FANDOM


Täna on 20. august 2017


Siin analüüsitakse Pärnu Lennujaama tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte.

Pärnu Lennujaama koduleht: http://www.parnu-airport.ee/


ProbleemidEdit

  • 16.11.2013[1]: Lennuameti ettekirjutuse kohaselt keelas Tallinna Lennujaam omanikuna raskemate kui kuuetonniste lennukite maandumise Pärnus, kuna maandumisrada on viletsas seisukorras.


AnalüüsEdit

TugevusedEdit

  • Pärnu Lennuvälja kaudu saab tagada väikesaarte püsiühendust (vt ka "Püsiasustusega väikesaarte seadus")

NõrkusedEdit

  • Puudub kohalik ärisektor mille tööks oleks lennujaam hädatarvilik
  • Linna elanike arv jääb väikeseks
  • Paiknemine kahe olulise keskuse, Tallinna ja Riia, vahel.

VõimalusedEdit

  • Pärnu on Eestis Tallinna järel olulisuselt teine turismipiirkond
  • Hea majutussektor
  • Tunnustatud sihtkoht Rootsi ja eriti Soome turistide seas
  • Püüda reisijaid nii Eestist kui ka Lätist kui kiire Rail Baltica valmiks ja looks võimalused paremaks inimeste kogumiseks
  • Suurema ürituste- või konverentsikeskuse loomine Pärnusse
  • Rahvusvahelist tähelepanu pälvivate turismiobjektide arendamine (Lottemaa, Audru ringrada)
  • Estavia loomine Finavia, Swedavia ja Avinor-i eeskujul mis aitab regionaallennujaamadel, muuhulgas Pärnu omal, areneda

OhudEdit

  • Sessoonne turismisihtkoht ei võimalda läbi aasta tegutsevat lennuühendust luua
  • Kiire Rail Baltica rajamine lükkub kaugesse tulevikku või ei realiseeru üldse ja seetõttu ei teki eri transpordiliikide vahel sünergiat
  • Poliitiline risk riigi tasemel. Tartu eelisarendamine ja Pärnust üle vaatamine
  • Pärnu Lennujaam jääb AS Tallinna Lennujaam alla ja AS Tallinna Lennujaamal puudub sisuline huvi Pärnu Lennujaama arendada

TegevusedEdit

  1. "Kolmanda suurema investeeringuna näeme ette regionaalsete lennujaamade arendamist, mis hõlmab endast Pärnu ja Kärdla lennujaamade rekonstrueerimist kogumahus 21 miljonit eurot. Sellest miljon kulub Kärdlale vajaliku maandumissüsteemi soetamiseks ning 20 miljonit Pärnu lennujaama arendamiseks. Kohalikud ettevõtjad on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et piirkond vajab arenguks ja turistide meelitamiseks korralikku lennujaama. Turismisektor ja Pärnu käivad käsikäes, kuid tuleb arvestada, et maailmaturul on konkurents turismisihtkohtade vahel väga tihe. Lennujaama äriplaanis on hinnatud, et lennujaama parendamine aitaks meelitada piirkonda ligikaudu 16 000 täiendavat turisti." Allikas: Kadri Simson: investeeringud taristusse, PM 15.5.2017 http://arvamus.postimees.ee/4112087/kadri-simson-investeeringud-taristusse#cx_testId=1&cx_testVariant=ctrl



ArvamusedEdit

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamus 13.5.2014Edit

Hr. Andres Metsoja

Pärnu Linnavalitsus

Pr. Astrid Hindriks

Pärnu linna volikogu ühenduste ümarlaud

Teie 23.12.2013 nr 16-2/14029

Meie 13.05.14 nr 1.15-5/13-00723/081

Pärnu lennuühendusest

Austatud härra Metsoja

Rahvusvaheliste ühenduste tagamise seisukohalt on Eesti jaoks seni määrava tähtsusega olnud laeva ja lennuühendused. Euroopa Liidu transpordipoliitikast tulenevalt on perioodi 2014-2020 prioriteediks rongiliikluse sealhulgas liikmesriikide vahelise reisirongiliikluse arendamine. Seda eesmärki täidab planeeritav Rail Baltic projekti, mille üheks planeeritud peatuskohaks on Pärnu, olles seega potentsiaalseks ühendusvõimaluseks ka turistidele. Siseriiklikult on viimastel aastatel arendatud samuti oluliselt reisirongiliiklust (taristu, veerem). Samas, tuleb tunnistada, et Lelle-Pärnu lõik vajab kvaliteetse rongiühenduse pidamiseks investeeringuid, kuid antud investeering (suurus) sõltub Rail Balticu projekti arengutest.

Lisaks on viimastel aastatel investeeritud ning investeeritakse ka tulevikus Via Baltica maanteekoridori, mis parandab Pärnu ühendusvõimalusi nii põhja kui lõunasuunal.

Eesti on pidanud läbirääkimisi ja edastanud „Partnerlusleppe ja Rakenduskava Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks 2014-2020“ Euroopa Komisjonile. Euroopa Liidu (EL) Ühtekuuluvusfondi eesmärgid perioodil 2014-2020 võimaldavad investeeringut vaid Tallinna Lennujaama. Regionaalsete lennujaamade arendamine Ühtekuuluvusfondist (s.h Pärnu) ei ole 2014-2020 perioodil EL jaoks prioriteetne tegevus ning seega on projekti rahastamine põhimõtteliselt välistatud. Seetõttu ei ole rahvusvahelise lennuliikluse arendamist Pärnus perioodi 2014-2017 EL-i vahenditest ette nähtud.

Antud kontekstis on siseriiklike vahenditega võetud eesmärgiks tagada Pärnus regionaalsete lendude jätkumine. Selleks investeerib AS Tallinna Lennujaam 2014 aastal Pärnu Lennujaama taristusse, et hoida kasutuses lennurajast 800 meetrine lõik, laiusega 30 meetrit, ca 130 000 eurot. Investeeringu eesmärk on säilitada lennujaama võimekust riigisiseste lendude tarbeks. 2015. aastal on lisaks plaanis remontida ruleerimisteed ja perroon, samuti ca 130 000 euro eest.

Edasiste investeeringute vajadus, suurus ning ajaraamistik oleneb suuresti eelnimetatud erinevate projektide käekäigust, mille osas loodame selgust varasemalt 2015 aasta teises pooles.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Eero Pärgmäe transpordi asekantsler

Indrek Gailan 6397664 Indrek.Gailan@mkm.ee


Pärnu turismisektori ettevõtjate arvamus 22.10.2014Edit

Allikas: Pärnu lennujaama renoveerimise taotlus. PP 22.10.2014


Pärnu on Eesti turismisihtkoht number 1 väljaspool Tallinna. Peale statistikaameti kinnitavad seda äriregistrile esitatud majandusaasta aruanded, mille kohaselt moodustas aastal 2012 Pärnumaa vastavate teenuste ekspordi (ehk välisturismi) osakaal Eestis 21,3 protsenti.

Hinnanguliselt on Pärnumaal kuni 26 protsenti hõivatutest seotud turismisektori või seda otsesemalt või kaudsemalt teenindavate valdkondadega (“Elamuskuurordi klastri strateegia 2011–2014”).

Turism ei ole suletud majandussektor, vaid tekitab nõudlust põllumajanduses, toitlustuses, kaubanduses ja teeninduses, samuti turismiettevõtetele tarnivates tootjates.


Tuginedes Pärnumaa turismisihtkoha ettevõtete visioonile, investeeringutele ja eesmärgistatud koostööle, külastab piirkonda aastal 2020 miljon väliskülastajat, kellest 650 000 jäävad sihtkohta ööbima.

Lisanduvate mitmepäevaste väliskülastajate kulutused sihtkohas ulatuvad 178 miljoni euroni aastas, võttes aluseks 2009. aasta väliskülastajate tehtud keskmised kulutused.

Mitmepäevaste väliskülastajate kogutulu piirkonnas on 2020. aastal 217 miljonit eurot (“Elamuskuurordi klastri strateegia 2011–2014”). Pärnumaal toetavad turismi arengut ettevõtted, avalik ja kolmas sektor. Eesti spaa liidu eestvedamisel loodud Eesti terviseturismi klaster tegeleb terviseturismi arendamise ja Pärnumaa sihtkohaklaster sihtkoha tervikliku arendamise ja ligipääsuvõimaluste parandamisega.

Pärnumaa majutusasutuste voodikohtade arv on ca 4700, millest spaahotellide voodikohad moodustavad ligikaudu 2160. Suurema osa Pärnu spaaklientidest moodustavad aastaringsed ravituristid. Kohalike turismiettevõtjate koostöös oleme võtnud suuna senise madalhooaja arendamisele, et saavutada aastaringse positsiooni tugevdamine.


Võrreldes 2012. aastaga suurenes 2013. aastal naaberriikide välisturistide arv: Venemaalt ligikaudu 14 protsenti enam, järgnesid Läti (11,5 protsenti), Rootsi (10 protsenti), Soome (2,2 protsenti). Rohkem turiste saabus ka näiteks Belgiast, Leedust ja Poolast.

Käesoleval aastal avas uksed uus Hedon SPA hotell, lisandunud on uusi söögikohti, poode, kobarkino ja Lottemaa teemapark, mida ainuüksi vihmases augustikuus külastas 34 000 inimest. Pärnu külje all Audru vallas asetsev ringrada Auto24ring on omaks võetud rahvusvaheliselt, maapiirkonda meelitavad Romantiline Rannatee ja Roheline Jõemaa. See kõik kasvatab Pärnumaa külastajate arvu edaspidigi ja annab positiivse tõuke kogu Lääne-Eesti regioonile.

Aastal 2015 lõpevad Pärnu mitme spaa suuremahulise investeeringuga (kokku üle 10 miljoni euro) tööd. Valgeranna golfirajale lisandub Tahkuranna vallas avatav uus golfikompleks – Rootsi kapitali ja suure turupotentsiaaliga eksklusiivne Pärnu Bay Golf Resort.


Turismisihtkoha üks kriitiline edufaktor on kvaliteetsed logistilised ühendused. Seni on lõviosa majutusasutuste klientidest jõudnud siia bussi või isikliku autoga.

Väärib eraldi märkimist, et ühe meie põhilise sihtturu Soome reisibürood on varasemate aastate jooksul välja arendanud lausa riigi doteeritavatele ühistranspordi kommertsliinidele alternatiivse bussiliinide võrgustiku, et toimetada kliente kohale sõidugraafiku alusel.

Viimase aja arengute põhjal võib prognoosida, et selline logistiline lahendus Pärnu majutusasutuste klientuuri enam ei kasvata, juba on esimesi märke selle kahanemisest. Selle peamised põhjused on turismisihtkohtade teravnev konkurents ja klientide muutuvad ootused.

Sihtrühmades on toimumas põlvkondade vahetus. Nn bussirühmade klientuur tulevikus pigem väheneb. Potentsiaalselt kaduma minevat klientide hulka ei ole võimalik mahtudest tulenevalt katta vaid autotranspordile (isikliku autoga saabuvale kliendile) lootma jäädes.


Seega on Eesti turismi ekspordi kasvu üks olulisemaid takistusi praegu kiire ja mugava ligipääsu – lennuühenduste – puudumine Pärnumaale. Praegune sihtturg asub 200 kilomeetri raadiuses Helsingist või Stockholmist ja ka Norras, sest kaugemalt ei ole turist nõus tulema, sest reis Tallinna või Riia kaudu kujuneb ajaliselt liiga pikaks. Vaja on kiiret ligipääsu.

Otselennud Soomest Pärnusse võimaldaksid Eestisse tuua Helsingist enam kui 200 kilomeetrit põhja pool asuvatest linnadest ligikaudu 1,2 miljonit potentsiaalset klienti. Nõudlust on edukalt tõestanud aastaid Tervis Spaa Grupi ja Matkavekka koostöös toimunud tšarterlennud, mis kahjuks sel aastal lennujaama tehnilise olukorra tõttu katkestati. Selle tulemusena vähenes Eesti teenuste eksport.

Lennuühenduse katkemise tõttu langes kõnealuste ettevõtete käive ja võib nimetada konkreetsed rahanumbrid, mille nad seetõttu käesoleval aastal kaotasid: Ravispaa Tervis ca 60 000 eurot ja Matkavekka ca 200 000 eurot. Nendele summadele lisanduvad turistide tegemata jäänud ostud ja muud kulutused sihtkohas väljaspool majutusasutust.

Samuti võib päevakajalise reaalse elu näitena tuua Auto24ringi, mis peab läbirääkimisi, et tuua perioodil 2015–2017 Porsche kliendi-, meedia- ja promoüritusteks Auto24ringile kokku tellimusi ligemale 200 päevaks. Klient soovib kiiret lennuühendust, selle puudumine Pärnuga on läbirääkimiste eduka ja kiire lõpuleviimise üks peamisi takistusi. Tehingu põhikonkurent, Istanbuli ringrada, asub 15 minuti bussisõidu kaugusel lennuväljast.

Soome turuga võrreldav potentsiaal on Rootsi turul. Tallinnast väljapoole jäävate sihtkohtade atraktiivsus on väike, sest reisiaeg kujuneb väga pikaks: buss–laev–buss.

Nii Pärnu spaade juhtide kui Rootsi edasimüüjate hinnangul on Rootsi turu kasv Pärnu maakonnas takerdunud otselendude puudumise tõttu. Näitena võib tuua 2011. aasta, mil Pärnut külastanud rootslaste arv kahanes 15 protsenti võrra, võrreldes 2010. aastaga, kui kevadel ja suvel toimusid liinilennud Stockholmi ja Pärnu vahel.

Lennuühenduste taga on ka metropoli, Peterburi – oma viie miljoni elanikuga on see teatavasti suurim linn Läänemere ruumis – klientide vastuvõtt. Sama käib Norra turu kohta, mis oma asukoha, viie miljoni elaniku ja Euroopa Liidu keskmisest ligikaudu kaks korda kõrgema elatustasemega oleks Pärnu jaoks sobiv potentsiaalne sihtturg.


Võttes aluseks Pärnumaa külastajate arvu kasvu prognoosi ja Euroopa Komisjoni Eurobaromeetri uuringu, saame tuletada Pärnu lennujaama reisijate arvuks 2020. aastal kõige konservatiivsema prognoosina (kui kümme protsenti külastajatest tuleks lennutransporti kasutades) 44 780 reisijat. Arvestades Eurobaromeetri uuringu tulemusi (46 protsenti kogureisidest tehakse lennukiga), saame tulemuseks 205 986 reisijat.

Seejuures on aluseks võetud, et prognoositud ööbimisega väliskülastajate arv Pärnumaal aastaks 2020 on 688 916, neist ca 65 protsenti (447 795 külastajat) on Soomest ja Rootsist. Prognoos ei sisalda Venemaa turgu.


Eelnevast tulenevalt taotleme riigieelarvelist toetust Pärnu lennujaama renoveerimiseks Tartu lennujaama mahus. Lisanduv teenuste eksport muudab riigi investeeringu kiiresti tasuvaks ja omab ulatuslikku regionaalset sotsiaalmajanduslikku mõju.

Kindlasti kasutaksid otseühenduse võimalusi Pärnumaa rahvusvaheliste ettevõtete (Wendre, AQ Lasertool, Scanfil, Oshino Electronics Estonia, Trimtex Balti, Mecanova jt) juhid, kliendid ja tarnijad. Pärnumaa on teatavasti ekspordimahu poolest Eesti neljas majanduspiirkond.

Pärnumaa turismisektori ettevõtjad on väsinud Pärnu lennujaama käitava AS Tallinna Lennujaama peamisest vastuargumendist Pärnu lennujaama arenguplaanidele, et Tallinna lennujaam peab Pärnu lennujaama käitamisele peale maksma.

Pärnu kui turismisihtkoha lennujaama majanduslikku tähtsust ei ole kuidagi võimalik hinnata vaid lennujaama käitava ettevõtte kasumiaruande põhjal. Sellel nagu igal teisel infrastruktuuriobjektil on oluliselt laiem (sotsiaal)majanduslik mõju.

Jaan Ratnik, Tervis Spaa Grupp

Andrus Aljas, Estonia Spa Hotels AS

Cardo Remmel, Hedon Spa & Hotel

Kairi Lusik, AS Taastusravikeskus Viiking

Karin Üürike, Wasa Hotell & Taastusravi

Aime Vilgas, Strand Spa ja Konverentsihotell

Urvo Martens, Pärnu Bay Golf Resort

Rein Malsub, Lottemaa

Andres Hall, Auto24ring

Toomas Sildmäe, Rannahotell


AS Pärnu Sadama arvamus 14.2.2015Edit

Allikas: http://www.parnupostimees.ee/3090809/linn-eelistab-lennujaama-sadam-sihib-laoplatse

Linn eelistab lennujaama, sadam sihib laoplatse

Veidi üle kahe kuu tagasi tegid AS Pärnu Sadama juhatuse liikmed Mati Einmann ja Sander Kilk majandus- ja taristuministrile Urve Palole ettepaneku muuta Pärnu lennuvälja territoorium laokaubanduse logistikakeskuseks. Kuhu on mõttega jõutud ja mis on asjast saanud?


Pärnu Postimees kirjutas sadamajuhtide ettepanekust 14. novembril, märkides, et ministrile läkitust saatma ajendas neid teade, et AS Tallinna Lennujaam ei pea Pärnu lennuvälja renoveerimist otstarbekaks.

Lennuväljast logistikakeskuseks

AS Pärnu Sadama juhatus näeb vaimusilmas, et kombineerides õhu-, maantee-, mere- ja raudteetransporti, sünniks Pärnu lennuväljale Eesti suurim kaubaveo logistikakeskus.

Sadamajuhid tunnistasid, et neil ei ole arvestatavat vaba ala kauba ladustamiseks oma territooriumil. Eriti talvekuudel, mil jääolud pärsivad meretransporti, annab tunda ruumipuudus. Pealegi on lennujaamale hea juurdepääs nii Tallinna, Riia, Tartu kui Lihula poolt.

”Loodava logistikakeskuse näol tekiks konkurents Tallinna ümbruses paiknevate logistikakeskustega. Seejuures saaks Pärnu sadam senisest julgemalt pakkuda teenuseid, omades väravast vaid viie kilomeetri kaugusel suurt reservi kauba ladustamiseks. See peaks olema üks argumente ettevõtjailegi tootmist sellesse piirkonda tuua,“ põhjendasid Einmann ja Kilk.

Ajakirjanik Tõnu Kanni küsimusele, kes võiks logistikakeskuse välja arendada ja äri hallata, vastas Einmann, et nad poleks teinud ministrile sellist ettepanekut, kui ei oleks valmis võtma vastutust enda kanda.


Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamus 14.2.2015Edit

Allikas: http://www.parnupostimees.ee/3090809/linn-eelistab-lennujaama-sadam-sihib-laoplatse


Pärnu lennujaama saatusest huvitus Pärnumaalt valitud riigikogu liige ja keskfraktsiooni esimees Kadri Simson, kelle kirjalikule küsimusele majandus- ja taristuministrile Urve Palole anti vastus 15. jaanuaril.

”Lähiaastate eesmärk on siseriiklike vahenditega tagada Pärnus regionaalsete lendude vajaduspõhine jätkumine. Selleks investeeris AS Tallinna Lennujaam 2014. aastal Pärnu lennujaama taristusse, et hoida kasutuses lennurajast 800meetrine lõik laiusega 30 meetrit, ligi 170 000 eurot. Investeeringu eesmärk on säilitada lennujaama võimekust riigisiseste lendude tarbeks. 2015. aastal on plaanis remontida ruleerimisteed ja perroon,“ kirjutas Palo vastuseks.

Minister kinnitas, et regionaalsete lennujaamade igapäevaseks käitamiseks loodud taristu korrashoiu eest vastutab riigi äriühing AS Tallinna Lennujaam ja vajaduspõhised korrashoiuinvesteeringud regionaallennujaamadesse kindlasti jätkuvad.

Simson soovis teada, milliseks kujuneb riigi plaanides Pärnu lennujaama areng. Selles vastuses on paar momenti, mis viitavad üsna läbipaistvalt sellele, et Pärnu lennujaam ei ole riiklike prioriteetide hulgas, sest ”rahvusvaheliste lendude teenindamine, arvestades Eesti riigi suurust, on toimunud keskselt läbi Tallinna lennujaama“.

Otse on jäetud välja ütlemata, et Euroopa Liidu transpordipoliitika perioodil 2014–2020 ei näe samuti ette Pärnu-suguste lennujaamade arendamist. Ministri vastuses on selgesti kirjas, et ELi prioriteet on rongiliikluse, sealhulgas liikmesriikide vahel kiire reisirongiliikluse arendamine.

Simson soovis siiski teada, mida peaks Pärnu linn tegema, et taastataks turistide vedu spaadesse Pärnu lennujaama kaudu. Rahvusvahelist lennuliiklust läbi Pärnu on toetanud oma ühiskirjas Pärnu kümne spaa-, majutus- ja tervisekeskuse juhidki.

Sellele küsimusele minister otsest vastust ei andnudki. Kiideti Pärnu panust koostööpartnerina Rail Balticu projektile kaasaaitamisel. ”Konkreetne projekt on kindlasti suurima prioriteetsuse, veovõime ja potentsiaaliga Pärnu ettevõtjate ja turistide rahuldamiseks ning Pärnu on selles projektis suur kasusaaja,“ märkis Palo.

Sellele, et linn võiks lennujaama unustada, vihjab lõpulause: ”Seega on Pärnu linn majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul ressursid suunanud maksimaalselt kasu toovasse projekti (Rail Balticusse, toim), mis arvestab ettevõtjate arengupotentsiaali ja elanike vajadusi.“

Pärnu Postimees küsis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt (MKM), milline vastus anti AS Pärnu Sadamale. Ministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda vastas, et Pärnumaa majanduslikku arengut peetakse kahtlemata oluliseks, kuid ”Pärnus asuva infrastruktuuri võimalikult tõhus kasutamine on meie hinnangul küsimus, mille puhul vajab edasiste meetmete valik kindlasti põhjalikumat analüüsi“.

Ministeerium märkis, et praeguse seisuga on Pärnu lennuväli kasutusel Kihnu lendude teenindamiseks ja üldlennunduses. ”Meile teada oleva info kohaselt jääb Pärnu lennujaam kuni Kihnu jääklassiga laeva valmimiseni senises mahus tööle.“ AS Pärnu Sadama juhatuse liikmetel soovitatakse pöörduda oma ettepanekutega otse AS Tallinna Lennujaama poole, kuna see riigi äriühing on Pärnu lennujaama kinnistute omanik.

AS Tallinna Lennujaama kommunikatsioonijuht Margot Holts vastas Pärnu Postimehe pärimisele, et nemad on loomulikult valmis kohtuma Pärnu sadamajuhtidega ja võimalusi arutama. Paraku ei ole AS Pärnu Sadam seni AS Tallinna Lennujaamaga ühendust võtnud.


Isamaa ja Res Publica Liidu arvamus 14.2.2015Edit

Allikas: http://www.parnupostimees.ee/3090809/linn-eelistab-lennujaama-sadam-sihib-laoplatse


Kunagine pea- ning majandus- ja kommunikatsiooniminister, samuti oma erakonna peaministrikandidaat Juhan Parts on siinkirjutajale korduvalt öelnud: ”Näidake ära 100 000 reisijat läbi Pärnu lennujaama ja teeme ära!“ Paraku on raske reisijaid näidata, kui neil pole lennujaama, kuhu maanduda.

Suur investeering Tartu lennujaama ja kesine tulemus on pannud poliitikud külmalegi veele peale puhuma.

IRLi seisukohad leiab riigikogu liikme Annely Akkermanni vastsest kampaaniaüllitisest. Selles deklareerib IRL, et on valmis Tallinna–Pärnu maantee ja Pärnu lennujaama korda tegema, kuid selleks on vaja valijate mandaati. ”Kui rahva tahteavaldus on niisama tugev nagu Pärnu haigla puhul, siis pärnumaalasi ei unustata,“ kirjutab IRL.

Tegelikkus on mõnevõrra keerulisem ja rahva tahtest üksi ei piisa. Parts tunnistab, et äriliselt Pärnu lennujaama uuendamine end praegu ära ei tasu. Tallinna lennujaam on seda põhjalikult analüüsinud (vt kulude-tulude tabel).

Parts tõdeb, et see saab olla ainult riigi sekkumisel tehtav investeering. Siinkohal on tal tuline õigus, sest ELi kaukast lennujaamale raha loota pole, kuna lennuühendust ei loeta 2014–2020 eelissuunaks.

Parts põrutab: ”Pärnu lennujaam tuleks jõuga ära teha, aga selleks on vaja poliitilist mandaati.“ Õige ja peale selle tahet, olgu siis poliitilist või ei.

Teada on isegi tarviliku investeeringu suurus: 20 miljonit eurot, mis kindla kaalutlusega panustatakse turismisektori arengusse. Tasuvusaeg oleks 30–50 aastat, mis on mõistlik. ”Lennujaama kordategemine oleks meie võimalus pärandada midagi tulevastele põlvedele,“ annab Parts lootust.

Lõppkokkuvõttes on kõik otsad lahtised. Võimalik on rahvusvaheline lennujaam ja rahvusvaheline logistikakeskus. Kõik sõltub kokkulepetest ja rahast.


Toomas Kivimägi (Pärnu linnapea) arvamus 14.2.2015Edit

Allikas: http://www.parnupostimees.ee/3090809/linn-eelistab-lennujaama-sadam-sihib-laoplatse

Logistikakeskus on kindlasti huvitav ja intrigeeriv idee, ehk kui ettevõtjatel on suur huvi, siis linn on kindlasti valmis ideega kaasa minema. Mis puudutab selle projekti realiseerimist Pärnu lennuväljal, siis siin oleksin veidi ettevaatlikum.

Spaaettevõtjate, turismisektori ja linna huvi laiemalt on esimese eelistusena ikkagi lennujaama pidada ja arendada. On erakondi, mis seda väga selgesõnaliselt lubavad.

Näis, kas need on vaid ilusad sõnad enne valimisi või saab neid tõsiselt võtta. Ehk nii aasta–kahe jooksul saab selgeks, kas rekonstrueeritud Pärnu lennujaam oli ilus unistus või muutub tegelikkuseks.


Hannes Luts (transpordianalüütik-konsultant): 20 miljoni euro kulutamine Pärnu lennujaamale on laristamine 16.5.2017Edit

Allikas: PM 16.5.2017, http://arvamus.postimees.ee/4112999/hannes-luts-20-miljoni-euro-kulutamine-parnu-lennujaamale-on-laristamine?_ga=2.132248966.987040458.1495004178-795533128.1454015804

On väga raske pidada valitsuse rahajagamist taristule tasakaalustatuks, kui ligi pool kogu summast läheb Pärnu suuna objektidele. Seejuures pole konkreetseid vajadusi isegi defineeritud – Pärnu suunale lubatakse lihtsalt raha, jättes selgitamata, mida me selle eest üldse saame, kirjutab transpordianalüütik-konsultant Hannes Luts.

Äsja kinnitas valitsus 135 miljoni euro suuruse täiendavate taristuinvesteeringute programmi. Loomulikult ei suuda selline summa rahuldada kõiki soove, mistõttu tuli paratamatult teha keerulisi valikuid. Kuigi nii mõnegi pikisilmi oodatud objekti puhul sai nüüd selgus majja, tekitas äsja avaldatu ka rohkelt küsimusi.

Üheks teravamaks neist on Pärnu suunale planeeritavate investeeringute valik. Vaid seal langetati üsna põhimõtteline otsus ka selle kohta, millised transpordiliigid tulevikus üldse Pärnut ja Pärnumaad muu Eestiga ühendavad. Nimelt otsustati rahastuseta jätta Lelle–Pärnu raudteelõigu remont, mis oleks maksnud 17 miljonit eurot. See tähendab, et paari aasta pärast tuleb rongiliiklus sel liinil ilmselt sulgeda. Seevastu Pärnu lennujaam saab riigilt koguni 20 miljonit eurot lootuses, et tšarterlennud hakkavad sinna rohkelt turiste tooma. Loomulikult võib väita, et Rail Baltic toob raudtee Pärnusse tagasi, kuid see juhtub ka kõige optimistlikumate hinnangute järgi alles umbes kümne aasta pärast. Seega katkeb järjepidevus, mis on ükskõik millise ühistranspordiliigi arengut silmas pidades negatiivne. Kaovad reisiharjumused ning väheneb reisijakäive ülejäänud võrgus nende inimeste arvelt, kes Pärnu liinil muidu edasi sõidaks.

Samas tuleb arvestada, et ilmselt muudab Rail Baltic ka Pärnu lennujaama peagi kasutuks – Riia lennujaamast saaks turist tulevikus vähem kui tunniga otse Pärnusse. Kui uskuda üsna optimistlikke hinnanguid ja arvestada Pärnu lennujaama aastaseks reisijate arvuks ca 20 000 turisti, tuleb meil Rail Balticu valmimiseni maksta igale Pärnusse saabuvale lennuturistile üle 100 euro peale. Seejuures ei ole arvestatud lennujaama ülalpidamiskulusid, mille peab kohalik omavalitsus niisamuti suuresti omast taskust kinni maksma – vaid lennujaamatasudest neid kulusid katta ei õnnestu. Lisaks seavad kehtivad Euroopa Liidu riigiabi reeglid kahtluse alla ka lennujaama seesuguse subsideerimise seaduslikkuse.

Praegu on küll veel üleminekuperiood ning perifeersetele piirkondadele tehakse erandeid. Samas on üsna kaheldav, kas seesugust subsideerimist (ning tulevikus isegi riiklikke investeeringuid) lubataks objektile, mis asub Baltikumi suurimast lennujaamast vähem kui tunnise rongisõidu kaugusel. Nii on üsna tõenäoline, et hiljemalt kümne aasta pärast ei tohi kohalik omavalitsus Pärnu lennujaamale enam peale maksta. Riigi investeering osutuks kasutuks, kuna iseseisvalt lennujaam end ülal pidada ei suuda.

Lelle–Pärnu raudtee teenindab seevastu juba praegu aastas 40 000 – 50 000 reaalset reisijat, kellest olulise osa moodustavad ka suvised siseturistid. Liini kasvupotentsiaal on praegust hõredat sõiduplaani ja madalaid kiirusi arvestades ilmselt märkimisväärne. Remondi järel saaks rongiga Pärnust Tallinna poolteise tunniga, mis on bussist kiirem. Nii võib paarikümneprotsendist reisijate arvu kasvu ilmselt üsna reaalseks pidada. Kui aga võrrelda uksest ukseni reisiaega, pole nii mõnegi pärnaka jaoks suurt vahet, kas reisida bussi või rongiga, kuna Pärnu raudteejaam asub linna servas. Reisijate arvu mitmekordistumist, mida Rail Balticu korral eeldatakse, seega oodata ei tasu. Nii jääb see raudteeliin ikka suhteliselt madala rentaablusega ühendusteeks. Seetõttu võiks tõsiselt kaaluda, kas raudteed saaks käigus hoida ka märksa odavamalt, kui tippkiirusele nii kõrgeid nõudmisi ei esitataks. Siiski teeb lihtne arvutus selgeks, et praegugi välja pakutud raudteeprojekt maksaks reisija kohta ikka mitu korda vähem kui lennujaama oma.

Vähemalt mõned Pärnumaa esindajad (nt linnapea ja maavanem) ootasid aga selgelt just lennujaama pooldavat otsust. Nii on valik justkui igati põhjendatud. Ometi peaks kõikide objektide puhul arvestama ka seda, kas rahapaigutus on ka terve riigi kontekstis mõistlik. Mitmel pool Euroopas peetakse tõsiseid arutelusid kohalike lennujaamade tuleviku üle olukorras, kus peagi viivad kiirrongid regioonidest pealinna ja selle lennujaama vaid paari tunniga. Nii on näiteks Austrias küsimärgi all Klagenfurti lennujaama tulevik pärast seda, kui valmib Semmeringi baastunnel raudteel, mis piirkonna Viinile oluliselt lähemale toob.

20 miljoni euro kulutamine Pärnu lennujaamale, mis ei hakka aasta ringi teenindama mitte ühtegi regulaarlendu, on riigi teisi vajadusi arvestades laristamine. Seda eriti olukorras, kus vähem kui aasta tagasi peeti objekti investeeringuvajaduseks vaid ca 13 miljonit eurot. Millest selline kallinemine?

Meedias on juba kritiseeritud valitsuse otsust anda Haapsalu raudtee Riisipere–Turba lõigu taastamiseks kaheksa miljonit eurot. Seda on nimetatud poolikuks või isegi kasutuks investeeringuks, mis Haapsallu tegelikult ju raudteed ikka ei too. Kahjuks pole kriitikud ilmselt lugenud 2011. aastal tehtud Haapsalu raudtee tasuvusuuringut, mis leidis, et just nimelt Riisipere–Turba lõigu taastamine on eriti tasuv. Miks? Põhjuseks on senine üsna ebamõistlikes kohtades lõppev elektriraudtee liinivõrk. Nimelt ei plaanitud nõukogude ajal, mil raudtee elektrifitseeriti, et kontaktliin peakski lõppema Riisiperes – enne töö jätkumist lõppes lihtsalt nõukogude võim. Tulemusena on elektriraudtee reisijate arv Vasalemmast Riisipere poole üsna väike. Üks põhjus on raudteejaama asukoht Riisiperes – vallakeskusest ligi kahe kilomeetri kaugusel. Turbas asub kogu elanikkond raudteele suhteliselt lähedal ning tagab seetõttu elektrirongidele hea kliendipotentsiaali. Arvestades, et enamik reisijaid liigub Tallinna, suurendaks Turba lõik oluliselt Keila–Riisipere raudtee kasutatavust ning elektriraudtee reisijakäivet.

Paraku on see valitsuse otsus ka kinnitus, et Haapsaluni ei pruugi raudtee kunagi jõuda. Kadri Simsoni väide, justkui survestaks Turba lõik järgnevaid valitsusi Haapsalu raudteega jätkama, ei kõla usutavalt. Kui poliitikud tahaks tõesti ühe raudtee rajamist kuidagi kindlustada, investeeritaks raha kogu trassi peale – näiteks projekteerimisele ja eeltöödele –, sundides nii hilisema otsustaja valiku ette, kas visata kogu seni kulutatud raha tuulde või siiski ehitada. Pealegi tuleb märkida, et praeguse rahastamistempoga jätkates saaks raudtee Haapsallu valmis aastaks 2042.

Märksa kiiremaid arenguid lubab valitsus aga Narva ja Tartu suunalisel raudteel. Sõidukiiruste tõstmiseks 135 km/h peale kulutatakse kokku 32 miljonit eurot, sellest 15 miljonit Tartu ja 17 miljonit Narva liinile. Paraku tõstatab ka see otsus küsimusi.

Esiteks on ebaselge, kuidas kavatseb valitsus näiteks Tartu suunal saavutada kõnealuse eesmärgi 15 miljoni euroga, kui varem on Eesti Raudtee väitnud investeeringu maksumuseks 22 miljonit. Kust tulevad puudujäävad seitse miljonit? Loodetavasti ei tehta projektiga haltuurat, jättes osal lõikudel kiiruse lihtsalt tõstmata. Ka kogu liinil kiirusi tõstes saavutame kiirrongi sõiduaja säästuks vaid 9–10 minutit. Rohkemaks vajame kiirust 160 km/h, mis on aga Rail Balticu valguses nähtavasti päris ära unustatud.

Teiseks seisab Eesti Raudtee silmitsi ka puudujäägiga jooksvate kulude katmisel. Riigi seni planeeritud eraldised ei kata Eesti Raudtee sõnul taristu jooksvaid ülalpidamiskulusid. Kui raha ei ole, tuleb seega kusagil kiirusi langetama hakata – kõlab kummaliselt olukorras, kus Tartu ja Narva liinil lubatakse hoopis kiiruste tõstmist.

Kolmandaks muudab investeeringute tulemuslikkuse raudteel küsitavaks praegune lausa karjuv veeremipuudus. Juba üle kahe aasta peab Elron ministeeriumiga läbirääkimisi kolme uue diiselrongi ostmiseks, et tõsta veovõimet ja teenuse kvaliteeti. Otsust pole ikka veel. Ühest küljest püüame rongiliiklust suuremate kiirustega atraktiivsemaks muuta, teisalt pole meil isegi veeremit, millega neid lisareisijaid vedada.

Kokkuvõttes on uus taristuinvesteeringute programm kahtlemata positiivne, paraku ei jagata raha selle kasutamise tõhusust silmas pidades. Strateegilised investeeringud ei tohiks meenutada poliitilise katuseraha jagamist regioonidele, vaid peaks lähtuma riigi terviklikust arengust ning piirkondade võimalikult tõhusast omavahelisest ühendamisest. On väga raske pidada rahajagamist tasakaalustatuks, kui ligi pool kogu summast läheb Pärnu suuna objektidele (maantee 44 ja lennujaam 20 miljonit). Seejuures pole konkreetseid vajadusi isegi defineeritud – kui Narva maanteel ja raudteel on projektid üsna selgelt kirjeldatud, siis Pärnu suunale lubatakse lihtsalt raha, jättes selgitamata, mida me selle eest üldse saame. Ministeerium võlgneb meile seega märksa detailsema kirjelduse, mida järgneva kolme aasta jooksul igas transpordivaldkonnas tehakse või tegemata jäetakse.

Vaata kaEdit

MeediakajastusedEdit

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki