FANDOM


PÄRNU LINNAVOLIKOGU

ÜHENDUSTE ÜMARLAUD

Pärnu 12. aprill 2017

Koosolekut juhatas: Astrid Hindriks

Protokollis: Annika Tuulik

Kutsutud: abilinnapea Meelis Kukk

Algus kell 16.00

Lõpp kell 17.30

PÄEVAKORD

1. Pärnu rahalist olukorda tutvustavad abilinnapea Meelis Kukk.
2. Volikogu eelnõud- volikogu esimees Andrei Korobeinik.

PÄEVAKORRAPUNKT 1. Pärnu rahalist olukorda tutvustab abilinnapea Meelis Kukk.Edit

Meelis Kukk tutvustas linna rahalist seisu ja arenguid (lisatud failid).

http://et.parnu.wikia.com/wiki/Pilt:P%C3%A4rnu_linna_eelarve_v%C3%B5rdlus_2010-2021_koond.pdf

http://et.parnu.wikia.com/wiki/Pilt:TSD_2002-2016_P%C3%84RNUMAA_%2B_TALLINN,_TARTU,_NARVA,_RAKVERE,_HAAPSALU,_VILJANDI.pdf

Küsimus: Kas materjalid tulevad protokolli juurde


Vastus: Tulevad.

Küsimus: Kust tasandusfond finantsi saab?

Vastus: Riigimaksude laekumisest, oleneb kuidas maksud laekuvad ning oleneb palju riigil tasandusfondi raha lisaks panna on ning siis jagatakse omavalitsustele laiali.

Täpsustavad küsimused:

1. Strateegia kujutab endast pikaajaliste eesmärkide saavutamise põhiteede ja tegevuspõhimõtete kogumit, mis on arengu juhtimise aluseks.

Küsimused:

1. 1. Millise eelarvestrateegia valis teie koalitsioon oma valitsusperioodi alguses 2013 aastal? Vastus: Valisime konservatiivse. Laenukoormus mõõdukal tasemel, 45 protsenti hetkel. Hoiame tulude kulude vahet 10 protsenti.

1.2. Kas olete seda järginud ja eesmärgid täitnud? Vastus: Oleme järginud.


2. Hea valitsemine eeldab, et kodanikud, kelle üle valitsetakse, on valitsejate tegevusest võimalikult täielikult ja aegsasti informeeritud. Ainult sel juhul suudavad kodanikud küsida valitsejatelt mõistlikke küsimusi ja võimalikke avalikke arenguid mõjutada.

Küsimused:

2.1 Kuidas on Pärnu linnas tehtud kättesaadavaks linna finants-juhtimise tagamaid puudutav info (dokumentide eelnõud, otsuste poolt- ja vastuargumendid, otsuste tegemise protsess ise, otsuste mõjude analüüs).

Vastus: Info kätte saadav linna kodulehel 10 päeva enne volikogu istungit. Eelnõude juures seletuskirjad. Eelnõud läbivad vähemalt ühe komisjoni. Finantsvahendite kohta puudutavad eelarved, lisaeelarved käivad läbi kõikidest komisjonidest. Volikogu istungil saab käia kuulamas. Komisjonidel kui soovi, siis saab kuulata ette teatamisel. Käidud kord aastas linnaosades, aga kuulajaskond vähene. Pärnu linna kodulehel linnavolikogu leht istungi materjalide kohta: http://www.parnu.ee/index.php/linnakodanikule/omavalitsus/linnavolikogu/istungid

2.2 Kust leiab linnakodanik vastused küsimustele "miks üks või teine otsus on tehtud", "millised olid lahenduse alternatiivid", "milline olid otsusest sündinud kasu või kahju"?

Vastus: Eelnõude juures olemas seletuskirjad, kus on taust lahti kirjutatud.


3. Linnakassast on avaliku ruumi kujundamisse ja korrashoidu panustamisel Suure Peetri ja Väikese Peetri poliitikat aetud. Kogu ressurss on kulunud kesklinna avaliku ruumi korrastamiseks, teised linnaosad on vaeslapse osas. Papiniidu tänava väga väikeste vahenditega (võsaraie) tekitati “miljonivaade” merele. Alates 15. märtsist 2017 on merevaade varjunud 3 väikeautost kõrgema jäätmetünni taha. Otsus tehti kusagil kabinetivaikuses, keegi ei vastuta.

Vastus: Konteinerid viiakse ära.

Küsimused:

3.1 Kas linna eelarvet tehes on vaadatud ka linnaosade võrdse kohtlemise vajadust?

Vastus: Linna on vaadatud tervikuna.

Küsimus: Vana-Pärnus tool kirjanikule – puhusid lehti jõkke kolm inimesed. Vesi on praegu prügikast. Vana-Pärnu kalmistu on korrast ära.

Vastus: Uuritakse. Kalmistute korrastamiseks uus hange 1. mai 2017.

Küsimus: Hakatakse toetust maksma 2 eurot jäätmekäitlusele inimese kohta. Kas on rakendunud? Kuidas seda raha kasutatakse?

Vastus: Jah, eraldatakse keskkonna teenuste arendamiseks sihtotstarbeliselt toetusfondi. Kogumistehnoloogia, kogumismahutid, vahendid, teavitamiseks

Küsimus: Kes vastutab bussipeatuste eest?

Vastus: Haldusteenused hooldavad ja hoiavad korras pingid ja prügikastid, teede hooldusfirma Trev2 lumekoristus ja teede koristus. Kontrollib majandusosakond.


3.2 Kuidas Suur Pärnu tingimustes saab Audru ja Paikuse piirkond koos oma küladega olla kindlad, et neid võrdsena koheldakse?

Vastus: Protsess on praegu käimas. Hetkel on töötavad erinevad töörühmad, mille ülesanne on leida optimaalne teenuste osutamise ja kaasamise süsteem nii, et kõiki koheldakse võrdselt. Kaasame konsultandi, et leida selline juhtimismudel, et kõik oleks kaasatud.


4. Ettevõtlus on see, mis linnakassat täidab, siia juurde käib ka töötajate maksud ja ostuvõime. Kohalikud väikeettevõtted kurdavad (meedia), et linnavalitsus eelistab suurte firmade tütarfirmade tulekut Pärnusse. Samas just kohalikud äriettevõtted on need, kes annavad linnale tagasi, sponsoreerides linna haridus-, kultuuri- ja spordiüritusi. Samas väljastpoolt tulnute sponsoreerimisotsused tehakse emafirmas ja see raha ei jõua tagasi Pärnu tasandile.

Küsimus:

4.1 Kas on võimalik praeguses seadusruumis panna näiteks reisibüroodele, keda linnavalitsus kui suurim klient kasutab, kohustus, et büroo näitab oma eelmise aasta kohaliku kultuuri- , spordi ja haridusse sponsoriseeritud summad ja linnaametnikud, kes on vastutavad reiside logistika eest, põhjendavad valikut just kohalikku kultuuri, haridusse ja sporti panustamise eest. See oleks ka üks tõkend korruptsiooni levimisel, kus ametniku tuttavatelt tellitud teenus tuleb lennupunktidena või teiste hüvedena ametniku taskusse tagasi.

Vastus: Möödunud aastal olid 78 tuhat lähetuskulud. Suuremad ostud Reiserist ja Estravelist, 8,1 tuhat mõlemalt poolt, Tensi Reisid 6,7 tuhat, E-Turism 2,9 tuhat ja Pärnu Turismibüroo 4,7 tuhat. Pakkumised võetakse mitmelt poolt. Reisipaketid võetud sealt, kus soodsam kõige on.

Küsimus: Reisibürood toetakse erinevaid sprodi- ja kultuuriüritusi.

Vastus: Seda ei saa teha. Linn ei tegele ettevõtlusega, ettevõtted teevad ise. Tänane seadusandlus ei luba sedasi teha. Praegu on vabaturg.

Astrid Hindriks: Ma ei jaga teie arvamust, et meil on vabaturg ja linn ei saa midagi teha. Ka selle taha peituda, et EL ei luba, sest LEADER programmi poliitika ongi koostöö kogukonna tasandil – kohalik omavalitsus, mtü-d ja äriühingud. Minu kui vabaühenduse huvi on, et kultuuri ja sporti suunataks rohkem raha, nii et keegi kahju ei saa:

1. Pärnu linn kui suurklient võtab kokku kõik Pärnus olevad reisibüroode võtmeisikud, teatab et eelistab suurkliendina neid büroosid, kes panustavad linna kultuuri-, haridus- ja spordi-, ehk ka vabaühendustesse nende reisikulude katmiseks.
2. Kuidas see välja näeb? Näiteks Laine Mägi Tantsukool tahab minna Pariisi tantsufestivalile. Nad pöörduvad näiteks WRIS Pärnu tütarfirma poole. Saavad näiteks 500€ suuruse kinkekaardi, millest kaetakse reisikulud.
3. Kas reisibüroo kaotab selle 500€ summa? Ei, kinkekaardil on kirjas, et need piletid ostetakse WRISist. Nii et WIN-WIN tulemus - on sponsoreeritud kultuuri, samas müüdud samas summas pileteid.
4. Sellest võidab ka linn, sest iga maailmas ringi liikuv andekas inimene on parim mainekujundaja Pärnu linnale.
5. Igal aastal vaatab linna vastav spetsialist, kui suurelt on reisifirma panustanud kohalikku kogukonda ja vastavalt sellele tehakse ka tellimused.

Selleks piisab raamatupidamuslikust reast, mis näitab kellele- kui palju ja kas on ka kasutatud (piletitega kaetud). Kui kohalikud tütarfirmad linna uue seisukohaga Tallinna emafirmadele teatavad, jõuab Pärnu tütarfirmade töö tulem ka linna kultuuri-, spordi ja vabakonna toetuseks, samal ajal kui tegemist on WIN-WIN tulemusega.

4.2 Mida on linnavalitsus teinud oma valitsemise perioodil, et kohalik ettevõtlus toimiks tõrgeteta, juba alustanud väikeettevõtted saaksid tuge (kasvõi moraalset) ka siis kui pole just kõige paremad ajad.

Vastus: Pärnu linn on osanik SA Pärnumaa Turism ja üks asutaja Pärnu ettevõtlusarenduse SA üks asutaja ja liige. Läbi nende organisatsioonide toetame ettevõtlust. Lisaks on Pärnu linna arenguteenistuses turismi ja ettevõtluse alal spetsialistid, kes tegelevad sellega. Nt 2016 aastal ettevõtlusvaldkonda oli panus 240 tuhat. Alles lõppes restoranide nädal, spa nädal, linn toetab erinevaid üritusi. Linn on eraldanud 36 tuhat eurot Pärnu ettevõtlusarenduse SA-le noore spetsialist stipendiumiks. Stipendiumiga soodustame konkurentsitihedas keskkonnas lisandväärtusega ettevõtlust – infotehnoloogia, metallitööstus, puidutöötlemise spetsialistid, elektroonika spetsialistid, 1/3 on avalikule sektorile – meditsiin, reaalainete õpetajad. Vajab veel üle vaadatamist.

4.3 Kui suur on summa, mida linn kasutab kohaliku ettevõtluse toetamiseks (stipendiumid, konkursid jne)? Vastus eelmise küsimuse juures


5. Antud ajahetkel oleme jõudnud seisu, mida nimetatakse vananevaks ühiskonnaks. Et väärikalt vananeda, on vaja luua tugisüsteem, mis vanureid toetavad just kodustes tingimustes hakkamasaamisel. Teenuse arendamist takistavad koduhooldustöötajate väikesed palgad. Kätte saavad nad 450.-, (maksudega 540.-) See on kohati väiksem kui nende hoolealustel pension. Samas on nõudmised koduhooldustöötajatele suured, iga vanur on isiksus, kes tahab et teda ära kuulataks, tema eest hoolitsetaks.

Vastus: Kodus hooldamisel voodihaige pereliikmele vaba päeva andmise teenust hetkel ei pakuta. Sellesse valdkonda on panustatud, kulutused on ühe inimese kohta on 5 aasta jooksul kasvanud 46%. Panustatud on, see valdkond ei ole tähelepanu alt väljas. 2017. aasta suurim palgatõus oli Tammiste Hooldekodu hooldustöötajatel. Pärnu Haigla Mai kompleksi saab viia, Tammistesse saab viia. Koduhoolduse probleem on teadustatud. Probleem tuleb sellest, et koduhoolduse nõudlus on suurenenud.

Küsimus: Kust tuleb raha?

Vastus: 14 miljonit tuleb teotusfondist sihtotstarbelisest raha ja linna oma teenitud tulu on sisse kirjutatud eelarvesse. Teotusfond: sotsiaalteenused, sotsiaaltoetused, haridus. Selle kasutust jälgitakse rida realt. Teenitud tulud on vaba, aga seal on põhimõte suunata tagasi sinna asutusse, kus tulu tekkis. Eelistatult läheb investeeringuteks, tegevuskuludeks ja varade soetamiseks, erandkorras töötasudeks.


6. Räägime peredele sellest, et iga laps on tähtis ja peres võiks olla vähemalt 3 last.

Küsimus: Kas näete võimalust, et iga kolmas Pärnu pere laps saab tasuta lasteaiakoha?

Vastus: Kui ühes peres käib kolm last korraga lasteaias, on see praegu tasuta. 4- ja enam lapselistel peredel on tasuta sõit kogu perele. Kui peres käib 2 ja enam last koolis, siis alates teisest lapsest saab tasuta sõita. Lasteaiamaks on 12 ja ujulaga 15 protsenti alampalgast, see kompenseerib kogu kuludest 17-18 protsenti. Oleme pöördunud teiste omavalitsuste poole palvega osaleda investeerimiskomponenti maksmisel, keskmiselt on see 10 protsenti. Toimetuleku kool pakub teenusena laste koolitust ja päevahoiu teenust (füsioteraapia toitlustamine, viiakse-tuuakse bussiga), keskmine kulu 313 eurot lapse kohta. Kui kõik küsitavad kulud kokku võtta, siis on see 240 tuhat. Selle summa eest saaks 1,3 protsenti alandada lasteaia maksu. Kuna päevahoiuteenus on sotsiaalteenus ning seda peab iga omavalitsus oma kodanikele ise tagama. Hetkeks on enamus omavalitsustega sõlmitud lepped ning enamik hakkab hiljemalt sügisest maksma . Omavalitsuste omavaheline koostöö 2018 pärast maavalitsuste likvideerimist tuleb koostööd teha kõigis valdkondades ning seda ka rahalises osas.

Küsimus: Koostöö ettevõtetega, koostööleping

Vastus: majandusarengu tasemel katuseorganisatsiooni, üldist avaliku sektori tuge rohkem, et erasektor saaks areneda.

Küsimus: Tänasest ajalehest: Mida head toob OÜ Metsagrupp 12 miljonit Pärnule, Pärnu lubas toetada 2 miljoniga?

Vastus: 220 töökohta. Pärnu linn rahastab juurdepääsu tee ehitamisega Ehitajate teelt Kase tänavale. Oleme pannud selle piirkonna konkurentsi võime tõstmise meetmesse täiendava investeeringu taotlusega üle poole miljoni euro. Projekteerimise teeb tänane kinnistu omanik Trigon arendus. Linn ostab selle projekti ära, septembris paneme selle taotluse juurde. Ehituseks läheb 2018. Eelarvestatud on, et see läheb maksma 500-600 tuhat eurot. Täpsem summa selgub hanke käigus. 2 miljonist eurot küsisid nad suurinvesteeringu toetust Ettevõtlus arenduamise organisatsioonilt, maksimaalselt on võimalik saada 3 miljonit.

Küsimus: Lehes oli, et bussijaama ehitus läheb kallimaks ning hoitakse muude asjade arvelt kokku. Mille arvelt hoitakse kokku (puudega inimesed, keskkond)?

Vastus: Funktsionaalsusest kokku ei hoita. PÜTK raha voog võimaldab laenu tagasi maksta ja laenu kulu kanda. Ehituseks läheb lähinädalatel.

PÄEVAKORRAPUNKT 2. Volikogu eelnõud - volikogu esimees Andrei KorobeinikEdit

Andrei Korobeinik tutvustab volikogu eelnõusid.

Eelnõudega saate tutvuda Pärnu linna dokumendiregistris.

Koosolek helisalvestati ning seda on võimalik kuulata Pärnu Linnavalitsuse kantseleis, kontakt Merike Lille, 444 8103.



Protokollis

Annika Tuulik

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki