FANDOM


Siin lehel toimub Pärnu kolmanda silla teemalise poliitikaanalüüsi koostamine.


Arutelud:


Probleemi kirjeldus Edit

  • Pärnu vajab jõest ülepääsemiseks uusi lahendusi, kuna Kesklinna sild ei pea tehniliselt vastu kasvavale liikluskoormusele;
  • Uut silda ehitamata jättes suurenevad liiklusummikud ja Pärnu keskmine ühenduskiirus väheneb 2030. aastaks 2010. aastaga võrreldes ligikaudu kümne kilomeetri võrra tunnis.
  • Tallinna maantee ja Jannseni tänava ristmik on ülekoormatud, kesklinna ühendus Rääma ja Vana-Pärnuga on halb.
  • Pärnu linnaliikluse pudelikaelaks on Pika ja Vee tänava ristmik.
  • Otsus silla küsimuse lahendamiseks on vaja teha kiiresti, kuna see peab kajastuma Pärnu uues üldplaneeringus, et oleks võimalik taotleda uuel EL finantsperioodil Euroopa Liidu rahasid. Ainult linna rahadega silda ei ehita, ka riik ei finantseeriks silla ehitust täielikult.

Huvirühmad Edit

  • Rääma linnaosa elanikud

Alternatiivid Edit

Uut silda ei ehitata. Praegune Kesklinna sild rekonstrueeritakseEdit

Selle tulemusel:

  1. Hoitakse kokku ca 1/3 rahast, mida on vaja uue silla ehitamiseks;
  2. Võidakse rikkuda Kesklinna silla senine väljanägemine

Maksumus:

  1. projekteerimine:
  2. ehitamine:

Uus sild ehitatakse Raba tänava jooneleEdit

Silla maksumused (projekteerimine + ehitamine) on saadud järgmise arvestuse alusel:

  1. sild on 16 meetrit lai, kaks sõidurada ja kahel pool kergliiklusteed, ühe ruutmeetri maksumus on 2500 eurot.
  2. sild on 19,5 meetrit lai, kolm sõidurada ja kahel pool kergliiklusteed, ühe ruutmeetri maksumus on 2500 eurot.

Selle tulemusel:

  1. ühistransport viiakse Kesklinna sillalt ära uuele sillale. Kesklinna sillale jääksid ainult väikesõidukid, jalgrattad ja jalakäijad. Kesklinna sild on otseühenduseks rannarajooniga. Suveperioodil võivad Tallinna maanteelt ranna suunas liikuda väikebussid;
  2. Pikk tänav teatrist kuni bussijaamani jääb avatud ruumiks - ühtseks kesklinna alaks jalakäijatele ja ratturitele. Autoliiklus hakkab toimuma mööda Laia tänavat.
  3. Laheneks Vee tänava liiklusskeem, praegusel ümberistumispeatusel kaob mõte.
  4. Silla ehitamine suurendaks keskmist ühenduskiirust Pärnus kolme kilomeetri võrra tunnis.

Sillakoridoride variandid:

Raba-Aia variant 1Edit

(Osaühing Hendrikson & Ko ja inseneribüroo Stratum ekspertide soovitus). Selle tulemusel:

  1. Silla pikkus 616 meetrit, sellest 341 m veepealne osa ning 275 m mahasõidud.
  2. Sillakoridor ei lõhuks linna struktuuri ja oleks liiklejatele arusaadav.
  3. Võõrandada tuleb osa Port Artur Grupile kuuluvast Lai 11 kinnistust ja lammutada kaks seal asuvat laohoonet.
  4. Wendrele kuuluvast Rääma 38 kinnistust võõrandatakse 4000 ruutmeetrit
  5. Võrreldes varem Raba-Aia variandiga 2 on 1. variandi veepealne osa lühem ja maapealne pikem. Sild oleks odavam kui varinat 2, samal ajal säiliksid kõik Raba–Aia sillakoridori üldised eelised.
  6. Ehitada tuleb kaks ringristmikku ja üks liiklussõlm.
  7. Teisel kohal silla koormus hommikusel tipptunnil.

Maksumus:

  1. 13,64 miljonit eurot
  2. 16,62 miljonit eurot

Raba-Aia variant 2Edit

(Viisitamme linnavalitsuse idee):

  1. Silla pikkus 460 meetrit, sellest 359 m veepealne osa ja 101 m mahasõidud.
  2. Sillakoridor ei lõhuks linna struktuuri ja oleks liiklejatele arusaadav.
  3. Võõrandada tuleb osa Port Artur Grupile kuuluvast Lai 11 kinnistust ja lammutada kaks seal asuvat laohoonet.
  4. Ehitada tuleb kaks ringristmikku ja üks liiklussõlm.
  5. Teisel kohal silla koormus hommikusel tipptunnil.

Maksumus:

  1. 14,36 miljonit eurot
  2. 17,5 miljonit eurot

Raba–PargiEdit

  1. Silla pikkus 495 meetrit, sellest veepealne osa 320 ja mahasõidud 175 meetrit.
  2. Sillakoridor lõhuks linna struktuuri ja tekitaks Laiale tänavale, politseimaja ette ja Pargi–Rüütli–Vanapargi ristmikule lisaliiklussõlmed. Selline liiklusskeem oleks autojuhtidele arusaamatu.
  3. Silla teele jäävad politseimaja ja kaks eluhoonet.
  4. Ehitada tuleb neli ristmikku.
  5. Kõige suurem silla koormus hommikusel tipptunnil.

Maksumus:

  1. 12,8 miljonit eurot
  2. 15,6 miljonit eurot

Raba–VingiEdit

(ette nähtud kehtivas üldplaneeringus):

  1. Silla pikkus 685 meetrit, sellest veepealne osa 348 ja mahasõidud 337 m.
  2. Vingi, Suur-Jõe ja Laia tänava ristumise kanti ehitataks ringristmik, Riia maantee, Vingi, Pika ja Vanapargi tänava ristumine jääks enam-vähem endiseks. Sillakoridori tõttu võib linnakeskus nihkuda, selle ühendus kesklinna praeguse teedevõrguga on halb. Kuna liikluskoridor teeb Pika tänava ja Riia maantee ristmiku piirkonnas olulisi suunamuutusi, oleks see liiklejatele ebaselge.
  3. Häviks pool Rääma pargist, Männipargi lasteaed, kuus 14 korteriga eluhoonet ja neli eramut, võõrandatava vara hulk on teiste variantidega võrreldes kõige suurem.
  4. Kolmandal kohal silla koormus hommikusel tipptunnil.
  5. Kõige suurem müraprobleem olemasolevatele elamutele.

Maksumus:

  1. 13,92 miljonit eurot
  2. 16,96 miljonit eurot


Uus sild ehitatakse Niidu-Liiva tänava jooneleEdit

AutoliiklussildEdit

Selle tulemusel:

Maksumus:

  1. projekteerimine:
  2. ehitamine:

KergliiklussildEdit

Niidu-Liiva tänava joonele võiks ehitada silla kergliiklusele. Ajalooliselt on Liiva ja Niidu tänava vahel käinud paat, millega sai väikese raha eest teisele kaldale sõita. Teiseks on tegemist kahe praeguse silla vahel jõe kõige kitsama kohaga. Kolmandaks looks sild hea ühenduse maakonna suurima kooli, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse (1329 õpilast ja 182 töötajat) ning kesklinna vahel. Neljandaks asuks Niidu-Liiva sild täpselt kahe praeguse silla vahel.

Selle tulemusel:

  1. hoitakse kokku suur summa, võrreldes autodele mõeldud silla ehitamisega
  2. kesklinn muutub autovabamaks, paraneb elanike tervis ja elukeskkond

Maksumus:


Uus sild ehitatakse Tammsaare tänava jooneleEdit

AutoliiklussildEdit

Selle tulemusel:

  1. tekitatakse korvamatut kahju looduskaitse all olevale Niidu pargile;
  2. sild avaneb Niidu pargi pool nö tühjusesse, sest seal puudub olemasolev tänavatevõrk;

Maksumus:

  1. projekteerimine:
  2. ehitamine:


KergliiklussildEdit

Selle tulemusel:


Maksumus:

  1. projekteerimine:
  2. ehitamine:

ArvamusedEdit

Osaühing Hendrikson & Ko ja inseneribüroo StratumEdit

Osaühing Hendrikson & Ko ja inseneribüroo Stratum eksperdid soovitavad Pärnu uue silla variantidest valida Raba–Aia, kuid nihutada selle Ülejõe-poolset otsa endise linavabriku poole.

Astrid HindriksEdit

Astrid Hindriks leiab, et uus sild tuleb rajada Raba tänava joonele.

Väino HallikmägiEdit

Väino Hallikmägi leiab, et uus sild tuleks rajada Tammsaare tänava pikendusele ning ehitada Kesklinna sillale juurde lisarada.

Mark SoosaarEdit

Mark Soosaar leiab, et uut silda ei ole vaja ehitada, tuleb rekonstrueerida olemasolev Kesklinna sild ning muuta see kolme- kuni neljarealiseks.

Toomas KivimägiEdit

Toomas Kivimägi, linnapea (8.2.2013): “Tammsaare puiestee pikenduselt silla ehitamine pole lahendus. /.../ Kesklinna silla liikluskoormust mõjutab see lahendus kõige vähem. /.../ Jõe paremkaldal on võimaliku sillakoridori alal Niidu maastikukaitseala, mille osas on keskkonnaametnikud väljendanud resoluutset vastuseisu sinna sillale pealesõitude rajamiseks. Pealegi on sealt pääs Ehitajate teele mõneti ebaloogiline ja tähendaks olulisel määral äsja valminud ristmike ümberehitusi. Mark Soosaare Kesklinna silla laiendamise idee on /.../ tehniliselt keerukas. /.../ selle idee realiseerimise maksumus ei tule uue silla rajamisest sugugi madalam. /.../ Peale selle ei lahenda Kesklinna silla laiendamine Tallinna maantee ja Jannseni tänava ristmiku kitsikust ega muuda laiemaks Tallinna maanteed linnast väljasõidul (osalt jätkuvalt mahub sinna vaid kaks rada, kuigi silla laiendamisel oleks vaja minimaalselt kolme). Lauale on jäänud kolm asukohta: need on Raba–Aia, Raba–Pargi ja Raba–Vingi. Kusjuures oluline on see, et sillaehituslikes maksumustes ei ole nende kolme variandi vahel märkimisväärseid erisusi (kõik jäävad 13–15 miljoni euro kanti). /.../ Raba–Vingi võib järgmisena prügikasti visata, sest see tähendaks ülekaalukalt enim sundvõõrandamisi. Valikusse jääb kaks varianti: need on Raba–Aia ja Raba–Pargi. Raba–Aia: enim kaalutud, enim räägitud. /.../ Pärnu linnavolikogu 20. septembri 2007. aasta otsus on tehtud selles valguses /.../. Töötab enim kesklinna toetavalt /.../. Ei lõhu linnastruktuuri. Miinus: seesama volikogu otsus, mis käsib selle valiku puhul maksta sillakoridori rajamiseks vajaliku linnale kuuluva /.../ hoonestusõigusega koormatud 4135 ruutmeetri ”omandamise“ eest 13 miljonit krooni. /.../ Peale selle läheb vastavalt nimetatud volikogu otsusele /.../ suur tükk linnamaad, mida kasutatakse hoonestusõiguse alusel, praeguse hoonestaja /.../ Rumer Arendus OÜ omandisse. Teine põhjus /.../ on see, et ta lõikab kesklinna Rüütli platsi ja hotell Pärnu vahel tükkideks. Kasvav liiklusvoog komplitseerib muuhulgas /.../ tulevikus Rüütli platsil ürituste korraldamist. Kuigi uue silla kogu liiklusvoog sinnamaani ei jõua, sest põhiidee on enamik autosid juba Laial ja Pikal tänaval ”maha juhtida“. /.../ Raba–Pargi: /.../ põhjendamatult vähe tähelepanu saanud variant. Plussid: töötab samuti kesklinna toetavalt (ehk küll veidi vähem kui Raba–Aia), volikogu 2007. aasta otsusega pandud kohustused langevad suures osas ära. Ei lõika kesklinna /.../ Rüütli platsi ja Pärnu hotelli vahelt. Miinus: koridor läbib praegust politseimaja (on vaja riigiga kaupa teha, ei saa olla kindel, et riik meile selle tüki tasuta annab), samuti on komplitseeritum mahasõit ja ristmiku lahendus Vanapargi tänavale (uhket suurt maja me kindlasti maha võtta ei söanda), liiklusskeem keerukam, lõhub linnastruktuuri rohkem. /.../ Olen valmis esitama nii oma valimisliidule, koalitsioonipartneritele kui volikogule oma seisukohana sillakoridori asukohaks Raba–Aia, ent eeldusel, et linn saab sillakoridori rajamiseks vajaliku maa /.../ tasuta ehk Rumer Arendus OÜ-le 13 miljonit krooni maksmata /.../ ja nende poolt täiendavaid tingimusi esitamata. Ehk linnavolikogu otsus 20. septembrist 2007 tuleb muuta linnale soodsamaks. Niisuguse ettepaneku olen ettevõtjatele juba korduvalt teinud. Kui vahepeal tundus, et saame kaubale, siis praegu ma päris kindel pole. /.../ Kui arendaja selle ettepanekuga lähema paari-kolme nädala jooksul ei nõustu, on minu seisukoht ja ettepanek algatada detailplaneering silla rajamiseks Raba–Pargi koridoril.”

Meelis KukkEdit

Meelis Kukk, Pärnu aselinnapea, IRL kandidaat (11.10.2013)[1]: Pärnu jõele Pärnu linna piires kolmanda silla ehitamise küsimuse lahendamine võib anda negatiivse lahendi, kui klammerduda aastaid tagasi sõlmitud omakasupüüdlike, linnale kahjulike lepete võrku. Pärnu linnale positiivseks lahendiks on vaja informatsiooni, teadmisi, visiooni ja vabadusastet. Ja kindlasti ressursivõimekust. 643 600 elanikuga Riias on neli silda kümne ühesuunalise sõidurajaga. 98 480 elanikuga Tartus on neli silda seitsme ühesuunalise sõidurajaga. 39 728 elanikuga Pärnus on kaks silda kolme ühesuunalise rajaga. Elanikkonna paiknemine jõe kahel kaldal on küllalt võrdne: Riias jaotusega 39/61 protsenti, Tartus ja Pärnus veel võrdsem. Praegu on Pärnus üks sõidurada 13 057 elanikule, Tartus 14 068 elanikule ja Riias 64 360 elanikule. Ehk soovides elanike teenindamiseks samaväärselt sõiduradasid kui Pärnus, peaks Riias olema viis korda rohkem sildasid!?

Sild on osa tervikust koos peale- ja mahasõitude ning linnaruumiga. Sõjajärgne linnaplaneering pole Kesklinna silla puhul olnud küllalt tulevikku vaatav. Sõiduradasid sildadel meil rohkem kui vaadeldud jõelinnades, aga need viivad liikluse tippminutitel nn ummikoludesse ja tekitavad liiklusseisakuid. Probleemi lahendamist on raskendatud selle sajandi alguse planeeringutega Jannseni tänava ja Tallinna maantee loodenurgal, tehes ruumipuudusest tingituna problemaatiliseks dünaamilisemate liikluskorralduste rakendamise. Ikkagi, kui jätta liikluse tippminutid välja, siis kõik toimib.

Küsimus on, kas investeerida paarkümmend miljonit eurot liiklussujuvuse parandamiseks hommikuti ja õhtuti. Üldse, milline väärt ettevõtmine jääb Pärnus praegu tegemata ülejõeliste ajuti kehvade ühenduste pärast? Pole ju väga vahet, kas sõita kesklinnast Raekülla või Räämale. Argumendiks on vahest avariijuhtumiteks sildadel varuvariandi loomine. Peaks kiirustama, kui uus sild eemaldaks olulise takistuse kallaste vahelises suhtluses. Midagi sellist aga pole. Uus sild ei tõsta oluliselt pärnakate elukvaliteeti ega loo töö- või lastekohti. Tegu on pigem mugavusinvesteeringuga, mida realiseeritakse headel aegadel, kui põletavamad rahastamisvajadused puuduvad. Pärnu sillaküsimuse puhul tegemist pikaajalise planeerimise, võib öelda – visiooni teemaga. Arvestades sillainvesteeringu olulisust eeldab otsuse langetamine väga-väga suurt põhjendatust ja kõigi arutlusel olnud variantide veel kord läbitöötamise vajadust.

Silla ehitamisega pole vajadust kiirustada ega ummisjalu tormata. Kui ehitada sild, lähtudes praegustest valikutest ja kiirustades, siis Raba-Pargi teljele kaherealisena ja korraliku kergliiklusvõimekusega. Sellega langevad ära eelnevate lepete sidusused, sild hakkab paiknema linna maadel ja tegu on hinnalt soodsaima valikuga, mis on integreeritav praegusesse liiklusskeemi ning hoiab autoliikluse linnakeskusest mõnevõrra eemal. Suure liiklusläbilaskega (neli või enam sõidurada) silla ehitamiseks pole vajadust ja pealegi on see vastuolus euroopaliku mõtteviisiga. On ju kujuteldamatu, et suuremahuline liiklusvoog lõikab kesklinna pooleks. Oluline on kavandada, et sillaprojekt mahuks säästva linnalise liikluse projekti raamidesse ja projekt vähendaks autokasutust. Ainult see tagab tõukefondide kaasrahastuse.

Kesklinna sild on renoveeritav algava 2014–2020 ELi rahastusperioodi jooksul. Maksumust ennustada ei taha, aga see tuleb kordades odavam, võrreldes uue silla maksumusega. Nii uue silla ehitus kui vana silla renoveerimine vajavad kaasrahastuseks linnavalitsuse suurepärast koostööd vabariigi valitsuse ja riigikogu juhtpoliitikutega. Soovin edu kõigile, kes tahavad uskuda, et praeguse langeva rahvaarvuga Pärnus jääb raha üle jõe kahe kalda täiendavaks ühendamiseks, rajades suursilla oma vahenditega iga hinna eest.


Romek KosenkraniusEdit

Romek Kosenkranius, Pärnu aselinnapea, Toomas Kivimägi valimisliidu kandidaat (10.10.2013)[2]: Uut silda on Pärnu kesklinna vaja eelkõige kahel põhjusel. Esiteks on juba praegu Kesklinna sild ja silla ümbruskonna tänavad tipptundidel praktiliselt umbes ja see protsess aina süveneb, kulmineerudes 2030. aastaks. Probleemide süvenemisele viitavad uuringud: 2009. aastal tehtud liiklusuuringute firma Stratum loendused ja 2011.–2012. aastal koostatud OÜ Hendrikson & Co eksperthinnang, samuti konsultatsioonid Hollandist pärit sildade insenerettevõttega Wittevven+Bos. Väide, et liiklustihedus kesklinnas ei suurenegi, sest elanike arv väheneb, ei kannata kriitikat, väite esitajad lubavad ju oma valimisprogrammides linna rahvaarvu kasvama panna ja „inimesed linna tagasi tuua“. Aastakümneid toimub meist sõltumatult elanikkonna autostumine. Tõmbekeskusena toimiv Pärnu linn suurendab autoga maakonnast linna tööle-kooli liikuvate elanike arvu veelgi. Lähema viie aasta perspektiivis on olukord talutav, kuid kuidas tuleme toime 20 aasta pärast? Ekspertide arvates peaks uus sild paiknema võimalikult praeguse Kesklinna silla lähedal, et liiklejatel oleks kesklinna ja linnast välja liikumiseks mõistlik alternatiiv. Praegugi oleks ju võimalus kasutada Kesklinna silla ummikute ajal viis kilomeetrit ülesvoolu asuvat Papiniidu silda, kuid vähesed on valmis minema kümnekilomeetrisele lisaringile ja üritavad endiselt tipptunni ajal ületada Kesklinna silda. Samal ajal peab uus sild Kesklinna sillast olema nii kaugel, et vabastada linnasüda praegusest liiklusmahust. Kodu- ja välismaiste linnaplaneerijate arvates peaks uue silla rajama südalinna piirile. Nii oleks see justkui uueks liikluse jaotuskanaliks lõuna suunas randa, lääne suunas kesklinna ja ida suunas Liiva-Karja tänava piirkonda. Uus sild, mis asub võimalikult Kesklinna silla läheduses, mõjuks hästi kesklinna arengule. Sild lahtise vee kohal on vahva rajatis, kuid sild seda ühendavate tänavateta on niisama mõttetu kui toanurgas ahi ilma korstnata. Me tahame, et Pärnu kesklinn oleks atraktiivne ja mugav jalakäijatelegi. Praegu lõikab Lõuna tänava ja jõe vahel asetseva ajaloolise südalinna pooleks Akadeemia-Vee-Pika tänava võrgustik kogu kesklinna läbiva liiklusega. Sild Raba tänava joonel võimaldaks Kesklinna silla koormust vähendada, jättes sellele vaid ühistranspordi ja kergliikluse. Kaotades Pika tänava liiklussoone, saaks seeläbi ühendada linnasüdame ühtseks tervikuks. Ülejõelgi pole olukord roosiline. Linna peamise sissesõidu muutmine 2+2rajaliseks tähendab miljoneid eurosid linnakassast Tallinna maantee äärse kinnisvara (sund)võõrandmiseks. Rääkimata Tallinna maantee ja Jannseni tänava ristmikust, mille ümberehitamiseks (olgu siis kahetasandiliseks või ringristmikuks) on samuti vaja võõrandada mitu elamut ristmiku ääres. Samal ajal on meil täiesti vaba lai tänavakoridor 300 meetrit eemal. See on Raba tänava koridor, kuhu riik on nagunii rajanud juba poole juurdepääsuteest, kiire Ehitajate tee lõigu Raba tänavani.

Raba sillakoridori suurimaks probleemiks peetakse formaalselt linnavolikogu 2007. aasta otsust hüvitiste maksmise kohta Lai 10 hoonestusõiguse omanikule. Lahkuv linnavalitsus on volikogule esitanud eelnõu, mis muudaks nimetatud otsuse linna jaoks soodsamaks ja hoiaks ära aastatepikkused kohtuvaidlused. Tegelik probleem on võimu juures olevate või sinna pürgivate isikute vahelise üksmeele puudumine ja eestlasele omane kadedus. Kui sellest üle ei saada, jäädaksegi vaidlema ja käest libiseb võimalus ehitada Pärnusse uus sild järgmisel rahastusperioodil riigi ja ELi rahaga.

Raba-Aia silla ruutmeetri maksumuseks pakuti 2012. aastal 2500–2800 eurot, lisanduvad maapealsed ühendusteed, ehk kokku võib sild Raba tänava joonel maksta 20–22 miljonit eurot. Kesklinna silla veepealse osa ümberehituse maksumuseks pakuti 1996. aastal 42,6 miljonit krooni ehk tänapäeva hindades umbes 12 miljonit eurot. Sellele lisanduks Tallinna maantee laiendus ja ristmike ehitus, mis võib maksta veel umbes 10 miljonit eurot.

Kesklinna silla ümberehitus jõevee kohal näib küll mõni miljon odavam, kuid Kesklinna sillale normaalsete pääsude tekitamine viib selle maksumuse samasse klassi Raba tänava silla maksumusega. Ühtlasi jätkuks kesklinna terviklikkuse lõhkumine ehk tegu oleks koonerdamisest tuleneva järjekordse ummikuga, kus kannatajaks jääb linnakodanik. Pärnu linna huvides oleks täiesti uue silla ehitamine hiljemalt järgneva kümne aasta jooksul.

Einar KelderEdit

Einar Kelder, ekslinnapea, Keskerakonna kandidaat (12.10.2013)[3]: Uus sild ei ole Pärnu arengu seisukohast tähtsaim küsimus. Pärnut ja linna juhtimist peab vaatlema märksa laiemalt. Sild ei saa olla vabanduseks, et korrastamata jääksid linnatänavad ja kõnniteed, kannataks linna puhtus, heakord ja inimestele eluväärse keskkonna loomine. Nii ühel kui teisel pool Pärnu jõge saab nii mõndagi senisest paremini teha. Pärnu ei ole pelgalt linn jõe ja mere vahel, Pärnu on linn kahel pool jõge. Viimased Pärnu liiklusloenduse andmed pärinevad aastast 2006. Pärnus on liiklussituatsiooni monitooritud ebajärjekindlalt, ei ole loodud liiklusloenduse regulaarset süsteemi. Olukord on muutunud seoses Ehitajate tee ja Tallinna maantee - Haapsalu maantee ümbersõidu valmimisega, oluliselt on vähenenud liikluskoormus Tallinna maantee ja Jannseni tänava ristmikul. Riia maantee äärde ehitatud kaubakeskustega on vähenenud nii Mai kui eeslinna inimeste vajadus külastada linna keskust. Pigem on probleemiks jalakäijate ja jalgratturite liiklemine üle Kesklinna silla. Seega tuleb rekonstrueerida Kesklinna sild, millega paraneksid jalakäijate-jalgratturite liiklusolud ja laiendada saab sõidukitele mõeldud osa. Kesklinna suure liikluskoormuse, sellest tingitud kõrge heitgaaside ja mürataseme vähendamise eelduseks on transiitse autoliikluse väljaviimine kesklinnast. Kesklinnas on rajatud jalakäijate alad ja plaanid on selle laiendamiseks. Kahjuks pole arvult väiksem, kuid oluline kergliiklejate grupp – jalgratturid – pälvinud niisama suurt tähelepanu. Seda, kuidas jalgsi liiklejad oma igapäevast teed eelistaksid lühendada, saab näha talviti, kui jäätunud jõge ületatakse. Sellest saab järeldada, et Pärnu kesklinna on eelkõige vaja kergliiklussilda jalakäijatele ja jalgratturitele jõe paremalt kaldalt Raba tänavalt suunaga Pargi tänavale. Seega Ülejõel Ehitajate teest kuni Rääma tänavani Niidu tänava ja Rohelise tänava vahelise ala suurel hulgal inimestel on võimalus jalgsi ja jalgrattaga pääseda otse kesklinna. Tuleb likvideerida Laia-Vingi nurgal asuv “pudelikael” ja muuta Lai tänav ja Riia maantee ühendus kahesuunaliseks. Seni on räägitud ja kirjutatud Raba-Aia sillast kui ainuvõimalikust. Ei ole toodud reaalseid, objektiivseid, teiste variantidega võrdlevaid arvutusi ja maksumust. On väidetud, et politseimaja kinnistu tuleb riigilt osta. Riigivaraseadus ütleb, et riigivara võib tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandada, kui vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks või ettevõtluskeskkonna arendamiseks. Seega on seaduslik alus saada politseimaja kinnistu riigilt tasuta. Riik on planeerinud järgmise aasta riigieelarvesse investeeringud pääste- ja politseihoonete rajamiseks Pärnusse. Kulgeme nüüd edasi Raba-Pargi võimaliku sillakoridoriga üle Laia tänava jõe poole. Sinna vahele jääb vaid kaks linnale kuuluvat kinnistut, nn jäähalli parkla kinnistu ja “jäähalli” kinnistu, ning olemegi sillakoridoriga tasuta Pikalt tänavalt jõeni jõudnud. Raba-Pargi sild on lühem, jäävad ära kinnistute väljaostmised, tasuta võõrandamised jne. Järelikult on Raba-Pargi sild odavam. Tingimata on vaja teha täpsed arvutused ja võrdlused. Tuleb kaaluda Raba-Pargi suunale kergliiklussilla rajamist. Uus, sõidukitele mõeldud sild on vajadusel võimalik ehitada vastavalt kehtivale üldplaneeringule Tammsaare puiestee pikendusele. Ajakava ja maksumuste väljaselgitamine on juba järgmise linnavalitsuse korraldada.


Karri TiigisoonEdit

Karri Tiigisoon, Pärnu linnaarhitekt 19.10.2013[4]: Enne valimisi tõusis üheks oluliseks teemaks uus sild üle Pärnu jõe, selle asukoht, vajalikkus ja alternatiivid. Leian, et nii mõnigi oluline argument uue silla kasuks on tähelepanu alt välja jäänud. Võime lugeda autosid ja võrrelda ennast teistega, aga Pärnu on Pärnu. Meie linna geograafiline asend, asukoht Via Baltica ääres ja linna jagavad jõed eristavad meid teistest väga selgelt. Uue silla vajalikkuse põhjendused:

  • Kesklinna füüsilise ja funktsionaalse asendiga seotud probleemide lahendamine. Arenguprotsessid ja linnakeskuse asend näitavad, et Pärnu südalinn ei ole praegu heas strateegilises positsioonis. Uus sild lühendaks oluliselt Ülejõe ja Rääma elanike teekonda kesklinna ja aitaks vältida nende piirkondade pöördumist näoga äärelinna teenuste poole. Uus pääs üle jõe vähendab paljude inimeste vajadust autokasutuse järele. Lisaks ei ole autodega seotud argumendid enam väga tugevad. Euroopa tõukefondidest eraldatakse raha projektide jaoks, mis panustavad jalgsi, jalgratta ja ühissõidukiga liikumise suurendamisse ning autosõltuvuse vähendamisse. Säästev liikuvus on linnade prioriteet üle maailma, usun, et aina jõulisemalt Pärnuski. Kesklinna olulisemad asendiga seotud probleemid kokkuvõtvalt on:
    • Füüsiline asend: Kesklinn on füüsiliselt kõige paremini seotud ranna piirkonna, eeslinna ja Mai asumiga. Ülejõed ja Räämat eraldab kesklinnast jõgi. Vana-Pärnut koguni kaks jõge. Need on looduslikud tõkked, mis seavad linnakeskuse ja ülejäänud linna vahele selge piiri, ahendades juurdepääsuvõimalusi.
    • Konkurents Mai ja Papiniidu kaubanduspiirkondadega: Papiniitu ja Mai piirkonda koondunud kaubanduse tõttu on nende piirkondade inimestel üks põhjus vähem külastada kesklinna. Keskusest on viimaste aastatega lahkunud mitu funktsiooni. Nii funktsionaalse kui füüsilise eraldatuse tõttu on kesklinnal oht „kuivale“ jääda, kui lastakse linnaserva jätkuvalt kaubandust arendada ilma linnakeskust jõuliselt toetamata. Võib öelda, et pole hullu, kesklinna tuleb kino ja kaubandust juurdegi. Rõhutan, et linna keskuse kompaktsus, ruumiline kvaliteet, elavus ja juurdepääsetavus ei saa kunagi olla piisavad. Kesklinna funktsionaalseks mitmekesisuseks on vaja siin hoida elavust aasta läbi ja parem juurdepääs on võtmetegur. Alati on võimalus seda parandada ja vastutajaks on kohalik omavalitsus, mitte eraettevõtjad.
  • Kesklinna normaalne väljaehitamine. Lõpusirgel on detailplaneering, mis hõlmab üsna olulist osa kesklinnast. Politsei- ja päästeamet on kesklinnast ära kolimas. Kutsehariduskeskuse hooned on tühjad. Jõe ääres on mitu tühja krunti, samuti Põhja tänava ääres ja mujal. Teisisõnu, kesklinnas on väga palju arendusruumi. Et see ruum oleks arendamiseks atraktiivne, on vaja potentsiaali. Eriti väheneva elanikkonnaga linnas peab potentsiaal olema maksimaalne linna keskuses, mitte seal, kus maa odav ja puudub muinsuskaitse. Äsja kehtestas Pärnu linnavolikogu detailplaneeringu, mis lubab Rääma kooli juurde kavandada lasteaia. Heites pilgu taas linna kaardile, näeme selgelt, et ühendades sillaga Raba ja Aia tänava, loome kesklinnast olulise ja loogilise otsetee. Väga lühike maa Via Baltica, kesklinna töökohtade, kaubanduse, kooli, lasteaia, roheala ja elamute vahel tõstab arendamist vajavate piirkondade potentsiaali oluliselt.
  • Liikluskoormuse mõistlik jaotamine. Hea ruumikasutus eeldab liikluskoormuse mõistlikku jaotamist. Ebaotstarbekas on suunata liiklusvoog läbi linnakeskuse, nagu see on praegu. Linnakeskus peab olema magnet, mitte transpordikanal. Praegune situatsioon takistab kesklinna mitme olulise piirkonna muutmist inimsõbralikuks ja meeldivaks linnaruumiks. Näiteks Pika tänava avar ruum ja Keskväljak on suured alad linna südames, mis on praktiliselt kasutuseta. Linnaruumi suurem meeldivus on samuti üks märksõna, mille alusel euroliidust raha eraldatakse. Meeldivat linnaruumi peaks Pärnus olema palju rohkem. Uus sild mõjutab linna arengut mõlemal kaldal, kuid eelkõige kesklinnas. Andes nendeks arenguteks võimaluse, saame anda linnale uue näo ja hingamise.
  • Arhitektuurne võimalus: sild kui linna märk. Me ei ole nii rikkad, et osta odavaid asju. Pärnu jõgi on üle kahesaja meetri lai ja iga sild on väga kallis. Kui on võimalik valida, eelistan silda, millest saab linna märk. Sillad on väga paljude linnade sümbolid. Ja kui Pärnu vajab maamärki, sobivad selleks saledad sillakonstruktsioonid, mitte üksiku maaomaniku huve teeniv kandiline kõrghoone. Iga sild on ühenduse ja koostöö sümbol. Maailmas on väga palju objekte, mida ei ole ehitatud ainult praktilistel kaalutlustel. Meile ja meie ajale on jõukohane ehitada kaunis sild üle jõe, kui selle nimel koos pingutada. Minu ettepanek tulevastele linnajuhtidele on asutada uue silla fond ja võimaldada nii inimestel kui organisatsioonidel kas või sümboolselt toetada uue silla ehitust. Toetajate nimedega kaunistatud sild oleks päriselt MEIE sild.

Olev UdrasEdit

Olev Udras, insener 30.10.2013[5]: Pärnu kolmas sild passib kõige paremini Tammsaare puiestee pikendusele. Vanalinna koormamine täiendava transpordivooga ei ole õigustatud.

Vanalinnas pole lähemas ega kaugemas tulevikus ette näha töökohtade lisandumist – lihtsalt ei ole ruumi. Kultuuriasutused – teater, kontserdimaja, raamatukogu, uus kino – ei haara nimetamisväärset hulka inimesi ja tööstus siia ei mahu. Liikluse tihendamine kujuneks vanalinnale suureks nuhtluseks. Kitsaste tänavate autodega täis tuupimine, kui ei ole nimetamisväärseid parklaid, on mõttetu. Ilmselt on Tallinna supelsakste siht sõita ranna piirkonda, kuid see kulgeb läbi kitsaste tänavate Rannapargi suunas. Sealgi ei ole parklaid. Tallinna poolt saabuvad supelsaksad liiguvad otseteed randa. Ei ole vaja seigelda vanalinna kitsaste tänavate rägastikus. On ju selge, et tuleviku rannaelu saab toimuda vaid Tervise Paradiisist Raeküla poole jääval alal. Sinna saab ehitada hotelle, teenindusasutusi ja laialdasi parklaid. Ähvardab tekkida kümnete valgusfooridega ristmik Laia, Pika, Aia, Vingi ja veel mitme teise tänava ristumisel. Ristikheinalehtedeks kutsutavaid sillale pealesõiduteid ei ole ruumi välja ehitada. Aga kuidas ei püütaks nendesse kitsastesse tingimustesse ära mahutada kõiki suundi rahuldavat ristteed, see ei õnnestu. Transpordi kontsentreerimine põhjustab alati ummikuid liikluses. Üks näide on vastavatud Ülemiste liiklussõlm Tallinnas, kus ummikud jätkuvad. Silla ehitamiseks on vaja laialdast ehitusplatsi mõlemal pool jõge. Soojakud, materjalide virnad, mehhanismide liikumine – need nõuavad ruumi, mida kesklinnas ei ole.

On näha, et kaubanduse maht kesklinnas väheneb seoses uute kaubanduskeskuste tekkega Papiniidu silla ümbruses. Seega ei ole vaja planeerida veoautode suurenevat voolu. Meie linna magalarajoonid on Mai, Tammsaare, Riia maantee ja perspektiivselt endise kalakombinaadi alal. Töökohad asuvad nüüd ja tulevikus Ehitajate teest põhja pool. Magalarajoonidest saaks kõige otsemat teed töökohtadele üle Tammsaare puiestee pikendusele rajatava silla. See ongi kõige olulisem argument rajada kolmas sild just Tammsaare puiestee pikendusele. Sillakoridori ei jää kallihinnalisi kinnistuid, mida ulmehindadega kinni maksta tuleks. Seda vaid niikaua, kui on viivitatud silla ehitamisega ja nad sinna tekivad.

Peeter MultramEdit

Peeter Multram 31.10.2013[6]: Parim variant on ikkagi Raba-Aia sild. Kuigi Pärnu elanike arv on vähenenud, kasvab see ümbruskonna asumites ja liikluse intensiivsus suureneb. Raba-Aia sild leevendaks räämakate liiklemisprobleeme, saaks otse südalinna. Raba-Aia sild viiks osa Tallinna suunas liiklusest (linnadevahelised bussid, turistid) vanast sillast eemale, kuid tooks lõpuks ikkagi südalinna, kus kolm-neli võimalust edasi liikuda: Riia maantee, Karja tänava, ranna suund. Pärnut pole mõtet võrrelda Tartuga, mastaabid on teised. Varem või hiljem tuleb uus Raba-Aia sild paika panna.

Raba-Vingi suunal oleksid vajalikud lammutustööd, sundvõõrandamised, tuleks likvideerida AS Pärnu Vee kontorihoone. Tekiks suur ringliikluse ristmik (Vingi – Lai – Suur-Jõe) ja 50–60 meetri järel taas suur ristmik Vingi – Vanapargi – Pikk – Riia maantee.

Parem ei ole ka Raba-Pargi. Sild Raba tänavalt, ja edasi? Pargi tänavat nagu polegi, see on rohkem ettevõtte lao territoorium – mõtlen politsei ja päästeameti ala. Pole väljanägemist. Osaliselt tuleks lammutada, et tänaval oleks laiust-avarust, et liiklejad ei peaks nägema ainult garaažibokside uksi. Üle Pika tänava rikutakse park endise kutsekooli ees. Ja edasi Rüütli tänavale?

Tammsaare puiestee pikendusele silda ehitada oleks mõttetu. Sild üle jõe, aga edasi? Niidu metsa! Jääb võimalus paremale Ehitajate teele või vasakule Rääma-Niidu tänava risti. Samas kõrval on Papiniidu sild.

Vanale sillale on pakutud renoveerimist ja isegi 2+2 sõiduraja ehitamist. Tallinna maantee ja Jannseni tänava ristmik on soovitatud ehitada kahetasapinnaliseks. Pakutud on suurt ringristmikku jne. Aga meie tänavavõrk? Tallinna maantee (Noorte väljakust Rohu tänavani) on nagu alevi tänav ega vasta praegugi liikluskoormusele. Kesklinna silla renoveerimine tuleks siis kõne alla, kui uus sild paigas, muidu peaksid vanapärnakad ja Ülejõe rahvas sõitma südalinna suure ringiga üle Papiniidu silla.

Jalakäijate- või kergliiklussild on samuti mõttetu.


Andrei KorobeinikEdit

Allikas: http://www.parnupostimees.ee/3142527/andrei-korobeinik-silla-ehitamiseks-jaab-puudu-heast-tahtmisest

Pärnu uue silla ehitamine on volikogu päevakorras olnud sajandi algusest saadik. Eri variante on põhjalikult analüüsinud eksperdid, kõik plussid ja miinused on kirja pandud, kuid silda ei paista endiselt.

Eelmisel volikogu istungil tegime esimese sammu Tammsaare puiestee silla projekti käivitamiseks. Suure tõenäosusega ehitatakse see Selveri taha alles 15–20 aasta pärast ja see võib jääda jalakäijate sillaks, kuid tegemist on märgilise otsusega: Tammsaare sild valmib ilmselt enne, kui kesklinnas hakkavad asjad liikuma.

Eelmisel aastal saatis linnavalitsus Port Arturi tütarfirmale pakkumise, mis võimaldaks kehtestada uue silla koridori planeeringu ja teeks silla ehitamise kesklinna tõenäoliseks.

Pakkumise tingimused võimaldaksid Port Arturil välja osta jõeäärse maatüki (mis kuulub linnale ja mille hoonestusõigus kuulub Port Arturi tütarfirmale Rumer Arendus aastani 2050), linn saaks aga silla ehitamiseks vajaliku maatüki endale.

Huvi peaks justkui mõlemapoolne olema. Linnale on sild oluline, Port Artur kavatses aga sinna maale 17korruselise maja ehitada, aastaid tagasi korraldati selle projekti arhitektuurikonkurss.

Linna ettepanekule vastamise tähtaeg oli selle aasta jaanuaris, käes on juba aprill, ent vastust ei ole ja ilmselt ei tulegi.

Juhtub, aga küsimus on pigem selles, mida me siis edasi teeme.

Tõsi ta on: nagu inimkonna ajalugu moodustab universumi ajaloost vaid hetke, nii ei tähenda see mõni kuu midagi võrreldes aastatega, mis on silla ”läbimõtlemise“ peale kulunud. Küsimus on tulevikustrateegias. Vastuse puudumine on omamoodi vastus ja sellest peab teatud järeldusi tegema. Nüüd on linnal jäänud üldjoontes kolm võimalust.

Üks variant on jätkata seda liini, mida linnavalitsus praegu harrastab. Kuna kokkulepet Port Arturiga ei paista, võib linn lihtsalt oodata.

Veel mõnikümmend aastat ja Port Arturi hoonestusõigus hakkab vaikselt lõppema. Siis saaks linn läbirääkimisi jätkata palju paremas ja jõulisemas positsioonis. Ja üleüldse, nagu räägib üks mulla Nasreddini lugudest, nii pika ajaga sureb kas eesel, sultan või Nasreddin ise. Teisisõnu, probleemide edasilükkamine on kõige lihtsam lahendus.

See ei kõla hea plaanina. Samasugust strateegiat oleme kasutanud Pärnu lennujaama puhul ja selle tulemusena jäime rahvusvahelisest lennujaamast ilma – Euroopa uues rahastamisperioodis pole lennujaamade toetamiseks enam ühtegi võimalust. See oli viga, mis läks Pärnu konkurentsivõimele kalliks maksma. Ei pea nüüd pikalt mõtlema, et ära arvata, kes täitis lennujaama kaasuses eesli rolli.

Teine variant oleks planeeringu algatamine alternatiivsel suunal: loobuda Aia tänava variandist ja otsustada Pargi tänava kasuks. Ehk siis: sild jääks nii Pärnu hotellist kui Port Arturist Riia poole. Pargi tänava sild tuleb arvutuste järgi kõikidest kesklinna silla variantidest soodsaim ja sellel on veel plusse, kuid ka miinuseid: liiklusskeem tuleb keerulisem ja kesklinna ala muutub justkui suuremaks, kui see praegu on (uus sild piirab kesklinna Riia suunast).

Praegu tundub suurema kesklinna mõte pigem halb, kuna kompaktsemas kesklinnas on lihtsam elu taaskäivitada, mõne aasta pärast võib üldpilt sootuks teine olla.

Kolmas variant oleks tühistada Mart Viisitamme ajal tehtud volikogu üsna omapärane otsus, mis kohustab linna tasuma Port Arturile silla planeeringu kehtestamise eest. See võimaldaks linnale rohkem mänguruumi ja läbirääkimisi saaks pidada turutingimustel.

See variant on seotud teatud riskidega: Port Artur Grupi tütarfirma võib kohtusse pöörduda ega pruugi kohtuvaidlust kaotada, kuid isegi negatiivse stsenaariumi puhul saaks linn edasi minna Pargi tänava koridoriga. Kaotada pole suurt midagi, üks sillakoridori variantidest jääks igal juhul lauale. Praegu ei ole meil ühtegi.

Kesklinna silla teemat arutab järgmine kodanikuühenduste ümarlaud 8. aprillil, sinna on oodatud Pärnus tegutsevate vabaühenduste esindajad ja volikogu liikmed.

Usun, et pärast seda on volikogu kord teha otsus. Oluline on, et nende kolme variandi vahel peame valiku tegema juba nüüd, mitte aastate pärast. Vastasel juhul magame järjekordse suure projekti maha.

Andrei Korobeinik, Pärnu linnavolikogu esimees (Reformierakond)

VälislingidEdit

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki