FANDOM


L 20.4.2013 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik


KAVA

Ludwig van Beethoven (1770-1827)

Sonaat viiulile ja klaverile (Kevadsonaat) op. 24 nr. 5 F-Duur (1801)
1. Allegro
2. Adagio molto espressivo
3. Scherzo: Allegro molto
4. Rondo: Allegro ma non troppo

Arvo Pärt (1935)

Partiita op. 2 (1959)
1. Toccatina
2. Fughetta
3. Larghetto
4. Ostinato

Andrei Volkonski (1933-2008)

Musica Stricta (1956)
1. Andantino
2. Allegretto
3. Lento rubato
4. Allegro marcato

Helena Tulve (1972)

Kolm laulu (2008)
Öö laul
See oli jõgi mägedes, ma arvan
On õhtu, valgus (Pühendatud Nora ja Arvo Pärdile)

Malle Maltis (1977)

Aja küsimus (2013, Eesti esiettekanne)

Johannes Brahms (1833-1897)

Sonaat viiulile ja klaverile nr. 2 A-Duur, op. 100 (1886)
1. Allegro amabile
2. Andante tranquillo - Vivace - Andante - Vivace di più - Andante - Vivace
3. Allegretto grazioso (quasi andante)


Mari-Katrina Suss (viiul)
Diana Liiv (klaver)


Beethovenist mõeldes meenub esmajoones kuulus pilt temast – juuksed segamini, huuled kokku pigistatud hõõguv pilk silmis. Selle revolutsionääri loomingus on aga ka palju helgeid ja päikeselisi teoseid. Üks nendest on kindlasti "Kevadsonaat" viiulile ja klaverile, mis oma pealkirja õigustades on oma meeleolult rõõmus ja heatujuline. Dramaatilisemad ja teravamad lõigud tunduvad siin olevat vaid selleks, et rõhutada ülejäänud muusika valgusküllasust – nii nagu kevadel ikka jõed üles paisuvad ja tärkavad taimed oma kasvamiskires on valmis kasvõi läbi kivi tungima.

Johannes Brahms kirjutas oma teise viiulisonaadi 1886. aasta suvel Šveitsis Thunis. See on tema viiulisonaatide seast lühim ja seda peetakse kõige lüürilisemaks. Andes teosele pealkirjaks "Sonaat klaverile ja viiulile", rõhutab Brahms klaveripartii olulisust selles loos. Sonaadi algus meenutab laulu "Morgenlich leuchtend im rosigen Schein" Richard Wagneri ooperist Nürnbergi meisterlauljad. Kuigi nad olid muusikalised rivaalid, oli Brahms Wagneri muusika suur austaja. Kas see tsitaat oli tahtlik, on siiski spekulatsioon. Siiski nimetatakse sonaati vahest ka "Meistersingerite sonaadiks", loomispaiga järgi ka "Thuni sonaadiks".


Mari-Katrina Suss (1984) alustas viiuliõpinguid Nõmme Muusikakoolis (õp.Leia Eespere) ja jätkas neid Tallinna Muusikakeskkoolis (õp.Tiiu Peäske,hiljem prof. Mari Tampere-Bezrodny). 2007. aastal lõpetas ta cum laude Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppe ning 2010. aastal ka cum laude magistriõppe prof. Mari Tampere-Bezrodny viiuliklassis. Käesoleval hetkel jätkab ta õpinguid EMTA doktoriõppes kammermuusika erialal. Ta on osalenud mitmete Eestis tegutsevate orkestrite töös (Pärnu Linnaorkester, Tallinna Kammerorkester, Põhjamaade Sümfooniaorkester, Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkster – ka kontsertmeistrina) ning esinenud solisti ja kammermuusikuna nii Eestis kui välismaal. Aastast 2005 töötab ta Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris. 2007/2008 hooajal töötas ta ka Rahvusooper „Estonia" sümfooniaorkestri kolmanda kontsertmeistrina. Ta on Prezioso kvarteti liige aastast 2006.


Pianist Diana Liiv on lõpetanud EMTA magistrantuuri prof. Peep Lassmanni klaveriklassis ja cum laude prof. Marje Lohuaru kammeransambliklassis. Lisaks on ta täiendanud ennast ka professorite Victor Rosenbaumi (USA), Hui-Ying Tawastsjerna (Soome) ja Konstantin Bogino (Venemaa/Prantsusmaa/Itaalia) juures. Diana Liiv on esinenud solisti ja kammermuusikuna Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Venemaal, Hollandis, Itaalias, Iisraelis ja USA-s. Ta on esinenud orkestrisolistina Tallinna Kammerorkestri, Tartu Kammerorkestri, Longy Sümfooniaorkestriga Bostonis ja Kaunase Sümfooniaorkestriga Leedus. Ta on Eesti noorte pianistide konkursi laureaat ja kahekordne laureaat (nii soolo- kui ka kammeransambli kategoorias) rahvusvahelisel pianistide konkursil "Music without limits" Leedus (2010). Kuhmo kammermuusika festivali kursustel Soomes on ta saavutanud nii parima solisti stipendiumi (2008) kui ka parima ansambli auhinna (2009). Diana Liiv on salvestanud koostöös Klassikaraadioga kaks CD-plaati Tšaikovski muusikaga. Ta on Muusikasõprade Seltsi kontserdisarjade kunstiline juht ning esineb regulaarselt nii Eestis kui välismaal solisti ja kammermuusikuna, tehes koostööd paljude silmapaistvate interpreetidega.

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki