Pärnu Linnavolikogu kodanikuühenduste ümarlaua protokollid
PÄRNU LINNAVOLIKOGU ÜHENDUSTE ÜMARLAUD
koosoleku protokoll
Pärnu 15. september 2011
Juhatas: Astrid Hindriks
Protokollis: Triin Tõnts
Astrid Hindriks teeb sissejuhatuse. Tutvustab uut volikogu esimeest Vahur Mäed.
Vahur Mäe annab ülevaate endast ja enda tegemistest. Arutatakse Jaansoni kallasraja olukorda, vandaalitsemist ja sellega seonduvat.
Volikogu esimees annab ülevaate Reiu-Raeküla tervisealast. Idee on ühest küljest justkui haldusreform.
Astrid Hindriks palub ümarlaua liikmetel end tutvustada.
Astrid Hindriks selgitab volikogu esimehele, et seoses Raeküla Raudteejaama ja Rail Balticuga on sisse antud taotlus maavanema järelevalve teostamiseks.
PÄEVAKORRAPUNKT 1
Volikogus vastu võetud otsuste tutvustamine
Vahur Mäe, volikogu esimees.
Volikogu esimees annab ülevaate sellest, mis tänasel volikogu istungil toimus.
Valiti uus esindaja Pärnumaa Omavalitsuste Liidu üldkoosolekule. Kinnitati uuele volikogu esimehele hüvitise suurus. Valiti Pärnu Linna Spordikooli hoolekogusse uus esindaja. Kinnitati Pärnu linna arengukava aastani 2025 ning tunnistati kehtetuks eelmine arengukava. Kinnitati Pärnu linna haridussüsteemi arengukava 2004 - 2015 uues redaktsioonis. Vahur Mäe kutsub kõiki üles tegema ettepanekuid ja panustama uude hariduse arengukavva. Anti luba projektis osalemiseks ja varaliste kohustuste võtmiseks seoses projektiga "Pärnumaa noored hakkajad kogukonna toel tööturule".
Vahur Mäe: Volikogus tekkis küsimus, kas projektist on kasu ja kas meie partnerorganisatsioon PEAK suudab tuua reaalseid tulemusi. Täna on hea näide anda lisaväärtus kodanikuühiskonna rollist.
Ümarlaua liige: Kui suur tõenäosus on, et osalejad hiljem ka tööd saavad, kui paljud leiavad tööd?
Vahur Mäe: raske on seda öelda, kuna see on mitmeaastane projekt, siis 50% tulemuse võiks see ju anda.
Volikogus anti luba võtta varalisi kohustusi ja osaleda projektis "Balti mere piirkonna Ettevõtliku Hariduse Standard - 4E". Volikogu esimees usub, et initsiatiivikust tuleb kiita ning kuna linn seal projektides kaasa lööb, siis koos Euroopa Liidu poolse toetustega on tõenäoliselt võimalus palju korda saata. Anti luba osaleda projektis ja võtta varalisi kohustusi seoses projektiga „Hansa” kui ühe Euroopa olulisima kultuurivõrgustiku brändi arendamine ja turundamine.
Astrid Hindriks: kas sinna hulka kuuluvad ainult trükised või ka meened? Kes hakkab tegelema selle projekti eestvedamisega linna poolt?
Vahur Mäe: Sellega hakkavad tegelema Pärnu linna arengusektsiooni, siin eelnõus pole konkreetselt kedagi nimetatud. Seletuskirja koostaja on Mirje Auksmann, temalt võib küsida lisainformatsiooni.
Anti volitused linnavalitsusel määrata koha-aadresse. Kehtestati Vase tn 1 kinnistu detailplaneering, kehtestati Pardi tn 2d kinnistu detailplaneering, Võeti vastu Mai tn 27d ja Mai tn 27c kinnistute detailplaneering ning anti luba riigihanke korraldamiseks ja varaliste kohustuste võtmiseks seoses uute autode hankimisega Pärnu Linnavalitsuse sisemise töö korraldamiseks.
PÄEVAKORRAPUNKT 2
Päevateema - Pärnu kaasab otsustamisse – ülevaade projekti „Pärnu kaasab planeerimisse“ senisest tegevusest – Astrid Hindriks
Astrid Hindriks annab ülevaate esimestest arengutest projektist „Pärnu kaasab planeerimisse“. Astrid Hindriks annab teada tulemustest, mida saab ise kodanik linna heaks teha.
Projekti „Pärnu kaasab planeerimisse“ esimene ring on tehtud. Õpitoad toimuvad järgmistes kohtades:
- Vana Pärnus, Vana Pärnu Kultuurikeskus, Jannseni 39
- Mais, Erivajadustega Inimeste Rehabilitatsioonikeskus, Riia mnt 70
- Kesklinnas Pärnu Ingerisoomlaste selts, Lõuna 18
- Räämal, Pärnu Aianduse ja Mesinduse selts, Allika 2a
- Raekülas, Raeküla Vanakooli Keskus, Lembitu 1
Kui lõppeesmärk on linnale sotsiaalpartnerite koolitamine linna avaliku ruumi detailplaneeringute osas, siis esimese õpiringi eesmärk oli kaardistada linnaosa probleemid.
Igas linnaosas sündis ka ühine idee, mida saame teha ise kodanikuaktiivsuse korras, kutsudes kaasa aktiivsed linnaosa elanikud.
1. Vana Pärnu õpiring pidas esmaseks kitsaskohaks meie laste turvalisust teel kooli ja lasteaeda. Algatati kampaania „KÕIK LAPSED OHUTULT KOOLI JA LASTEAEDA“, jagati ülesanded ja juba on asutud neid täitma.
2. Mai piirkonna õpiring „Merest jõeni“ võttis oma õlule 2 erineva idee teostamise. Esimene neist puudutab probleemi, et linnas pole sellist kergliiklusteed, mis ühendaks ringi Mai-jõekallas-sadam-muul-merekallas-Mai.
Teine ühine idee on VÄLIKINO Mai rajoonis. Kontseptsioon on väljatöötamisel, peilitakse juba sobilikku seina, otsitakse võimalikke partnereid, fonde. Oluline on sõnum pakkuda linna suurima inimeste hulgaga elamurajoonis võimalust veeta kultuurselt aega oma elukeskkonnas. Kõik ei pea toimuma Pärnu kesklinnas.
3. Kesklinna õpiring valis oma esmaseks teostatavaks ideeks KIRJULEHE KORISTUSTALGUD, mis korraldatakse 22. oktoobril Vallikäärus ja Munamäel.
Ümarlaua liige: kuhu lehed pannakse, kes neid koristama hakkab?
Vahur Mäe: Ragn-Sells on nüüd võitnud riigihanke ning seega korraldavad nemad lehevedu.
4. Rääma õpiring valis oma tähtsamaks ülesandeks Rääma Seltsi taastamise. Rääma selts on ajalooliselt väga tegus olnud ja kogukonnaga ehitanud mitu hoonet, kus koos saab tegutseda. Nüüd on selts varjusurmas ja pole midagi, mis kogukonda koos hoiaks. Ja planeeritakse see esimene ühisüritus, mis koondaks Rääma kogukonda.
5. Raeküla õpiring pidas esmatähtsaks kogukonna turvalisuse suurendamist. Et kohalikku konstaablit linnaosas pole ja eluheidikutel ja kampadel on Raekülas mitu kogunemiskohta, siis võeti turvalisuse suurendamise tähtsustamiseks abiks Raeküla šerifi staatuse sisseviimine ja reaalne valimine. Tiitli pidulik omistamise rituaal toimub 18. veebruaril talvetralli ürituse alguses. Koostati reaalne tegevusprogramm koos politsei ja meedia kaasamisega.
Astrid Hindriks annab teada, et projekti II ring algab oktoobris, kavas on toodud täpsemad juhised. Kaido Koppel ja Maie Kais annavad selles valdkonnas nõu.
Ümarlaua liige: kui Agapes teha selline koosolek, kas linnavalitsus toetab rahaliselt, küsimus on eesmärgis, teostuses?
Vahur Mäe: võimalus linnavalitsuselt raha taotlda.
Hindriks avab küsimustevooru.
Ivar Mägi: mainisite, et Jaansoni rada on järgneva 25 aasta arengumootor, kuid kui meil raha ei ole, siis mis on see argumentatsioon, kuidas seda siis arendame?
Vahur Mäe: Tänan. Usun, et igaüks võiks ette kujutada seda, et kui meie kaldajoon oleks välja arendatud, siis see looks võimalused elamumajanduse ja ettevõttemajanduse arenguks. Minu jaoks on oluline vaadata naabrite poole. Oluline on koostöö naaberomavalitsustega. Mitte üldse utoopiline ei ole jõetaksondus, kui selline kommunikatsioon toimuks jõe kaudu, siis see oleks väga suur areng. See kallas on unikaalne oma puitarhitektuuri poolest.
Ümarlaua liige: kuhugi peaks tulema ka sõudekeskus, kas ta ala ei piira?
Vahur Mäe: kindlasti ei saa sõudekeskus olema sarkofaag, mis jõe ala piirab. See ei välista kaatrite liiklust, rekreatsioonivõimalusi või muud taolist. Piirkonda tuleb näha tervikuna.
Ümarlaua liige: miks on meie linnapoolne jõekallas räämas, mujal maailmas on see pärl. Meil on see kõige õudsem koht linnas.
Mäe: sellele sai juba tähelepanu pööratud, projekt, mis sai alguse juba 2001, seda pole suudetud visioonina näha. Nüüd on aga detailplaneering tehtud, seega lootus on, et 2013. aastataks see ka valmis saab. Me peame muidugi kulusid hoidma kontrolli all.
Herdis Elmend : Millisel kursil liigub linn loomemajanduse külje pealt. Varasemalt on inimesed jäetud ukse taha.
Vahur Mäe: volikogu liikmete kohustus on ideedega tutvuda. Praegu kindlat suunda ei anna.
Astrid Hindriks pakub välja, et järgmise ümarlaua teema võiks olla jõe ala ja sellega seonduv. Idee, et noored teevad ühe rattaretke Maist kuni jõe ääreni, et kaardistada olukord. Kas olete nõus, et see on järgmise ümarlaua teema.
Kõik ümarlaua liikmed on nõus.
Ellen Treufeldt: võiks lisada ka rannaala, vaadake liiva seisukorda, liiv läheb aastatega ainult hullemaks.
Vahur Mäe: teen ettepaneku edaspidiselt alustada ümarlauaga tavapäraselt kella 16.00. Ettepanekut aksepteeriti.