgkool) ja seni pea olematud probleemid, sest ssutused saavad ise hakkama.

Kuressaare-Haapsalu-Rakvere kolledžid on märksa väiksemad ja seal on linnavalitsused viimastel aastatel märkimisväärselt panustanud. Üks nende linnade-kolledžite-ettevõtete koostöö tulemuse näide on kõigis kolmes kompetentsikeskuste käivitamine.

Koolitused ja koolitatavad ei tule havi käsul. Selleks on oluline kasvatada nende põhjuste hulka, miks Pärnusse peale toreda suvituslinna keskkonna peaks tulema. Esiteks asutused-institutsioonid, mille pärast tulla. Pärnu rahvusvahelise turismiuuringute keskuse loomine on taas “torus”.

Kõikide arendusorganisatsioonide koondamine ühe-peatuse-poe põhimõttel ühe katuse alla oleks vana idee, mis linna finantsraskuste tõttu kõrvale jäi.

See annaks neile asutustele enam võimalusi spetsialiseerumiseks, sünergiate kasvuks ja tugevate ekspertide kaasamiseks, samuti koostööks ülikoolidega.

Peale ühe toimiva tuleks soodustada uute rahvusvaheliste õppekavade loomist ja arendamist. Aasias kasvavad näiteks kiiresti turismi- kui heaoluteenusedki ning koolitusvõimsust seal napib.

Siis kerkib taas vana teema: kus õppejõud ja õppurid elavad? Hotellidega on küll loodud pikaajalised partnersuhted, kuid mais-juunis kisuvad hinnad siiski ülespoole. Kas ei peaks ikkagi olema kesklinnas hostel, mis saaks suviti kasumit teenida, et siis talviti õppuritele, samuti maakonnast pärit gümnasistidele, taskukohasemat majutust pakkuda?


Professorite linnak

Inimestele meeldib Pärnusse tulla talvitigi. Seda tõestavad nii Pärnu Konverentside tegevus kui paljud muud koolitusüritused. Pärnu saaks oluliselt suurendada siin õppivate ja õpetavate inimeste hulka, sest õpitöö tsükkel septembrist maini langeb turismi madalajale ja kasutab juba loodud taristut. See peaks ju turismiettevõtjaile eriti mokkamööda olema.

Unustada ei tohi õppejõude, teadlasi, eriala-asjatundjaid. Kui nood end Pärnus sisse seavad, siis kasvab maksutulugi, ja kui nad siinsetes võrgustikes osalevad, ju siis paraneb kohaliku poliitika tegemise kvaliteet. Kümmekond aastat tagasi oli linnaga arutusel professorite linnaosa või linna poolt elamukruntide jagamine. Siis jäi see soiku.

Teadjainimeste sel moel kohale meelitamine ei pruugi nonde maksuvõimet, sidemeid ja muud positiivset arvestades olla kahjulik äri. Näiteks kuulutas aastal 2000 Pärnust kolmandiku võrra väiksem Seinäjoe linn Soomes ühe korraga välja 12 uurija-professuuri. Nii mõnigi koputas meelekohale, et nood on seal kolkas küll päris lolliks läinud.

Läks aga hoopis hästi! Kõik professorikohad täideti. Tulemuseks oli üsna pea Soome luuseri staatusest vabanemine ja kohalike ettevõtete tubli rahvusvaheline arenguhüpe. Seda toidu-, puidu- ja metallitööstuse valdkonnas.

Uut majandust ei nimetata asjata õppivaks majanduseks. Õppima – uut omandama ja seda rakendama – peavad kõik, ennekõike ametnikud ja ettevõtjad.

Seni on linn vähe osalenud kõrg- ja kutsehariduse korraldamisel. Ometi sõltub viimaste tegevusest vahetult pärnakate enda ja siinsete ettevõtete konkurentsivõime.

Uutes arengukavades on tunda uut positiivset hoiakut, kuid nüüd tuleb sinna kirjutatu teostada. Kas arengukavades kirjas olevad kõrg- ja kutseharidusega seotud plaanid on linnajuhtide jaoks miinimum või maksimum, mida saaks veel ette võtta ja peaks ette võtma ning mis ja millal konkreetselt teostuma hakkab?




MeediakajastusedEdit

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki