FANDOM


PÄRNU LINNAVOLIKOGU

ÜHENDUSTE ÜMARLAUD

Pärnu 11.02.2015


Koosolekut juhatas: Astrid Hindriks

Protokollis: Tiina Roht

Osalesid: volikogu esimees Andrei Korobeinik ja abilinnapea Romek Kosenkranius.

Algus kell 16.00

Lõpp kell 17. 40


PÄEVAKORD

1. Arutelu teemal: Mida saab omavalitsus teha, et Pärnu linnas oleks rohkem töökohti, et ettevõtlikud inimesed siin kodu looksid ja Tallinnasse või välismaale ei koliks?
2. Volikogu laual olevate otsuste tutvustamine- Andrei Korobeinik, volikogu esimees.


1. Arutelu teemal: Mida saab omavalitsus teha, et Pärnu linnas oleks rohkem töökohti, et ettevõtlikud inimesed siin kodu looksid ja Tallinnasse või välismaale ei koliks?Edit

Romek Kosenkranius: tutvustab elanikkonna liikumist ääremaade ja tõmbekeskuste suhtes. Oluline on rõhutada, et enamus gümnaasiuminoortest ka Pärnumaal käib koolis linnades, eelkõige maakonnakeskustes.

Tutvustati Eesti rahavastiku prognoosi aastani 2040 ning rahvastikuindeksit.

Tutvustati Pärnu maakonna tööealise elanikkonna liikumist. Päris suur osa Pärnu maakonna tööealistest inimestest käib tööl Pärnu linnas.

Anti ülevaade ka maksumaksjate arvust ja selle muutustest Pärnu linnas.

Tutvustati töö jaotust tegevusvaldkonniti, kõige suurem osakaal on töötleval tööstusel sellele järgneb majutus ja toitlustus.

Suurimad tööandjad on SA Pärnu Haigla, AS Wendre ja AS Scanfil.

Võtme majandusharud on puidutööstus, ehitusvaldkond, elektroonika, metallitööstus.

Ettevõtja suur ootus on haritud ja oskustega töötaja, tööandjaid hirmutab kvalifitseeritud tööjõu puudus.

Loode-Pärnu tööstusküla on heas arengujärgus, ettevõtjad soovivad sina oma ettevõtet rajada.

Tutvustati Loode-Pärnusse rajatavate ettevõtete tegemisi ja arengu eesmärke.

Arenev on Suur-Pärnu idee. Ettevõtjad rajavad oma ettevõtteid ka Pärnu linna naaber omavalitsustesse, mis on ka meile väga oluline, kuna nende ettevõtete töötajad elavad reeglina Pärnu linnas.


Küsimus volikogu esimehele: Mis tingimusel edukas noor ettevõtlik inimene vahetaks oma Tallinna või välismaa elukoha Pärnu vastu, et siin lapsed üles kasvatada?

Andrei Korobeinik: Valimislubadus 500 uut töökohta on varsti täidetud. Keskmise palgaga oleme Eestis neljandal kohal. Kahjuks on elanike saldo jätkuvalt miinuses. Kui tööpuudus on alla 5% siis ei olegi võimalik siia suurt tehast tuua. Rõhuma peab sellele, et koolilõpetajad ei läheks Pärnust ära, neid tuleb siin hoida. Probleem on töötleva tööstuse ja majutuse ja toitlustuse (turism) vastasseisus. Keeruline on see, et palgad nendes sektorites on suure erinevusega. Pärnu eelis on meie elukeskkond. Edukas oleks tervishoiuteenuse pakkumine välismaalastele eelkõige skandinaavia riikide elanikele. Paraku meil puudub täna selline võimekus. Turismi rahastus väheneb ehk SA Pärnumaa Turism funktsioonid ja ülesanded vähenevad. Kampaaniaid sellisel kujul kui neid varem tehti, siis enam teha ei saa. Noortele uute töökohtade loomine on oluline ja ka praktikakohtade loomine noortele. Ettevõtjad on valmis võtma koolidest õpilasi tutvuma ettevõttega, kuid koolid loobusid kuna lastel ei ole niipalju aega, see kulub pigem õppimisele.


Küsimus: Looks maale elu ja töökohad.

Ühistransport peab olema tasemel kogu maakonnas siis on võimalik maaelu toetada.


Küsimus: Kas on mõeldud mingite süsteemide peale kus saaks toimetada investeerimistegevust Pärnus või Pärnust kaugemale, Silicon Valley taoline?

Andrei Korobeinik: see on tekkinud ülikooli juurde ja see on arenenud 70 aastat. Meil on mingid eeldused -näiteks Tartu Ülikooli Pärnu kolledz , aga see võtab väga palju aega ja ei ole lihtne. Riskikapitalistid elavad seal kuhu saab investeerida, siia ei tulda, see on aus vastus.


Küsimus: Kas linnal on võimalik linnas n.ö ökosüsteemi luua?

Andrei Korobeinik: Oli plaanis riigimajas anda üks võimalus tehnoloogia arendajatele n.t üks korrus. See ei realiseerunud. Inimesed ei julge programmeerimisega alustada, see tundub nii keeruline.

Küsimus: Tegin küsitluse: mis on noore jaoks hea töökoht? Olulisemad vastused: tööaja paindlikkus, palk, lasteaia töö ka n.ö teises vahetuses. Kas ei oleks võimalik sellega arvestada?

Romek Kosenkranius: See on keeruline ja konkreetset lahendust täna ei ole, kuid me tegeleme.


Astrid Hindriks: Saime ülevaate, kuid kaugele ei jõudnud. Ootaks vähemalt kahte ettepanekut olukorra muutmiseks?

Andrei Korobeinik: Mina keskenduks haridusele. Viia kokku ettevõtjad ja koolid. Õppeprogrammid peaksid vastama ettevõtjate soovidele. Tegema palju kostööd. Hea kui noor läheb ülikooli saab praktikale kuhugi ettevõttesse ja stipendiumi maksab tööandja.

Romek Kosenkranius: Me peame tooma investeeringud tootmisettevõtetesse. Ehitama valmis RailBaltica - kiire ühendus Tallinnaga. Andma konkurentsivõimelise hariduse.


2. Volikogu laual olevate otsuste tutvustamineEdit

Veebruarikuu päevakorras on kokku 12 eelnõud. Lisaks kaks arupärimist ning kahe volikogu komisjoni tegevuse ülevaated:

1.Pärnu Linnavolikogu aukirja andmine
2. Linnavara võõrandamine otsustuskorras (J. V. Jannseni tn 3, 5, 7)
3. Loa andmine varaliste kohustuste võtmiseks (arvutite rentimine)
4. Loa andmine varaliste kohustuste võtmiseks (kindlustusteenus)
5. Pärnu Tammsaare Kooli põhimäärus
6. Pärnu Ülejõe Põhikooli põhimäärus
7. Pärnu Linnavolikogu 20. veebruari 2014 määruse nr 5 „Põhikooli põhimäärus" muutmine
8. Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi põhimäärus
9. Nõusoleku andmine kinnisasjade koormamiseks hoonestusõigusega ja võõrandamiseks otsustuskorras
10 Pärnu linna sademevee strateegia ja tegevuskava aastani 2026 koostamise algatamine
11. Riia mnt 113 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine
12. Jaani tn 22a kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
13. Ülevaade komisjonide tööst
14. Arupärimine abilinnapea Romek Kosenkraniuselt (üldplaneering)
15. Arupärimine linnapea Toomas Kivimäelt (Pärnu lennujaamast)


Astrid Hindriks: Tahaksin veelkord lauale tuua RailBaltica teema. Meedias on tõstatatud, et Rail Baltica raudtee peaks ikkagi läbi Tartu minema. Kas meie võiksime teha pöördumise Pärnu suuna toetuseks? Meil on materjalid olemas. Kas on mõtet teha?

Üldine arvamus: mitte teha pöördumist, küsimus on juba riigi tasemel otsustatud ja puudub vajadus oma toetust avaldada.

Romek Kosenkranius: Mul on info, et uut raudteejaama hakatakse ehitama õige pea, et seda oleks võimalik kasutada juba ka tänase raudtee ühenduse tarvis.


Astrid Hindriks: Kas arutame järgmise teemana RailBaltica arengut ja kutsume ka projekti juhi siia.

Üldine arvamus: Ikka soovime.


Küsimus: Sadam soovib lennujaama kasutada logistika keskusena.

Romek Kosenkranius: See ei ole veel otsustatud. Sellega seotud Jannseni 44 detailplaneering on veel menetluses, keskkonnamõjude hinnang on juba tehtud.



Järgmine kohtumine 11. märtsil, kolmapäeval kell 16.00.


Vaata kaEdit

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki