FANDOM


VOLIKOGU ÜHENDUSTE ÜMARLAUD

PROTOKOLL


Pärnu 11. veebruar 2014

Juhatas: Astrid Hindriks

Protokollis: Siret Ots

PÄEVAKORD

1. Ajale jalgu jäänud planeeringud/ Kaido Koppel – planeerimisosakonna juhtaja.
2. Volikogu teemad/ Krista Nõmm – volikogu esimees.


PÄEVAKORRAPUNKT 1

Kaido Koppel räägib ajale jalgu jäänud planeeringutest.

Volikogu võib tunnistada üldplaneeringu kehtetuks. 2001 a. on olemas linna üldplaneering. Uue koostamine on algatatud 2007 a. Seda on tehtud sellepärast, et olukord reaalsusega on teine. Plaan on vastuvõetava versiooniga olla aprillikuus volikogu ees.

Volikogu kohustuseks on vaadata üle kehtestatud planeeringud. Peale seda, kas algab uus planeerimine, või tuleb tunnistada täna kehtiv detailplaneering kehtetuks. Kehtetuks tunnistamise protsess on keeruline. Volikogu peab võtma vastu otsuse, et planeering on ajale jalgu jäänud, mida peab põhjendama. Siis tuleb saata volikogu ettepanek kinnistu omanikele. Omanikud peavad andma oma seisukoha. Kui kõik omanikud on nõus, siis ei ole takistust tühistamiseks.

Kunagi on volikogu leidnud, et selles piirkonnas (Mai kino vastas mere poole) peaks olema selline lahendus. Parkimine on lahendatud tolle aja normide kohaselt 0,8 kohta korteri kohta. Reaalsus on, et parkivaid autosid on rohkem. Siit ka õigustatud hirm, et kui järgmised hakkavad hooneid ehitama, siis parkimise probleem selles piirkonnas veelgi süveneb. Kui seda planeeringut ei oleks. Kuna see planeering on kunagi tehtud, siis on kogu kruntimine läbi viidud. Seega igal kinnistul on omanik. Seega ei planeeri seda tervikuna vaid üksik kruntidena. Kui planeeringut ei ole seal, siis saaks seda projekterimis tingimustega. Seega osaleksid siis protsessis ainult naaberkinnistute omanikud ehk asi läheb väga kitsasse ringi. Seisukoht on, et pigem planeerida asju üle. Kui praegu planeering tühistada siis see teeb asja kompenseeritumaks, keerulisemaks.

  • Astrid Hindriks: Ärme räägime sellest osast, mis on linnaga ühel tasandil, vaid sellest osast, mis oli 2005 üleujutuse all. Sellele ribale tuleb 21 hoonet. Ilma drenaaži tegemata, ilma kaitseta. Lihtsalt tasandatakse mullaga ja ehitatakse maja peale. Seaduses peaks olema säte, et ehitis ei tohi olla eluohtlik aga need lähevad selle sätte alla.

Kaido Koppel: Siin me räägime olukorrast peale planeeringut. Selleks on välja õppinud planeerijad, kes peavad arvestama sealseid kõiki olusid. Omaltpoolt nõuame, et parkimiskohti oleks vähemalt üks korteri kohta.

  • Astrid Hindriks: Aga see 66 mis praegu ehitati on parkimine linna territooriumil ja ainult 17 kohta. Papiniidu 64 – siin on 10 bürooruumi ja 24 korterit ning on ainult 10 parkimiskohta ja seegi avalikul territooriumil, Papiniidu 62 on 38 korterit ja 17 parkimiskohta, mis müüdi maha eraldi korteritest, suure lisaraha eest.

Kaido Koppel: Seda tuleb täpsemalt analüüsida. Võimalik, et ei ole välja ehitatud kõiki kohti, ala on aga ei ehitatud välja. Planeeringu kohaselt on küll öeldud, et kõik peavad ära mahtuma oma kinnistule.

  • Kas on olemas linna poolne ehitusjärelvalve selle kohapealt?

Kaido Koppel: Me loomulikult seda vaatasime ja kui ehitusluba väljastati siis seda ka jälgisime, et projekt oleks planeeringu kohane.

  • Mis alustel on õigus planeering tühistada?

Kaido Koppel: Volikogul õigus teha ettepanek linnavalitsusele, kes hakkab seda menetlema.

  • Mis siis juhtub, kellel on juba seal majad ja elukohad ja siis tühistatakse?

Kaido Koppel: Arvatavasti siis läheb linnavalitsus kohtusse nende omanikega.

  • Mis alustel ja mis aja jooksul saab tühistada?

Kaido Koppel: Täna seadus ütleb, et volikogul on kohutus üle vaadata aga ta peab võtma otsuse. Kas ta alustab kehtetuks tunnistamise protsessi ehk pöördub kõigi omanike poole ja küsib neil, kas Te ei soovi seda enam ellu viia või olete realiseerinud. Teine variant, et volikogu võtab otsuse vastu ja eraldatakse rahalised vahendid ja planeeritakse see linna poolt uuesti üle. Mõistlik aeg on keeruline. Üldplaneeringusse oleme pannud, et 7 aasta jooksul võiks midagi olla toimunud.

  • Teet Roosaar: Kas seda maapinda tegemata majade osas ei anna kõrgemaks ehitada?

Kaido Koppel: Planeeringutega on määratud maapinna kõrgus 0 ja seda me ka jälgime. Olemasolev maapinna kõrgus on 2,21 aga planeering ütleb, et peab olema 3,5 st ta peab seda tõstma.

  • Astrid Hindriks: Mis Teil plaanis on nimekirjas olevatega?

Kaido Koppel: Oleme lisanud Sinu ettepaneku. Volikogu peab seisukoha võtma selles küsimuses. Kohustus on üle vaadata Tallinna mnt - Ehitajate tee Parmu tn vaheline ala, Tallinna mnt – Tuule tn Lina piiri vaheline ala, detailplaneering Tallinna mnt 107 ja 99a, Vingiküla, Tallinna mnt Lõo – Oja vahelise detailplaneering. Vaatame üle aga usume, et need jäävad jõusse, sest nendega arvestati juba Via Baltica trassi koridori juures. Loode-Pärnu tööstusala, seal oleme alustanud üle planeerimist. Tammsaare 8 ei ole vastavuses täna kehtivuses oleva planeeringuga. Seal on muinsuskaitse eritingimused, kuid seal ei ole alustatud tegevust. Üldiselt tuleb planeeringud uuesti teha, mitte neid tühistada, see on erakordne juhus kui neid kehtetuks tunnistada. ( Antud teemal LV -le 2013. aastal tehtud ettepanekud :

1. Valmistada uuele volikogule ette eelnõu, millega täpsustatakse seaduses antud mõistet“ mõistlik aeg“ detailplaneeringu kehtestamisest kuni teostamini. Sobiv aeg muutuvas olustikus on Pärnu linnas 5 aastat, kuuendal aastal tuleb planeering juba uuesti üle vaadata. Selliselt saab 2000-2008 volikogu poolt vastu võetud planeeringud, mis pole ehitusluba saanud, tagasi kutsuda, uuesti üle vaadata ja kaasaja nõuetele vastavusse viia.
2. Teha uuele volikogule ettepanek tagasi kutsuda kogu Mai-Papiniidu uue mikroasumi 20.05. 2004 a otsus nr 84 vajadusega kaasajastada krundijaotus, liiklus-ja haljastuslahendus, sotsiaalne vajadus (suuremad perekorterid), parkimiskoht korteri kohta 1 autole oma krundil).
  • Tõite välja, et tühistada ei saa, aga üle planeerida saab sundida, et on vaja uus detailplaneering teha?

Kaido Koppel: Planeerimisseaduses on nii, et igaüks võib algatada planeeringu.

  • Detailplaneeringu menetlemisel ka ajaline piir on?

Kaido Koppel: Ei ole. Kõigepealt tuleb avaldus sisse. 30 päeva jooksul peab võtma linnavalitsus seisukoha, kas algatab või mitte. Kui linnavalitsus leiab, et ta algatab siis tehakse 30 päeva jooksul otsus valmis ja peale seda algab planeerimine. Siit edasist protsessi linnavalitsus ei saa mõjutada. Planeerida peab tegema koostööd nii omaniku kui ka naaberkinnistu omanikega. Päris palju tuleb vaideid peale linnavalitsuse, volikogu avalikustamist. Linnavalitsus kuulab ära aga ei ole õigust vaiet lõpetada. Vaiete puhul viimaseks otsustajaks on maavanem. Aega kulub umbes pool aastat kuni aasta.

  • Kumbal on suuremad õigused, kas linnapeal või maavanemal?

Kaido Koppel: Maavanema juurde jõuab kahel juhul. Kui muudetakse üldplaneeringut ja teisel juhul siis kui inimesed ei ole nõus selle.

  • Astrid Hindriks: Kas mõistlik aeg tuleb uue üldplaneeringuga või volikogu peaks ise kehtestama mõistliku aja?

Kaido Koppel: Selleks, et üldrahvalikku otsust teha peaks olema dokument ja selleks on üldplaneering. Seni kui seaduses pole punkti sees on ta soovituslik aga me saame millelegi viidata. Vaidlus on, et mis on mõistlik aeg. Kas 7 aastat on mõistlik aeg.

  • Astrid Hindriks: Norras on sisse kirjutatud 5 a. ja 2 a. on pikeduseks võimalust, kui põhjendatud avaldus esitatakse.

Kaido Koppel: Mõistlik aeg sõltub paljudest asjadest, meil on pandud 7 või isegi 10 a. Minu arvates võiks olla verstapost 7 aastat.

  • Verstapost võiks olla 5 aasta peal mitte 7 aasta peal.

Kaido Koppel: Panna klausel, et küsida 2 aastat.

  • Astrid Hindriks: Kesklinnas on ilus maja, mis maha põles. Seal on ikka veel risu, kuidas saaks sundida, et ta hakkaks ehitama?
  • Kas ei saaks teha ettekirjutist, et see ära koristada.

Kaido Koppel: Pikk 16 läks kogemata põlema, mis jäi lagunema. Omanik ütles, et lammutab maha. Linnavalitsus ei ole sellega nõus. Täna ei saa ta alustada ennem tegevust, kui ta on võtnud lammutus loa ja maha lammutanud. Tal ei ole ka muud planeeringut seal. Põhja 1, vana muuseumi ait, kolm aastat nõuame, et omanik teeks korda. Kaks aastata tagasi tellis linn ekspertiisi, mis tuvastas ühe nurga ohtlikkust, et see võib alla variseda. Oleme nõudnud, et see tuleb piirata. Hetkel oleme kohtus ja omanik leiab, et nõuame liialt. Nemad on teinud ettepaneku, et panevad lindi ja vahetavad seda iga viie päeva tagant. Linn ei ole sellega nõus. Oleme nõus, et lint on selle kohapeal, kus ei ole tunnistatud hoone ohtlikuks. Ohtlik koht piirata aiaga.

  • Mis sinna planeeritud on?

Kaido Koppel: Kui mäletan õigesti siis sinna on planeeritud kaks korrust peale äriruumideks.

  • Teet Roosaar: Räägi Las Vegaset ka?

Kaido Koppel: Veel keerulisemad lood, planeering on menetluses. Me ei ole suutnud 4 aasta jooksul menetlust lõpetada. Linnavalitsus on oma seisukohad esitanud, maavanem oma seisukohad ja omanik on seal kahe vahel. Volikogu peab otsustama märtsikuus Sadama 4. Las Vegase puhul tuleb seada servituut. Usun, et saame sellega ühele poole.

  • Astrid Hindriks: Staadioni ehitamine hakkab, kas need omavahel ei takista teineteist?

Kaido Koppel: Ei

  • Astrid Hindriks: September?

Kaido Koppel: YIT ehitus soovib sinna teha hotelli, mis kuulub mitmele omanikule. Eesti õigusruumis ei ole see vastu võetav. Meie ütlesime, et alla võiks tulla ühiskondlik objekt nt kohviks aga nemad ei taha oma ideest taanduda.

  • Mis saab vanast lastekodust Rääma mõisast Rääma kooli juures? Kas ta läheb lammutamisele?

Kaido Koppel: Eelmisel aastal kehtestasime Rääma parki detailplaneeringu. Kooli juures oli ette nähtud lasteaia asukoht, selitimaja. Hoone kohta täpselt ei mäleta.

  • Kas see maja on saadaval?

Kaido Koppel: Siis pöörduda majandusosakonna poole, nemad oskavad öelda.

  • Jalgtee, mis tuleb Maist Strandini, seal Strand tahab teha juurdeehitust ja seal kohe piire kaks. Siis oli seal kunagi arendus Kristiine. Kaks esimest on alles planeerimise faasis aga mis sellest ühest suurest asjast sai? Seal tehti sinka-vonka kõndimisrada.

Kaido Koppel: Kristiine planeering on jõus. Praeguse planeeringu järgi on ette nähtud Strandi poole majad.

  • Teet Roosaar: Kas Tammsaare pst ja Papiniidu sõidutee läbimurdeks ruumi on?

Kaido Koppel: Seal see kitsakoht on, eks siis tuleb natuke ümber mängida.

  • Teet Roosaar: Linn hakkab nõudma korteri kohta üks parkimiskoht.

Kaido Koppel: Jah, üks koht.

  • Astrid Hindriks: Mai kino, mis selle saatus on, ja seal ei ole parkimist üldse, kui kaugel selle planeering on?

Kaido Koppel: Omanikud on toonud uue planeeringu eskiisi sisse ja tutvustus on toimunud, aga edasi on vaikus ja linnavalitsus ei saa enam midagi teha.

  • Astrid Hindriks: Seal ei ole parkimiskohti, avaliku ruumi prasegused parkimiskohad ja ühistranspordi peatus ei võimalda laiendust.

Kaido Koppel: Planeeringusse läheb nõue sisse, et parkimine oma kinnistul ja kui see ei ole võimalik siis teha esimesele korrusele. Planeeringu nõuetes on kirjas, et parkimine tuleb tagada oma kinnistul va vanalinnas, seal seda nõuda ei saa.


PÄEVAKORRAPUNKT 2

Krista Nõmm tutvustab volikogu punkte.

Kaido Koppel räägib Supeluse 22 asuvast hoonest. Linnavalitsus läks ekstreemsele meetmele kuna omanik korduvalt eiras linnavalitsuse ettekirjutusi. Kõrgus on 10 m mitte 12m. Üks naaber, kes selle kunagi vaidlustas on nõus aga teine ei ole nõus.

  • Kui üks naaber ei ole nõus, siis põhimõtteliselt ei saa või saab?

Kaido Koppel: Saab ikka.

  • Naabril peab olema põhjendatud seaduslik alus, miks talle ei sobi ehitis.

Kaido Koppel: Jah ja maavanema juures peab kindlasti ütlema, mis ei meeldi, kui meile ei ole öelnud.

  • Astrid Hindriks: Kohanimede määramine.

Krista Nõmm: Ühissõiduki peatused: Pärnu KEK, Nurga, Raudteejaama.

  • Jaanuaris oli Nooruse Majas kokkusaamine, mis seal ettepanekuid tehti?

Krista Nõmm: Sõudebaasi juurde panna ujumiskoha juurde pingid, riietuskabiin. Üle silla Kalda majade poole vasakule panna pink. Lastepark peaks kanda auväärselt oma nime ja sinna panna atraktsioone. Lisada pinke juurde Mai kergliiklusteele. Palju oli isiklikke teemasid ja ka need saab ka lahendatud.

  • Astrid Hindriks edastas mänguväljakute asukohtada e-ettepanekud:
1. Soovitaksin linnavalistusel korrastada Räämal asuvat lasteparki. Park asub Agape kiriku taga, minu meelest on tegemist linna maaga. Pargis on olemas liivakast, kaks kiiku ja ronimismaja. Atraktsioonid vajaksid aga uuendamist ja korrastamist. Kuna park on piisavalt suur, siis saaks sinna kavandada ka uusi atraktsioone.

BPW presidend Orvika Reilendilt

2. Raeküla selts tegi asumis küsitluse ja homsel kohtumisel volikogu esimehega avalikustab selle andmed.
  • Mis on planeeritud teha Jannseni sauna majaga?

Krista Nõmm: Hetkel on maja müügis ja siis tuleb uus detailplaneering teha.

  • Raba tn ujula mis sellest saab?

Krista Nõmm: Kahjuks jään vastuse võlgu aga uurin järgmiseks korraks järgi ja annan teada.

Krista Nõmm: Seeniorid soovivad ühendada ka ümarlauaga, et kas teha eraldi või ühineksid siia

Otsustati teha ettepanek ühineda ümarlauaga.

Astridi küsimusele, mis võiks olla järgmise korra teema, tegi Teet Roosaar ettepaneku, et rääkida kogu transpordist Pärnu linnas. Kui Volikogu ühenduste ümarlaud ja kodanike ühendused tahavad sel teemal avaliku seisukoha võtta, siis oleks õige aeg seda arutada, raudteeliiklus (Rail Baltic) ja lennuliiklus.


Astrid Hindriks, juhataja

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki