FANDOM


Täna on 18. august 2017

Siin lehel toimub muusika kompositsiooniõpetuse õppevahendi publitseerimise planeerimine.

Õppevahendi koostamine toimub lehel https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/%C3%95PPEVAHEND


Muusika kompositiooniõpetuse õppevahendi publitseerimine TLÜ digiõppevaramus. Riigihange nr 181532Edit

Digiõppevaramu aadress http://htk.tlu.ee/oppevara

Digiõppevaramu demo: https://www.youtube.com/watch?v=fyE2O343MN4&feature=youtu.be


Platvormiga liitumiseks tuleb luua kasutajakonto (create new account). Seejärel saadab platvorm kinnituse ja edasised juhised meilile.

Muusika valdkonna materjali sisestamine toimub konto all
muusikud
TLU2017

PlaneerimisprotsessEdit


Kunstiainete (kunst ja muusika) koostajate koosolekute protokollid, juhendid jms leiduvad keskkonnas https://trello.com/b/qBsBME5w/kunstiainete-valdkond

Tehnilise platvormi kirjeldusEdit

Digikogumik e-koolikott.ee keskkonnas (reeglina katab ühe 35-tunnise ainekursuse sisu koos lisadega):

Sisukimp Drupal platvormil. Iga teema kohta üks peatükk, kokku 5 – 20 peatükki

Peatüki ülesehitus lähtub Merrilli õppedisaini mudelist (TELL-SHOW-ASK-DO), peatükk on H5P objekt (Column-tüüpi), mis võib sisaldada nii tekstilõike kui ka teisi H5P objekte (nt. Interaktiivne video, ajatelg, täida-lüngad, ühenda-paarid, valikvastused jne), TAO test (vähemalt 1 kursuse kohta), poogituna väliste teenuste abil loodud lisaharjutused (nt. LearningApps, Quizizz, CMapTools, GeoGebra), muud materjalid (lingid digikogumikus, nt. õpimäng või avastusrada mis toimib eraldi rakendusena), sh projektitüüpi ülesanded (lõiming teiste ainevaldkondadega).

Kogu värk töötab platvormil H5P https://h5p.org/


Juhis digiõppevara autorileEdit

Õppedisain: metoodilised lähtekohadEdit

DigiÕppeVaramu projektis on digiõppevara koostamise metoodiliseks lähtealuseks Merrill’i ülesandekeskne käsitlus õppedisainist[1], mis lähtub viiest õpetuse põhiprintsiibist[2]:

  1. Ülesandekesksuse printsiip: õppimine toimub peamiselt ülesandeid lahendades, oma oskusi demonstreerides ja praktikas rakendades.
  2. Aktiveerimisprintsiip: sobilike mõttemallide aktiveerimine õppijates varem õpitud teadmiste-oskuste meeldetuletamise või esitamise kaudu.
  3. Näitlikustamisprintsiip: õpitavate oskuste, võtete ja teadmiste demonstreerimine õppijatele, seostades konkreetsed näited üldiste reeglitega, mudelitega, mõistetega.
  4. Rakenduslikkusprintsiip: õpitud teadmiste rakendamine praktilises tegevuses, koos korrigeeriva tagasiside ja järk-järgult taanduva toestamisega.
  5. Lõiminguprintsiip: õpitu seostamine õppijate igapäevase eluga, suunates neid avalikult õpitud teadmisi ja oskusi reflekteerima, uude situatsiooni üle kandma, rakendama ja kriitiliselt proovile panema oma elus ettetulnud juhtumite kontekstis.

Merrill ei hooli detailsete õpiväljundite sõnastamisest (nt. Bloomi taksonoomiast lähtudes), sest seda ei oska enamus õpetajatest niikuinii teha. Selle asemel soovitab ta (ülesandekesksuse printsiipi järgides) enne uue kursuse loomist valida välja ühe elulise näidisjuhtumi või probleemsituatsiooni (whole task), mille lahendamisel on vaja rakendada kõiki kursusel õpetatavaid teadmisi-oskusi.

Näide 1: Kui ma plaanin õpetada algtasemel tabelarvutust (MS Excel) 8.klassi õpilastele, siis on mu näidisjuhtumiks videoklipp vanatädi Susanist, kel on oma kodukohviku laiendamiseks vajaliku pangalaenu saamise eelduseks oma raamatupidamise üleviimine “arvutisse” ja kes noorelt sugulaselt selleks abi palub. Videos näitab Susan, kuidas seni on ta rohelisse kaustikusse tulud ja kulud kirja pannud, näitab ka naaberkohviku raamatupidamist Excelis. Video lõpul loetletakse, mida on vaja teada ja osata selleks, et Susani raamatupidamine “arvutisse” üle viia: andmete sisestamine, tabeli kujundamine, valemite kasutamine jne. Sellele näidisjuhtumile lisaks valib kursuse koostaja veel 3-5 elulist juhtumit, mis on oluliselt lihtsamad ja mis kuluvad ära ülesannete koostamisel erinevate õppeteemade juures. Need täiendavad juhtumid valitakse õppijatele tuttavast elulisest kontekstist nii, et nende seas on nii väga lihtsaid, keskmise keerukusega kui ka pisut rohkem oskusi nõudvaid.

Näide 2: Oma 8.klassi Exceli kursusele valin ma õpilastele tuttavad juhtumid, mille juures oleks neil Exceli kasutamisest abi. Sean need juhtumid kasvava keerukuse järgi ritta:

  1. Oma klassikaaslastest pingerea loomine spordirekordite järgi – selleks on vaja osata vaid andmete sisestamist, tabeli päise loomist ja tabeli sorteerimist;
  2. Klassiõhtu eelarve koostamine – siin on juba vaja osata lisaks eelnevale ka summa valemit kasutada ja muuta lahtri formaati (tekst, arvud, valuuta, komakohad)
  3. Klassiekskursiooni eelarve koostamine – selle tabeli koostamine eeldab juba erinevate valemite, kujundamisvõtete jpm valdamist.

Nii, kontrollime nüüd, kuidas saite eelnevast jutust aru. Proovige nüüd ette kujutada, mis võiks olla veel üks täiendav eluline juhtum, mis sobiks selle 8.klassi tabelarvutuse-kursusel kasutamiseks. Kas see võiks olla näiteks “20 töötajaga väikefirma palga-arvestuse tabeli koostamine, mis arvutab iga töötaja kuutasu lähtuvalt töötatud tundidest, aga ka tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse, pensionikindlustuse (2. ja/või 3.samba) 12 kuu lõikes”? Milline oleks teie vastus:

A. Jah, see sobib, sest see juhtum on keerukam kui kolm eelmist
B. Jah, see sobib, sest 8.kl. õpilased võiksid osata ka maksude arvutamist
C. Ei, see juhtum ei sobi, sest on õpilastele võõrast ja elukaugest kontekstist ning liiga keerukas (nt. võrreldes Susani kohviku-juhtumiga)
D. Ei, see juhtum ei sobi, sest eeldab õpilastelt majandusalaseid eelteadmisi.

Kui valisite C (või ka D), siis on olete Merrilli õppedisaini raamistikust õigesti aru saanud. Mis võiks aga siis selle palgatabeli asemel olla raskuselt neljandaks juhtumiks, mille puhul on vaja tabelarvutuse oskusi rakendada 8.klassi õpilastele tuttavas elulises kontekstis?

Merrill soovitab juhtumite “lihtsustamiseks” kasutada vajadusel ka “taanduvat toestamist”: iga õppetüki esimeste ülesannete puhul on mõistlik antud juhtumist pool õpetaja poolt “ette ära lahendada” ja jäta õppija hooleks vaid lahenduse lõpuleviimine.

Ülesannete keerukus ->

Ül.1 -> Ül.2 -> Ül.3 -> Ül.4 -> Arvestus

<- toestus

Joonis 1. Taanduv toestamine järjest keerukamate ülesannetega Merrilli õppedisainis.

Veel üks Merrilli õppedisaini eripära on soovitus “taaskasutada” samu elulisi juhtumeid erinevate õppeteemade/peatükkide all. Näiteks võin ma koostada erinevaid ülesandeid klassi õpilaste spordirekordite edetabeli juhtumi kontekstis nii esimese õppeteema kohta (andmetabeli ülesehitus ja põhimõisted) kui ka kolmanda õppeteema kohta (andmetabeli kujundamine).

Õppesisu ühikud DigiÕppeVaramusEdit

Meie projektis loodav digiõppevara valmib gümnaasiumi riiklikus õppekavas määratletud 35-tunniste ainekursuste õppesisu katvate DIGIKOGUMIKE kujul E-koolikott.ee platvormil, mis koosnevad kolme tüüpi “tükkidest”:

  1. Drupal platvormil (htk.tlu.ee/oppevara) loodud sisukimpudest (peatükkidest), mis on poogitud (vistutatud, i.k. embedded) digikogumiku lehe sisse
  2. Kolmandate teenuste abil loodud interaktiivsetest ülesannetest, mis on poogitud (vistutatud, i.k. embedded) digikogumiku lehe sisse – nt. videod Youtube keskkonnas
  3. E-koolikoti enda vahenditega lisatud vahetekstidest ja linkidest väljaspool Ekoolikotti/Drupalit asuvate digimaterjalide (nt. ajakirja-artiklid, raadio/telesaated)juurde.

Drupal platvormil (htk.tlu.ee/oppevara) on iga 35-tunnise ainekursuse jaoks gümnaasiumi riiklikus õppekavas (GRÕK) juba loodud tühi veebileht, mille peale hakkab autor lisama H5P mallidel põhinevaid õpiobjekte. H5P õpiobjekti tüüpe on üle 30, nendega saate tutvuda H5P kodulehel (h5p.org), klõpsates “Examples and demos”. Julgustan kõiki autoreid katsetama erinevaid ülesande- ja esitluse tüüpe H5P menüüst. Vajadusel loome ise uusi tüüe juurde (nt. matemaatiliste valemite esitlusmall, Geogebra graafikute ülesanded jms).

PõhimõistedEdit

Digiõppevaramu ülamenüüs on neli ainevaldkonda GRÕKist: matemaatika, loodusained, sotsiaalained ja kunstiained. Iga ainevaldkonna all on sellesse kuuluvad õppeained, mis omakorda jagunevad ainekursusteks või (mõne õppeaine puhul juba ka teemadeks). Teemade loend on koostatud riikliku ainekava põhjal ja seda me muuta ei tahaks, samas võite luua omal vabal valikul alamteemasid ja saata need Digiõppevaramu portaali haldajale Sander Aidole (sander.aido@tlu.ee). Tema siis lisab need portaali struktuuri. Iga ainekursuse õppevara jaguneb portaalis peatükkideks, mis tekivad ainekursuse lehe vasakmenüüsse. Autorid ise otsustavad, mitmeks peatükiks oleks mõistlik kursus jaotada. Üks peatükk on esitatud ühe pika veebilehena – see venib liiga pikaks kui peatükkide arv jääb väikeseks.

Autorid lisavad igasse peatükki (e. sisukimpu) didaktiliselt mõistlikus järjestuses nelja eri liiki sisuobjekte, mis on koostatud H5P õpiobjekti-mallide abil:

  1. Definitsioone, mõistete selgitusi, fakte – peamiselt teksti kujul (TELL)
  2. Näiteid ja illustratsioone konkreetsete juhtumite kohta (SHOW)
  3. Interaktiivseid harjutusi (ASK)
  4. Väljaspool digikogumikku (nt. füüsilises keskkonnas) lahendamiseks mõeldud ülesandeid (DO)

H5P harjutuste malle on hetkel üle 30 (vt. H5P.org > Examples & Downloads), aga kindlasti on meie projekti tehnilisel tiimil neid plaanis juurde luua (nt. matemaatika valemite kuvamiseks, funktsiooni graafikute kohta interkatiivsete ülesannete koostamiseks või noodikirja-ülesannete jaoks muusikas).

Ekraanivideo H5P malli abil harjutuse koostamisest: http://youtu.be/fyE2O343MN4

Lisaks Drupali-portaalis koostatud sisukimpudele peaks iga ainekursuse digikogumiku kohta valmima veel ka:

  1. Veebipõhine test/kontrolltöö selle kursuse kohta e-testikeskkonnas TAO
  2. Metoodiline juhis õpetajale
  3. Inglis- ja venekeelne lühikokkuvõte digikogumikust
  4. Üks näidis-tunnikava selle õppematerjali rakendamiseks LePlannet.net keskkonnas

Peatükid ja teemalehedEdit

Sain täna selgust peatükkide liigendamise kohta. Selgub, et peatükid on meile Digiõppevaramus juba ette antud (vt all) ja neid me muuta ei saa. Peatükid jagunevad omakorda teemalehtedeks. Iga teemaleht vastab ühele alamteemale konkreetse gümnaasiumi valikkursuse juures (vt manus). Seega ei ole peatükkide nimetuste ega struktuuri osas suuri vabadusi (va IV kursus). Sisude koostamise osas on juba vabamad käed. Viin jõudu mööda muudatused G-drive´i sisutootmiskava dokumenti sisse. Palun teil G-drive´is märkida siit edasi alamteemad ja nende jagunemine faasidesse.

Uusaegse helikeele kujunemine:

  • Muusikaline eneseväljendus: laulmine, pillimäng, omalooming
  • Muusika kuulamine ja muusikalugu
  • Keskaeg
  • Renessanss
  • Barokk
  • Klassitsism

Rahvuslikkus muusikas:

  • Muusikaline eneseväljendus: laulmine, pillimäng, omalooming
  • Muusika kuulamine ja muusikalugu
  • Romantism
  • Pärimusmuusika
  • Eesti professionaalse muusikakultuuri kujunemine

20. ja 21. sajandi muusika:

  • Muusikaline eneseväljendus: laulmine, pillimäng, omalooming
  • Muusika kuulamine ja muusikalugu
  • Impressionism, ekspressionism, neoklassitsism
  • Eesti muusika pärast II MS
  • Džässmuusika
  • Pop- ja rokkmuusika

Interaktiivsed sisutüübid (H5P)Edit

Digiõppevara portaalis (htk.tlu.ee/oppevara) saab hetkel luua üle 30 erinevat tüüpi interaktiivseid õpiobjekte:

1. Column: veerg, mille sisse lisatakse teisi H5P sisutüüpe(nt. mitmikvastusega küsimusi, videoid jne). Column-tüüpi objekti muud sisu (nt. lihtsalt teksti) lisada ei saagi. Näide: https://h5p.org/column
2. Fill in the Blanks: lünktekst. Lisa soovi korral pilt, kopeeri või tipi sisse tekst, märgenda selles tekstis lünkadesse jäävad sõnad tärnidega (nt. “Täisnurkset nelinurka nimetatakse *ristkülikuks*”). Näide: https://h5p.org/fill-in-the-blanks
3. Multiple Choice: mitmikvalikuga küsimus, üks õige vastusevariant mitmest. Küsimuse juurde võib lisada ka pildi, aga vastus on vaid teksti kujul. Näide: https://h5p.org/multichoice
4. Accordion: akordion. Pealkirjadega lõikudeks liigendatud tekst, milles lugejale näidatakse korraga vaid ühte lõiku (mille pealkirjal ta klõpsas). Pilte lisada ei saa, üksnes pealkirjad, tekst ja veebiviited. Näide: https://h5p.org/accordion
5. Course Presentation: Powerpointi-laadne slaidiesitlus, mis sisaldab nii pilte, teksti kui ka teisi H5P sisutüüpe (nt. video). Näide: https://h5p.org/presentation
6. True/False Question: õige-vale vastusega küsimus, võib sisaldada ka pilti. Näide: https://h5p.org/true-false
7. Appear.in: Lisab AppearIN-teenusega seotud videosuhtluse akna õppematerjali sisse. Töötab üksnes Chrome ja Firefox brauseriga. Näide: https://h5p.org/appear.in
8. Arithmetic Quiz: genereerib automaatselt 10 peastrehkenduse ülesannet. Sedalaadi automaatseid ülesannete generaatoreid on meil plaanis matemaatika-füüsika-keemia jaoks ise juurde teha – teie ettepanekud on teretulnud. Näide: https://h5p.org/arithmetic-quiz
9. Audio: lae üles audiofail.
10. Audio Recorder: salvesta oma kõne otse brauseriaknas (töötab vaid Chrome brauseriga). Näide: https://h5p.org/audio-recorder
11. Chart: joonistab tulp- või sektordiagrammi. Näide: https://h5p.org/chart
12. Collage: koostab mitmest fotost/pildist kollaaži. Näide: https://h5p.org/collage
13. Dialog Cards: kahepoolsed sõnavara- või dialoogikaardid, võivad sisaldada ka pilte ja audiot (kasulik keeleõppeks). Näide: https://h5p.org/dialog-cards
14. Documentation Tool: vorm struktureeritud dokumendi koostamiseks (küsib õpilaselt sisendit igal etapil). Näide: https://h5p.org/documentation-tool
15. Drag and Drop: lohistamisülesanne, õigesse kohta pildil saab lohistada nii pilte kui sõnu. Näide: https://h5p.org/drag-and-drop
16. Drag the Words: tekstipõhine lohistamisülesanne, lohista hõljuvad sõnad õigesse lünka tekstis. Näide: https://h5p.org/drag-the-words
17. Find Multiple Hotspots: klõpsa pildil või kaardil õigel kohal (neid kohti võib olla mitu). Näide: leia pildilt kõik köögiviljad https://h5p.org/find-multiple-hotspots
18. Find the Hotspot: klõpsa pildil või kaardil õigel kohal (vaid üks õige variant). Näide: https://h5p.org/image-hotspot-question
19. Guess the Answer: nuputa, mis on pildil – õiget vastust näed kui klõpsad nupul “õige vastus”. Näide: https://h5p.org/guess-the-answer
20. Iframe Embedder: võimaldab vistutada/pookida (embed) välist sisu, nt. Youtube videosid või PHET simulatsioone. Näide: https://h5p.org/iframe-embedder
21. Image Hotspots: lisab pildide/kaardile ikooni, millel klõpsates avaneb video, testiküsimus või tekst. Näide: https://h5p.org/image-hotspots
22. Image Juxtaposition: võrdleb kahte pilti/kaarti (nt. enne ja pärast üleujutust või operatsiooni). Näide: https://h5p.org/image-juxtaposition
23. Interactive Video: interaktiivne video, lisa videosse hüpikaknaid teksti või küsimustega. Näide: https://h5p.org/interactive-video
24. Mark the Words: klõpsa tekstis õigetel sõnadel (pilti lisada ei saa, vaid tekstipõhine ülesanne). Näide: https://h5p.org/mark-the-words
25. Personality Quiz: tüübitest, nt. “kui oleksid puu, siis millist liiki neist?”. Näide: https://h5p.org/personality-quiz
26. Quiz (Question Set): enesekontrolli-test, mis koosneb mitmest küsimusest. Küsimusetüüpe on mitu: üks mitmest, mitu mitmest, lünktekst, lohista/klõpsa sõna, lohista pilt õigesse kohta jne. Näide: https://h5p.org/question-set
27. Single Choice Set: enesekontrolli-test, mis sisaldab vaid mitmikvastusega (üks mitmest) tüüpi ülesandeid. Näide: https://h5p.org/single-choice-set
28. Speak the Words: ütle oma vastus audiona (töötab vaid Chrome brauseris ja inglise keele baasil). Näide: https://h5p.org/speak-the-words
29. Summary: kontrollküsimused (vali õige variant, õige puhul esitatakse kohe uus küsimus). Näide: https://h5p.org/summary
30. Timeline: aegtelg, mis sisaldab pilte ja tekste. Näide: https://h5p.org/timeline
31. Twitter User feed: Twitteri sõnumitevoog (võimalus filtreerida sõnumeid teema või autori järgi). Näide: https://h5p.org/twitter-user-feed

Projekti ajakavaEdit

aprill 2017: hankeleping HTM-ga, sisutootmis- ja kvaliteedijuhised, koostatakse näidiskomplektid (õppevideo näidispeatüki koostamisest ja näidispeatükk)


mai 2017: sisutootmiskava koostamine, platvormide arendus, juhised, töölevõtulepingud

Sammud:

1) koostada teemade kohta sisukord (5-20 ptk kursuse kohta, max 30, mitte rohkem) Peatükkide sisukorra koostamisel tuleb lähtuda õppekavast (manus), siis on kooliõpetajatest kasutajatel asi tuttav ja pilt selge.

2) otsustada, milliste peatükkidega juunis pihta hakata, millistega jätkata septembris ja millised osad jätta kõige viimaseks, st jagada peatükid faasidesse (vt G-drive)

3) leppida üksteise pädevusi silmas pidades kokku, kes millise peatüki/osa ette võtab ning otsustada omavahel ekspert (eksperdid), kes koostatud peatükkidele kvaliteedikontrolli teostab

Peatükkide sisutootmise raskuskese on kolmel esimesel etapil ehk kalendriaasta lõpuni. Positiivne programm näeb ette, et 25. aug on valmis 50% ja 31. dets suurem osa tööst. Palun teil siiski märkida ajakava üles nii nagu te arvate, et teha jõuate. IV etapi olen nimetanud puhvriks, mis on mõeldud viimaste peatükkide koostamiseks/esitamiseks.

Muusika valdkonnal on abiks Hanna Renteri isiklik teemaleht (manus), mida saate kasutada nt peatükkide koostamisel. Aitäh jagamast!

Sisutootmiskava dokumenti G-drive´is saate endale mugavamaks muuta, täiendada, nt tuleb faaside all veerge juurde kasvatada, saate ka värvilahenduse maha võtta kui tundub liig.

Sisutootmiskava dokumendi koostamise tähtaeg: 12.mai

Sisutootmiskava link: https://docs.google.com/document/d/1_CwiBGbxK2x8r-isNp3xcGKFEvlAF2l1uSkXmR5oWvM/edit?usp=sharing_eip&ts=590e4389

juuni 2017: autorite koolitus, sisutootmise stardipauk


juuli-august 2017: I faasi sisu valmis (25 aug), kvaliteedikontroll, lootskoolide koolitus, II faasi autorite koolitus, töölevõtulepingud


september-oktoober 2017: II faasi sisutootmine (25 okt), kvaliteedikontroll, III faasi autorite koolitus, töölevõtulepingud, lootsimine


november-detsember 2017: III faasi sisutootmine (31 dets), kvaliteedikontroll, IV faasi autorite koolitus, töölevõtulepingud, lootsimine


jaanuar-märts 2018: IV faasi sisutootmine (viimased peatükid), kvaliteedikontroll, algab töö valminud peatükkide kohandamiseks erivajaduste ja kutseõppeharidusega, töölevõtulepingud


aprill-mai 2018: piloteerimine, uuring, parandusettepanekud

Korduma kippuvad küsimusedEdit

Kas on ette antud konkreetne mahuühik mitmeks peatükiks üks 35-tunnine kursus jaguneb?

Iga teema kohta üks peatükk, kokku 5-20 peatükki. Arutasin seda küsimust ja 75 peatükki kursuse kohta on selgelt liiga palju. Piirmääraks on märgitud 20, võib ka kuni 30. Peatükid võivad olla pikemad, üldistavad ja lähtuvad õppekavas ette antud teemadest (peab olema tavakooli õpetajale arusaadav ja rakenduslik).


Kas (peatüki) failisuurusele kehtib mahupiirang?

Ei, peatükkidele mahupiirangut kehtestatud ei ole. Küll on suusõnaliselt märgitud, et igasugune illustratiivne materjal (foto, joonis, video) peab olema võimalikult kõrge kvaliteediga. Nii mõnedki seadmed vähendavad ise pildikvaliteeti kui napib ressursse, et seda esitada.


Kas harjutused/ülesanded tõlgitakse vene keelde?

Ei, paraku mitte. Peatükid on ainult eestikeelsed. Teema kokkuvõtted tõlgitakse vene ja inglise keelde. Videomaterjalil peavad olema subtiitrid vene ja inglise keeles. Koolituse võib vene õppekeelega koolides läbi viia vene keeles.


Mis värk selle lootsimisega on?

See on täiesti eraldi teemablokk, millega projektijuhte alles hakatakse kurssi viima, mistõttu ei saa ma hetkel ammendavalt vastata. Lootskoolid on kaasatud õppevara arendusse ja uuringutesse (sept-dets). Eesmärk on luua uuenduslikku materjali, mis võib olla esitatud mängu, uuringu, raamatu vms formaadis. Ühesõnaga ei pea tegu olema üldse peatüki koostamisega (aga võib, nt projektiülesannete osad). Õpilaste kaastöö võib olla ka lisamaterjal, mis hiljem e-koolikotti liidetakse. Muretsemiseks ei ole põhjust. Tundub, et saame siin üsna vabalt otsustada, mida ja kuidas, aga sellest edaspidi. Kunstide valdkonna lootskoolideks on Tallinna Tööstushariduskeskus (Heie Treier) ja Pärnu Koidula Gümnaasium (Indrek Palu).


Kõigil Wikimedia platvormidel (Vikipeedia, Vikiaõpikud, Wikia) avaldatud materjal käib automaatselt Creative Commonsi litsentsi "Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel" alla, vt täpsemalt https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Text_of_Creative_Commons_Attribution-ShareAlike_3.0_Unported_License See tähendab, et sama litsentsi all on ka lehel https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus avaldatud materjal. Millise litsentsi all publitseeritakse materjal Digiõppevaramu projekti raames?

hankedokumendid 3.5, e) Kõik digikogumikud, nendes sisalduvad sisukimbud ja õppematerjalid avaldatakse Creative Commons 4.0 CC-BY litsentsi alusel, võimaldamaks selle taaskasutust ning edasiarendust erinevate osapoolte poolt.


Mida teha autoriõiguse alla kuuluva taustmaterjaliga?

Saame oma töös kasutada ainult CC-BY litsentsiga materjale. Muus osas on meil illustraator ja fotograaf, kes saavad teie soovidele vastavalt teha jooniseid ja fotosid (mida ei ole võimalik nt CC-BY litsentsiga leida). Võite kasutada ka isiklikke foto-, video- ja helinäiteid, kuid tuleb arvestada, et need on hiljem kõikidele vabalt kättesaadavad ja kasutatavad.

Lisaks on meil kohustus teha mõned kõrgdünaamilises ulatuses õppevideod, (HDR) 3840x2160 lahutusel 60 täisrea kaadrit sekundis (selleks on meil BFM-is võimalused olemas). Videode arv valdkonna peale sõltub videode pikkusest, tingimustest (stuudios, muuseumis, õues) jms (kuid see ei ületanud minu meelest 8-10 tk ainevaldkonna peale kokku). Kirjutan, et saaksite juba varakult mõelda, milliste materjaliosade juures võiks seda lahendust rakendada.


Kes tegeleb kvaliteedikontrolliga?

Kvaliteedikontrolli alla tuleb märkida ekspert, kes ei ole osalenud kontrollitava peatüki koostamises.

Mitmekesi koostades tagasisidestate ja kontrollite üksteise tööd, kuid kvaliteedikontrolli all mõeldakse siiski eraldi eksperti, kelle ülesanne on hinnata loodava õppevara mustandite sisu, valiidsust, õppekavale vastavust, eakohasust, didaktilist läbimõeldust, lõimingu toetamist ja üldist kvaliteeti n-ö kõrvaltpilguga.

Praegu on vaja välja selgitada, millises mahus ja millistes faasides saab keegi kvaliteedikontrolli teostada. Hanna on öelnud, et ei osale peatükkide koostamisel, kuid saab üle vaadata juba valminud peatükid. Ka Tiina on lubanud mõelda võimalusele osaleda autori ja/või ekspertõpetajana (kvaliteedikontroll).


Millised on nõuded peatükkide pealkirjadele?

Peatükkide pealkirjad situtootmiskavas peavad olema hõlpsasti seostatavad õppekavas välja toodud teemadega (vt manus). Sisude osas on rohkem vabad käed.


Millga tegeleb konsultant?

See on inimene või inimesed, kes sisude koostamisel ei osale, kuid on alati olemas, kui autoritel tekib sisulisi küsimusi. Võib ka nt planeerida, et esimeses faasis autor, teises ja kolmandas konsultant. On oluline, et iga faas on konsultandiga kaetud.


Millega tegeleb metoodik?

Metoodik nõustab meeskonda digiõppevara sisuliste ja metoodiliste aspektide osas, ta koostab ka õpetaja juhendmaterjali. Lisaks kavandab ja juhib metoodik digiõppevara piloteerimist, analüüsib piloteerimisel kogutud andmeid ja annab nende põhjal soovitusi õppevara parendamiseks.


HTM küsimusedEdit

Töö käigus on ministeeriumil tekkinud küsimusi, mis vajavad ühist arutelu, et selgitada ja täpsustada, millised on erinevate osapoolte ootused õppevarale, kuidas tõlgendada selle terviklikkust ja uuenduslikkust.

1. Materjali uuenduslikkus sisu mõttes.

1.1 Mil viisil on igas valdkonnas tagatud, et tegu oleks päriselt õppekava järgiva materjaliga, st materjaliga, mis orgaaniliselt ja terviklikult lähtub õppekava üldosast samavõrd (hariduse alusväärtused, õpikäsitus, üldpädevused, läbivad teemad) kui ainekavast? Siin ei ole vaja juuksekarva lõhki ajada selles mõttes, et näpuga rida ajades kuidagi kõik teemad ja pädevused igas peatükis vm jaotises esindada, vaid oluline on materjal kui tervik (nt läbivatele teemadele ja üldpädevustele saab läheneda ka laiemate nn 21. saj oskusi ja hoiakuid peegeldavate märksõnade kaudu – kriitiline mõtlemine, inimõigused ja demokraatia, koostöö, probleemilahendusoskus, loovus jm).

Kõik õppevara autorid ja nende tegevust koordineerivad ekspertõpetajad läbisid sissejuhatava koolituse juuni keskel, selle koolituse raames käsitleti ka küsimuses mainitud teemasid (õppevara vastavus õppekava alusväärtustele, muutnud õpikäsitusele, üldpädevuste ja läbivate teemade käsitlemine, kriitilise mõtlemise arendamine, koostöö, probleemilahendusoskus). Peamiselt loodame nende teemade käsitlemisel aga projekti kaasatud, oma valdkonnas vägagi pädevate õpetajate kompetentsusele, loovusele, pedagoogilisele meisterlikkusele ja varasemale kogemusele digiõppevara koostamisel. Õppevara koostajate töö aluseks on lähteülesanne, mis on määratletud HTM poolt koostatud hankedokumentatsioonis ja TLÜ poolt esitatud hankepakkumuses.

Me ei pea mõistlikuks anda projekti algfaasis välja kõigi ainevaldkondade jaoks ühesugused mõõdetavad kriteeriumid või protseduurid hariduse alusväärtuste, üldpädevuste, 21.saj. oskuste jms käsitlemiseks õppevara loomisel. Kui HTM-il on ideid, kuidas tulemuslikumalt suunata õppevara autoreid nende põhimõtete realiseerimise suunas, siis rakendame neid meelsasti. Loodame HTM nägemusest selles osas konkreetsema pildi saada esimesel “suure ringi kohtumisel”, mis loodetavasti saab teoks juba juulikuus.

1.2 Mil viisil on tagatud ainevaldkonna terviklikkus, ainete lõiming nii valdkonna sees kui teiste valdkondadega?

Ainevaldkonna tervikliku käsitluse ja nii valdkonnasisese kui -vahelise lõimingu eest vastutavad õppevara tootmist koordineerivad ekspertõpetajad, kelle näol on tegemist Eesti tippudega (kõigis ainevaldkondades). Kõigile autoritele edastatud (ja koolitusel käsitletud) digiõppevara koostamise lähetülesandes on olulisimaks kvaliteedikriteeriumiks loodava digiõppevara vastavus riiklikule õppekavale - mitte üksnes ainekavas toodud õppesisule ja õpitulemustele, vaid ka õppekava üldosale (s.h. valdkondlikkuse printsiibile ja lõiminguvajadusele). Ekspertõpetajad vaatavad autorite poolt esitatud digiõppevara üle iga verstaposti järel (25.august, 25.oktoober, 5.jaanuar, 15.märts) ja hindavad loodud õppevara vastavust õppekavale, s.h. ainevaldkonna terviklikkuse, ainete lõimingu jm nõuetele.

1.3 Tagasiside- ja hindamismehhanismid peaksid lähtuma samadest põhimõtetest, st ei tohiks kindlasti piirduda faktiteadmisi kontrollivate automaattestidega (ka neil on oma osa, aga mitte peamine). Kuidas on need kirjeldatud tervikust lähtuvalt kavandatud? Need on väga olulised küsimused, sest just ses plaanis õppematerjali kvaliteedi- ja arenguhüpe on selle hanke eesmärk. On väga tähtis teada algusest peale, mil viisil on tagatud, et valmistatav materjal ei ole tehniliselt pisut vingem digiõpikute komplekt, mis oma põhiolemuselt on siiski rohkem ainekavapõhine infokogum kui muutuvat õpikäsitust toetav seostatud valdkondlikkuse põhimõttest lähtuv tervikmaterjal. Sotsiaal- ja kunstivaldkonnas jäid pakkumusi lugedes need küsimused eriti õhku.

Loomulikult on meie projektimeeskond endale teadvustanud, et automaat-testidega ei olegi võimalik kontrollida kõiki õpitulemusi. Näiteks ajaloos ja ühiskonnaõpetuses on koostatud ehindamise kontseptsioon, mis sisaldab ka näidisülesandeid ja tungivat nõuet kontrollida ka kõrgemaid mõtlemistasandeid, see juhend on õppevara autoritele jagatud. Meie pakkumuse kontseptsiooni lähtekohaks on didaktiliselt ja tehnoloogiliselt uudse interaktiivse digiõppevara loomine, mis võimaldaks diferentseerida õppimist-õpetamist. Võrreldes traditsiooniliste õpikutega (ja olemasolevate digiõpikutega) pöörame meie loodavas digiõppevaras vähem tähelepanu abstraktsel tasandil fakte, mõisteid, protseduure ja reegleid selgitavatele tekstidele. Selle asemel pakume peamiselt illustreerivaid elulisi näiteid õppekavas määratletud teadmiste-oskuste (s.h. üldpädevuste) rakendustest elulistes kontekstides. Suur osa meie loodavast õppevarast teostatakse interaktiivsete ülesannete kujul, mis võimaldavad õppijal saada kohest tagasisidet oma tõlgenduse, vastuse või probleemilahenduse kohta - tegemist pole mitte elektroonse testiga, mille tulemus antakse teada ka õpetajale, vaid kujundava hindamisega, mille puhul õppijale selgitatakse lahenduse või tehtud vigade olemust. Teine mahukam kategooria loodavaid ülesandeid on koostatud lahendamiseks uurusliku, probleemipõhise, mängulise vms formaadis kas klassis, õuesõppe või õppekäigu kontekstis, laboris või kodus. Viimatimainitud ülesannete puhul lisatakse õpetaja juhendmaterjali juhised saavutatud tulemuste enese-, paaris- ja rühmahindamiseks, aga ka õpetajapoolseks kujundavaks tagasisideks.

2. Samadest mõtetest ja eesmärkidest lähtuvalt, oleks hea näha visandit sellest, milline saab olema õpetaja juhendmaterjal. MÕK-i ja õppekava üldosa rakendamisel aineõppes on just õppeprotsessi läbi viimine oluline. Õpetaja juhendmaterjal ongi eraldi väljund selle jaoks. Õpetajad on vajadust selle järele ka pidevalt väljendanud. See materjal on seetõttu väga kriitiline ja kauaoodatud komponent õppematerjali juures. Nende ootuste osas on hankedokument hea kirjeldus. Milliseid mudeleid ja kontseptsioone ja definitsioone või nende kombinatsioone te seal kirjeldatu saavutamiseks kasutada võtate, on teie otsustada.

Õpetaja juhendmaterjal koostatakse veebipõhiselt iga 35-tunnise ainekursuse kohta ja eraldi ka iga ainetevahelise õpiprojekti kohta. Õpetaja juhendmaterjal sisaldab näiteid erinevatest innovaatilisest didaktilistest stsenaariumidest loodud digiõppevara kasutamiseks (s.h. muutmiseks ja täiendamiseks õpetaja enese poolt). Näidis-stsenaariumid luuakse LePlanner.net platvormil. Iga stsenaariumi juurde kuulub digiõppevara komplekt, mis on seotud kavandatud õpitegevustega ja õppekava õpitulemustega (s.h. üldpädevustega). Õpetaja juhendmaterjal sisaldab ka õpilugusid (s.h. videointervjuud õpetajate-õpilastega ja tunnivideod), mis luuakse antud digiõppevara kogumiku piloteerimise käigus reaalses koolikontekstis. Näitena võiks tuua sotsiaalainete valdkonna õppevara koostajatele jagatud soovitusliku eeskuju õpetaja juhendmaterjali kohta: http://tunneomaajalugu.ee/category/lahiajalugu/

3. Selle juures on kindlasti väga oluline koostöö HIK-ga. Mil viisil toimub kogu protsessi vältel koostöö ja HIK-i kui TLÜ MÕK-alase kompetentsikeskusega, et nende teadmus materjalis kajastuks? Kas plaanis on ka HIK-i mingis etapis kaasata?

HIKi rolli projekti õppevara loomise faasis ei ole me seni suutnud veel määratleda, aga HIKi roll suureneb kindlasti sügisest kui saame HIKi abi kasutada projekti väliskommunikatsioonis ja pilootkoolide leidmisel, edaspidi kindlasti ka piloteerimisega kaasneva uuringu läbiviimisel. Kuna hetkel on HIK suvepuhkusel, siis lükkub HIKiga koostöö kavandamine sügisesse. Samas on meie projekti kaasatud mitmed TLÜ ainedidaktika õppejõud, kes kuuluvad ka HIKi didaktikalaborite meeskondadesse (Mare Oja, Jüri Kurvits, Katrin Soikka).

4. Erinevate valdkondade töögruppide kontaktisikud ja suhtlus. Peaksime kokku leppima, kes valdkonnagruppidest (ilmselt juhid) pildis on pidevalt, et info liiguks sujuvalt ja „telefonis“ asju kaduma läheks. Samuti peaksime kokku leppima esimese kohtumise suuremas ringis. Kuidas tunned, kas valdkonnajuhid on ootuste osas samal lainel, arusaamas? Kuidas tagad, et nad oleks? Kas saame siin kuidagi kasulikud olla (nt selle kirja lisaselgituste ja küsimustega sisu osas võib vabalt edastada ja vaadata, kas see tekitab küsimusi, et need siis vajadusel kohtumisel pilti võtta)?

Projekti üldinfo ja ülesannete haldamiseks kasutame Trello keskkonda, dokumentatsioon (s.h. juhised, nõuded, kavad, koosolekute protokollid jms) paikneb Google Drive kaustades, mis on jagatud kõigi asjassepuutuvate isikutega. Lisaks soovitasime igal ainevaldkonna juhil luua Facebooki grupp horisontaalseks infovahetuseks autorite vahel. Lähipäevil on plaanis avada ka projekti koduleht, kus leidub nii üldteavet projekti kohta kui operatiivseid uudiseid projekti kulgemise kohta.

Gerhard Locki küsimused ja kommentaarid HTM küsimustele 17.8.2017Edit

Minu põhiküsimused HTMile on järgmised (omamoodi kokkuvõtte mu kommentaaridest):

1. Milles seisneb HTMi meelest uuenduslikus materjali sisus, kui peame rangelt järgima olemasolevat õppekava nö päriselt?

2. Kuidas selles kontekstis mõista "orgaanilisust" ja "terviklikust" (üldosa + ainekava spetsiifka - vt ka järgmist küsimust)?

3. Milles seisneb HTMi silmis ainevaldkonna terviklikus (materjal kui tervik)?

Lisatud laiemad märksõnad vajavad täpsustamist: osaliselt on need üsna laiad (kriitiline mõtlemine, koostöö), osalt spetsiifilised (inimõigused ja demokraatia, probleemilahendusoskus), osalt muusikas iseennesest mõistetavad, kuid seni lahti kirjutamata (loovus - DÕVis tegelemegi sellega ja lõimime neid ajaloo teemadega).

Kas neid märksõnu on veel? Kas on mingit metoodikat/süstemaatikat selle taga, mida aluseks võtta saaks?

Meie eesmärk on täiendada olemasolevat ÕK materjali rakendamaks DÕVi raames pakutavaid/arendatavaid digivõimalusi ja praktilisi ülesandeid väljaspool internetikeskkonda, terviklikkust on juba per definitsioonem ja ajaliselt praktiliselt võimatu saavutada...

Terviklikust võiks minu hinnangul saavutada pms seoste leidmise, mõistmise ja loomise tasandil (kõrgemad mõtlemisoskused):

- pakkuma kõige vajalikumat baasinfot selleks, et toetada õpilaste arusaamu muusika loomise baasprintsiipidest (teadmised, oskused) ning luua seoseid nende printsiipide ajalooliste (ja ajaväliste süstemaatilisi) kujunemise peamiste joontega (valikulised näited)
- seoseid saab luua ka praktliselt ja mänguliselt, teatud piirini isegi avastuslikul teel, selleks rakendada siis DÕVi digivõimalusi + praktilisi ja loovaid ülesandeid (väljaspoolt veebi)
- uuemad muusikaajaloolised didaktikad lähtuvad ka õpilase isiklikust kogemusest, seotusest konkreetse teemaga, nt seoste/võrdluste tasandil kaasaja vs mineviku nähtused/sündmused (kuidas kõnetada õpilast isiklikult ja emotsionaalselt)...

Terviklikus tähendab muusika valdkonnas:

Muusikateoreetilised baasteadmised/oskused ja kompositsiooniline (loov) esmakogemus viib õpilased ajalooliste printsiipide ja arengute mõistmise tasandile. Seni olid muusikaajaloolised faktiteadmised prevaleerivad. DÕVis lisame muusikateoreetilised baasteadmised juurde ja lõimime neid ajaloo nähtustega (sh läbi kaasaja vs mineviku nähtuste/printsiipide võrdluse jms).

4. Millised kujutab HTM ette samadest põhimõtetest lähtuvad tagasiside- ja hindamismehhanismid? Kas on eeskujud või süstemaatikat kuskilt võtta?

Minu silmis on need kõik valdkonnaspetsiifilised. Loovainetel on tagasisidestamine ja hindamine omaette keeruline, läbivaieldud ja mitmetasandiline teema. Ilmselt peabki HTM silmas rakendada loovamaid meetodeid, mis on kunstis ja muusikas tegelikult loomulik osa, kuid mille hindamine (ka väljundipõhine hindamine) kipub sageli endiselt minema nö vana rada pidi - erinevatel põhjustel (vt lisatud kommentaarid).

5. Kas, millal ja mis struktuuriga tuleb uus õppekava?

Muud publitseerimisplatvormidEdit

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki