MÄRGUKIRI 11.03.2015
Andrei Korobeinik , Pärnu volikogu esimees
Romek Kosenkranius , abilinnapea
Lähtuvalt Pärnu Linna Volikogu ühenduste ümarlaua visioonist, et Pärnu on tasakaalustatud arenguga väikelinn, mis on tuntud kui peresõbralik, kaunite parkide ja atraktiivne suvepealinn, mis panustab noortele ja ettevõtlikele inimestele kodu rajamise atraktiivseks muutmisse, arutasime oma 11.02.2015 ümarlauad, kuidas seda visiooni tegudega täita. Keskendusime teemale TARGAD
TÖÖKOHAD:
- 1.Linna turundamine. Praegusel hetkel turundatakse Pärnut kui puhkuse veetmise kohta, kuid ei turundata Pärnut kui elukeskonda, kus on turvaline oma kodu luua. Ettepanek: Lisada turundamisel juurde Pärnu kui ideaalkoht noortele pere loomiseks.
- 2. Eeldades, et ootame Pärnusse inseneri ja IT kogemustega noori koos peredega, peame esitama küsimuse, mis paneks targa noore inimese mõtlema Pärnusse kolimiseks. Kui noor peret tahab luua, siis peab tal olema tingimused selle loomiseks:
- - Kuidas hinnad on? (kinnisvara, transport, lokaalid, kommunaalid etc). Kui palju maksab igapäevaelu Pärnus näiteks võrreldes Tallinnaga?
- - Millised on linna head omadused? (kas kohalikud on sõbralikud, kas on turvaline, kas on puhas / roheline, kas on rahu ja vaikust, kas on hea interneti katvus / ühenduse kiirus, kui palju on liiklust, kas on kuhu parkida, ühistranspordi katvus (kui palju aega kulub A-st B-sse saamisega), mis tasemel on arstiabi, koolid, lapsehoid).
- - Mis seal teha on? (kas on piisavalt häid söömiskohti, kas on piisavalt parke / vabaõhutegevuste võimalusi.
Ettepanek: Koostada linna turunduseks uus plaan, mis väärtustaks Pärnut kui mõnusat noortele peredele kauni mereranna ja parkidega kodu loomise linna.
- 3.Kui me tahame, et noored pärnakad ise kodulinnast ei lahkuks, peame selleks vastavad tingimused looma. On vaja kasvatada järgneva kümnendi töötajate põlvkonda, need on kõrgharitud ja keerulist tööd tegevad inimesed – profesionaalid. Inimesed, kes on võimelised töötama loomemajanduses, start-up ettevõtetes, IKT sektoris, tööstuses keerulisi masinaid juhtima.
Ettepanekud:
- 1) õpisuundade muutus – rohkem kaasaegset haridust, mis annaks aluse erinevate tehniliste ja IT spetsialistide ettevalmistamiseks. ::2) Haridus peab toetama noori karjääri planeerimisel. ::3) Suurem koostöö Rajaleidja ja koolide vahel. ::4) Tugevdada linna haridusasutustes majandusõpet. Leida võimalus koolides viia sisse programm, kus külalisõpetajad – spetsialistid oma ametit saavad tutvustada. Siin suurem koostöö PEAKiga.
- 5.Kui tahame et noored kodulinna jääksid või uusi tarku noori juurde tuleks, peab linn oma plaanides ette nägema ka stabiilse üürituru. Linn on andnud kogu elamuehituse vabaturule, arendajad vorbivad jätkuvalt elamuid väikeste külaliskorteritega, kus pole elamu juures parkimiskohti. Perede jaoks on vaja aga 2 või 3 magamistoaga kortereid. Hetkel on Pärnus hooajaline üüriturg, kus suvekuudeks tuleb välja kolida või topelt maksta. Ettepanekud:
- 1) riigi toel ehitada noorte spetsialistide maja, kus on perekorterid ja üürida saavad Pärnus tegutsevate ettevõtete noored spetsialistid. ::2) Arendajale muuta planeerimise juures siduvaks 1 auto parkimiskoht elamu kinnistul. Korterite arv väheneb, samas magamistubade arv suureneb. ::3) Linna juhtijad võiks arutada, kuidas olemasolevates korterelamutes üürida korterid noorte spetsialistide jaoks, mis alusel neid üürile anda nii, et poleks diskrimineerimist ja korrupsiooni võimalusi.
- 6.Kui tahame linna arendada nii, et peredel oleks Pärnu atraktiivne, peame oma kodulinna vaatama lapse pilguga. Ettepanekud:
- 1) Vaadata kogu linn üle arvestusega, et kooli mineva lapse silmade kõrguselt (umbes 1 meeter) oleks linnas liikumine turvaline. ::2) Kõikides vanusegruppides peab olema võimalik avalikus ruumis ohutult vaba aega veeta – kodulähedased mänguväljakud igale eale. ::3) Ohutu koolitee, võimalused liigelda ka rattaga kodunt kooli, rattahoidmiskohad koolide ja teiste lasteasutuste juures.
- 7.Kui meie eesmärk on noori peresid Pärnus hoida, peame selleks ka vastavaid samme astuma. Tähtsaim neist on lastehoid pärast vanemapalga lõppu. Teiseks vaadata linna kultuurisündmusi selle pilguga, et ka noortel peredel oleks kaasalöömise võimalused. Pensionäride linnast Pärnust peab saama noortelinn, samas pensionärid löövad hea meelega kaasa pereüritustel, kui see võimalus on neile antud. Ettepanekud:
- 1) Luua toimiv lapsehoid, et vanemad saaksid tööl käia. 2) Vaadata läbi linna kultuurikalender nii, et peredel oleks aastaringne võimalus koos lastega vaba aega sisustada.
- 8.Kui me soovime Pärnu linnas kaasaegset ettevõtluskeskkonda, peame selleks ka vastavaid samme astuma. Targad töökohad nõuavad uut tüüpi büroopindade olemasolu - kaasa-arvatud koostöötamise pinnad (co-working spaces - kontoripinnad kus ühes suures avatud ruumis on palju erinevaid väikseid ettevõtteid). Ettepanek:
- 1) koostöös PEAKiga kaardistada vajadused, koostöös arendajatega vaadata läbi olemasolevad võimalused, vaadata kuidas see haakub linna arengukavaga ja seda toetava eelarvega.
- 2) Luua dünaamilise ruumina toimiv kontaktpunkt (ideelabor, ideeklubi, jne) ivõi kontaktpunktide võrgustik ressursiomanike (maa, mets, hooned, rajatised, vallasvara, intellektuaalomand vms), ettevõtjate, õppurite, õpetajate, leiutajate, loovisikute, ametnike, poliitikute, kodanikuühiskonna aktivistide ja investorite organiseeritud või juhuslikeks isiklikeks füüsilisteks kohtumisteks, ajurünnakute läbiviimiseks, projektide käivitamiseks jne.
- 9. Ühendus maailmaga on Pärnu kõige nõrgem koht. Noortel ettevõtjatel, kes seni on kanda kinnitanud Tallinnas, on lennuühendus välismaailmaga kõige tugevam argument, miks Tallinnas elatakse. Ettevõtlus ei tunne piire, seega peab juurdepääs oma partneritele ja klientidele olema kiire. Ettepanek:
- Võidelda kõikide vahenditega, et Pärnu lennujaam oleks rahvusvaheline, avatud tsarterlendudele, et siin oleks väikelennukite arvestatav baas koos teenindava personaliga. Kui Pärnu tahab olla kaasaegne linn, peab linna juhtimine ette nägema maailma tehnoloogia arenguid. Linn kes sellest vaatevinklist tulevikku ei näe on linn kes raiskab maksumaksja raha kulutades asjade peale, mis varsti enam väärtus ei oma. Kas me oleme valmis elektri- ja isesõitvateks autodeks, tehnoloogiaks, mis lubab ka meie põhjamaal ennast päikeseenergiast ära elatada, prügi käitlemiseks, mis toodab puhast energiat, kas meil on olemas midagi, mis oleks tulevase tehnoloogia jaoks soodne keskkond (nagu jahe kliima andmeladude jaoks)? Kas linn on nii juhitud, et toimub tarkade inimeste taastootmine nii oma noorte kui Pärnu kui perele sobiliku elukeskonnaga linna kuvandi kaudu?