FANDOM


L 28.5.2016 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik



KLAVERITRIO

Eugen Kapp (1908- 1996)

Klaveritrio nr. 1 es-moll (1930)
Moderato quasi allegretto
Scherzo
Lento
Finale. Allegro moderato

Jean Sibelius (1865-1957)

Korpo Trio D-duur (1887)
Allegro moderato
Fantasia
Finale. Vivace


Marie-Helen Rannat (viiul)
Andreas Lend (tšello)
Maarit Saarmäe (klaver)




Eesti sümfoonilise- ja kammermuusika üks rajajatest Heino Eller (1887-1970) oli oma põlvkonna hinnatuim kodumaine helilooja ja kompositsiooniõpetaja, kes erinevalt generatsioonikaaslastest pühendus vaid instrumentaalmuusika kirjutamisele. Tema ligi 50 aasta pikkusele, erakordselt pühendunud pedagoogitegevusele, võlgneme praeguse Eesti muusika kõrge taseme. Siinkohal vaid mõned nimed Elleri ligi poolesaja õpilase hulgast: Arvo Pärt, Eduard Tubin, Jaan Rääts, Lepo Sumera, Villem Kapp, Kaljo Raid, Roman Toi jpt. Eriline suhe oli maestrol viiuliga, mille õppimist ta alustas juba varajases nooruses. Armastus selle instrumendi vastu viis 20-aastase noormehe kodulinnast Tartust - peale esimesi kompositsioonikatsetusi Rudolf Tobiase käe all - jätkama pilliõpinguid 1907-1908 a. Peterburi Konservatooriumi viiuliklassis. Lõpudiplomi omandas Eller sealsamas 1920. aastal kompositsiooni ja muusikateooria alal. Üheosalise, romantilise alatooniga, vaid talle omases karges väljenduslaadis loodud 1. Viiulisonaadi kirjutas helilooja 1922. aastal Tartus 35-aastasena oma pedagoogitöö algusaastatel. Esiettekanne toimus aasta hiljem, Elleri esimesel autorikontserdil 1923 a. Vanemuise aias.

Silmapaistva sümfonisti ja pedagoogi Artur Kapi poeg Eugen Kapp (1908-1996) on sündinud ja muusikalise alghariduse omandanud Astrahanis. Venemaal asetleidnud keerulistest ajaloosündmustest ajendatuna jõudsid Kapid 1920 a. Eestisse. Alustanud 1922. aastal Tallinna Konservatooriumis klaveriõpingutega, jõudis Eugen Kapi haridustee lõpusirgele 1931. aastal kompositsiooniklassis oma isa juhendamisel. Järgnes pea poole sajandi pikkune pedagoogitöö koos aktiivsete aastatega ühiskondlikus elus, mis ei takistanud teda samaaegselt pühendumast ulatuslikule loomingulisele tegevusele. Meisterlik, romantilisest hoost kantud 1. Klaveritrio on kirjutatud 1930. aastal enne konservatooriumi lõpetamist ja kuulub Eesti esimeste selles žanris loodud teoste hulka. Alates aastast 1978, mil E. Kapp tähistas oma 70. sünnipäeva - tema isa sünnist oli möödunud 100 aastat ning onupoeg, helilooja Villem Kapp oli jõudnud 65. eluaastasse - tehti Suure-Jaanis algust heliloojate Kappide muusikale pühendatud festivaliga, mis rõõmustab muusikasõpru igal aastal jaanipäeva paiku tänaseni.

Soome helilooja Jean Sibelius (1865-1957), kelle 150. sünniaastapäev leidis möödunud aasta lõpul laialdast tähistamist kogu maailmas, kuulub eelmise sajandi suurimate ja armastatuimate sümfonistide hulka. Tema loodud muusikal on olnud tähtis roll põhjanaabrite rahvusliku identiteedi kujunemisel 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul. Sibelius alustas muusikaõpingutega Helsingis, praeguse nimega Sibeliuse Akadeemias 1885. aastal. Esialgu viiuli erialal, kuni talle selgus, et eesmärgiks seatud kõrgem tehniline tase jääb unistusena kättesaamatuks. Sarnaselt Elleriga tõusid hiljem mõlemal heliloojal esiplaanile kompositsiooniõpinguid. Korpo Trio on kirjutatud 1887. aastal 22 aasta vanuse - sel hetkel juba heliloomingut studeerinud - Sibeliuse poolt. Läbimurre ja laiem tuntus tulid Sibeliusele mõned aastad hiljem, peale lisaõpinguid Berliinis ja Viinis. Kõrvalepõikena olgu lisatud, et Kapp komponeeris 43 aastat hiljem sama vanalt oma 1. Klaveritrio.

Kava läbivaks teemaks on üle-eelmise sajandi lõpukümnendite ja eelmise sajandi esimeste aastakümnete põhjamaine romantika, nähtuna ja tunnetatuna läbi noorte meesheliloojate pilgu, kelledel väljatoodud teoste kirjutamise aegu olid alles ees suured loomingulised väljakutsed: Heino Elleri elu- ja loometöö kestis 83, Eugen Kapil 88, Jean Sibeliusel 91 aastat.

Teadaolevalt viis juba varajases nooruses tärganud huvi viiulimängu vastu Elleri Peterburi Konservatooriumisse, kus samal perioodil õppisid ja õpe-tasid maailmaklassi viiuldajad, kelle pedagoogiline ja interpretatsiooniline mõju ulatub käesolevasse aega (Leopold Auer, Jascha Heifetz, Mischa Elman jt). Pühendudes hiljem sealsamas heliloomingu-õpingutele, kajastub Elleri eriline sümpaatia viiuli vastu kogu tema hilisemas loomingus, kus kuulub viiulile loodud teostele märkimisväärne osa. Vähemtähtis pole ka fakt, et just Eesti esimese diplomeeritud helilooja Rudolf Tobiase (1873-1918) nelja-aastasel Tartu perioodil (alates 1904 kuni 1908) saadud kvartetitundidest sai alguse Elleri sügavam huvi nii viiulimängu kui ka heliloominguga tegelemise vastu. Tõenäoliselt olid Elleri selleaegses kvartetirepertuaaris tähtsal kohal ka Tobiase kaks keelpillikvartetti (kirjutatud Peterburis aastatel 1899 ja 1902), mis on esimesteks Eesti helilooja teosteks selles žanris.

1922. a. kirjutatud Elleri 1. Viiulisonaat ja 8 aastat hiljem ilmavalgust näinud Kapi Trio kuulusid ilmselgelt vaadeldava perioodi noorte Eesti viiuldajate õppe- ja kontsertrepertuaari, mis kujundasid nende muusikalist maitset ning andsid osa tehnilisest arsenalist, millega Eesti selle aja väljapaistvad viiulisolistid osalesid üleeuroopalistel konkurssidel. Tehes tööd kõnealuse perioodi kodumaiste viiuli- ja kammermuusikateostega, aitab see sügavamalt lahti mõtestada antud ajajärgul toimunud arenguid Eesti keelpillimängu ajaloos, eelkõige uurimisjärgus oleva doktoritöö kontekstis. Sibeliuse samuti noorpõlves loodud Korpo Trio annab doktori-kontserdile veelgi laiema mõõtme, avardades muusikatunnetuse piire Põhjalast kogu maailma muusikaajalugu puudutava literatuurini.


Marie-Helen Rannat omandas magistrikraadi cum laude viiuli erialal 2012. a. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Samal aastal sai temast kammerorkestri Kremerata Baltica liige (kunstiline juht maailmanimega tippviiuldaja Gidon Kremer), kus töötab tänaseni ning mille koosseisus on praeguseks andnud ligi 300 kontserti tuntud kontserdisaalides üle kogu Euroopa, Lõuna- ja Põhja-Ameerikas, paljudes Aasia ja Araabia riikides ning salvestanud mitu CD-d, milledest CD-komplekt Mieczyslaw Weinbergi loominguga kvalifitseerus 2014. a. Grammy nominatsioonile kategoorias "Parim klassikaline kogumik". Marie-Helen Rannat on kuulunud aastaid Euroopa Liidu Noorteorkestrisse (2010. a. II viiuli kontsertmeistrina). Samasse perioodi kuulub töötamine Tallinna Kammerorkestris (TKO) ja Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkestris 2. kontsertmeistrina. Marie-Helen on osalenud Zakhar Broni, Marianne Boettcheri, Irina Botškova, Mihhail Gaisleri ja Mi-Kyung Lee meistri-klassides. Solistina on ta üles astunud TKO, EMTA ja TMKK sümfooniaorkestrite ees. Käesoleval ajal õpib Marie-Helen Rannat Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorantuuris, kus tema juhendajateks on professorid Urmas Vulp, Marje Lohuaru ja Kristel Pappel. Ta on Eesti Interpreetide Liidu liige ja Eesti Rahvuskultuuri Fondi stipendiaat 2015.

Andreas Lend on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuse- ja magistriõppe (prof. P. Paemurru) ning täiendanud end Sibeliuse Akadeemias (prof. H. Kiiski ja H. Pekkarinen) ja mitmetel rahvusvaheliselt tunnustatud tšellistide meistriklassides (F. Helmerson, D. Geringas, A. Ivashkin, J. Goritzki jpt.). Ta on pälvinud preemiaid paljudel konkurssidel: I preemia ja Grand Prix I rahvusvahelisel konkurss-festivalil "Renaissance" (Armeenia, 2013), Eesti noorte interpreetide konkursi Con Brio laureaat (2008), I preemia ESTA Eesti üleriigilisel noorte viiuldajate ja tšellistide konkursil (2004), III preemia August Dombrovska nim. rahvusvahelisel keelpillimängijate konkursil (Riia, 2002) ja rahvusvahelise Liezeni tšellokonkursi laureaat (Austria, 2000). Aastatel 2009 ja 2010 pälvis ta „The International Holland Music Session” stipendiumi ning on PLMF preemia “Noor Muusik 2011” laureaat. Andreas Lend on nõutud artist nii solisti kui kammermuusikuna. Ta on keelpillikvarteti Prezioso liige ning mängib Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris.

Maarit Saarmäe on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis ning aastast 1998 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof. Toivo Nahkuri, prof. Ivari Ilja klaveriklassis ning lõpetanud magistrantuuri kammeransambli erialal prof. Marje Lohuaru juhendamisel. Aastatel 2003-2004 täiendas ta end Madriidis, Hispaanias Kuninglikus Kõrgemas Konservatooriumis Ana Guijarro ning Jose Segovia juures. Hetkel jätkab Maarit õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorantuuris kammeransambli erialal. Maarit on esinenud edukalt mitmetel konkurssidel ning meistrikursustel nii Eestis kui välismaal. Hetkel tegutseb ta aktiivselt kammermuusikuna ning on andnud kontserte Eestis, Soomes, Hispaanias ja Inglismaal. Koostööpartneriteks on olnud sealhulgas Andreas Lend, Kristina Kriit, Virgo Veldi, Mari Tampere-Bezrodny jt. Samuti on Maarit esinenud solistina Tallinna Kammerorkestri ning Pärnu Linnaorkestri ees.

Kava on koostanud Marie-Helen Rannat

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki