FANDOM



KUTSEEdit

13.01. 2016 kell 16.00 toimub linnavalitsuse majas volikogu ühenduste ümarlaud, kus päevateemaks on bussijaam. Arhitektuurikonkuss on läbi, otsus vastu võetud. Bussijaamaga seotud küsimusi valgustab abilinnapea Rainer Aavik ja linnaarhitekt Henri Eessalu. Bussijaam on väga tundlikus kohas, oma järge on ootamas Rimi uue hoone ja Riigimaja ehitus. Senine kogemus on, et üks ehitus lõppeb, kommunikatsioon paigas ja asfalt pandud, alustab teine ehitus asfaldi lõhkumise ja oma kommunikatsioonide paigaldamisega. Iga suurem vihm ja veetõus meres ja toob bussijaama lähedale põlvini loigu, kas seda on arvestatud? Mis saab kasvavatest vanadest puudest? Aastal 2018, kui tähistatakse Pärnus sündinud Eesti Vabariigi 100 sünnipäeva, peaks see osa Pärnust viisakas ja kaasaegne välja nägema. Tulge ja andke oma panus, et bussijaamaga seoses midagi märkamata ei jääks. Volikogu ühenduste ümarlaud on avatud kõikide Pärnu vabaühenduste liikmetele.

Astrid Hindriks, ümarlaua koordinaator


PROTOKOLLEdit

PÄRNU LINNAVOLIKOGU

ÜHENDUSTE ÜMARLAUD

Pärnu

13. jaanuar 2016

Koosolekut juhatas: Astrid Hindriks

Protokollis: Merike Lille


Kutsutud: volikogu esimees Andrei Korobeinik, abilinnapea Rainer Aavik, Pärnu

Algus kell 16.00

Lõpp kell 17.30


PÄEVAKORD 1. Bussijaamaga seotud küsimusi valgustab abilinnapea Rainer Aavik ja linnaarhitekt Henri Eessalu 2. Volikogu laual olevad eelnõud – volikogu esimees Andrei Korobeinik.

PÄEVAKORRAPUNKT 1: Bussijaamaga seotud küsimusi valgustab abilinnapea Rainer Aavik ja linnaarhitekt Henri EessaluEdit

Bussijaamaga seotud küsimusi valgustasid abilinnapea Rainer Aavik ja linnaarhitekt Henri Eessalu. Kui nüüd nähtu sõnadesse panna, tuleks kõigepealt kogu avalik ruum kuni pangamaja territoorium tühjaks mõelda, sest kogu olemasolev putkamajandus kaob. Bussijaama hoone on kahekordne, asub mõtteliselt seal, kus praegust linnadevahelised ja maakondlikud bussid inimesi peale võtavad. Hoone on paralleelne Pika tänavaga, palju katusealust ruumi. Siseruumid esimesel korrusel on reisijate päralt, kus peaks end hästi tundma kõik elanikegrupid. On eraldi beebiruum, erivajadustega inimestele wc, väike kohvik sees ja välikohvik katuse all Ringi tänava pool. Ka Cargo teenus on siseruumides. Esimesel korrusel saab olema turismiinfopunkt. Teine korrus on personali jaoks, ka bussijuhid saavad oma puhkeruumi.

Ühistranspordi bussid peatuvad Pikal tänaval kus praegugi, kaug- ja maaliini bussid uue bussijaama hoone ja pangamaja vahelisel alal. Kaug- ja maaliinide bussid tulevad peatusesse Aia, väljuvad Ringi tänava poolt. Busside parkimine sellel territooriumil on välistatud, bussifirmad peavad ise leidma pikemaks parkimiseks kohad mujal. Cargo teenuse kasutajatele on väike ajalise piiranguga parkimiskoht. Uudisena on Aia tänava poolsele alale jalgrattahoidla planeeritud.

Täpsustavad küsimused.

Astrid Hindriks: Bussijaam asub linnas väga tundlikus kohas. Asukoha järgi on ta vaid pangamajaga eraldatud linna esindusväljakust Rüütli platsist, kus 2018. Aastal toimub EV100 raames Pärnu kui Eesti Vabariigi sünnilinna esinduslik suurüritus. Küsimus: Kas bussijaama eskiisprojektis on arvestatud esindusfunktsiooniga?

Rainer Aavik: Loodame seda, sisekujundusest on veel vara rääkida, aga tehniline lahendus saab olema kaasaegne. Kui võtta meie esindusväljak Rüütli plats, siis selle renoveerimine on veel ees. Muutused ei saa olema suured, sest seal on kodanike annetusena valminud purskaev-bassein, mida meil pole õigus likvideerida. Muutused on veidi ümbrust korregeerivad.

Kodanik:Bussijaama hoone seest, missugused teenused lähevad siseruumidesse?

Rainer Aavik: Kohvik, infopunkt, Cargobus, reisijate ala, pileti ostmise võimalus, kaasaegsed WC-d.

Astrid Hindriks: Kaardil orienteerumiseks küsin - kus on pangamaja?

Rainer Aavik: Jääb bussijaama taha.

Teet Roosaar: Kas iga buss tohib sisse keerata?

Rainer Aavik: Ka sellega on arvestatud, et turismibussid sisse keeravad. Aga enne nad peavad täpsustama, kas on vabu kohti. Kuidas see toimima hakkab, näitab aeg.

Teet Roosaar. Kui suur on platvorm?

Rainer Aavik: 10

Kodanik : Ei näinud inva- WC- d ning ema ja lapse ruumi.

Rainer aavik: Mõlemad ruumid on olemas.

Rita Kaas: Kas Cargo juurde saab ka autoga?

Rainer Aavik: Parkla on ettenähtud külje peale, päris ukse ette ei saa.

Rita Kaas: ettevõtjana ütlen, et Cargo juurde peaks erandkorras ette nägema ligipääs suuremate pakkide toojate jaoks. Raske paki kandmiseks parkimiskohast Gargoni on eriti naisterahval väljuvate busside vahel suur väljakutse.

Kodanik: Kas bussijaamas on ka pakihoiu teenus?

Rainer Aavik: Cargobus osutab seda teenust.

Kodanik: Kas Teatri juures olev busside vahetus tuleb ka siia bussijaama?

Rainer Aavik: See on veel arutamise staadiumis.

Kodanik: Kus bussid ootama hakkavad?

Rainer Aavik: Hoonestus on kahekordne ja bussid niisama siia seisma ei jää. Bussivedajad peavad ise korraldama, kus nende busside ooteplats on.

Teet Roosaar: Mis on II korrusel?

Rainer Aavik: II korrusel PÜTK . Funktsioonide osas töö alles käib.

Kodanik: Miks on kaks korrust, DP näeb ette kolm korrust?

Rainer Aavik: Täna ei ole raha ja funktsionaalsus puudub.

Teet Roosaar: Kui suur on kohvik?

Rainer Aavik: 87 ruutmeetrit.

Kodanik: Kui suur on ootesaal?

Rainer Aavik: 230 ruutmeetrit.

Teet Roosaar: Mitu elektrontablood tuleb?

Rainer Aavik: Kaks, sisse ja välja.

Astrid: Bussijaam on väga õnnetus kohas, teised hooned on kõrgemal, mistõttu bussijaama juurde koguneb iga arvestatava saju ja ka üleujutuste korral poolde säärde veeloigud. Kas ehitusttööde käigus on ette nähtud ka kaitse sademetevee kogunemise eest? Mis saab sellest suurest loigust bussijaama juures?

Rainer: Sademevee kanalisatsioon ei suuda suure saju ajal vastu võtta, kindlat toimivat lahendust ei ole. Pärnu Vesi püüab leida paremat lahendust.

Kodanik: Kas bussijuhtidele on ka puhke koht?

Rainer Aavik: II korrusel on see olemas.

Rainer Aavik: Uudsena tuleb veel bussijaama kõrvale suur rattaparkla.

Kodanik: Kas saab rattaid ka rentida?

Rainer Aavik: Rattaringlusprogramm on eraldi projekt, mis on ka töös.

Kodanik: Kas maja saab valmis aastaks 2018?

Rainer Aavik: Peab saama, selles suunas me liigume.

Kodanik: Millega viimistletakse bussijaam väljast?

Rainer Aavik: Vasestatud terasplekk, mis hakkab ajas toimima.

Kodanik: Kuidas on haljastusega?

Rainer Aavik: Puid püütakse säilitada ja võimalusel ka juurde istutada. Põhiline rohefront jääb busside taha pangahoone vastu.

Kodanik: Kui suur on busside ootepaviljoni katusealune väliruumis?

Rainer Aavik: Katusealust pinda on 700-800 ruutmeetrit.

Kodanik: Kuidas on bussijaama ehitusel arvestatud kaasaegse ehitusstiiliga, kus kõik elanikkonna grupid oleksid võrdselt koheldud, eriti erivajadustega inimesed (vaegnägijad, liikumispuudega inimesed)?

Rainer Aavik: Majas on lift, põrandad on ühes tasapinnas.

Kodanik: Kui läheb sisekujunduseks, kas siis võetakse ühendust puuetega inimeste organisatsioonidega, et nad vastaksid erinevate puude vajadustele.

Rainer Aavik:See hoone saab vastama universaalsele disaini põhimõttele, hr Kärpuk on käinud nendega aktiivselt suhtlemas ning sellega on päris kindlasti arvestatud.

Kodanik: Kuidas toimub liiklusvoog? Kas on võimalik, et Tallinna poolt tulevad kaugliini bussid tulevad linna üle vana silla, väljuvad bussid aga üle Papiniidu silla?

Rainer Aavik: Liikluse professionaalsed korraldajad pole seda asja nii näinud.

Kodanik: Kuidas on korraldatud kaug- ja linnaliini busside ootekohad – kas ka linnaliinide kasutajad saavad oodata oma bussi varju all, mitte looduse vallas?

Rainer Aavik: Linnaliini busside ootajad saavad olla ka varju all.

Astrid Hindriks: Mis saab neist putkatest, mis bussijaama ja pangamaja vahel pesitsevad?

Rainer Aavik: Kaovad ära.

Astrid Hindriks: Bussijaama valmimiseks on määratud 2017, et 2018 aasta veebruari suursündmus koos sõjaväe paraadiga saaks toimuda. Samas räägitakse uue RIMI ehitusest üle Pika tänava. Kas see ei hakka bussijaama ehitust segama, sest paljusid olemasolevaid probleeme tuleb koos lahendada?

Rainer Aavik: Rimi projektini pole veel jõutud, kõik kooskõlastamised võtavad aega. Hoiame pilku peal.

Astrid Hindriks: Milline on antud ajahetkel Riigimaja seis, mis jääb samuti bussijaama naabrusesse, kas see otsustamatus ei hakka takistama bussijaama ehitust?

Rainer Aavik: Käib planeerimismenetlus, kui on uudiseid, anname teada

PÄEVAKORRAPUNKT 2: Ülevaate volikogule esitatud eelnõudest tegi ülevaate volikogu esimees Andrei KorobeinikEdit

Ülevaate volikogule esitatud eelnõudest tegi ülevaate volikogu esimees Andrei Korobeinik.

Eelnõud on nähtavad: http://amphora.lv.parnu.ee/amphora_public/index.aspx?itm=1276792

Pärnu Linnavolikogu 21.01.2016 istungile esitatud eelnõud: 1. Projekti “Rahvatervisealase pädevuse suurendamine Eesti paikkondades” raames valminud kohaliku alkoholipoliitika juhendi tutvustamine Ettekandjad: Tervise Arengu Instituudi tervise edendamise osakonna vanemspetsialist Triinu Toobal ja Terve Eesti Sihtasutuse asutaja ning juhatuse liige Riina Raudne   2. Pärnu linna vapimärgi andmine

3. Pärnu Linnavolikogu 21.11.2013 otsuse nr 108 "Volikogu esindajate nimetamine üldhariduskoolide hoolekogudesse" muutmine

4. Pärnu Linnavolikogu 18.10.2012 määruse nr 26 "Pärnu linna arengudokumentide menetlemise kord" muutmine

5. Loa andmine varaliste kohustuste võtmiseks seoses projektiga „Pikaajaliste töötute tugistamine ja tööle aitamine"

6. Nõusoleku andmine hoonestusõiguse võõrandamiseks ja Pärnu Linnavolikogu 20.02.2014 otsuse nr 11" Nõusoleku andmine kinnisasja koormamiseks hoonestusõigusega ja võõrandamiseks otsustuskorras" muutmine

7. Nõusoleku andmine kinnisasja koormamiseks hoonestusõigusega otsustuskorras (Pikk tn 13)

8. Nõusoleku andmine hoonestusõiguse koormamiseks hüpoteegiga  (A.H. Tammsaare pst 18a)

9. Riia mnt 147 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine

10. Kivi tn 18 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine

11. Roosi tn 4a kinnistu detailplaneeringu kehtestamine

12. Pärnu Linnavolikogu 20.06.2013 otsuse nr 61 “Pärnu linna valimiskomisjoni moodustamine” muutmine

13. Ülevaade volikogu komisjonide tööst Ettekandjad: Peeter Prisk, majanduskomisjoni esimees; Enn Raadik, planeeringukomisjoni esimees

14. Kohtumine Riigikogu Pärnumaa saadikurühma liikmetega

Järgmine kohtumine toimub kolmapäeval, 10. veebruaril kell 16.00.

Järgmise korra teemaks võtta heakord.

Märtsis võtta teemaks Eesti Vabariik 100.

Koosolek helisalvestati ning seda on võimalik kuulata Pärnu Linnavalitsuse kantseleis, kontakt Merike Lille, 444 8103.

Protokollis Merike Lille

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki