FANDOM


Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist.


30.09.2009 18.00

PROTOKOLLEdit

Kohal: Margo Orupõld (SDE), Marika Põldme (SDE), Andrus Kallastu, Kätlin Org (SDE), Martin Merilaine (Mayor.Merilaine.ee), Enn Veesalu (Aus Pärnu), Tõnu Kuusemaa (Aus Pärnu), Peeter Orav (SDE), Epp Klooster (SDE), Ene Ruus (SDE), Erko Kärats (Merilaine), mõned valijad... Lisandus Karol Kallas (ajakirjanik).


Poliitilised jõud: SDE, Aus Pärnu, Mayor.Merilaine.ee


Toomas F. Aru: Tänane teema kultuur Pärnus ja mõjutegurid. Laua ääres vaid üks prof.kultuuri esindaja, kelleks on Andrus Kallastu. Oleks oodanud rohkem. Raske on määrata, kes on prof. kultuur. Tema jaoks on need, kes kuuluvad kuhugi liitu (kirjanike liit jne). Teda huvitavat kultuuri ei ole. Täna uuris, et kultuuriüritusi külastab minimaalselt. Kultuuriruumi saab ise luua täna interneti ajastule.

Enn Veesalu: Jagame kultuuri kaheks - isetegevus, ringid ja teiseks professionaalne kultuur. Kolmas Pärnu turismilinna nähtus, kui suvel tuleb suurem seltskond suveüritusi nautima. Puudutab viimast poolt rohkem. Võiksime rohkem tekitada kohta perekesksele kultuurile. Kui Pärnus on üritus suvel, siis autoga on raske liikuda, linn rahvast täis. Pereturismist rääkides tarbivad nad väärtuslikumat kultuuri kui paariks päevaks saabujad. Linnale oleks olulisem ja tulusam imidži ja majanduslikus mõttes eelkõige perekeskne kultuur, mis toob linna rohkem inimesi, kes tarbivad ühtlasi kallimaid teenuseid.

Martin Merilaine: Ei ole probleem, sest Pärnus ei toimu midagi suvel. Pani aluse kahele üritusele Pärnu ürituste sarjale Pärnu jõel. See on alles algus ja tuleb edasi mõelda, mida teha sügisel ja talvel. Probleemi ei ole, aga hetkel puudub Pärnus noorte kultuur, noored lahkuvad linnast ja see on üks taandarengu tunnustest. Ei ole eestvedajat.

Epp Klooster: Pärnust on palju sädemega inimesi pärit. Need, kes järele on jäänud on koondunud Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. Alates laulja ja lõpetades alternatiivse kirjanikuga. Kindlasti on olemas linnas potensiaal. Et Pärnu vääriks oma nime ja oleks aastaringne kultuurilinn. Kogu potensiaali tuleks märksa targemini ära kasutama.

Andrus Kallastu: Nägemusi on palju, kultuuri sõna all mõistetakse palju. Kõik on kultuuri osa- ka wc kasutamine. Vaataks asja kitsamalt siiski, et milline on võimalus professionaalse loome tegemisel. Tal on küsimused, millele ootab vastuseid.

Martin Merilaine: Kultuur hakkab pihta haridusest ja haritusest. Kui ei ole haritlaskonda, siis ei ole ka kultuuri eestvedajate potensiaali.


Toomas F. Aru: Meeldis, et Kallastu tegi sellise konkreetse dokumendi, mille punkte võiks arutada.

Küsimus 1: Kuidas kavatsetakse neid ideid praktiliselt ellu viia? Kõik oleme lubanud et Pärnu peab saama kult. pealinnaks. Vallikäär ja traditsionaalsed üritused.

Martin Merilaine: Toomas mainis, et Pärnu peaks saama kult. pealinnaks..Kultuuri peaks arendama. Vallikäär on hea potensiaali,hea koht arendamiseks step by step. Rohkem välja arendada turismimagnetina.

Kallastu: Küsimus on seotud Kivimäe valimisliidu lubadusega - "Pärnu Pärlid" ja teeme korda Pärnu Vallikääru. Kuidas neid ideid on võimalik ellu viia ja kuidas on kavas Vallikäär korda teha?

Martin Merilaine: Teha uued üritused traditsioonideks. Pärnus võiksid olla ürituste sari- nt suvel 90 päevane sari. See ei ole jätkusuutlik, parem oleks 365 päevane ürituste kalender. Pärlüritusi tuleb hakkata looma.

Veesalu: Kui Vallikäärust rääkida, siis tuleb kasutada ka Munamäe ümrust ja ühendada nende potensiaal. Kuidas täpselt? See läheb juba detailidesse ja planeeringutesse, mis on spetsialistide pärusmaa. Need kaks kohta võiksid koos toimida ja luua rohkem välikohvikuid jne. Koondada turunduslikus mõttes. Pärlüritused tuleks linnavalitsusel üle vaadata ja tuge pakkuda. Ei pea olema suur raha, sobib ka väike tugi, mis aitab jätkusuutlikuna hoida.

Karol Kallas (ajakirjanik): Räägitakse Pärlitest, peaks nagu tähepanu pöörame perekesksele turimile ja kui rääkida festivalidest...siis tegemist on ontlike ja piiritletud asjadega, mis on omal kohal ja mida peab arendama. Aga kas tahame ontlikku linna, või Mekat, kus käib elu ööpäev läbi? Tema jaoks isiklikult oluline. Kultuur mingis mõttes algab õllelaua taga. Kui tahame, et in. linna tuleks, siis on oluline, et nad ei peaks üritusi tikutulega taga ajama. Kui räägime juuni algusest ja augustist, siis kõik kohad on tühjad. Nt. Palanga, Jurmala..öösel kella 2 ajal peatänav inimesi täis ja välikohvikutes mängivad ansamblid. 96. aastal mingi vaim tuli Pärnusse, mil Sunset tuli Pärnusse ja in. sõitsiud kokku et Pärnus pidutseda. See on küll vulgaarkultuur, aga see on see, mille baasil asi algab. Pered lähevad küll koju tagasi..aga ei ole kindel, kas perekeskse meka saab Pärnust. Et ka noorte kultuuri oleks.

Toomas F. Aru: Tundub et hakkab laiali minema. Mis kultuurist me räägime? Kui palju üldse said prof. kult. linnavalitsuselt toetust? Pärnus palju üritusi, mille temaatika on end ammendanud. Eesti mastaabis tema jaoks ei ole sündmus. Ka mitte antropoloogiline filmifestival. Vb peaks olema Pärnus uued, innovaatilised sündmused. Igatseb taga Pärnu Jazzifestival, mida korraldas H. Murd. Linn muutus selliseks nagu Viljandi Folgi ajal Viljandi. Vb ei ole mõtet surnuid lehmi toita vaid mõelda uute peale. Pärnus on probleem, et teistmoodi mõtlevale inimesele ei ole ruumi, mida tarbida. Põnevat kultuuri ei ole.

Peeter Orav: Mis on põnev kultuur? Temal üks asi ja teistel teine. Sa ei tea, palju toetakse... rusikareeglijärgi kolmeks: kommertsüritused, kõrgkultuuri toetamine ja kolmas oma linna kult. edendajate ja järelkasvu toetamine. Kuivõrd ja kui suurelt suudavad üksteise kõrval eksisteerida kõrgkultuur ja kommerts? Kasumlikke ei toeta linn. Nt. Watergate - linn toetas esimene kord 800 000, siis 600 000 krooniga. Siis öeldi, et teenib korralikku kasumit, miks peab linn toetama? Põhiprobleem, mida tahame Pärnus näha? Oistrahh - Pärnu kohaliku kultuuri tegijad ei vaata hästi, et linn toetab nii suurelt. Samas kui kohalikke ei toetata.

Toomas F. Aru- Kevadeti jagatakse kult. projektide raha. Kas mõtleme stipentaatide süsteemi, et nt anda iga kuu teatud summa neile, kes teevad prof. kultuuri? Ei ole välistatud, et tuleb siia elama Olavi Ruitlane.

Peeter Orav: Tuleks mitu sammu ette mõelda, sest ei ole muidu järelkasvu.

Erko Käärats: Noorte ürituste jaoks ei ole kohta, need ei sobi klubidesse ja selliseid ruume ei ole. Klubid elavad, aga kui ei ole linnas rahvast, ei ole klubides inimesi. Kui on muud üritused, siis on klubid rahvast täis.

Peeter Orav: Kui rääkida Vallikäärust, siis projekt on olemas ja muuta ei saa. Põhipõhjus, miks kultuuri vähemaks jäänud, on rahanappus.

Kuulda on olnud plaanist ühendada kultuuri- haridusosakond

Toomas Aru: Kui kultuuriosakond ära kaob, siis kaob raha.

Tõnu Kuusemaa: Mis võiks olla põhjus, miks linnavõim ei väärtustata kultuuri piisavalt?

Toomas Aru: Pärnus on intelektuaalselt nüri õhkkond? Kas siin ei ole tarbijaid ja ei ole mõtet kunstlikult tuua?

Peeter Orav: Ei saa öelda, et ie ole tarbijaid. On olemas, aga peidus.

Veesalu: Peame olema ettevaatlikud harrastuskultuuri osas. Kui noored ei leia rakendust siin, siis leiavad mujal. Kui kultuur haarab nooremaid, siis sealt läheb mõtteviis edasi.

Peeter Orav: Sealt kasvab ka kõrgkultuuri tarbija.

Toomas Aru: Hip-Hop kultuur lagunes kui Tommiboy läks ära. Enne aktiviseeris inimesi ja kui lahkus, siis see kõik lõppes. Kui mei oleks olemas karismaatilised inimesed, kes suudaksid rohkem edasi toota kultuuri. Et luua keskkond

Veesalu: Liidrid kasvavad, neid ei saa kasvatada.

Toomas Aru: Me oleme valmis toetama noori õpetajaid, miks mitte noori kunstnikke?

Veesalu: Kunst sünnib läbi raskuste. Kui luua inimesele mugav keskkond, siis ei pruugi tulla sellist tulemust.

Toomas Aru: Kas kultuuriinimestel peabki halb olema?

Veesalu: Kui näeme, et inimesel on annet, siis annet peab toetama.

Aru: Annet on raskem hinnata kui professionaalsust.

Veesalu: Kui liidrit ei ole, siis raske midagi ära teha. Peab olema inimesi, kes on entusiastlikud ja neid peaks toetama.

Aru: Kallastu, kuidas on olla Pärnus helilooja?

Kallastu: Pärnus olla helilooja? See on nonsense. Sa võid siin elada, aga mitte olla helilooja. Elupaigana on siin hea. Praktilist tugistruktuuri siin ei ole. Siin ei ole institutsiooni. Siin on vaja hüpet inimeste teadvuses, kes linna juhivad. Kui linnaorkester kirjutaks programmi sisse, et tellib iga aasta Pärnu kohalikelt kolm sünfooniat. Kui minna linnaorkestri juurde, siis nad ei olegi selle peale tulnud.

Orav: Pärnus on kunstide maja, muusikakool jne... kas on nende toimimises midagi valesti?

Kallastu: Sul võib õigus olla, vere värskendust on neis vähe. Inimesed ammenduvad aastatega. See on probleem.

Aru: See on periood, kus nad on käsnad ja imevad sisse. See väljaimbumine algab siis, kui nad on juba Viljandis

Kallastu: Pärnu on palju käest andnud- oleme kolm korda andnud ära muusikalise hariduse. Eesti Kunstiakadeemiafiliaali andsime käest. Sisuliselt Non Gratas õppetööd ei toimi.

Orav: Spetsialistid lähevad ära, kasvõi jalgpallurid.

Kallastu: midagi on kuskil mäda.

Orav: Sellel hetkel ??????????? tahtis laiendada ja suuremaid ruume. Tallinn seda pakkus.

Aru: Alguses oli jutt, et nad saavad terve kunstnike maja..siis pool ja siis väike osa. Kui nad oleksid saanud pool, oleks nad selle pakkumise vastu võtnud. Kui vaadata Pärnu Postimeest, siis tundub, et on palju pinda, aga professionaalset pinda ei ole.

Karol: Kontserdimaja suitsunurk. Kunstnike maja galeriipind.

Kallastu: Kultuuri mõiste peaks selgemaks tegema. Paljudele ei jõua kohale, miks on kultuuri toetamine vajalik? Siin võiks taotleda toetust 15 miljonit, kui oleks koht kuhu taodelda. Raha saab endale Tartu ja Viljandi. Oluline on näha seoseid. Linnad kus on aktiivne kultuurielu on ka majanduslikult. Neil on tugev vastastikune sünenergia. Salonlinn. see summa, mille linn andis oli 345 tuhat eurot festivali tarbeks. See toob raha sisse ja on piirkonna majanduslikuks mootoriks. Tuleb rohkem uurida, kui palju toob kultuur linnale sisse.

Orav: Pärnu muusikakool - Kontserdimaja ruumid ei sobi selleks. Paljud hooned, mis linnavalitsus maha jättis... oleks võinud neist mõne peale projekti teha.

Veesalu: Näen vajadust tekitada linnavalitsuse juurde kultuurialane arutelu, mõttetalgud, kus käiakse välja ideid ja saadakse uutinformatsiooni. Siin käib koos inimesi, kellel on kompetentsi. Selline kompetents on vaja koondada, oluline on tekitada linnavalitsuse juurde nõukojad.

Orav: Kultuuriosakonna juures olid varem olemas sellised nõukojad. Need andsid infot milliseid projekte rahastada.

Kuusemaa (Aus Pärnu): Kuidas rahastada kultuuri? Ega ühegi linnavalitsuse eelarves ei ole piisavalt raha et kõikidele projektidele ja soovidele piisavalt vastu tulla. Väljapääs oleks kultuurimetseenide kaasamises. Kas jõukas ärimees tahab toetada kultuuriprojekte? See sõltub temast endast. Paljudel ei ole oskust väärtustada kultuuri kui olulist eluväärtust. Küsimus ongi kuidas väärtustada hingekultuuri. Ka rahvalik kultuur kipub läbustuma kui ei ole inimestel sisemist kultuuri. Peame hoidma, et kultuur oleks inimlik ja väärtuslik. Meie ühiskonnas on 50 aastane auk hingehariduse mõttes. Nt Soome, kus sajandeid on olnud kirik kultuuri kandja, seal ei ole selliseid probleeme kui siin, kus ateism on pool sajandit võimutsenud. Kui tahame kvaliteeti, siis peame ikka juurteni tagasi minema. Pärnu vajab kultuurijuhti, kes suudab näha tervikpilti ja põhjuslikke seoseid.

Veesalu: Kuidas linnavalitsust arendada? See, mis linnas toimib on suur planeerimine... Ettepanek, et iga kandideeriv jõud ütleb, mida ta linna jaoks teeks. Panna see online üles et inimesed saaksid valida. Kui nad on avalikult oma lubadused välja käinud, siis nii lihtsalt ei taganeta.

Aru: Väga suured ettevõtjad tihti ikka toetavad. Me ei saa erasektorile öelda, et nad ei tee seda, aga neil on konkreetsed asjad, mida nad teevad ja sport on heas olukorras neil. Me peaksime kuidagi rohkem toestame profesionaalset kultuuri, teatud kunstnikke jne, kes siin linnas elavad ja teevad linna atraktiivseks. Oleks ju tore uurida, kui palju toob kultuuri üritus kaudselt sisse linnale.

Kallastu: Kas Watergate oli kasumlik? Linnalises plaanis oli tohutult oluline.

Veesalu: Üksnes otsese kasu nägemine on lühinägelik. Pärnu Jazz kestis pikalt, pikemalt kui Watergate. Jazz kestis pikemalt ja rahvas käis järjepidavalt. Seltskond oli tavaliselt jõukam ja tarbis teistlaadi teenust.

Aru: Jazzi üritustel enamjaolt olid inimesed, kes ei olnud kohalikud. Ta ise korraldab üritusi, tundub, et põnevatel asjadel ei ole tarbijaid. Kas Pärnus ei elagi inimesi, kes tarbiks?

Kallas: Kogu eelmise jutu mõte. Pärnu inimene on kasvatatud nii nagu ta on. Keskkond on kujundanud keskmise. Sellistel üritustel peab olema mingi muu tugi..mingid vabaõhu kohvikud jne..Sellised mida Kallastu teeb..sellisel asjal peab olema mingi taust või mille pealt ta õilmitseks. Kohad on õiged ja reklaami on tehtud. Aga millegi pärast käib kuumematel nädalavahetustel vaatamas vaid 10-20 in. Mingi tugi peaks olema, et inimesed kohale tuleksid. Kui keskmine peretuba maksab nii 1800-2400 krooni, see on üks nüanss. Kas inimestel on vaja neid tärne hotellides? Pärnu linnavalitsus saab teha ettekirjutusi lävendite kohta.

Aru: Kui olemas on äriplaan, siis saaks toetust. Praegu on küll keeruline, aga pool aastat tagasi oli lihtsam. Linn ei saa ettevõtjatele ette kirjutada hinda jne. Pärnu ongi kallis suviti.

Kallas: Kui ettevõtja võtabki, et suvi ainus aeg, millal teenida. Kas meil tõesti on vaja nii palju baare ja restorane?

Aru: Pärnut alati surutakse sellega, et on suvepealinn. Samas peavad suvel kõik asjad lõppema kell 12. Me ei olegi ära otsustanud tegelikult, kas olema suvepealinn, turismilinn või mis? Tahaks näha poliitilist jõudu kes ütlesk suvitusrajooni inimestele, et nad ära koliks? See jõuab kõik kultuurini tagasi. Klaaspärlimäng lahkus ja mida viiakse nüüd läbi Tartus. Eesti ei ole suur, et siia ei saaks kohale sõita. Vaja teha piisavalt atraktiivseks üritused. Kui me teaksime, et lugupeetud inimesed tuleksid kohale üritustele. On hakanud küsima oma prof. kultuuri tegevatelt inimestelt, mis saab kui jätta toetamata harrastuskultuuri. Selliseid inimesi on vaja hakata toetama. Radikaalne aga konkreetne ettepanek. Ei kaoks kunstide maja jne, räägib pigem seltsidest. Pikemas perspektiivis oleks tunduvalt kasulikum anda see summa Kivisildnikule, Kaupo Meielile jne.

Veesalu: Seltsidel on oluline oma tegevuseks ruume rentida ja jooksevkulutused vajavad katet, neilt ei saa toetust ära võtta.

Orupõld: Need, kes seltsides on, on tavaliselt suurimad kultuuri tarbijad.

Kallas: Me peaksime käsitlema kultuuri samamoodi nagu sporti. Pärnu korvpalli koondise mängijad saavad palka. Sport ka kultuur, aga käsitleda ka kunsti samamoodi. Et kui oled profesionaalne, siis saad palka.

Veesalu: Olen nõus, et hotellid kallid. Mäletan aegu, kus toimis eraalgatus suvekülaliste majutamisel. Kodumajutus on oluline nüüdki. Seda saab kontrollida litsentside kaudu. Ametlik võimalus reklaamida nt kodulehel. Pärnus oleks piidavalt inimesi ja kvaliteetset kodumajutust, soodustada tuleb eraalgatust. Hotellitarbija on natuke teistmoodi.

Kallastu: Igasse villasse üks tuba suvitajale.

Orupõld: Miks ei saa komplekselt müüa, kui müüd ürituse siis koos majutusega.

Aru: Hiljuti oli probleem Saaremaal. Pärnus ei ole ürituse korraldajat, kes suudaks broneerida 1200 kohta.

Orupõld: Kas ma tulen ühe ürituse pärast?

Aru: Sellesk ongi vaja karismaatilisi inimesi, kes looksid seliise keskkonna. On vaja toetada inimesi. Kui laseme nad minema, siis on hall mass järgi. Milleks oleme teinud kultuuriosakonna? Et raha ümber jagada. Ei ole mõtet toetada selliseid inimesi, kes kirjutavad raamatu, mis lõpetavad prügikastis.

Veesalu: Linn ei saa palju kaasa rääkida

Kallastu: Jänes on võtnud soome mehhanismi üle. Kui ehitataksse riiklik objekt, siis üks protsent läheb kunstiteose hankimiseks

Kuusemaa: Meil on vaja talendikaid kultuurimänedžere.

Aru: Miks ei ole Pärnus loomeliitu

Kallastu: seadus muudeti ära. Loomeliidus peab olema 50 inimest. Pärnus ei saa kokku ühel alal tegelevaid inimesi.

Kuusemaa: Meil ei ole vaja niivõrd ametlikke suuri institutsioone, piisaks kohapeal ka väiksematest informaalsetest ühendustest mingis valdkonnas. Näiteks Tallinnas on selline asi nagu Eesti Kirikute Nõukogu - eri kirikute tippjuhte ühendav kogu. Pärnus on analoogne mitteametlik vaimulike ümarlaud. Koguduste koostöö vajadusi rahuldab kenasti ja ühishuve esindab hästi. Linnavõimul on partner, kui vaja kõigi kogudustega koos midagi arutada või planeerida. Linnavalitsuses kultuuri juhtimine. Vaja tasakaalustada nii kõrgkultuur kui rahvakultuur, nii suurüritused linnasüdames ja ka väiksemad kultuurisündmused linnaosades. Kultuurielu peab käima igal tasandil. Infrastruktuur. Pärnus küllalt palju ehitisi ja kultuuriobjekte, mis on praegu alakasutatud. Näiteks Agape Keskus. Kuni uut Kontserdimaja veel ei olnud, oli Agapes Pärnu parim uus kontesrdisaal, mis siia ehitatud. Nüüd üks suur kontserdipaik jätab kuivale alternatiivsed paigad. Arvan, et kultuuri tsentraliseerimises on liiale mindud,linnajuhtimise tasandil on vaja avarapilgulisust. Tervikpildis on koht linnasüdamel kui linnaosadel. Arendada tuleb kõike.

Kallastu: Loomeliit ametiühingute laadne. Tal on õigused ja kohustused.

Aru: Kas Agape peaks ise olema võimeline tootma mingit üritust. Kas seal kontserte enam ei toimu?

Kuusemaa: Toimub harvemini, niivõrd, kuidas muusikutega kulude osas kokkuleppele jõuame. Kultuuri toimimine vajab kõrvaltoetust, sponsoreid, kogudus ei jõua enamasti linna kultuuriüritusi kinni maksta - ei kontserte ega muid linnarahvale suunatud üritusi. (Üritusi lastele ja noortele teeme vabatahtlike abiga, kedagi selleks palgal pole).

Kallastu: Kontserdimaja toob palju kultuuri kätte. Muusikakool on hädas oma ruumidega. Lisaks saavad veel projektitoetusi.

Veesalu: Miks vaimulike ümarlaud loodi? Koguduste juhid soovisid rohkem teada teiste koguduste töödest-tegemistest, aga oli ka vajadus ühiselt planeerida ja korraldada ülelinnalisi sündmusi, kontserte ja perepäevi, koos tähistada suuremaid kirikupühi. Kui riiklikul tasandil tahetakse teha kirikutega koostööd teha või teada saada nende positsiooni, pöördutakse EKN-i poole. Analoog ka linna tasandil, kui linnavalitsus tahab teada kirikute-koguduste seisukohta mingis küsimuses, siis teab kelle poole pöörduda, et saaks adekvaatset infot. Pange seltskond kokku, käige koos ja tehke ametlikke mõttetalguid, kohtuge linnavalitsusega. Sellisel puhul saab astme edasi.

Aru: Oleme ise ka mõelnud teha ka pärnusse eesti kirjanike liidu filiaal. aga tundub, et Pärnus on see võimatu. Pärnu ja kultuur...ei mäleta end suhestumas kultuuriga, mis siin olemas on. Vähemaks jääb linna avlikke ruume, mida ta tarbib.Linn on igav. Kui me ei suuda teha ühtegi filmi, siis ostame sisse inimese, kes teeb seda jne. Kui me ei suuda hoida inimesi, kes tegeleks kultuuriga, siis ostame sisse.

Veesalu: Toon näiteks Viimse Reliikvia. Režisöör oli toodud väljast. Väljaspool Eestit ei ole see film siiski kandepinda leidnud.

Aru: Pärnu intsident AS Chaplin, mis tema jaoks huvitav teema. M. Soosaar pritsib linna sopaga. Kuidas ta aga sai ruumid rendile. 90 alguses populaarsed sündmused on ära vajunud. See formaat on ammendunud.


Kuidas teha kokkuvõte? Pärnus intelektuaalselt nüri õhkkond?

Veesalu: see sõltub ealisest eripärast. Kultuur ei suuda pakkuda piisavalt palju erinevatele eagruppidele.

Kuusemaa: Üles jääb kultuuri rahastamise küsimus. Tekk on kitsas, mida igaüks enda peale tirida üritab. Väljapääs - ergutada metseenlust. Lühemas perspektiivis tuleks innustada jõuakamat eliiti. Tänada neid, et on pilgu spordi poole juba suunanud, aga analoogiliselt saab ja tuleb toetada Pärnu kultuurielu. Mõnda asja saab üleskutsetega teha. Kaugemas perspektiivis peame kasvatama uut põlvkonda, mis väärtustab kultuuri nii osalusega kui tahtega seda toetada. Kasvatada noori ärimehi, kes mõistaksid kultuuri olulisust ja tunneksid uhkust, et saavad olla kogukonna sammasteks.

Martin Merilaine: Suvel peab elu kestma ööpäev läbi. Pärnus lastega peredele ei ole kultuuriüritusi. Peame propageerima läbuüritustest süvamuusikani. Tänased amatöörid on homsed profesionaalid. Kõik mis täna räägitud on õige.

Kuusemaa: Kas ikka läbuüritusi peab propageerima?

Kallastu: Kas sakslaste oktoberfest on läbuüritus, ja õllesummer?

Kuusemaa: Saksamaal on ilmselt paksem kultuurikiht. Kultuurne inimene oskab juua alkoholi nii et jääb väärikaks ega muutu teistele ohtlikuks. Meil see paraku nii ei ole. Paljudele on eesmärgiks end pildituks juua. See on sisemise kultuuri puudumine, märk sellest, et nende hinges on vaakum.

Veesalu: Õpetajana näen noorte igapäevakultuuri. See on masendav, kuidas noorsugu käitub ja toimub padujoomine. Kas me ikka saame propageerida alkoholi, kui ei ole pinnast millele õllesummeri sarnased üritused saavad toetuda?

Aru: vb klassikaline probleem, et noored on alati hukas. Aga kuskil on ikka vahe.Probleem täiskasvanuks saamise juurde kuulub alkohol või vahekord. Samas tugevalt kinni kodus endas ja väärtustes.

Kallastu: Vb Pärnusse vaja luua klooster?

Aru: Meil ei ole kohapeal preestreid. Mõte klooster taastada on pikka aega.

Kuusemaa: Põneva idee juures ongi tore jutt katki jätta.


Koosolek lõppes kell 20


Kallastu protokoll (toimetamata)Edit

I Palun kommentaari Toomas Kivimägi valimisliidu lubadusele ”Pärnust peab saama kultuurisuvepealinn. Mitte vaidlused ajaleheveergudel, vaid sisuline ja vajadusel linna juhitud koostöö tagab kultuuriürituste toimumise ja turistide huvi meie linna vastu. Kutsume ellu “Pärnu pärlid” eesmärgiga koondada turunduslikus mõttes ühe mütsi alla Pärnu tuntumad festivalid (filmi-, Oistrahhi-, suupilli-, orelifestival, näitus “Mees ja naine”), muu hulgas aitaks see vältida lahkhelisid eri korraldajate vahel. Teeme korda Vallikääru.”

Küsimused: Kuidas kavatsetakse need ideed praktiliselt ellu viia? Mida hakatakse Vallikäärus reaalselt tegema ja kes seal tegutsevad?

Merilaine: Pärnu ei peaks saama kultuuripealinnaks. Vallikraav on väga hea koht, kuid jahtsadamat sinna ei tule. pärnu vajaks uusi üritusi. watergate koha pealt on poolt ja vastuhääli. See oli viletsalt korraldatud üritus. Meil oli mõte, et pärnus võiks olla 90-päevane ürituste sari. ei ole ka õige, et asjad toimuvad ainult suvel. võiks olla aastaringne ürituste kalender. pärlüritusi tuleks hakata looma läbi tuule, vee ja päikese. oistrahhi festival toimub niikuinii. kuupäevad on paigas.

Enn Veesaar Aus Pärnu; Vallikääru osas tasuks ühendada ka Munamäe potentsiaal.Linnavalitsus peaks rahastamised läbi vaatama. Väike rahasüst aitab igale üritusi olla jätkusuutlikud.

Karol Kallas: Räägitakse pärlitest ja samas perekesksusega. Tegu on ontlike ja omal kohal asjadega. aga kas me taha sellist ontlikku linna, kus supeluse tänava ümer elavatel inimestel on öörahu, või tahame me melu. Kultuur hakkab nö õllelaua tagant. külaline ei pea ajama üritust tikutulega taga. Eelkõige peaks palanga näitel panustama, et peatänavad oleks öösiti rahvast täis.90-ndatel tuli pärnusse elu sisse. ööklubid jms., et ka oistrahhi festivali külalisel oleks koht, kuhu pärast minna. oluline, et ka noortel oleks kuhugi minna.

Toomas f aru: Kui kai oleks siin, siis ta võiks rõhutada seda, et elitaarne kultuurikeskkond toob kõige rohkem raha. mulle tundub, et pärnus on palju üritusi, mis ei kõneta ammu enam (näiteks mmes ja naine, antropollogifilmifestival). pärnus peaks olema üritusi, mis oleksid innovatiivsed nagu näiteks fiesta. kultuurilises mõttes pole mõttekas toita surnud lehmasid. toetada poleks vaja läbukultuuri.pärnus pole teistmoodi mõtlevale inimesele ruumi. siin pole nö põnevat kultuuri

Peeter orav: Mis on põnev kultuur? Kultuurieelarve läheb kolmeks kommerts, kõrgkultuur, oma linna kultuuri edendajate ja järelkasvu edendamine. Kuivõrd suudavad kõrvuti eksisteerida kõrgkultuur ja kommerts? kasumlikke üritusi üldiselt ei toetata. watergate suri välja, kuna linn lõpetas ürituse toetamise. watergate teenis linna toetusele lisaks kasumit.

toomas f aru: kultuuriprojektide raha antakse siia-sinna. Järsku peaks hakkama toetama loovisikuid, mitte nii palju amatööre.

peeter orav: mõne aasta pärast seda kõrgtegijat pole, kui järelkasvu ei toeta merilaine: vahepeal on ssabunud erko käärats, kes korraldab klubilist tegevust linnas, noorteüritusi. need ürtused jäävad tihti toimumata, sest pole ruume

peeter orav: vallikääru projekt on ju valmis. põhipõhjuks, miks linnas on ürituste hulk kahanendu, on see. et linnaeelarves on kultuuri jaoks raha vähem kui viljandis ja tartus.

???: miks pärnus kultuuri ei rahastata?

toomas f aru: tsiteerides karol kallast. pärnus on nürimeelne atmosfäär. Siin pole ehk tarbijaid

peeter orav: pole nõus, et pole tarbijaid

enn veesaar: pole õige kärpida noortekultuuri, amatöörkunsti. see on kasvulava, mõtteviis

peeter orav: sealt kasvab ka kõrgkultuuri tarbija

toomas f aru: mis toimus hip-hopiga pärast karismaatilise liidri lahkumist? võib-olla meil peaks olema pärnus karismaatilised kultuuriliidrid? kellele jagada isiklikke stipendiume.

merilaine: need liidrid tekivad ise.

veesaar: kunst sünnib läbi väga rske sünnitusvalu. liiga hed tingimused pole ka head.

toomas f aru; kohtusin andrus joonasega, kes on saanud kask südameatakki. kas me ootame, et nad ennast ära tapaksid?

veesaar: toetada tuleks annet.

toomas f aru. annet on keeruline hinnata. professionaaluyst lihtsam veesaar: peab olema innustunud kogum inimesi, seda tuleb toetada

???: meil puudub kultuurimetseenlus. meil on väärikaid inimesi, kuid nende südames on vaakum. kuidas kasvatada hingekulutuuri, sisemist kultuuri. näiteks soomes on olnud kirik sajandeid kultuuriväärtuste kandja. radikaalne uuenemine saab teoks ainult juurte juurde minnes. pärnu vajab sisemiselt ülesehitavat kultuuripoliitikat.

veesaar: ehitusinsenerina näen ma seda, et linnavalitsus peaks olema initsiaatoriks sidemete loomisel suurte investorite ja kultuuri vahel. need, kes kandideerivad riigihankele, panna ettepanek, et iga kandideerija ütleb, mida ta linna heaks on valmis tegema. See info panna ka avalikult internetti.

toomas f aru: sporti toetatakse pärnus siiksi palju. peaksime siiski rohkem toestama professionaalkultuuri.

veesaar: üritus peaks kestma ajaliselt kauem

tooma f aru: fiesta tõi linna uut publikut. korraldan ka ise aastas üritusi

karol kallas: pärnu inimene ei ole nüri, vaid pärnu inimene on selliseks kasvatatud. eliaarsetel üritustel peaks olema mingi taust, mlle peal ta toimiks. rääkides perekesksusest, siis pärnus on hotellid liiga kallid. kas inimestel on vaja tohutuid investeeringuid.

toomas f aru: siin on meie kompetentsi piir.

karol kallas: linnavalitsus võiks paljusid asju lihtsamalt ajada (tervisekaitse, päästeamet)

toomas f aru: linn ei saa sekkuda ettevõtja tegevusse. aga pärnu ongi megakallis.

karol kallas: kuni restoranipidaja võtab pärnu suve kui ainukest äriaega, siis on midagi valesti.

toomes f aru: pärnu on naljakas seisus: ühest küljest aetakse suvepealinna asja, etisest küljest nõutakse, et üritusel lõpeksid teatud kellaajal

karol kallas: vastandlikud on sanatooriumid ja muu elu

toomas f aru: jurmalas küsiti, et kuidas imiesed taluvad suvist melu, siis jurmala ametnikud ütlesid, et kolige ära. tuleks lõpetada variserlus. siin puudub sootsium: pole mõtet teha, publikut liiga vähe. pärnust on lahkunud klaaspärlimäng. ühest küljest pole inimesi, kes looksid atraktiivseid üritusi ja teisest küljest kes tooksid ka atraktiivset publikut. puuduvad süsteemid. mis juhtuks, kui jätta amatöörkultuur toetamata? kivisildnik on loonud näitkes oma kirjastuse. selliseid inimesi peaks linn toetama. pigem anda see 2,2 miljonit kümnele loovisikule.

???: kultuuritarbija kasvatamiseks on vaja ka raha

toomas f aru: pikema perspektiivis on tunduvalt rohkem kasu proffide toetamisest

veesaar: väikestel seltsidel kasu ka väikesest rahast

karol kallas: leian, et räägime valest asjast. professionaalset kultuuri tuleks käsitleda kui sporti. korvpallikoondis saab linnalt palka. kui sa esined profiliigas, peaks linn toetama.

veesaar: rohkem peaks rakendama erasektorit kodumajutuse pakkujana. linn võiks aidata inimesi näiteks eramajaomanikke reklaamimisel. seal tekib omamoodi sünergia, perede omavaheline suhtlemine.

kallastu: igasse eramajaõue koht karavanile.

margo: puudub kootöö kultuuriüritste ja majutsettevõtete vahel

toomas f aru: selleks ongi vaja karismaatilisi liidreid, et tuua keskkonda inimesi. kui me laseme need inimesed ära, siis linn jääb halliks. kultuuriosakond jagab raha ümber. idee on ju toetada selles, et pole vaja toetada amatöörlust.

veesaar: metseenlus on tavaliselt kõrgkultuuri teema

kallastu; jänes ajab poliitikat, et 1% riikliku objekti ehituse rahast läheks kunstiobjektidele

???: pärnus on palju kultuuriobjekte, mis on alakastutatud. näiteks agape kirik. kontserdimaja on näiteks kuivale jätnud linna oma kultuuri. et rakendada olemasolevat potentsiaali

toomas f aru: kas agapes enam kontserditegevust ei toimu?

???: kogudus ei suuda kontserdikorraldust üleval pidada. varem maksis linn 2000 krooni. summa ei tõusnud, kuid küttekulud tõusid.

kallastu: olen ka kontserdimaja suhtes kriitiline, kuna pärnu oma kultuuri jaoks tehakse seal liiga vähe

veesaar: näide koguduste ümarlaud. peaks olema ka pärnu loovisikute ürmalaud, et linnavalitsus saaks esindatud infot. mõttetalgud, arutelud, uus sünergia.

toomas fe aru: kirjanike liidu filiaali loomiseks vaja 10 inimest. pärnus tundub see kuidagi mõttetuna. ma ei ela siinses kultuuriruumis. ma tarbin muid asju muude kanalite kaudu. aina vähemaks jääb linna avalikke kultuuriruume, mida ma tarbin. linn on igav. kui me ei suuda teha normaalset mängufilmi, siis ostame selle komepetentsi. kui me ei suuda siin teatud inimesi hoida, siis ostame need inimesed. me tapame oma inimesed ära.

veesaar: viimne reliikvia on eestis kultusfilm, mille rezissör on väljast, kuid väljas pole see kandepinda leidnud

toomas f aru: väga huvitav teema on as chaplin. mark soosaar pritsib kogu aeg linna sopaga. omal ajal sai ta maja, mida keegi teine ei teinud. chaplin ei suutnud seda projekti arendada. ka kultuuriloojad ise ei ei suuda uuenenda ja uuendada.

toomas f aru: kuidas me võime seelle kokku võtta? Pärnus on intellektuaalest nüri õhkkond, minu meelest see on tõene.

veesaar: see on ealine iseärasus.

???: kultuur ei suuda pakkuda igale huvigrupile. tekk on kitsas ja igaüks sikutab oma poole. tuleks nö tekki laiendada. mõnda asja saab teha lühiajaliselt, kuid tuleks kasvatada noori ärimegi, keelest saaks tulevikus metseenid. linn ei suuda eales kõike kinni maksta.

martin merilaine: vastaksin karoli küsimusele. suvel peaks elu käima ööpäev läbi. peame propageerima läbuüritustest süvaüritusteni. tänased amatöörid on homsed professionaalid.

???: läbukultuuri ei peaks toetama

merilaine: mis on läbukultuur?

kallastu: kas oktoberfest on läbukultuur?

toomas f aru: oluline, et üritse korraldaja teaks täpselt, millega ta tegeleb

veesaar: noored on arutud, toimub padujoomine. kas me saame seda propageerida?

toomas f aru: kas see pole mitte noored in rikutud probleem? meil ei ole meheks või naiseks saamise kultuurilist rituaali. see on väga kurb. see on kinni kodus.

kallastu: kas linnas ei peaks looma mitte kloostri?

merilaine: väga hea mõte. meie toetame 100 krooniga

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki