FANDOM


Planeerimisprotsess:


KirjeldusEdit

Biennaal toimuks kunstipargis, mis rajatakse Pärnu linna poolt eraldatud maale. Sinna ehitavad erinevad välisriigid oma paviljonid, milles eksponeeritakse nende riikide kunstnike teoseid.

Kunstipark võiks koosneda kümnest Läänemere äärse riigi paviljonist. Esindatud maad: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksa, Taani, Rootsi, Soome, Venemaa ja Ahvenamaa.

Varasem asukoht: Rannapargis, ulatudes Ammende villa tagusest alast, kus varem asus lõbustuspark, Tervise ja jõekaldani jahtklubi juures. Spaa ja mere vahelisel alal paikneb praegu hulk Rait Pärja skulptuurisümpoosionidel valminud objekte ja installatsioone, samuti jääb sinna korvpalliväljak. Suur osa alast on praegu hooldamata.

Uus asukoht: Kesklinna silla kõrval.

Kunstisadam vaade01.jpg

HuvirühmadEdit

  • Pärnu Uue Kunsti Muuseum (Mark Soosaar)
  • Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksa, Taani, Rootsi, Soome, Venemaa esindused Eestis
  • Pärnu linn

AlternatiividEdit

Kunstiparki mitte rajadaEdit

Mõjud:

Kunstipark rajada Kesklinna silla kõrvaleEdit

Perspektiivne altenatiiv


Kunstipark rajada Rannaparki Ammende villa tagusest alast, kus varem asus lõbustuspark, Tervise ja jõekaldani jahtklubi juuresEdit

Kõrvalejäetud alternatiiv.

Mõjud:

Kunstipark rajada Tervise ja jõe vahelisele alaleEdit

Kõrvalejäetud alternatiiv.

Mõjud:

Kunstipark rajada Strandi läheduses asuvale alaleEdit

Kõrvalejäetud alternatiiv.

Mõjud:


Kodanike seisukohadEdit

  1. Suurtel mõtetel on kombeks kunagi ja ootamatult teoks saada.
  2. Suur mõte on sageli fantaasia, mida ei toeta ükski inimeste matemaatika ega füüsika, rääkimata loodusseadustest! Paraku on see ka Soosaarel tihti vastuolus majandusloogikaga.
  3. Mark võiks ka natuke laiemalt mõelda, kellele neid turiste siia vaja on? Kuni meie linna valitsevad piiratud silmaringiga inimesed, Pärnu hääbub ja turistid hakkaksid käima siin nagu Egiptuses püramiide vaatamas?
  4. Ma ei oska midagi ütelda selle uue idee kohta. Ilma täpsema kontseptsioonita, rahastamisplaanideta ja konkreetsete joonisteta. Aga see "kunst", mis seal pargis praegu püsti ja pikali pandud on - kogu see kupatus näeb küll kole välja. Ma ei räägi üksikute taieste kunstiväärtusest. Lihtsalt, sellisena, nagu kõike seda seal kenas looduses eksponeeritakse, on täielik jama. Ei saba ega sarvi. Kena pargiallee on ära solgitud.
  5. Kunagi oli tal vist plaanis Pärnus rong maa alla viia. Mida veel? Miks peaks turistid sellepärast siia tulema? Tehke vähemalt korralikud teed.
  6. Kui nüüd tagasi mõelda, millist "kunsti" Soosaar on Pärnu toonud, siis ütleks küll aitäh, ei soovi seda paljaste p... porri rohkem siia Pärnu. Selge see, et kunst on kunstist elada, aga esteetiline ja kaunis peaks vähemalt olema. Ilu vaataja silmades ja igaüks mõtleb oma rikutuse astmes .... eks ta nii ole, aga läbi sajandite on kunst ikka midagi sellist, et seisatad ja vaatad seda jumalikku kätt, mis mõnel inimesel on antud loominguks. Ma ei usu kohe mitte kuidagi, et linn nii rikas saab olema ja kunstiga kaunistab promenaade nagu kusagil Prantsusmaal losside aedades.
  7. Loomulikult vajab selline projekt investeeringut. Kus küll võiks see tulla? Kust tulevad taiesed suveks ja kuhu kaovad talveks? Kes korraldab transpordi ja kes garanteerib nende valve ja säilimise. Kui hinnalised võiksid need kunstiväärtused olla ja kes selle kõige eest vastutaks? Mina eelistaks püsiväärtusi. Tartus on suurepäraseid skulptuure. Meil Pärnus on vaid Amandus Adamsoni Koidula ja sama autori tehtud mälestusmärk Alevi kalmistul vabadussõdalastele. Kunagi kohutas meid ka peata Lenin...
  8. Ega ikka mingi kunstipark nüüd küll TUHANDEID turiste kohale ei too. Kui üldse, siis ehk käputäie kunstihullusid kõrvalt riikidest. Ma ei saa aru, et mis vajadus on linnas absoluutselt kõik vähegi rahulikumad jalutuskohad võimalikult kärarikkaks muuta ja mis sealt edasi? Et kui kohalik tahab näiteks kevadel linnulaulu saatel jalutada, siis tuleb selleks metsa sõita? Mina näiteks usun siiralt, et neile turistidele, kes seal pargis praegu jalutavad (reeglina on need vanemad inimesed), meeldib see vaikus ja rahu rohkem kui mingi boksidest koosnev kunstinäitus.
  9. Jätke rahule see Rannapark. Las olla koht, kus jalutamas ja sportimas käia. Kas peab sinna tingimata midagi ehitama? Ja kui see kunst saab jätkuvalt olema selline, nagu seal praegu näha... No ma ei tea... Aga võib-olla olen lihtsalt siga, kelle ette pärleid loobitakse.
  10. Kunstipark nüüd küll ei too kedagi Pärnusse. Kui, siis ainult Rail Baltica. Selle eest peab võitlema. Siis tuleb niigi turiste murdu.
  11. Mark võiks kahe jalaga maa peale tulla. Kellele seda järjekordset jama vaja on - vaadake, palju seal n.n. uue kunsti muuseumis või kunstnike galeriis tasulisi külastajaid käib, siis ajage koos Margiga lollusi suust välja või kirjutage lehes.
  12. Sellise ettepaneku tagajärg oleks, et Rannapark kaoks. Milline on praegu nn. uue kunsti näituse külastatavus? Ei ole märganud tunglemist sealkandis. Meenutagem Rannapargi üleujutusi. Iga kunstiputka tuleks tõsta merepinnast tükk maad kõrgemale, kui ei soovita, et loodus tolle kunsti kõige igaviku teed viiks. See aga tähendaks hävingut Rannapargile, mis oma looduse ja rahuga on niigi juba vaatamisväärsus. Kui oleks veel linnapoolne puude taastamise (istutamise) programm hävinenute asemele, naudiks seda parki ka meie laste lapsed.
  13. Pange mingi miljon € maksumaksja raha magama, siis saab selgeks, et turist pole loll.
  14. Õnneks see hullumeelne idee ei teostu kunagi.
  15. Tuhanded pärnakad otsivad tööd ja leiba mujal maailmas. Hoidke neid kohalikke veel minemast, kes Pärnusse on siiani jäänud! Turist tuleb pigem otsima vaikust ja suvesooja rohelisse mereäärsesse linna.
  16. Rajatagu kuhu tahes, ainult mitte Rannaparki. Osa Rannapargist on niigi "täis ehitatud". Kas Pärnus ei võiks olla ühtki ainult looduslikult rõõmu pakkuv parki? Mark, sa oled maailmas ringiliikunud mees, ja ma küsin sinult, kas sa oled endale kordagi esitanud küsimuse, miks tuntud suurlinnades on rohealad "ehitistest" puutumata jäetud?
  17. Markil ideid jätkub, selles pole kahtlust. Mõned on ka ulme valdkonnast, selles häda ongi. Midagi pilkupüüdvat võiks Pärnus olla küll. Papa Jannsenist ja Koidulast jääb tõesti väheks. Vallikraav sai enam-vähem korda. Jõekaldad on aga allapoole igasugust arvestust. Linna üldilme loeb rohkem kui kunstipaviljonid. Linna on meile enestele vaja. Turism on teisejärguline.

Pärnu linna seisukohtEdit

Linnaarhitekt Karri TiigisoonEdit

Pärnu linnaarhitekti Karri Tiigisoone jutu järgi pole vastavat planeeringut veel algatatud ja linna ruumilise planeerimise komisjon arutab seda 12. novembril [2012]. Komisjon on koostanud lähteseisukohad, milles pannakse ette paviljonide mahtu vähendada ja paigutada need teise kohta, Tervise ja jõe vahelisele alale, kus pargiruum muutub kaldaäärseks ruumiks. “Praegu on seal 50meetrine ehituskeeluvöönd ja Tervise sanatooriumi krunt ulatub ka suhteliselt kaugele jõe äärde,” kommenteeris Tiigisoon. “Aga kuna kõnealune piirkond tegelikult vajab senisest kvaliteetsemat linnaruumilist lahendust, pole need paviljonid seal meie arvates üldsegi paha idee.” Linnaarhitekt lisas, et kindlasti on oluline idee õige teostus ja nii paviljonide arhitektuurse kui planeeringulise (maastikuarhitektuurilise) lahenduse suhtes tuleb korraldada arhitektuurivõistlus. Paviljonide ajutisusest tuleneb eesmärk nende mahtu vähendada. Ühe ettepanekuna arutatakse varianti paviljone turismihooajal ajutiselt laiendada ja rohkem avada. Sügistalvisel perioodil mõjuksid paviljonid sel juhul pigem maastikuobjektina. Tiigisoone jutu järgi pole linna ruumilise planeerimise komisjonil veel lõplikke lähteseisukohti, samuti pole teada keskkonnaameti arvamus, seetõttu on vara lõpplahendusest rääkida.

FinantsanalüüsEdit

Kavas on luua üheksa Läänemere-äärse riigi paviljonid, tingimusel, et eri riigid rahastavad nende ehituse. Algkapital kunstipargi ehituseks loodetakse saada Euroopa Liidult.


Kesklinna silla kõrvale rajatava Kunstipargi ideekonkurssEdit

Arhitektuurivõistlusega sooviti leida parim ruumilahendus kunstipargi loomiseks Pärnu linnasüdamesse. Kunstipark hakkab paiknema Pärnu jõe vasakkaldal Kesklinna silla juures kail (kontserdimaja pool) ja selle ääres vees. Läänemere kunstipargi ujuvpaviljonides hakatakse eksponeerima Läänemere-äärsete riikide kunsti, arhitektuuri, filmi ja rahvakultuuri. Läänemere kunstipargi rahvusvaheline arhitektuurivõistlus kestis pisut üle kolme kuu ja sellele esitati 78 võistlustööd 21 riigist üle maailma. Žürii valis välja kolm põhipreemia väärilist tööd, samuti kaks ergutuspreemia saajat ja andis üle ühe eripreemia.

Preemiad:

  • Võidutööks osutus Poola arhitektide Malgorzata Dembowska ja Marta Sekulska-Wronska ideekavand, mida iseloomustab rahvusvahelise žürii hinnangul “silmapaistev disain ja tugev urbanistlik kontseptsioon”. Peapreemia oli 5000 eurot.
  • Teise preemia (3000 eurot) vääriliseks pidas žürii Londoni arhitektuuribüroo Stanton Williams arhitektide Akira Kindo, Kristof Keermani, Chris Ainoo, Francesca Bergamini jt võistlustööd „A Welcoming Fortification”. Žürii hinnangul on tegu “võistluse ühe läbimõelduma tööga, kus kasutatakse suurepärast ideed mängida Pärnu linna keskaegse linnusega, et ühendada minevik tänapäevaga”.
  • Kolmanda preemia (2000 eurot) saanud võistlustöö “Tuututama” autorid on eestipärasele tööpealkirjale vaatamata Hispaania arhitektuuribüroode Acha Zaballa Arquitectos Scp ja Bilbao Architecture Team Spl arhitektid.
  • Ergutuspreemia (1000 eurot) vääriliseks ostusid Eesti arhitektid Ra Luhse, Tanel Tuhal ja Timo Titma arhitektuuribüroost Luhse ja Tuhal OÜ. Nende töö pealkirjaga “Veemaailm” võiks Soosaare arvates olla aluseks Laia tänava äärse jõekalda edaspidiseks hoonestamiseks.
  • Teine ergutuspreemia läks Rumeenia arhitektile Bogdan Neagule.
  • Pärnu Sadama eripreemia (700 eurot) läks võistlustööle märgusõnaga „Vaiaväli”, mille autor on Stuudio Tallinna arhitekt Villem Tomiste. Selle töö puhul hinnati silmapaistvat ja inspireerivat visiooni atraktiivsest valgustussüsteemist, mille ideid võiks tulevikus kasutada jõeäärse ala hoonestamisel.

Žürii: kunstiajaloolane Edward Lucie-Smith Inglismaalt, Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, arhitektid Kim Utzon Taanist, Pekka Vapaavuori Soomest, Ilmar Reepalu Rootsist, Indrek Näkk ja Jaak Huimerind Eesti arhitektide liidust, Uue Kunsti Muuseumi SA juht Mark Soosaar ja Pärnu linnaarhitekt Karri Tiigisoon.

VälislingidEdit

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki