FANDOM



KUTSEEdit

7.10.2015 ümarlaua põhiteemaks on PAGULASED.

Eesti peab turvalise pelgupaiga andma Süüria sõja eest pagenud põgenikele. Ka Pärnu ei saa jääda varjupaiga andmisest kõrvale. Ümarlauas saame teada linnapea Romek Kosenkraniuselt, millised on senised riigisisesed kokkulepped, mida on linnavalitsuse tasandil kokku lepitud, mida oodatakse vabaühendustelt. Jane Metsalt sooviks kuulda, kuidas põgenike lapsed Pärnu lasteaedadesse ja koolidesse sobitatakse. Loodan et vabaühendused on põgenike teemat ühenduses juba arutanud ja pakuvad välja erinevaid variante. Oodatud on ka volikogu liikmed, kes nagunii peavad tulevikus sellel teemal otsuseid vastu võtma.

Ümarlaud on ruumis 346 Linnavalitsuses kell 16.00



PROTOKOLLEdit

PÄRNU LINNAVOLIKOGU

ÜHENDUSTE ÜMARLAUD

Pärnu

07. oktoober 2015

Koosolekut juhatas: Astrid Hindriks

Protokollis: Merike Lille

Kutsutud: volikogu esimees Andrei Korobeinik, linnapea Romek Kosenkranius, abilinnapea Jane Mets

Algus kell 16.00

Lõpp kell 17.30

PÄEVAKORD

1. Pagulaskriisi lahendused riigivõimu tasandil, millised lahendusi pakub linnavõim - linnapea Romek Kosenkranius
2. Kuidas põgenike lapsed Pärnu lasteaedadesse ja koolidesse sobitatakse – abilinnapea Jane Mets
3. Volikogu laual olevad eelnõud – volikogu esimees Andrei Korobeinik.

PÄEVAKORRAPUNKT 1. Pagulaskriisi lahendused riigivõimu tasandil, millised lahendusi pakub linnavõim - linnapea Romek KosenkraniusEdit

Kõigepealt me peame selgitama mõisted, kes on pagulased, kes põgenikud.

Eesti on teinud ettevalmistusi põgenike vastuvõtmiseks, selleks luuakse 48 tunni kinnipidamiskeskused. Põgenikel on võimalus taotleda asüüli. Nendega viiakse läbi vestlus, mille käigus üritatakse välja selgitada, kas neile saab anda pagulase staatuse. Kui ei saa anda, siis saadetakse nad riigist välja. Need, kes asüüli taotlevad, antakse üle sotsiaalministeeriumile, kes toimetab nad omakorda edasi pagulaskeskusesse (Vao).

Pagulaskeskust Pärnumaal ei ole, on 48 tunni kinnipidamiskeskus, kus politsei koos Punase Ristiga nende eest hoolitseb.

Kuhu riik planeerib varjupaiku?

Romek Kosenkranius: Pärnu poole pole otseselt keegi pöördunud. Riik on küsinud, kas meil on vabu pindu? Kohalikul omavalitsusel on 350 sotsiaalelupinda ja järjekorras on üle 80 inimese ning mina linnapeana leian, et tekitada mingit eelisseisu põgenike [pagulaste - parandus: AK] suhtes, et nad tulevad järjekorra etteotsa, see ei ole võimalik. Kelle asüülitaotlus on rahuldatud, siis nad peavad leidma endale töö, elukoha ning õpetaks oma lapsi (eesti keelt, kultuuri).

Astrid Hindriks: Näiteks kui öeldakse, et Pärnusse tuleb 9 inimest, kas on olemas plaan, mis nendega edasi tehat?

Romek Kosenkranius: Keegi ei ole ütle lähiajal, et tuleb 9 inimest. Täna ei tee riik meiega koostööd, me ei tea, kes need inimesed on, kust nad tulevad. Volikogu oktoobri istumgi esimene päevakorra punkt on pagulased, siis kuuleme, millised on riigi plaanid, mida oodatakse kohalikelt omavalitsustelt. Igatahes võin öelda, et vähemalt Pärnus on esikohal linnakodanikud ja nende arvelt elamispinda ei anta.

Astrid Hindriks: Riik on otsustanud, et valitakse Itaaliast täispere, üksikema lastega või orvud. Kas see variant et võtame meie lastekülasse iga peremaja kohta 1 orvu, on üks võimalus?

Romek Kosenkranius: Lastekülas on jah vähem lapsi. Aga ootame riigi taseme otsused ära.

Osaleja: Kui ta saab pagulase ID-kaardi, kas ta saab vabalt Euroopas liigelda?

Romek Kosenkranius: Ta peab 2 aastat elama Eesti territooriumil. Töölube ja elamislube antakse erinevas suurusjärgus. Pagulaste puhul ei ole täna selge, kas neil on õigus töötada.

Teet Roosaar: Pärnu linn võiks selgeks teha, mitu õpetajat valdavad keelekümblusmetoodikat ja suurendada nende õpetajate hulka

Romek Kosenkranius: Väga raske on ettevalmistusi teha, sest me ei tea, kust piirkonnast tullakse. Riik annab 3,9 miljonit sotsiaalministeeriumile ja siseministeeriumile nende inimeste välja sõelumiseks ja tugiisikute ning õpetajate koolitamiseks.

Teet Roosaar: Tõstamaa valda või Pärnu linna tuleb pagulane, oleks vaja inimesi, kes nendega oskaks midagi peale hakata.

Romek Kosenkranius: Need inimesed tulebki läbi sotsiaalministeeriumi siia hankida.

Astrid Hindriks: Probleem on selles, et põhilised koolituste võitjad on Tallinnas ja Tartus. Meie Pärnu vabatahlikud, keda oodatakse tugiisikuteks, teevad oma päevatööd mis leiva lauale toob. Nii koolitatakse Tallinna ja Tartu inimesi, kes meile oma vabatahtlikku tööd tegema ei tule.

Osaleja: Kui sundkorras 500 tuuakse, siis peaks neid hajutama.

Osaleja pastor Tõnu Kuusemaa: Hädalisi peab aitama, aga halastustegu peab olema kooskõlas mõistliku meelega. Me ei saa aidata tervet maailm, me peame alustama oma endi ukseesise puhtaks pühkimisest. Tekib küsimus, kas meie endi hädalised ja abivajajad on aidatud? Kas riigil on ressurss, et uusi inimesi ja uusi probleeme juurde võtta? Sellises olukorras, kus tullakse kontrollimatult sisse, kuidas me saame efektiivselt ja õiglaselt neid aidata? See informatsioon, et Euroopa avab oma uksed pagulaste, hakkas juba läbi tilkuma aasta tagasi. Eestis hoiti seda infot enne valimisi kinni. Kvoodiplaan, mis kevadel ilmsiks sai, kuidas me suudame hallata (kirikud, MTÜ-d, vabatahtlikud) ja vastu võtta, kui üle meie peade selliseid otsuseid vastu võetakse.

Romek Kosenkranius: Põgenike voog liigub heaoluriikidesse. Minul on kahju, et riik ei pea dialoogi ja üritab ise sellega hakkama saada. Positiivne on see, et volikogusse saadetakse üks inimene rääkima pagulastest ja mis plaanid on.

Teet Roosaar: Väga informeeritud inimene tunnistas, et Eesti riigil puudub korralik koordinatsiooni organ, kes erinevate ministeeriumide mängumaad koordineerib.

Romek Kosenkranius: Siseministeeriumi tegeleb 48 tunni kinnipidamiskeskusega, kui kinnipidamine on lõppenud, siis annavad sotsiaalministeeriumile üle, kes tegeleb edasi.

PÄEVAKORRAPUNKT 2. Kuidas põgenike lapsed Pärnu lasteaedadesse ja koolidesse sobitatakse – abilinnapea Jane MetsEdit

Hiie Lainela: Punane Rist tegeleb pagulastega [põgenikega - parandus AK], kes kinni püütakse, kellel ei ole elamisluba. Pärnus on plaan olemas, selle tarbeks on ka ruumid. Nendega tegeleb Politsei-ja Piirivalveamet ning meie oleme neile abiks.

Teet Roosaar: Palju Tammsaare kasarmud mahutavad?

Hiie Lainela: Sellele ei oska vastata. Arvestatud on mitmekümnega. Aga ikkagi tuleb teadvustada, et need on inimesed, kes meie piiri ebaseaduslikult ületavad. Täna räägime neist põgenikest, kes on Itaalias põgenikelaagris ja tuuakse Euroopa jaotusplaani alusel sisse. Neid ei paigutata Tammsaare kasarmutesse 48 tunniks, et siis edasi Tallinnasse edasi viia.

Teet Roosaar: Kas on juttu olnud ka põgenike varjupaigast?

Jane Mets: Linnaga ei ole, maakonnaga ei tea.

Anne Aas: Kas on vabatahtlikud?

Hiie Lainela: Punane Rist on vabatahtlikud ja rahaline ressurss on Politsei- ja Piirivalveameti poolt, mis puudutab ebaseaduslikult riiki tulnud kolmandate riikide kodanikke.

Kas tekib ka keele probleem?

Hiie Lainela: Kindlasti tekib, Eesti on vaid mõni inimene, kes oskab araabia keel. Valmis peame olema selleks, et neil oleks söök, jook ja peavari. Ka nemad peavad arvestama sellega, et kohe neil tõlki ei ole.

Mis edasi tehakse?

Hiie Lainela: Meie saadame nad Tallinnasse ja edasi tegeletakse nendega seal.

Teet Roosaar: Palju on vabatahtlikke ja palju valdavad inglise keelt?

Hiie Lainela: Vabatahtlikke on 20 ja enamus oskavad inglise keelt.

Kuidas põgenike [asüülitaotlejate või pagulaste - parandus AK] lapsed Pärnu lasteaedadesse ja koolidesse sobitatakse?

Jane Mets: Palju sõltub sellest, kes meile tulevad. Kas on tegemist peredega, ka lapsed on imikud, koolilapsed, lasteaias käivad lapsed. Seda ette öelda, kuidas me oleme valmis, seda ei tea.

Teet Roosaar: Pagulaste tugiisik, minu teada neid Pärnumaal ja Pärnu linnas ei ole?

Jane Mets: Info puudub, oli konkurss, kas nende hulgas on keegi, kes on Pärnust, ei tea.

Hiie Lainela: Punases Ristis on 2 tugiisikut, keeleks on inglise ja vene keel.

Jane Mets: Ühes koolis on olemas õpetaja, kes on saanud koolituse ja on võimeline õpetama eesti keelt inimestele, kes ei valda eesti, vene ega inglise keelt. Mis puudutab keeleõpet, siis riigi tasandil viiakse läbi hange, kus pannakse paika, kes hakkab õpetama, millise asutuse ja otsitakse vastavad inimesed sinna kohapeal.

Astrid Hindriks küsib infot kiriku esindajatelt, kuidas usuinimesed aitavad?

Koguduste esindaja: Meil ei ole piisavalt informatsiooni. Koguduste võimekus aidata on väga limiteeritud. Kui üksikud inimesed tulevad, on kirikud ikka aidanud. Kirikute võimalus aidata oleks märksa suurem, kui oleks riigi tugi. Üksikute inimeste aitamisega saame hakkama.

Teet Roosaar: Kas seoses pagulastega eelarvesse lisaressurssi plaanite?

Jane Mets: Kui nad tulevad, siis neil ei ole tööd, nad vajavad toimetulekutoetusi, siis see pool on olemas. Kui nad vajavad ühekordseid toetusi, siis on nad samasugused Pärnu linna elanikud ja peame nendega arvestama.

PÄEVAKORRAPUNKT 3. Volikogu laual olevad eelnõud – volikogu esimees Andrei KorobeinikEdit

Ülevaate volikogule esitaud eelnõudest teeb volikogu esimees Andrei Korobeinik.

Oktoobrikuu volikogu istungi päevakorras on kokku 15 eelnõud:

1. Informatsioon pagulaste vastuvõtmisest kohalikus omavalitsuses
2. Volikogu noortekogu komisjoni koosseisu muutmine
3. Maamaksumäärade kehtestamine
4. Loa andmine varaliste kohustuste võtmiseks (avalikud tualettruumid)
5. Pärnu linna 2015. aasta teine lisaeelarve (I lugemine)
6. Heakorraeeskirja ja koormise kehtestamine (I lugemine)
7. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine ja ettepaneku tegemine Sauga Vallavolikogule
8. Nõusoleku andmine halduslepingu muutmiseks
9. Linnaliinide sõidupileti hindade ja sõidusoodustuste kehtestamine
10. Pärnu Linnavolikogu 15.09.2005 otsuse nr 119 „Hoonestusõiguse seadmine“ muutmine
11. Munitsipaalomandisse antud maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks loa taotlemine
12. Papiniidu tn 2 kinnistu ja Veteranide pargi detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
13. Kivi tn 18 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine
14. Roheline tn 68 ja 72 kinnistute detailplaneeringu vastuvõtmine
15. Ringi tn 14a kinnistu detailplaneeringu kehtestamine

Pikemalt peatutakse punktil „Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine ja ettepaneku tegemine Sauga Vallavolikogule“.

Teet Roosaar: Mis haldusüksus jääb?

Andrei Korobeinik: Ilmselt jääb linn. See selgub reformi käigus.

Teet Roosaar: Mis saab Sauga valla põllumajandustoetustest?

Andrei Korobeinik: Ilmselt peaks jääma nii nagu praegu on, põllumajandustoetusi peab saama.

Jane Mets: Novembrikuu jooksul tulevad kõikidele küsimustele vastused.

Teet Roosaar: Palju neil volikogus esindajaid tuleb?

Andrei Korobeinik: Me ei paku praegu midagi.

Jane Mets: Kõik on läbirääkimiste teema, see on lepingu küsimus.

Osaleja: Mis on plussid ja miinused?

Andrei Korobeinik: Vaadates kaarti, siis on tegemist äärelinnastumisega. Meil on ühine ühistransport, veevarustus, lapsed käivad linnas koolis, lasteaias. Kui omavalitsused liituvad, siis saavad toetuse riigi poolt.

Osaleja: Loa andmine varaliste kohustuste võtmiseks (avalikud tualettruumid). Kas Ülejõe saab ka endale avalikud WC-d?

Jane Mets: Rimi raames ehitatakse välja avalik WC.

Andrei Korobeinik: On kõlanud ka ettepanek teha aastaringne WC ranna piirkonda.


Koosolek helisalvestati ning seda on võimalik kuulata Pärnu Linnavalitsuse kantseleis, kontakt Merike Lille, 444 8103.


Protokollis Merike Lille

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki