Pärnu Wiki
Advertisement

Pärnu kaunite kunstide huvihariduse teemaline ajurünnak

  • 20.4.2010 kell 16.00 Pärnu Muusikakool
  • Osavõtjad: Karin Veissmann (Pärnu Muusikakool), Kristel Kallau (Pärnu Kunstikool), Kai Kallastu (laulja), Andrus Kallastu (helilooja)

Tõdemusi ja arvamusi:

  1. Kolmel liidetaval koolil, Pärnu Muusikakool, Pärnu Kunstikool ja Pärnu Kunstide Maja, on selgelt erinevad eesmärgid.
  2. Kunstikool ja muusikakool on ka teoreetilise õppe edastajad.
  3. Muusikakoolis on võimalus õppida süvaõppes. Süvaõpe tagab arengu loovisikuks.
  4. Loovisik Loovisikute ja loomeliitude seaduse tähenduses on autoriõiguse seaduse mõistes autor või esitaja, kes tegutseb kujutava või rakenduskunsti, lavakujunduse, audiovisuaalse kunsti, lavakunsti, kirjanduse, muusika või arhitektuuri alal.
  5. Muusikakool ei taju praegusel kujul süvaõppele piisavat toetust.
  6. Professionaalse tegevuse üks lähtekohti on kriitika/hindamine. Muusikakool suudab otsida välja õpilaste seast parimaid, anda regulaarseid hinnanguid, et õpilane areneks. KuMas veedab laps aega.
  7. Muusikakool on ametkond, kes hoiab oma ametialast au.
  8. Muusikakoolis ja Kunstikoolis on tulemusele suunatud õpe.
  9. 3 kooli ühendamisel praegusel kujul on oht muusikakoolil ja kunstikoolil muutuda keskpärasteks, muutuda huvitegevuse e ajaveetmise paigaks;
  10. Tuleb toetada selliseid valdkondi, mis ei tule ise toime (süvaõpe, professionaalsus)
  11. Õppemaks võiks väheneda süvaõppe õpilastel ja üldõppel olla kõrgem, kindlasti mitte madalam.
  12. „Puksida välja“ madalatasemelise harrastusõppe andmine, avada ka erastuudiotele võimalused võrdseks konkureerimiseks linna infrastruktuurile.
  13. Loodav Pärnu Huvihariduskeskus võik olla keskusega linnavalitsuses. Kõik väljatoodud põhjused hr. Haugase protokollis ongi nende töö.
  14. Kõiki hr. Haugase poolt protokollis nimetatud põhjuseid saaks teha olemasoleva struktuuri raames, pole „katuseorganisatsiooni“ tarvis.
  15. Kõik, kes raiskavad linna raha mingu eraettevõtlusesse (ajaviitmise eesmärgil töötavad lauluringis jne.).
  16. Linna kaelast võiks ära lükata kõige madalama huviharidustaseme.
  17. Linn ei pea kinni maksma eraettevõtlusele suunatud huvitegevust ja ajaviitmist.
  18. Loovisikute kasvatamine nõuabki rohkem toetust kui huviharidus/ajaviide.
  19. Soome näide – mida kõrgemale tasemele laps jõuab, seda suurem on omavalitsuse toetus.
  20. Kuna teema on ettevalmistamata, ei oleks vaja seda veel arengukavasse sisse viia. Teema vajab pikema ajalist sisulist analüüsi.
  21. Puudub ühiskondlik diskussioon huvihariduse üle.
  22. Muusikakooli õigustus – professionaalseid muusikuid kasvatav õppeastutus
  23. Kunstide Maja –harrastustegevus, inimese hobitegevus, üks aktiivse puhkuse vorme
Advertisement