FANDOM


Kultuuriminister Laine Jänese kohtumine Pärnumaa kodanikega 24.4.2010 kell 13.30-14.30 Pärnu Raamatukogu saal

Kohal: Laine Jänes (LJ), Jane Mets (JM), Andrus Kallastu (AK), Kai Kallastu, Andrus Soopalu (AS),....

SissejuhatusEdit

Jane Mets (JM): Kurb, et meid nii vähe on, aga hea, et Laine Jänes on Pärnus. Hea, et kohtume siin Vallikäru külje peal, kus kohe saab valmis oluline kultuuriobjekt. Saame küsida kogu valitsuse poliitilise tegevuse kohta. Loodan et meid tuleb lisa.

Laine Jänes (LJ): Täna on Pärnumaal väga oluline sündmus: Pärnu-Jaagupis tähistab 145. sünnipäeva puhkpilliorkester. Hommikut alustasin sellega, et olin Kaarli kirikus, kus 600 lauljat tegid ühendproovi vaimuliku laulupeo ettevalmistamiseks. Praegu korraldatakse üle Eesti ühendproove. Kõik need lauljad tervitasid ka pasunakoori tema juubeli puhul. Mind ennast liigutab küll väga, et tänaseni toimib pea 5 aastat vanem orkester kui on meie laulupeo ajalugu. Kas Pärnumaa haarab sellest võimalusest kinni, et sellise väärika orkestri olemasolust endale märk teha? Siin on koos sellised entusiastid, kes on leidnud ka fänne Estonia teatri puhkpillimeeste hulgast, kes käivad Pärnu-Jaagupis proove tegemas.

Kultuuri riigipoolse rahastamise üldprintsiibidEdit

Edastan kõigepealt meeleolud, mis valitsuses on. Praegusel aastal on oluline märkida seda, et kui mujal juba räägitakse, et masu on lõppemas, siis kultuurivaldkond kahjuks alles nüüd hakkab tõsiselt tunda saama, mis mõjud on eelmisel paaril aastal on toimunud kärbetel. Tagasiside paljudelt kultuurikollektiividelt on, et enam ei jaksa. Oleme jõuliselt lubanud nii Hasartmängumaksu nõukogul, kui ka Kulka-l toetada erinevaid sündmusi korraldavaid organisatsioone, sest riiklikud programmid kultuuriministeeriumi eelarves on kahjuks minimeeritud.

Koalitsioonis on normaalne, töine meeleolu. Mida lähemale valimised tulevad, seda rohkem tahavad inimesed muidugi end eristuvalt näidata ja võivad paista ehk ka mõned omavahelised naginad kuidagi globaalsemana. Siiski on kokku lepitud, et kuni valimisteni püüab koalitsioon asjalikult koos püsida ja samuti on kokku lepitud, milliste seaduste ettevalmistamisega edasi minna ja millega mitte.

KultuurkapitalEdit

Me püüdsime kärbete tegemisel mitte minna suures ulatuses inimeste palkade kallale, vaid tegime vähendusi ministeeriumi eelarves olevate programmide arvelt. Kultuurkapitali osas on hea uudis see, et järgmiseks aastaks prognoositakse taas laekumiste tõusu tubaka ja alkoholi aktsiisi ning hasartmängumaksude osas. Seega loodetavasti hakkavad tõusma need summad, mis laekuvad vastavalt seadusele Kulkale ja Hasartmängumaksu nõukogule, et neid siis taas kultuurivaldkonna toetuseks jagada. Oleme hoidnud kinni Kultuurkapitali olemasolevast seadusest, mitte lubanud seda avada ja muuta. Meie kangus on praegu vilja kandnud. Me ei tea ju iial, kes on kuskil positsioonil valitsuses v haldusala juhtimas, kuid Kultuurkapitalil on vaja stabiilsust.

1 protsendi seadusEdit

Kultuurivaldkonnas on teemaks Kunstiteose nö 1 protsendi seadus. Kunsti valdkonnale see peaks olema kõvasti abiks. Kui nüüd ehitama hakata, siis 1 protsent läheb uue kunsti ostmiseks. Kunstirahavas väga ootab seda seadust, see on pretsedent. Kohalikule omavalitsusele läbi selle seaduse kohustust ei ole. Alguses oli plaan liita seadusesse kõik riigi-, kohaliku omavalitsuse- ja avalik-õiguslike organisatsioonide ehitustegevus, kuid kohalikud omavalitsused hakkasid kõvasti vastu. Soomes ja Rootsis on selline kord olemas, Hollandis veelgi jõulisemalt määruste tasemel, kuid parlamendi tasemel seadusega oleks Eesti selles valdkonnas pioneer.

Investeeringud PärnumaaleEdit

Pärnumaal ja Pärnu linnas on erinevaid [riigi] investeeringuid 10 aasta jooksul 66 milj krooni eest nii spordi- kui kultuuriobjektidesse. Viimastel aastatel pole olnud väga head koostööd. Isegi eelarvesse kirjutatud asjad ei ole saanud nii hästi tehtud kui vaja. Mis toimub Kalevi staadioniga? Detailplaneeringud jne, ärimehed ei saanud sellega kokku lepitud.

Kalevi staadionEdit

JM: Vaidlused on lõppenud. Nüüd on Kalev tahaplaanile jäänud. Harjutusväljak sai korda tehtud. Ja see läks väga hästi, see on linna oma.

Eliisabeti kiriku orelEdit

LJ: Kohaliku omavalitsuse investeeringute alt on planeeriud 200 tuhat Eliisabeti kiriku oreli ehitamiseks. Tõstsime selle Kalevi staadioni alt. Linn on ka osalenud omafinantseeringuga, linn siis kannab selle sihtotstarbeliselt Eliisabeti kirikule.

JM: Orel ei sa Hansapäevade ajaks valmis.

LJ: Küll see pidulik avamine siis kunagi teoks saab. Hansapäevadel ehk ongi liiga palju üritusi. Riigi poolt see kaasfinantseering otsustatud, toetame Hansapäevi 350 tuhat krooni läbi Kulka ja Hasartmängumaksu Nõukogu. Loodame, et kõik läheb väga väärikalt. Hansapäevad andsid Tartu linnale täiesti uue hingamise. Pärast Hansapäevi, kui linnas oli ca 120 tuhat külastajat, siis see mõjus linna kultuurielule väga hästi. Et Pärnul ka nii hästi läheks! Järgmised Hansapäevad on 2015 Viljandis. Olen neli päeva Pärnus Hansapäevadel. Tore, kui hobi ühineb tööga.

Küsimused ja vastusedEdit

Nüüd uuriks, mida te tahate täpsemalt kuulda, kas üldpoliitilisi asju või muud. Estonian Air maksab palju raha, aga Eesti riik leiab, et see on oluline meie oma riigi seisukohast. Siin on valitsusel konsensus: väiksel riigil ei ole võimalik oma lennufirmat kasumlikult ülal pidada. Praegune jama näitas ka, et kui haavatavad me oleme, kui me ei saa koju.

Tallinn 2011Edit

Järgmisel aastal on Tallinn kultuuripealinn, mis ei saa jääda ainult Tallinna-keskseks, vaid peab tulema maakondadesse. 15.mail, Tallinna päeval püüavad Vitsut ja Priimägi rääkida koostööst maakondadega, plaanis korraldada turundustuur mööda maakondi. Minu soov on see, et sellesse programmi saaks sisse ka need sündmused, mis on maakonna mõttes tähtsad, hansapäevad, europiid, merepäevad, võru folk, pärimusmuusika päevad ja see kõik oleks seal sees. Et inimene ei jääks Tallinna pidama. Minu soovitus on see, et oma festivalid ja sündmused võiskid olla Tallinn 2011 ametlikus maakonnaprogrammis sees, läbi selle saab rohkem reklaami.

JM: Võrus käisime, kus andsime andmeid.

LJ: On antud andmeid, aga neid eriti ei avaldata. Ei piisa, et on ainult turundustuur, peaks olema jõuline osalemine nimekirjas.

Pärnu LoomeliitEdit

Andrus Kallastu (AK): Kas Te olete kursis, et pärnus eksisteerib loomeliit?

LJ: Ah, see loomeliidu asi. Loomeliitude seadust me lahti ei võta, loomeliidud on eriala- ehk tsunftipõhised. Sama on põhiseaduse lahtivõtmisega, raamseadused peavad olema õiged. Maakondlikku loomeliitu sellesse nimekirja ei ole plaanis lisada.

Mis oleks siis võimalik? Kuidas toetada? Näiteks Tartu tegi oma kultuurkapitali, mis on sarnane suure Kulkaga. Sinna laekub mingi protsent linna eelarvest, sinna on võimalik teha sihtstipendiume ja toetusstipendiume jne, mis selles mõttes ei ole riigitruu, aga ta on seadusepõhiselt kultuuri toetamine ja on võimalik maksta stipendiume olulistele kultuuriiniimestele.

Aga ka selliseid katusorganistatsioone nagu ajakirjanike liitu ei ole plaanis sinna juurde lisada. Sest ajakirjanduse premeerimine, toetusraha maksmine, see on ajakirjanikel küsitav, võib libastuda. Ajakirjandus ei ole saanud ka Kulkas endale sihtkapitali, ajakirjanduse teemasid lahendatakse vajadusel läbi kirjanduse sihtkapitali.

Vestlus WAF Dance teemalEdit

Susan ja maiken käisid meil õpetamas WAF-is, nimi on sama. Terve see seltskond ju, nad tulid peale ühte kaks takti ette ja isegi selline bänd oli olemas. Kuna laulukool oli olemas.

Kohaliku omavalitsuse kohustus rahastada kultuuri ja sportiEdit

JM: Kuna pärnu linna eelarve on sellises seisus, siis mida linn peab ja mida ei pea tegema kultuuris. Spordi ja kultuurikollektiive ei pea linn toetama.

LJ: Seadus ütleb, et vastavalt eelarve võimalustele. Mina ütlen nii, et nii nagu kohapeal see tunne on. Mida väiksem vald, seda rohkem tahetakse toetada. Need miljonid, mis siis tänu sellele vähenesid, tulumaksu vähem laekumine jne maksumaksjate käes, see tekitab kõik selle, et see "pott", millest jagada toetusi, jääb vaiksemaks. On retoorika, et "Riik ei anna ja kas me ikka tahame ja saame toetada spordi ja kultuuri harrastamist kohapeal". See on sildistamise küsimus, enne ka ei tulnud see raha sihtotstarbeliselt just spordiklubide pearahaks, näiteks. Eelmisel sügisel Padar tuli selle ideega, et seadusi muuta, et see kohtustu välja võtta, siis oli tohutu vaidlus. Kultuuriministeerium oli vastu, sest seadusest klausli eemaldamisega võeti ära muidugi suur ports KOV rahasid. Nüüd tulevad kohalikud omavalitsused väitega, et enam ei saaks justkui noortesporti ja kultuuritegevust toetada. Seadus ei keela toetamist, vaid annab võimaluse otsustada vastavalt eelarve võimalustele.

Suures osas on noorte sport ja eriti taidluskultuurikollektiivid omavalitsuse toetada. Kui lahti võtta see 10%, mis siis selle sees on, see teine majanduspool tuleb siis sealt. See on tõlgendamise küsimus.

JM: Kui meil raha ei ole. Palgad tuleb maksta, küttekulud tuleb maksta.

LJ: See sõltub volikogu ja linnavalitsuse valikutest, suuremates linnades raamatukogud ja kultuurimajad. Sa ei saa võlgu jääda majanduskulusid. Keeruline öelda, ma ei tea kohalikku elu nii palju. Tartus ei vähendatud.

JM: Praegu võeti 25 % vähemaks, järgmisel aastal veel 24%.

Huvihariduse pearahaEdit

LJ: Ma ei kujuta ette, kui suured on teie pearahad. Selgus tõsiasi, et Tartus paljudes spordiklubides võtsime andmed üksipulgi läbi. Ainult 52% vastas tõele. Siis läks asi isikukoodipõhiseks. Tegime spordiregistrid, kuna palju oli fiktiivseid andmeid. See oli farss. Hoidsime sealt suure rahasumma kokku, olemasoleva raha jagasime ringi. See on raske töö, aga tuleb ära teha. Võimalik ka EHIS-e kaudu. Hakkasime kohal käima, spordiosakonna inimesed hakkasid läbi käima treeningtunde. Järelevalve peab olema tõhus, siis saab tegeliku pildi rahade kasutamisest. Kunsti- ja muusikakoolides on asi osalejate nimekirjade osas teine, õpilased on täpselt kirjas, seal ei ole võimalik sohki teha, kedagi lihtsalt juurde kirjutada. Raha ratsionaalsemaks kasutamiseks oleks võimalus ka ühe alaga tegelevaid spordiklubisid liita.

JM: Meil oma spordikool alles ja paljud klubid läksid kokku, kuna maakonnaga arveldamine ei toimi.

Waf: Saadan ringkirju, et vallad võtaks seisukoha.

LJ: Mina kutsusin Tartu omavalitsusliidu kokku ja leppisime kokku.

JM: Siiani linn finantseeris ka kõiki huvikoolide lapsi

LJ: Tartus me lihtsalt ei võtnud maakonna lapsi vastu. Kuna igale kohale on 2 last, siis on võimalik korraldada konkurss.

Waf: Vald ütleb, et erakoole ei toetata. Valdade seisukoht on keeldumine.

AS: Vald ei suuda maksta. Vallavanem on süüdimatult öelnud, et registreerige oma laps linna. Meie maakonnas ongi need probleemid sellised.

LJ: Seoses Häädemeestega tuli meelde teema, et Pärnu maakond on õnnelik, et on 2 riiklikku spordibaasi, mida riik toetab. See on vingelt arenenud jne. Ka tervisekeskus jne. Sinna on palju miljoneid investeeritud. Jõulumäe ja Tehvandi on prioriteetidena eurotoetuste nimekirjas. Jõulumäe spordibaas on väga proffilt juhitud ja arendatud.

AS: Kas on plaanis ringiraha teema uuesti üles võtta?

LJ: Põhimõtted on parlamenti saadetud ja ootavad arutelu. Kui vähegi raha on, siis on see teema alati populaarne. Kuid see on 420 miljonit aastas riigieelarve raha. Asi, milles ei suudetud kokku leppida, on see, kuidas jagada raha siis, kui seda on vähem. Parlament ei ole seda arutelu avanud. Koalitsiooni lubadused aastal 2007 olid kahjuks ebareaalsed, nagu tänaseks on selgunud. Kultuuriministeerium antud siiski meile püstitatud kohustustest täitnud ca 75%, kuid teatud ülesanded ei ole parlamendist edasi läinud. Oleme realistid, see oleks ka populism. Vaadates, kuidas sentide kaupa kraabime sotsiaalvaldkonda jne. Igal valdkonnal on suured ja ületamatud probleemid.

Eestlased välismaale tööle?Edit

Vana daam: Miks majandusminister Parts soovitab minna välismaale tööle?

LJ: Ma ei oska vastata. See on iga perekonna otsustada, see on traditsioon. Võib olla ta Parts pragmaatik, see on variant inimestele. Töötukassa räägib seda, et paljud ei võta tööd vastu. Me oleme alles selles periodis, et noored pole veel saanud tarkust tagasi tulla.

Reformierakomnna regionaalpoliitikaEdit

AK: Milline on Reformierakonna regionaalpoliitika? Kas poleks otstarbekas toetada ringirahaga eelkõige maapiirkondade lapsi?

LJ: Justiitsminister ütleb, et see rikuks võrdse kohtlemise printsiipi. Kui ei ole seda kõike raha, siis anname osaliselt nendele, kes on juba käimas. Kui meil on teatud rida lapsi nimekirjs, siis tuleks neid toetada. Ringiraha põhimõte on, et laps käiks ringis ja ei oleks tänaval. Näiteks lapsevanema osalus spordiala puhul on osalt suurem ja osalt väiksem. See ei saa olla erakondlik poliitika.

AK: EAS ju teeb vahet.

LJ: Seal on erinevad programmid, igal oma meede. Taotlejad kandideerivad erinevates programmides. Võistlevad omavahel samas kategoorias.

LõppsõnaEdit

ER Pärnumaa MKO juhatuse esimees Andrus Soopalu: Tahan tänada proua ministrit. Käisin enne raamatuesitlusel ja tahaksin kinkida käsitsi valmistatud raamatu, mis on valminud ilma ühegi toetuseta. Autor on proua Selma Merilo, kes on 86 aastane. Siia on kirja pandud tema mälestused, mida ta alustas 41. aastal. Siin räägitakse ühest Pärnumaa rannakülast, Rannamesta külast. Siin on läbilõige tema perest ja elust.

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki