FANDOM


VOLIKOGU ÜHENDUSTE ÜMARLAUD PROTOKOLL


Pärnu 18. aprill 2013

Juhatas: Astrid Hindriks

Protokollis: Siret Ots


Astrid Hindriks teeb sissejuhatuse.

Iga kuu kolmas neljapäev käib koos ühenduste ümarlaud, linnale tähtsat asja arutamas. Tulevik on ka meile väga tähtis asi. Täna hakkame Krista Habakukkele, PEAK konsultant, joonistama missugune see meie tulevik võiks 7a pärast välja näha kodaniku ühiskond.

PÄEVAKORD

1. Panustamine „PÄRNUMAA KODANIKUÜHISKONNA ARENGUKAVA 2014- 2020“ koostamisse - Krista Habakukk, PEAKi konsultant
2. Volikogus vastu võetud otsuste tutvustamine – Vahur Mäe, volikogu esimees


PÄEVAKORRAPUNKT 1 Panustamine „PÄRNUMAA KODANIKUÜHISKONNA ARENGUKAVA 2014- 2020“ koostamisse - Krista Habakukk, PEAKi konsultantEdit

Täna olen siin, sest Pärnu maakond on koostanud 2010 aastal dokumendi „Pärnumaa arengu strateegi aastaks 2030“. Loomisest on kaks aastat möödas ja Maavalitsus on otsustanud, et 2013 aasta vaadatakse üle Pärnu maakonna arengustrateegia. Vaadata, mis head on selle ajaga juhtunud, mis vajab korrigeerimist ja millised uued väljakutsed selle arengustrateegia suhtes maakond endale sätib. See hõlmab kõiki valdkondi, mis Pärnu maakonnas on olemas.

2010 kui koostati arengustrateegiat, siis toimus ühendustele suunatud arutele Pärnu Raamatukogus. Mille tulemusena sai dokumenti sisse ka üks väike killukene kodanikuühiskonna poolt avaliku ja haldus teenuste peatükis. Mis ütleb, et Pärnu maakonnas oleks aktiivne kodanikuühiskond:

1. Tugev koostöö kodanikeühendustega, sh avalike teenuste delegeerimise valdkonnas.
2. Partnerluskogude ja külaliikumise tegevuste toetamine.
3. Linnaliste asulate kodanikeühenduste tegevuste toetamine.
4. Maakonna tublide kodanike ja kodanikeühenduste esiletõstmine.

Koostamisel on dokument Maakondlik planeering (projektid) lühend nimega MAP. Kuidas kohalikud omavalitsused tulevikus kodanikuühiskonna temaatikat toetavad ja ka avalikku ja äriõiguslikku suhet. Selleks, et dokument vastaks ühenduste vajadustele on plaanis koostada Pärnu maakonna Kodanikuühiskonna arengukava aastateks 2014-2020. Olemuselt on see tegevuskavaline. Mis kirjeldab ära tegevusi, mida on vaja teha selleks, et Pärnu maakonnas tervikuna kodanikuühiskonna - ja majanduslik võimekus kasvaks ning oleksid head partnerid mõlemaile sektorile – avalikule sektorile ja äriühingutele.

Aprill-mai ja juuni alguses käime läbi kõik kohalikud omavalitsused. Kohtume ühenduste esindajatega.

Täna toimub sissejuhatus sellele.

Infokogumise teeme ilma algmaterjalideta (dokumendita), et vajadused tuleksid puhta lehena. Vaatame, mis mõtted inimestel peas on, et ei hakkaks olemasolev dokument teid häirima.

12 juuni võetakse kokku kõik see mida kuuldi omavalitsustest ühenduste käest. Mis tuli küsimustikega tagasi. Et siis vaadata mis on tänane olukord meie kodanikeühingu arengus meie maakonnas. Selle baasil saab hakata koostama arengukava. Arengukava peaks valmis saama novembriks. 20. november toimub kodaniku ühingu konverents Pärnu Endla teatris juba 8. Seal toimub ka arengukava vastuvõtmine.

Kus seda saab lugeda?

Seda saab luge internetist, Pärnu maavalitsuse kodulehel on see olemas, kohalikest omavalitsustest ja ka raamatkogudes peaks olemas olema.

Igal ühendusele on olemas oma tegevusvaldkonnad. Kaardistame ära kuhu teie panustate oma tegevustega. Hinnangu andmine toimub skaalal 1-6. 1- üldse ei tegutse, 6- põhiliselt tegutseme.

Hinnangute kokkuvõte:

  • Kus täna, aastal 2013, kõige rohkem tegutseme:
  • Sotisaal 4,42
  • Valitsemine 5,25
  • Loodus 1,95
  • Sport 2
  • Kultuur 2,8
  • Ettevõtlus 3,75
  • Elukeskkond 4,85
  • Turism 3,75
  • Haridus 4,33

Näha on, et kõik valdkonnad on kaetud, ei ole ühtegi teemat kuhu ei panustata. Linnalises keskkonnas võib olla valitsemise teema tugevam kui loodus. Hea näitaja on see, et seostatakse oma MTÜd ettevõtlusega.

Nüüd paneme paika aasta 2020, et millises valdkonnas olla siis rohkem osalejad. Hinnangute kokkuvõte aastal 2020:

  • Sotisaal 4,92
  • Valitsemine 4,5
  • Loodus 3,5
  • Sport -
  • Kultuur -
  • Ettevõtlus -
  • Elukeskkond -
  • Turism -
  • Haridus 4,62

Turism, elukeskkond, ettevõtlus, kultuur, sport-panustada rohkem. Tagasilööki on saanud valitsemine, elukeskkond, need niigi kõrged, et polegi vaja enam panustada. Üldiselt, ikka soovitakse panustada aastaks 2020.

Millises olukorras on Teie ühenduse tegevus täna.

  • Juhatus 4,55
  • Liikmed 4,44
  • Arendus 4,83
  • Tegevus 4,77
  • Koostöö 4,44
  • Projektid 3,8
  • KOV toetus 3,27
  • Omatulu 2,5
  • Nähtamatus 4,91
  • Mõju kohalikus elus 4,83

Hästi hinnatud, rahulolevad ja aktiivsed ühendused ja nende liikmed. Kohalike omavalitsuste koostöö olemas. Kõige nõrgem on omatulu teenimine.

Selline üldpilt on siis täna tehtud. 21. mai loodan, teid näha, sest siis läheb töö edasi, et teada saada mida teha selleks, et saavutada arenguhüpet.


PÄEVAKORRAPUNKT 2 Volikogus vastu võetud otsuste tutvustamine – Vahur Mäe, volikogu esimeesEdit

Vahur Mäe teeb ülevaate 18.04.2013 toimunud volikogu istungist. Volikogu keskendus üsna palju erinevatele planeeringu lahendustele. Planeeringute vastuvõtmisele, mis tähendab, et nüüd on avalikustamise faas. Ning peale seda loodetavasti kehtestamine.

Täna võtsime vastu Ringi tn - Aia tn ja politseimaja vahelise maa-ala ning Aida tn detailplaneeringu. Planeeritav ala hõlmab Lai-Aia-Ringi ja Hommiku tn vahelist ala suurusega 7,7h. Sinna on listaud ka politseimaja kinnistu. Aastast 2017 kolib politsei ära Tammsaare ja Riia mnt risti.

Kesklinna on kavandatav ka riigimaja, et kesklinn ei jääks nn riigi kohalolekust tühjaks. Bussijaam jääb samasse kohta, kuhu tuleb kümnele bussile peatus. Sisse saab Aia tn poolt, Ringi tn poolt välja.

Aida tn on perspektiivseks suunaks Õhtu tn üle vallikraavi silla jahtklubi poole ja sealt edasi mööda jõeäärt ja rannaparki randa. Teine suund möödub raudteeperrooni olemasoleva bussipeatuse Ringi ja Pika tn ristmiku poole, mis on suunaks Vanalinna. Nüüd on plaanis see kõik ühtseks linnaruumiks ära siduda.

Planeering sisaldab Ringi tn 2 asuvale väljakule varikastuse ja endise perrooni taastamine, kõrgendik varikatuse alla, mida on edaspidi võimalik kasutada lavana. Hommiku tn 2 Martensi väljak planeeritud kasutusse jätta linna väljakuna, kus saab korraldada erinevaid kultuurisündmusi.

Antud planeeringu lahendus silla asukohta ei määra. Selleks on eraldi detailplaneering. Selleks on kaks võimalikku koridori. Jutt on Raba-Aiast ja Raba-Pargist.

Astrid Hindriks: Riigimaja ja politseihoone mis seal on, oleneb ju sellest kummalt poolt see sild tuleb? Ei saa ju lõplikult planeerida kui silda pole.

Vahur Mäe: Kui me räägime Raba-Pargi koridorist, siis see riigi maja jookseks koridori natukene sisse. See eeldaks riigiga läbirääkimisi. Pikalt sellega venitada ei saa, kuna oleme öelnud, et see võimuliit määrab ära silla asukoha ja siis saame edasi minna.

Tänavuse aasta I lisaeelarve. Lisaeelarve eesmärk on täpsustada vastuvõetud tervikeelarvet. Täpsustatud saab: põhitegevuse tulud ja kulud; investeerimistegevuse sissetulekud ja väljaminekud; likviidsete varade muutus.

Vahepeal on toimunud linnavalitsuse eraldised reservfondist. Ka need on lisaeelarves kajastatud. Lisaeelarvega suurendatakse põhitegevuse tulusid 508 000 euro võrra. Kokku kinnitatakse põhitegevuse tuludeks 40 600 000 eurot.

Põhitegevuse kulusid suurendatakse lisaeelarvega 876000. Kokku kinnitatakse 36 milj 700 tuhat eurot.

Laenukoormus langeb 60% 53,8% peale. Meil on edaspidi laenuvõimekust erinevate investeeringute tarbeks.

Mille arvelt meie tulud kasvavad?

Vahur Mäe: Need on riigi poolt eraldatud sihtotstarbelised tulud. Majandusministeerium Oja tn kõnnitee. Aia tn, Savi tn, Kalevistaadioni renoveerimise alustamiseks. Järgmiseks aastaks oleks projekt valmis, et millisena me seda ehitama hakkame. Kultuuriministeerium on meile eraldanud 125000 eurot ja ise paneme juurde 250000.

Mis sellest hoonest saab mis on Rannahotelli kõrval see lobudik?

Vahur Mäe: Ilmselt omanik ootab kui see seal kokku kukub. Survestab sellega omavalitsust neile soodsamaid planeeringu lahendusi võimaldama.

Lasteaedadel ja haridusasutustel jäi üle majandamisraha, millest 10%-20% saavad ära kasutada ja ülejäänud läheb ühtsesse fondi. Millega parendatakse asutustest heakorda.

Toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võetavate alaliste kulude piirmäärade kehtestamine ja selle muutmine.

Koolieelsete lasteasutuste vanemapoolsete kulude kinnitamine. Seadusandja näeb ette lasteaia laste vanematele võib kuni 20% kehtivast miinimumpalga alamäärast temapoolset kaetava osa kehtestamist. Meie lubasime mitte tõsta lasteaia osalustasu kolme aasta jooksul. Seega võtsime arvesse 2011 aasta miinimum palga 278 eurot 12% ja 15% - see on lasteaedades kus on ujulad.

Rääma pargi kvartali detailplaneering. Agape ümbrus, Rääma mõis ja männik. Erinevate funktsioonide määratlemine, kus kesksena nähakse loodsukauni keskkonna säilitamist, erinevate sündmuste korraldamise võimalust, sotsiaalasutuste maana.

Ehitise peremehetuks tunnistamine. Pärnus on üsna palju kanalisatsiooni kaeve mis on katmata. On olnud erinevaid varguseid ja ka õnnetusi. Sellepärast ka teema erilise luubi all. Vana autobaasi territooriumil Riia mnt ja jõe vahelisel alal on kaevud, millele peremeest ei leitud, mida keegi omaks ei tunnistanud.

Arvutite hange üldhariduskoolidele.

Tammsaare pst 39 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine. Sinna kavandatakse majutusasutus.

Kas kaevud aetakse täis, mis peremehetuks tunnistati?

Vahur Mäe: Ei oska öelda, mis saab. Teada on, et seal on ettevõtja, kes oma veed on sinna juhtinud ja tal ei ole omandiõigust ja ei ole vee erikasutusluba (keskkonnaameti kooskõlastust). Ta on esitanud vaide selle kohta, et neid ei tohiks peremehetuks tunnistada. Samas on kohus öelnud, et omanikku ei ole. Juriidiliselt on protsess läbi tehtud ja me kuulutasime need peremehetuks.


Astrid Hindriks

juhataja

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki