P 16.10.2011 Pärnu Uue Kunsti Muuseum kell 14.00
KAVA
Max Bruch (1838-1920)
- Rootsi tantsud (Schwedische Tänze), op.63, 1892
- Nr.1, 6, 14, 15
Tor Aulin (1866-1914)
- Neli akvarelli (Fyra Aquareller), op. 15
- Idüll (Idylle)
- Humoresk
- Hällilaul (Berceuse)
- Polska
Lars-Erik Larsson (1908-1986)
- Romanss, op.19
Arvo Pärt (1935)
- Peegel peeglis (1978)
Tor Aulin (1866-1914)
- Gotlandi tantsud (Gottländska danser), op.23
- Nr.1 Maestoso
Jean Sibelius (1865-1957)
- Rondino, op.81 nr.2
- Leena Laas, viiul
- Marju Riisikamp, klaver
Kontserdi kava on koostatud läbi skandinaavia muusika prisma. Muusikaajaloo suurmeeste Wolfgang Amadeus Mozarti ja Max Bruchi kõrval tulevad ettekandele rootsi ja eesti heliloojate muusikalukku jäänud kompositsioonid. Unistuslikult kaunis on 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi muusika fluidum viiuli ja klaveri koosluses. Rootsi heliloojad Lars-Erik Larssoni ja Tor Aulini nimed figureerivad harva Eesti interpreetide kontserdikavades, kuid vääriksid oma põhjamaiselt karge helikeele ilu poolest erilist tähelepanu. Artur Lemba “Armastuse poeem” on üks tuntuim teos meie viiuldajate repertuaaris, aga kuidas võiks see kõlada rootslanna sõrmede all? Ja vastupidi, kuidas tõlgendab eesti pianist Aulini kauneid muusikalisi akvarelle ja temperamentseid gotlandi tantse? Kokkupuutepunkte Rootsi ja Eesti kultuuri vahel võibsellest programmist leida hulgaliselt. Antud kontserdi kava on üles ehitatud kontrasti printsiibil, kus suurima kõlavahelduse pakuvad Mozarti Sonaat G-duur ja Arvo Pärdi “Peegel peeglis”.
Max Bruch on saksa helilooja, kes sai kuulsaks eelkõige koorikompositsioonidega. Instrumentaalmuusikast on saavutanud kuulsuse tema 1868. aastal loodud 1. Viiulikontsert g-moll op.26. Bruch on kirjutanud palju töötlusi teiste maade rahvamuusikale, nagu tsüklid Schottische Lieder, Hebräische Gesänge, Adagio nach keltischen Melodien op.56. Schwedische Tänze op.63 sünniaasta on 1892.
Wolfgang Amadeus Mozarti Sonaat G-Dur Op.1, KV 301, nn kuurvürsti-sonaat, on pühendatud Maria Elisabeth von der Pfalz´le. Mozart komponeeris selle 1778. aasta alguses Mannheimis.
Artur Lemba on armastatud eesti pianist ja komponist. Lõpetas 1908. aastal Peterburi Konservatooriumi, tegutses pianisti ja klaveripedagoogina Venemaal, Soomes ja Eestis. Ta on kirjutanud viis ooperit, viis klaverikontserti ja kolmekümne kooriteose ümber. Tema 1. Viiulikontsert ja Poème d´amour kuuluvad eesti armastatuimate viiuliteoste hulka. Poème d´amour pühendas Lemba oma abikaasa Sophiele. Tema helikeelt iseloomustab ühelt poolt suur emotsionaalsus, teisalt lüüriline tasakaalustatus.
Lars-Erik Larsson on rootsi helilooja. Loonud palju filmi-ja teatrimuusikat. Tema kompositsioone iseloomustab nii hilisromantism kui ka dodekafoonia tehnika. Kontserdil kõlab viiulile ja klaverile arranžeeritud Romans orkestrisüidist (Pastoralsvit Op.19).
Arvo Pärt on eesti helilooja. Tema möödunud sajandi 70-ndail loodud tintinnabuli-stiil ( tintinnabula tähistas keskajal erinevalt häälestatud kellade rida). Tema minimalistlikult redutseeritud meditatiivne, põhiliselt kolmkõlale ja heliastmikule toetuv helikeel on kaasajal leidnud palju järgijaid ning heliloojat peetakse teedrajajaks uuele muusikaesteetikale.
Tor Aulin oli viiuldaja, dirigent ja helilooja. Õppis Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias ning aastail 1884-86 Berliinis. Aulin asutas 1887. aastal esimese rootsi professionaalse keelpillikvarteti Aulin Quartett. Ta töötas dirigendina Stockholmis ja Gothenburgis. Aulin on komponeerinud hulgaliselt orkestri-ja kammermuusikat, sealhulgas kolm viiulikontserti.