FANDOM


Plakat web 72ppi

L 15.3.2014 kell 16.00 Pärnu Eliisabeti kirik

PÕHJATAEVA ALL


René Eespere (1953)

Evocatio soolokitarrile (1996)

Urmas Sisask (1960)

Nüüdisaegne sodiaak op. 81 (2002)
12. Aquarius / Veevalaja
10. Sagittarius / Ambur
8. Scorpio / Skorpion

Raimo Kangro (1949-2001)

Kolm rahvaviisi sooloflöödile op. 43 (1992)

Peeter Vähi (1955)

Mystical Uniting (1998)

René Eespere(1953)

Matbeth (2011)

Jüri Reinvere (1971)

Water Dance (1995)

Lepo Sumera (1950-2000)

Boris Björn Baggerile ja tema sõbrale (1988)
Leonora Palu (flööt)
Kristo Käo (kitarr)


Lepo Sumera (1950-2000) loomingu ilmekaim tunnus on romantilised kujundikontrastid – tema muusikas on vastamisi mäng ja kannatus, show ja draama, maskeraad ja piiritu tundesiirus. Žanrist sõltumata on paljud tema teosed üles ehitatud semantilistele provokatsioonidele, stiilimärkide ootamatule või dramaatilisele kõrvutamisele. Helilooja vastandab naiivset ja dramaatilist, tõsimeelset ja humoristlikku väljenduslaadi ka ühe teose piirides. Sumera muusikat iseloomustab ka eriline tähelepanu kõla- ja tämbrivärvide vastu.  

1970. aastate teostes kasutas Sumera vaba dodekafooniat ning kollaaživõtteid. 1980. aastatel pöördus ta tonaalse ja modaalse helikeele poole, kasutades suurvormides minimalistlikke arendusvõtteid. 1990. aastate loomingus on olulisel kohal kammermuusika ning elektroonilised ja multimeediateoseid. 

Lepo Sumera on üks säravamaid eesti sümfoniste, kuue sümfoonia autor. Uue lehekülje eesti muusikas avas ta Esimene sümfoonia, milles helilooja ühendas minimalistlikud korduvstruktuurid sümfoonilise arendusega. Sumera sümfooniate püsitunnusteks on simultaansus, kõlakihtide vaba hõljumine ja variantne arendus. Kolmandas sümfoonias süveneb harmoonia ja kõlavärvi dramaturgiline tähendus. Alates Neljandast sümfooniast kinnistub ekspressionistlik väljenduslaad. 

(EMIK)

Jüri Reinvere (1971) õppis Tallinna Muusikakeskkoolis kompositsiooni Lepo Sumera ja klaverit Virve Lippuse juhendamisel. Kompositsiooniõpingud jätkusid aastatel 1990–1992 Varssavi Chopini-nimelises Muusikaakadeemias Zbigniew Rudzinski juures. 1994–2004 õppis ta Sibeliuse Akadeemias, lõpetades viimase magistrikraadiga. Tema õpetajad Sibeliuse Akadeemias olid Erkki JokinenVeli-Matti Puumala ja Tapio Nevanlinna. Reinvere peab oma oluliseks õpetajaks ka Käbi Lareteid. Aastatel 2001–2003 tegi Reinvere Berliini Kunstide Akadeemias koostööd koreograaf Michaela Fünfhauseniga. 2005. aastast elab Reinvere Berliinis.

Reinvere on avaldanud ka publitsistikat eesti ja soome ajakirjanduses, sealhulgas aastaid Eesti ja Soome Raadios, produtseerinud ja kirjutanud dokumentaalfilme ning olnud raamatute tõlkija ja kaasautor. Sofi Oksanen on teda kirjeldanud kui "tõelist eesti päritoluga kosmopoliiti. 20. aprillil 2012 esietendus Soome Rahvusooperis tema ooper "Puhastus".

Reinvere teostest võib leida palju erinevaid stiile, sageli kasutab ta varieerimis- ning vaatepunkti pideva muutmise võtet. Tema muusikas on palju mitmekihilisi faktuure, viiteid soome-ugri rahvaste kultuurile,Madalmaade renessansi autoritele ning 16.17. sajandi inglise heliloojatele omast kontrapunktitehnikat.

Tema teos "Loodekaar" võitis alla 30-aastaste heliloojate kategoorias Rahvusvahelise Heliloojate Rostrumi 2000 Amsterdamis ja "Liivi itk" nimetati samal võistlusel 2006. aastal soovituslikuks muusikateoseks

allikas:Vikipeedia

Urmas Sisask (1960) on kirjutanud väga eriilmelist muusikat erinevates žanrites. Tema loominguline väljund ulatub vaimulikust muusikast rahvapäraste laulude ja isegi räpini ning sisaldab kooriteoseid, klaverimuusikat, kammermuusikat ja orkestriteoseid. Sisaski huvi astronoomia vastu on sama vana kui tema tegevus heliloojana – esimesed tähistaeva-teemalised teosed klaverile sündisid juba helilooja lapsepõlves tähistaevast uurides ja klaveril improviseerides (klaveritsükkel "Cassiopeia" lastele). Alates sellest ajast on astronoomia olnud Sisaski muusika põhiline allikas. Tema tähistaevaga seotud loomingut kujundab kaks erinevat meetodit. Esiteks – intuitiivne meetod, mille puhul inspiratsioon sünnib vaatluste teel saadud elamuste ja astronoomiliste teadmiste koosmõjus. Teiseks – kosmiliste objektide liikumise matemaatiline seostamine kindlate helikõrgustega, milleni Sisask jõudis 1987. aastal. Viimane põhineb tõsiasjal, et taevakehade tiirlemist ja pöörlemist saab käsitleda kindla sagedusega võnkumistena, mida on võimalik inimkõrvale kuuldavasse diapasooni (16-20000 Hz) teisendades  kuuldavaks teha. Päikesesüsteemi planeetide liikumistrajektoore analüüsides jõudis Sisask välja viieastmelise noodijärgnevuseni Cis-D-Fis-Gis-A, mis huvitaval kombel on täpne vaste Kumayoshinime all tuntud Jaapani pentatoonilisele skaalale. Selline laadistruktuur on paljude Sisaski teoste meloodiliseks ja harmooniliseks tugisambaks.

(EMIK)


René Eespere (1953) enamasti heakõlalises muusikas ühinevad puhas mängurõõm ja rituaalne paatos. Tema loomingus on kesksel kohal sõnumiga vokaalteosed ning liikumis- stiihiast kantud kontserdižanr. Helikeeles põimuvad barokk- ja rockmuusika mõjud, kuid aimatav on ka sugulus eesti rahvamuusika ja minimalistliku kordusetehnikaga. Enamasti ergastab kammerlikku kõlapilti dramaatiliselt loitsiv rütm. Eespere vara- sematele teostele on omane tonaalne või modaalne laadikäsitlus, ostinato-tehnika ja lihtsa motiivistiku variantne arendus. Hilisemas loomingus süvenevad kujundi- kontrastid ja kromaatika, suurema kaalu saavad vabatonaalsus ja lineaarne mõtlemine. Enamasti jäävad Eespere teostest kõlama eksistentsiaalsed teemad: tema muusika mõtiskleb olemise saladuse ja elu põhiväärtuste üle. „Trivium“ (1991) flöödile,viiulile ja kitarrile on helilooja esimene kammeransambli teos, enne seda oli kirjutanud kammermuusikat vaid sooloklaverile ja soolokitarrile. Siit alates on on ta kirjutanud hulgaliselt väga head kammermuusikat erinevatele kooseisudele. „Triviumi“ tellis ansambel Camerata Tallinn koosseisus Jaan Õun (flööt), Ulrika Kristian (viiul), Heiki Mätlik (kitarr). Esiettekanne toimus 3.10.1991, Tallinna Raekodajas "Eesti muusika päevadel". (EMIK)

Raimo Kangro (1949-2001) helikeel on neoklassitsistliku "põhjaga", mis jäi võrdlemisi püsivaks kogu tema loometee jooksul. Selle keskne väljendusvahend on aktiivne, muutlik, sageli sünkopeeritud rütmika. Meloodika on nurgeline, arendus variantne või improvisatsiooniliselt voolav. Aktiivset rütmipulssi täiendavad stiililaenud pop- ja rokkmuusikast, vanadest euroopa muusika- stiilidest ja eesti rahvamuusikast. Muusikasse toovad pinget polürütmia ja eredates tämbrivärvides heterofooniline orkestrifaktuur. Loomingus on kesksel kohal instrumentaalmuusika ja ooperižanr. Rikkalik loominguline fantaasia avaneb ka tema kammermuusikas ning ühe teose on ta kirjutanud ka Camerata Tallinnale, see on „Idioomid“ (1992), mille esiettekande tegi ansambel 1992 NYYD festivalil. Idioom on liik fraseologisme ja mitmed fraseologismid sobivad iseloomustama ka seda teost, nt. viskab villast, ajas pilli lõhki, tuli takkus. (EMIK)

Peeter Vähi (1955) loomingut iseloomustavad stiililine mitmekesisus ja kuulajasõbralik helikeel. Tema muusikas leidub nii meditatiivset-filosoofilist rahu kui ka motoorikat, arhailist ja kaasaegset, samuti popmuusika elemente. Sügavast huvist Oriendi traditsioonilise muusika vastu, mida Vähi on põhjalikult uurinud, ammutab ta sageli oma muusikalise materjali idast, kasutades tihti ka eksootilisi pille. Lisaks Ida ning Lääne muusikalise mõtteviisi ühendamisele on heliloojat inspireerinud ka vanamuusika. Samuti on Vähi elektroakustilise muusika tehnoloogia tundjana nii oma väiksemates teostes kui ka suurte koosseisude ja mõõtmetega kompositsioonides kasutanud elektroonikat. Vähi loomingu hulka kuulub nii sümfooniline kui ka koorimuusika, hulgaliselt kammer- ning elektroakustilist muusikat. „Mystical Uniting“ e. Müstiline ühinemine (1991)flöödile,viiulile ja kitarrile on taas ansambli Camerata Tallinn tellimus. Teosest on heliloojal mitu versiooni: kõige varasem on viiuli ja ja kitarri duole ja hiljem seadis ta teose veelkord ümber ka flöödi kitarri versiooniks. Põnevaim on triovariant,kus raskuspunkt langeb tehnilises mõttes viiulile. Teos on idalikult meditatiivne ning areneb lõpusuunas mõneti ladina muusikale omaselt temperametseks ja pööraselt tantsuliseks. (EMIK)

Flötist leonora Palu on sündinud aastal 1979 Rakveres. Ta on lõpetanud Pärnu Lastemuusikakooli, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi muusikaosakonna (juhendajad Anne Kann ja Jaan Õun) ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (dots. Raivo Peäske ja prof. Imants Sneibise juhendamisel). 2003.a. täiendas ta end Brüsseli Kuninglikus Konservatooriumis prof. Frank Hendrickx’i juures. Aastal 2008 võitis flötist 3. preemia vabariiklikul interpreetide konkursil puhkpillidele. 2002.a. võitis ta duos Tauno Aintsiga eripreemia vabaimprovisatsiooni konkursil Leipzigis. Leonora Palu tegutseb aktiivselt kammermuusikuna, kaasaegse muusika esitajana ning improvisaatorina. Koostöö erinevate interpreetidega on viinud teda konkurssidele ning festivalidele Lätti, Leetu, Soome, Rootsi, Poolasse, Austriasse, Saksamaale ja Itaaliasse. Aastatel 2001-2005 töötas Leonora Palu Rahvusooper Estonia orkestris. Hetkel töötab Pärnu Linnaorkestris, mille ees esineb regulaarselt ka solistina. Flötist on nüüdismuusikat ja eksperimentaalset muusikateatrit viljeleva Repoo Ensemble liige ning osaleb tihti eesti heliloojate teoste esmaettekannetel. Samuti tegeleb ta pedagoogi tööga õpetades flööti ja vabaimprovisatsiooni Pärnu ja Pärnu-Jaagupi Muusikakoolis.

Kitarrist Kristo Käo lõpetas Eesti Muusikaakadeemia kitarri erialal ning kaitses magistrikraadi aastal 2005. Ta on end täiendanud ka Carl Nielseni Muusikaakadeemias Taanis ja Kari Äikäse, Hannu Annala, Juan Antonio Muro, Per Skarengi, Miguel Angel Jimenezi, Nikita Koshkini, Luis Quintero, Ana Vidovici, Scott Tennanti, Manuel Barrueco, Reinbert Eversi, Jose Miguel Moreno, Mats Bergströmi, Jesper Sivebaeki ja Per Palssoni meistriklassides. Muusikutee jooksul on Kristol ilmunud CD-plaadid "Kiss on the Water" (koos Jorma Puusaagiga) ja USA-s edukalt müüv ja maailma raadiotes mängitav sooloplaat "The Dance Album". Samuti on väljaantud ka Eesti kaasaegse kitarrimuusika CD “30 aastat Eesti kitarrimuusikat” ja DVD Tallinna Kitarrikvartetiga. Ühtlasi esineb ta regulaarselt erinevate kammeransamblite ja solistidega. Kristo on Kitarrikool.ee looja ja õppematerjalide autor. Temalt on ilmunud on raamatud "Kitarrikool - võti praktilise kitarrimängu maailma", mis on ainulaadne, sest pakub tagasisidet netikooli kaudu, ja "Eesti rahvaviisid kitarrile".

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki