Siin lehel toimub Pärnu koalitsioonilepingu 2009 täitmise hindamine.
Pärnus 29. oktoobril 2009
Toomas Kivimägi valimisliidu, Eesti Reformierakonna, Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonileping.
Käesolevaga Toomas Kivimägi valimisliit, Eesti Reformierakond, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond leppisid kokku moodustada Pärnu linna juhtimiseks aastatel 2009-2013 koalitsioon, mis lähtub alljärgnevatest põhimõtetest ja eesmärkidest:
Hinnangud koalitsioonilepingu täitmisele[]
1. Linna juhtimise üldpõhimõtted[]
1.1. Muudame linnajuhtimise läbipaistvaks ja avatuks.
- Vaata ka Hinnang Pärnu linna juhtimise läbipaistvusele
- Andrus Kallastu: Kodanikuühiskonna tervis sõltub avaliku võimu läbipaistvusest, PP 07.11.2009 10:40
1.2. Depolitiseerime linnapea ametikoha ja linnale kuuluvate äriühingute ja sihtasutuste nõukogude esimeeste ametikohad.
1.3. Lõpetame linnale kuuluvate äriühingute ja sihtasutuste nõukogude liikmetele (v.a esimehed) tasu maksmise. Nõukogu liikmetele makstakse hüvitist volikogu liikmetega samadel alustel.
1.4. Rakendame meetmeid valglinnastumise peatamiseks.
1.5. Peame oluliseks koostööd Pärnumaa omavalitsuste ja kodanikeühendustega.
1.6. Peame oluliseks kaasata Pärnu akadeemilist potentsiaali Pärnu linna arengu kavandamisse.
1.7. Tagame Euroopa Liidu rahastavate projektide nõutava oma- ja kaasfinantseerimise.
1.8. Peame oluliseks usaldusliku dialoogi taastamist vabariigi valitsuse, riigiasutuste ja Pärnu linna vahel.
2. Pärnu linnaeelarve tasakaalu saavutamiseks:[]
2.1. Vähendame linnavalitsemiskulusid 2010. aastal 20%.
2.2. Peatame Pärnu linnalehe väljaandmise.
2.3. Vähendame linna hallatavate asutuste majandamiskulusid keskmiselt 10% ja linnale kuuluvate äriühingute palgakulusid keskmiselt 10%.
2.4. Lõpetame munitsipaalpolitsei tegevuse.
2.5. Lõpetame maksumaksja raha eest linnapea mainekampaania korraldamise.
2.6. Ühendame linnavolikogu kantselei linnavalitsuse kantseleiga.
2.7. Lõpetame PAUH-süsteemi ülalpidamise linnaeelarvest.
2.8. Maksame 1. jaanuarist 2010 sünnitoetust 1000 krooni.
2.9. Vähendame õppeasutuste majandamiskulusid 10%.
2.10. Vaatame üle Pärnu linna sisseostetavate teenuste hankelepingud eesmärgiga vähendada linna kulusid.
2.11. Huviharidusteenuse kulude katmine teiste omavalitsuste poolt peab toimuma võrdsetel alustel Pärnu linnaga.
3. Tööhõive ja ettevõtlus[]
3.1. Taotleme Pärnu linna omandusse linna territooriumil asuvat reformimata riigimaad, et anda need hoonestusõiguse alusel või tasuta kasutusvalduse korras neile ettevõtjatele, kes loovad arvestatavalt töökohti ja panustavad linna arengusse. Oleme avatud linnale kuuluvate mittevajalike hoonete kasutusvaldusesse andmiseks töökohti loovatele väikeettevõtjatele.
3.2. Töötame välja soodustingimused ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumiseks Pärnus töökohti loovatele ettevõtetele.
3.3. Kaasame linna puhastus- ja heakorratöödele senisest rohkem töö kaotanud linnakodanikke.
3.4. Koostöös kutsehariduskeskuse ning töötukassaga parandame töötute nõustamissüsteemi ja parandame töötute täiendus- ning ümberõpet.
3.5. Tutvustame Pärnu ettevõtlus- ja investeerimisvõimalusi Skandinaavia riikides ja mujal (koostöös saatkondadega); tõstame esiplaanile Pärnu kui ettevõtlus-, puhke- ja elukeskkonna turundamise.
3.6. Toetame PEAKi perioodiliste marketingi-, raamatupidamis- ja finantskoolituste läbiviimisel.
3.7. Toetame inseneripotentsiaali koondamist ja kasutamist linna tootmissektori taastamiseks, aitame kaasa inseneride nõukoja loomisele ja tegevusele.
3.8. Jätkame Loode-Pärnu tööstuspiirkonna väljaarendamist.
3.9. Tunnustame Pärnu linna töökohtade loojaid.
4. Linna areng[]
4.1. Koostame teemaplaneeringu kesklinna ja Ülejõe piirkonna liiklusskeemi lahendamiseks, rohealade teemaplaneeringu, Pärnu jõe kallaste planeeringud, ajalooliste piirkondade teemaplaneeringu.
4.2. Ranna-ala teemaplaneering loob eelduse Rannapargi arendamiseks ja rannapromenaadi pikendamiseks kogu ranna alale.
4.3. Jätkame üldplaneeringu koostamist ja koostame pikaajalise arengukava.
4.4. Kiirendame detailplaneeringute menetlemist ja lähtume planeeringute koostamisel linnaplaneeringu headest tavadest.
4.5. Otsustame uue silla asukoha ja kehtestame detailplaneeringu, loomaks eeldused silla ehitamiseks aastatel 2013-2017.
4.6. Peame oluliseks Rail Baltica kulgemist läbi Pärnu.
4.7. Peame oluliseks Pärnu lennujaama tegevuse jätkamist vähemalt senises mahus.
4.8. Korraldame turunduskampaaniad Pärnu tutvustamiseks Eestis ja välisriikides.
4.9. Uuendame Pärnu puhkemajanduse ja turismi arengustrateegia.
4.10. Ehitame või renoveerime 4 aasta jooksul vähemalt 10 kilomeetrit jalgratta- ja rulluisuteid. Koostöös naaberomavalitsustega toetame jalgrattateede rajamist lähivaldades.
4.11. Ühendame Pärnu linna ja linna ümbritsevate valdade ühistranspordivõrgustiku, kehtestame ühtsed tsoonipiletid.
4.12. Muudame tasulise parkimise korda ja pikendame tasuta parkimise aega. Alates 2011. aastast on parkimine linnas tasuta, v.a kesklinnas ja ranna rajoonis suveperioodil (juuni-august).
- Teet Roosaar: Pärnu linn kaalub parkimistasu muudatusi, PP 05.02.2010 10:40
- Kaupo Meiel: Üks lubadustest täidetud, PP 04.03.2010 10:07
- Juhtkiri: Vahepilk võimuleppele. PP 11.04.2012
4.13. Rekonstrueerime Vallikääru ja vallikraavi.
4.14. Jätkame Pärnu jõe vasakkalda kahe silla vahelise Jaansoni raja väljaehitamist.
4.15. Ehitame ja rekonstrueerime aastatel 2009-2013 Euroopa Liidu tõukefondide toetuste kaasabil Pärnu kesklinnas, Rääma ja Ülejõe linnaosas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni võrke umbes 80 kilomeetrit.
4.16. Taotleme Euroopa Liidu tõukefondidest toetust Aia, Ranna puiestee, A. H. Tammsaare puiestee ja Riia maantee vahelise piirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamiseks (ligi 52 kilomeetrit).
4.17. Korrastame ja rekonstrueerime Karja, Karusselli, Kuninga, Aia, Aisa, Kooli, Oja jt tänavad.
4.18. Muudame linnale kuuluvad äriühingud majanduslikult efektiivsemaks eesmärgiga kaasata nad linna kohustuste katmisele aastaks 2012 minimaalselt 25 miljoni krooniga aastas.
4.19. Muudame linna äriühingute juhtimise korda: nõukogu esimehe tasuline koht täidetakse avaliku konkursiga.
4.20. Viime lõpule kaubasadama väljaviimise Jannseni tänavast.
4.21. Muudame linnakodanikele paremaks prügimajanduse toimimise, koostame uue jäätmekäitluskava.
4.22. Aitame lahendada linnavalitsuse tasandil korteriühistute probleeme.
4.23. Loome linna tasulise heakorratööde teenuse kinnistuomanikele ja vabastame teenuse tellinud kinnistuomanikud sundkoormisest.
4.24. Peame oluliseks Pärnu parkide ja haljasalade kaitset, hooldamist ning uuendamist.
5. Haridus[]
5.1. Jätkame Pärnu linna hariduse arengukava 2015. aastani täitmist.
5.2. Toetame Tartu ülikooli Pärnu kolledþi kompetentsikeskuse loomist.
5.3. Peame oluliseks Pärnumaa kutsehariduskeskuse väljaarendamist.
5.4. Toetame koostöövõrgustike tekkimist erinevatel haridustasanditel.
5.5. Muudame Pärnu Koolide Sihtasutuse tegevuse efektiivsemaks, perspektiivis reorganiseerime.
5.6. Remondime Koidula gümnaasiumi spordikompleksi (sh ujula).
5.7. Koolidest renoveerime järgmisena Vanalinna põhikooli ajaloolise hoone.
5.8. Peame vajalikuks õpilaskodu rajamist Pärnusse.
5.9. Toetame töö kaotanud linnakodanike ja kasuperede laste ühes huvialaringis käimist.
5.10. Maksame töö kaotanud vanemate lastele koolialguse toetust 500 krooni.
5.11. Toetame Pärnu lastekodu kujundamist peremudelipõhiseks.
5.12. Koostöös riigiga ehitame Pärnusse Lääne-Eesti keskkonnahariduskeskuse ehk ökomaja.
5.13. Toetame eralasteaedade ja -lastehoiu tekkimist Pärnu linnas.
5.14. Erivajadustega laste õpetamisel seame prioriteediks toimetulekukooli tingimuste parandamise.
6. Kultuur ja sport[]
6.1. Koostame kultuurielu edendamise tegevuskava.
6.2. Peame oluliseks kultuuriürituste korraldamist aasta ringi.
6.3. Toetame tervist edendavaid üritusi ja tervisliku eluviisi turismi.
6.4. Toetame igal aastal vähemalt ühe üldkasutatava spordiplatsi või mänguväljaku ehitamist.
6.5. Rajame talveks linnaosadesse looduslikud liuväljad.
6.6. Kutsume ellu Pärnu ja sõpruslinnade spordimängud.
6.7. Peame oluliseks rahvusvaheliste spordiürituste toomist Pärnusse.
6.8. Toetame noorte- ja rahvasporti ning spordiklubisid.
6.9. Jätkame linna esindusvõistkondade ja tulemusspordi toetamist.
6.10. Seame eesmärgiks teha korda Kalevi staadion.
6.11. Teeme korda Ülejõe raamatukogu ja integreerime linnaosa keskusega.
6.12. Peame oluliseks Pärnu muuseumi Aida tänava hoone renoveerimist.
6.13. Toetame Raeküla spordikeskuse (Raeküla suusaraja juurde) ehitamist.
6.14. Peame oluliseks koostööd Audru ringraja arendamiseks.
6.15. Koostöös erasektoriga aitame kaasa kobarkino ehitamisele.
6.16. Korraldame rahvusvahelised hansapäevad aastal 2010.
6.17. Toetame traditsioonilisi kunsti-, filmi-, muusika- jt festivale ning algatame uusi (mere- ja päikesefestivali, “Kummardus Valgrele” jt).
6.18.Tähistame 2011. aastal Pärnu linna 760. aastapäeva ja 2013. aastal Pärnu kuurordi 175. aastapäeva.
6.19. Eelistame Pärnu linna esindusüritustel oma kultuurikollektiive.
6.20. Peame oluliseks Pärnu sõudebaaside arengut.
7. Turvalisus[]
7.1. Täiustame kuritegevuse ennetamise meetmete programmi koostöös politseiga.
7.2. Seame eesmärgiks Pärnu tänavate, parkide, ülekäiguradade, mänguväljakute, spordiplatside, skulptuuride ja mälestusmärkide valgustamise.
7.3. Seame eesmärgiks varustada foorid helisignaalidega ja parandame ratastooliga liiklemise võimalusi.
7.4. Loome majanduslikesse raskustesse sattunud pensionäride toetamiseks avatud sihtotstarbelise fondi, kuhu linn eraldab igal aastal 500 000 krooni ja 2013. aastast 1 000 000 krooni.
7.5. Suurendame hooldusravi voodikohtade arvu Pärnu haigla Ravi tänava korpuses.
Toomas Kivimägi,
Toomas Kivimägi valimisliidu nimel
Jane Mets, Eesti Reformierakonna nimel
Annely Akkermann, Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit nimel
Epp Klooster, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel
Kokkuvõtted[]
Toomas Kivimägi, 26.2.2013[]
Allikas: Toomas Kivimägi: Sügav kummardus pärnakate ees. PP 26.02.2013. Artikkel põhineb Toomas Kivimägi 23. veebruaril Pärnu kontserdimajas toimunud kontsertaktusel peetud sõnavõtul.
Toomas Kivimägi: "/.../ alustasime 2009. aasta lõpus ja lauanurgal oli tähtaegselt tasumata arveid kolme miljoni euro jagu. Kõik vanad võlad on klaaritud ja uusi maksmata arveid pole. Linna arvelduskontol on enamiku ajast kaks miljonit eurot vaba raha.
Linna laenukoormus, mis ületas kolm aastat tagasi 80 protsendi piiri, langeb selle aasta lõpuks 56 protsendini. Et suudame seda vaid nelja aastaga, uskusid väga üksikud, pigem need, kes pidid uskuma.
Oleme saanud kätte kogu euroraha, mille äravõtmine oli vaid kukesammu kaugusel. Usalduse tekkimine, range finantspoliitika ja kulude kärpimine olid need kolm argumenti, mis veensid. Uuenenud Rannapark, Vallikäär, eakate avahoolduskeskus, Männi tänava sotsiaalmaja on reaalsuseks saanud, Jaansoni rada ja rannapromenaadi pikendus saamas.
Eelnevale võib lisada keskkonnahariduskeskuse, mille tellijaks küll Pärnumaa omavalitsuste liit, ent idee, taotlus ja lõviosa omafinantseeringust pärinevad Pärnu linnalt.
Oleme loonud juurde 102 uut lasteaiakohta, sealhulgas 32 sõime- ja 70 aiakohta. Kindlustundel lasteaiakoha saamisel on oluline seos sündimusega. Just see on põhjus, miks oleme laenude tagasimaksmise ajal investeerinud uute lasteaiakohtade loomisse.
Lisaeelarvega kavandame veel ühe 16kohalise sõimerühma rajamise Tammsaare tänava lasteaeda. Kohe-kohe saab Pärnus teoks esimene eralasteaed tänu Titutriinu lasteaia vahvale kollektiivile. Me ei jäta enne, kui kõigile Pärnu linna lastele on lasteaiakoht tagatud.
Polegi see vananemine enam nii kole! Kiidusõnad kuuluvad Pärnu haigla kollektiivile, kes on teinud väga olulise arenguhüppe kvaliteedi ja konkurentsivõime osas. Nii vahva hinnangu – polegi see vananemine enam nii kole – andsid külalised Mai tänaval valminud õendus- ja hoolduskeskuse avamisel.
Suvel valmib üle kümne miljoni euro maksev Pärnu haigla juurdeehitus Ristiku tänaval, kuhu viiakse kasarmutingimustelt üle naha- ja suguhaiguste osakond, psühhiaatria ja laiendatakse veelgi hooldusravi osa. Kusjuures viimane investeering tehakse kogu mahus haigla enda rahast, kuid kõik, mis tehakse inimese tervise heaks, on hästi tehtud. Ja mida aeg edasi, seda paremini minagi sellest aru saan.
Pärnu Vesi on olnud väga edukas Euroopa Liidu raha taotlemisel, kümnete kilomeetrite jagu uusi vee- ja kanalisatsioonitorusid, lisaväärtusena kilomeetreid uusi ja korralikke teid.
Torude maa sisse paigaldamine pole plangu värvimine, mistõttu tööde tegemise ajal elanike tegemiste häirimine on paratamatu, kuigi pahatihti lubamatu, aga usutavasti vabandab lõpptulemus vahepealsed ebamugavused välja.
Loodame, et õnnestub saada raha Mõrra reoveepuhasti kapitaalseks ümberehitamiseks, et Vana-Pärnuski saaks aasta läbi täie kopsuga hingata. Mitte vähem, muide, ei häiri mind ”haisukollektor“ Kuninga ja Pühavaimu tänava ristmikul, mille lahendamise palun Pärnu Veel kõrgeima hinde saamiseks selle aasta tööplaani võtta.
Ehitajate tee saaga on lõppenud, ja lõppenud säravalt. Läbi aegade üks suuremaid investeeringuid Pärnu linna. Lisaväärtusena saime Tallinna maantee ja Haapsalu maantee ühendustee, 16 kilomeetrit kergliiklusteid ja palju muud, suve suurüritused on linnas tagasi.
Vestluse järel kultuuriministeeriumi kantsleriga olen üsna kindel, et kauaoodatud Kalevi staadion ei valmi 2015. aastal, vaid pigem juba järgmisel, 2014. aastal.
Päriskino ei tule oktoobris, vaid kevadel, kuid samuti 2014. aastal. Linn on valge – valgem kui ei kunagi varem. Oleme saanud etteheiteid, et lapsed ei saa magada, sest tänaval on liiga valge.
Meil on olnud nelja aasta jooksul kasutada raha 400 miljonit krooni vähem ja oleme vähendanud laenukoormust 180 miljoni krooni võrra, et seda kõike saada."
Jüri Kukk, 2.3.2013[]
Jüri Kukk (PP, 2.3.2013[1]): "Hinnangu andmiseks skaalal ”hea-halb“, ”suur-väike“, ”korras - ei ole korras“ on alati vaja kindlat ja kõigile arusaadavat lähtepunkti. Pärnu finantsmajanduse suundumuste mõistmiseks ja hindamiseks otsustasin võtta lähtepunktiks Pärnu linna eelarvesse füüsilise isiku tulumaksust laekuva summa suhte kogu riigi kohalike omavalitsuste eelarvetesse laekuvasse summasse. Ühe kohaliku omavalitsuse osatähtsuse muutumine selles üldsummas iseloomustab ju sedagi, kuidas on konkreetses omavalitsuses elu edenenud. /.../ Suhtarv, Pärnu linna eelarvesse tulumaksust laekuva summa osatähtsus kogu riigi omavalitsustele laekuvast summast, on kahanenud juba alates 2007. aastast. Langus on olnud pidev. Kui 2007. aastal oli selle osatähtsus 2,99 protsenti, siis 2012. aastaks on langus kestnud järjest juba kuus aastat /.../. Praeguse valitsuse võimuloleku ajal on Pärnu eelarvesse laekuva tulu osatähtsus langenud 2,79 protsendilt 2,61 protsendile. Seega pole kuidagi võimalik väita, et linna rahaasju korraldataks eelmisest valitsusest eriti paremini. Laenud ei ole sugugi kõik, millega vaja tegelda, et rahaasjad korras oleksid. /.../ Kui 2007. aastal oli Pärnu laenukoormus 34,4 protsenti, 2008. aastal 44,1 protsenti, siis 2009. aastal, kui ministriks sai Jürgen Ligi, kerkis Pärnu laenukoormus 89,9 protsendile. Tõsi, mitte kogu kasv ei tulenenud laenukoormuse arvestuse muutmisest, oma osa andis näiteks kohustus linna spordihalli ehitamisel. Aga kas keegi kahtleb, et see kohustus oli Pärnus vaja võtta, muidu poleks spordihalli linnas nüüdki. Samal ajal kui kas või koolide remondiks võetud laen, mida varem linna laenukoormusse ei arvestatud, jääks praegugi sellest arvestusest välja, oleks Pärnu linna laenukoormus juba 2012. aastal olnud 56,7 protsenti /.../ Kõige rohkem olen hämmingus aga ikka sellest, kuidas meie linnapea peab oma suurimaks saavutuseks linna rahaasjade kordategemist. /.../ need asjad ei ole korras ja Pärnu ei ole praegu kahjuks rahaasjades jätkusuutlik. Laenukoormust on küll kiiresti vähendatud, aga seda on tehtud selgelt linnaelanikele teenuste osutamise arvelt. See ei olnud tark valik. Ülimalt primitiivne on lähenemine, et linna rahaasjade juhtimise edukuse määratlemisel võetakse arvesse ainult kahte numbrit, millest üks on kohaliku omavalitsuse laenukoormuse 60protsendiline piirmäär, mis on pealegi ajutine. Muidugi on suur osa linna finantsmajanduse korraldamisel otseselt seotud Pärnu linna elanike ja maksumaksjate arvu vähenemisega, aga just selle protsessi pidurdamine olnuks linna juhtimise korraldamisel linna juhtide esmaseks kohustuseks."