Pärnu Wiki
Register
Advertisement

Selle arutelu toimub loovisikute vajaduste väljaselgitamiseks seoses Pärnu Linnavalitsuse poolt algatatud Pärnu kultuuri arengukava koostamisega. Arutelu eesmärk on koostada Pärnu professionaalkultuuri arengustrateegia.


Toimunud arutelud[]

  • 28.3.2010 kell 17.00 La Boca. Kohal Lukas Groen, Karol Kallas, Andrus Kallastu, Kai Kallastu
  • 11.4.2010 kell 17.00 La Boca. Kohal Karol Kallas, Andrus Kallastu, Kai Kallastu, Leonora Palu

Olemasolevad dokumendid[]

Olemasolevad seisukohad[]

Pärnu linna arengueesmärgid kultuuri valdkonnas:

inimarengu seisukohast: Motiveeritud ja haritud loomeinimene
sotsiaalse sidususe seisukohast:
1. Pärnu toimib kultuurilise tõmbekeskusena
2. Efektiivselt koordineeritud kultuuriprotsessid
majandusarengu seisukohast: seisukoht puudub
keskkonna säästliku kasutuse ja arenduse seisukohast: Kaasaja nõuetele vastav kultuurirajatiste võrk

Küsimused ja vastused[]

  1. Milline on Pärnu linna majanduse realistlik arengunägemus: millised on töökohad, millise haridustasemega inimesed elavad Pärnus nüüd ja 5 ja enam aasta pärast?
  2. Kas Pärnu linnal on olemas Pärnu elanike haridustaseme tõstmise strateegia?
  3. Milliste teeside alusel hakatakse koostatama Pärnu kultuuri arengukava?
  4. Kuidas määratletakse Pärnus harrastus- ja professionaalset kultuuri?
  5. Millised on kultuurivaldkondade toetamise alused?
  6. Kuidas tagatakse erinevate kultuurivaldkondade võrdse kohtlemise põhimõtet? Kuna Pärnus ei ole võrdsel arvul kõigi valdkondade esindajaid, siis on küsimus, kuidas vältida olukorda, et "suuremad" "pisemate" arvel ei õilmitseks. Näide: kuna professionaalseid muusikuid on Pärnus rohkem, on toetused muusika valdkonnale suuremad kui kirjandusele. Teisalt ei tohiks see tähendada, et kirjanikud peaksid oma asjadega ainult ise hakkama saama (tasuta kirjutama ja oma kulu ning kirjadega kirjastama).
  7. Kuidas vältida kultuuri rahastamise "betoneerimist", st kultuuri infrastruktuuriobjektide eelisarendamist tegevuse arvelt? Kultuuripoliitika edukust tuleks hinnata loomingu, mitte ehitatud või remonditud majade järgi. Kultuuriobjektide ehitamis- ja renoveerimiskulusid ei tohiks käsitelda kultuuri rahastamisena.
  8. Kuidas tagada, et sporditegevuse toetamine ei toimuks ülejäänud kultuurivaldkondade arvelt?
  9. Kas linna toetuste määramisel peaks arvestama ka sellega, kas organisatsioonid-projektid saavad riigilt toetust või mitte? Millistel alustel seda teha?
  10. Kas koostöö poliitikutega on kultuurielu planeerimisel halb või hea?

Probleemid ja lahendusettepanekud[]



  • Probleem: Pärnus toetatakse põhiliselt professionaalse kultuuri importi, kui peaks toetama omi loovisikuid ja brände ning pärnu kultuuri eksporti.
  • Lahendusettepanek: Luua koostöös pärnu turismiarendustegevusega sihtprogramm "Pärnu kultuur Eestis ja välismaal".


  • Probleem: Kultuuri allaasutuste vahendite ja projektitoetuste kärpimine toimub kirvemeetodil, puudub sisuline analüüs.
  • Lahendusettepanek: Kaasata linna allasutuste tegevuse hindamiseks sõltumatuid eksperte, kes suudaksid hinnata asutuse töö efektiivsust ning tulemuste kvaliteeti.


  • Probleem: Linna tegevus kultuurielu korraldamisel on kaootiline, olulisi otsuseid tehakse rahmeldades ja kõiki asjaolusid põhjalikult läbi kaalumata. Otsuste tegemise juurde ei kaasata huvirühmasid. Näide: Pärnu Filharmoonia reorganiseerimine Pärnu Linnaorkestriks, mille puhul ühest küljest ei küsitud allasutuses mittetöötavate pärnu professionaalsete muusikute seisukohti ning teisalt kiusati taga asutuse töötajaid, kellel oli kriitiline seisukoht asutuse senise tegevuse suhtes.
  • Lahendusettepanek: Rakendada linna kultuurielu korraldamisel enne oluliste otuste langetamist poliitikaanalüüsi meetodeid.

Viited Pärnu maakonna arengudokumentidele ja muude linnade kultuuri arengkavadele ja linna ning kultuuri suhteid käsitlevatele materjalidele[]

  1. Pärnumaa arengustsenaariumid
  2. Tartu linna kultuuri ja spordi arengukava 2004 - 2007
  3. Jõgeva linna kultuuri ja spordi arengukava 2003 - 2005
  4. Loova Tallinna visiooni kontseptsioon
  5. Uuring "Eesti loomemajanduse potentsiaal ja arenguks vajalikud riiklikud toetusmeetmed"
  1. Eesti Konjuktuuriinsituudi 2009. aasta mais avaldatud uuring "Eesti loomemajanduse uuring ja olukorra kaardistus"
  2. Toronto "Creative City Planning Framework"
  3. C.Landry & F. Biancini: The Creative City
  4. Kultuuriministeeriumi arengukava 2011-2014
  5. Kosutavat lugemist Sirbist: Teatri- ja muusikavaldkonna rahajaotamise puntratants
Advertisement