FANDOM



PÄRNU LINNAVOLIKOGU ÜHENDUSTE ÜMARLAUA
koosoleku protokoll


Pärnu 08. aprill 2014

Juhatas: Astrid Hindriks
Protokollis: Merike Lille

Astrid Hindriks teeb sissejuhatuse.

PÄEVAKORRAPUNKT 1 Märgukiri Majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve PaloleEdit

(Mustand, märtsi ümarlaua otsus) Astrid Hindriks
Arutatakse kirja sisu, mida plaanitakse edastad majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palole.
Täiendused ja parandused teeb abilinnapea Romek Kosenkranius.

PÄEVAKORRAPUNKT 2 Volikokku läinud eelnõudEdit

Volikokku läinud eelnõud, mille ettekandjaks on abilinnapea Romek Kosenkranius (Pärnu Vallikääru ja selle lähiümbruse detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine).

Volikogu eelnõudest teeb ülevaate abilinnapea Romek Kosenkranius.

Astrid Hindriks: Vallikääru arvelt antakse paatidele roheline tee.
Vallikäär on vallikäär ja maapeale ei tule keegi. Selle planeeringuga tahetakse rohkem kai kohti.

Kodaniku tähelepanek: Linnavalitsuse hoonel on riigilipp must.

Kodaniku küsimus: Mulla hunnik uue Mai kergliiklustee juures, kas koristatakse ära?

Romek Kosenkranius: lisaeelarvesse on pandud 14 000 eurot.
Huviline on olemas, kes soovib ära vedada ja see 14 000 on nende hind.

PÄEVAKORRAPUNKT 3 Pärnu linna uus üldplaneeringEdit

Pärnu linna uus üldplaneering“ - Romek Kosenkranius, aselinnapea

65% planeeringutest, mis tehakse on üldplaneeringut muutvad. Ettepanekuid on tehtud suurusjärgus 300. Osad muudatused on planeeringusse sisse viidud.

Mai Seltsi ettepanekudEdit

Kaido Koppel:

1. Nõue 1 korteri kohta 1 auto parkimise võimalus. Neid parkimiskohti saab müüa vaid KÜ loal, raha läheb KÜ-le. Kommentaar – kui elamu juures on 10 parkimiskohta OMAL KRUNDIL, siis selles majas saab olla vaid kümme korterit. Nii saame elumajad, kus on kahe-kolme magamistoaga perekorterid ja võimalik pole ehitada juurde külaliskortereid. Parkimiskohad- uues üldplaneeringus oleme ettenäinud ühe korteri kohta ühe parkimiskoha senise 0,8 asemel.

2. Üleujutusohtlikule alale (2005. aasta üleujutuse ala) antakse ehituslubasid pärast üleujutusriskide vähendamiseks koostatavad maandamiskavade valmimist. Maandamiskavad valmivad 2015. aasta detsembriks.

Üleujutus- Maandamiskavade temaatika ei ole KOV ülesanne, riik ise ei ole reguleerinud. Sellist asja üldplaneeringuraames teha ei saa. Küll oleme pannud sellise punkti, et määrata esimese korruse kõrguseks 3 meetrit. Kõrgust võib alandada detailplaneeringu käigus. Kui tuleb selle kohta riiklik regulatsioon, siis tuleb seda järgida.

3. Kogu Papiniidu - Mai uusasum planeeritakse uuesti nii, et arvestatakse vaateid merele ja 1 parkimiskoht korteri kohta.

Astrid Hindriks: Jalutasime Mai kandis, esimene läbikäik kahe tornelamu vahelt, vaade merele on ilus, aga pool prügimaja on ehitatud nii, et varjab vaate merele. Kui tulevad järgmised tornid, siis sellega arvestada. Küsimus on, kas ettekirjutust saab teha kui uus üldplaneering on vastu võetud?

Romek Kosenkranius: See sõltub sellest kuidas ta tänases detailplaneeringus fikseeritud on.

Kaido Koppel: Kui ta on ehitatud detailplaneeringu kohaselt, siis ta automaatselt ei muutu. Kui teeb uue detailplaneeringu, uue lahendi, siis küll.

Romek Kosenkranius: Ehitusloa andmisel siiski kui hoonestusala lubab nihutada, siis saab ju nõuda.

4.Üldplaneeringus nähakse kõikides linnaosades ette lastele ja noorukitele avalik spordi- ja mängukoht. Kommentaar: Ühisgümnaasiumi staadion muudeti kinniseks pärast rekonstrueerimist. Mai asumis noortele puudub nüüd ruumis sportimise võimalus, kogunetakse kaubanduskeskustesse. Sama olukord on ka teistes linnaosades. Avalikku ruumi peab jaguma ka lemmikloomadega koos tegutsemiseks.

Kaido Koppel: Küsisin Andrus Haugaselt, kas sportimisvõimalused on Mai piirkonnast ära võetud? Tema väide oli, et kunstmuruväljak on suletud ja sinna kedagi ei lasta, aga teised väljakud, on kõigile avatud.

Romek Kosenkranius: Seal on 2 korvpalliplatsi. Käisin ise kunstmuruväljakul ja rääkisin treeneritega, niikaua kui nad on ise seal, siis võib mängimas käia. Õhtuks panevad kinni. Korvpalliväljakud on avatud koguaeg.

5. Üldplaneering näitab ära ehituskeeluvööndi. Pärnus on mere poolt ehituskeelu vööndiks kinnitatud 100m (Keskkonnaministeeriumi kinnitusel). Mai ja mere vahele jääb Pärnu Rannaniidu looduskaitseala ja tegemist on tegelikult märgalaga, mis sõltub otseselt mere veetasemest. Kõik uuringud näitavad, et maailmamere veetase tõuseb pidevalt, seega looduskaitsealal vee tase tõuseb pidevalt. 100 m ehituskeeluala lõppeb esimeses kolmandikus mere poolt vaadatuna. Ettepanek: Kehtestada ehituskeelu merepoolseks piiriks Pärnu Rannaniidu looduskaitseala märgistatud piir.

Kaido Koppel: Ehituskeeluvöönd- täna algas ühest meetrist, praegu tegime sellise ettepaneku, et Raekülas jookseb ta Kalevi puiesteest mere poole ning kulgeb edasi kergliiklustee peale. Kalda osas tegime ettepaneku vähendada piiranguvööndit. Lihkeohtlikkus- uuringud on tehtud 10 aastat tagasi, eksperthinnang on tehtud eelmisel aastal. On osad piirkonnad, üks neist on Viisnurga juures, seal on kunagi maanihe toimunud ja teadlased usuvad, et seda on oodata veel.

Romek Kosenkranius: Üldplaneering läheb volikokku vastuvõtmisele ja siis avalikustamisele. Avalikustamisel tehtud ettepanekud kaalutakse kõik läbi.

Astrid Hindriks: Kas linnas on niisugust kohta, mis ei ole kahe voolava vee taga, et teha kõrghoone?

Kaido Koppel: Kõrghooneid ehitatakse kõikjale.

6. Linna merepoolses osas tohivad piirded olla vaid looduslikud. Peab säilima läbipääs mere suunas. Kommentaar: tarastamist kasutatakse vaid selleks ajaloolistel aladel - Kesklinna vanad majad, Raeküla, Rääma ja Vana Pärnu individuaalmajad.

Astrid Hindriks: Vaated merele oleksid vabad. Mõte on, et oleks looduslik.

Kaido Koppel: See põhimõte on planeeringus sees, et tagada vabad vaated merele.


Rääma Seltsi ettepanekudEdit

1. Pärnu linna Rääma piirkonna inimesed toetavad arenguid kinnisvara arendamisel ja eluasemete ehitamisel, samuti ühiskondlike rajatiste loomisel. Samas, oleme veendunud, et arendajate poolt senini linnavalitusele esitatud ehitiste mahud ei sobi antud piirkonda (Rääma 7 näiteks ja Viisnurga Rääma tänava äärne). Rääma on tuntud ajalooliselt madalasustusena ning meie ettepanek on lubada projekteerida ning ehitada kortermajade puhul maksimaalselt 3-korruselisi elamuid. Samuti, tuleks elamute vahele jätta ruumi ning mitte lubata massiivmahte, mis ei sobi antud piirkonda. Uusehitised Rääma tänaval peavad säilitama vaateid Rääma piirkonnast südalinnale, sest see on tänaste elanike õigus ja soov. Uusehitised Rääma piirkonnas ei tohi võtta püsielanikelt ära nende õigust päikesevalgusele ja -soojusele. Seepärast tuleb hinnata iga hoone ja ehitise rajamisel ka seda aspekti ning mitte planeerida uusehitisi nendes mahtudes, mis halvendavad Rääma elanike tänaseid elutingimusi.

Kaido Koppel: Masinatehase osas on reguleerimata jäänud, mis ta Rääma tänava ääres on. Reguleeritud on seda, et jõepoolses osas kuni 6 korrust. Viisnurgas on jäänud kõrgus reguleerimata.

Seltsi ettepanek on kuni 3 korrust.

2. Jõeäärne ala on looduslikult õrn ja habras keskkond ehitustegevuseks ning seepärast tuleb iga hoone ja rajatise planeerimisel eelnevalt teostada keskkonnamõjude analüüs, samuti ekspertiis. Pärnu jõe kallas on pehme ja varisemiseohtlik ning ilma ekspertiisita oleks planeerimine vastutustundetu ning eluohtlik.

Kaido Koppel: Keskkonnamõju analüüs - seda reguleerib seadusandlus. Mis puudutab Viisnurka, siis linnavalitsus nõudis KSA tegemist.

Priit Sutt: Rääma 7 puhul seda vist ei nõutud.

Kaido Koppel: seal ei olnud see teema nii aktuaalne. Igakord tuleb seda kaaluda.

Priit Sutt: On näha, et kallas kukub sisse. Paneme suure ehituse käima, aga mida see teeb meie kaldale.

Kaido Koppel: Pigem tuleb sinna teha geoloogia, et fikseerida ära, kas seal on midagi teistmoodi.

3. Rääma piirkonna jõeäärne ala vajab terviklahendust (mitte arenguala mõistet) ning lisaks eluasemete rajamisele tuleb arendajatel luua ka infrastruktuur, mis toetab antud hoonestust ning milleta ei tohi üldse planeeringuid algatada.

Kaido Koppel: Oleme sama meelt, Viisnurga raames ka nõudsime. Iga algatuse juures tuleb mõelda terviklikule. Olime põhimõtteliselt nõus, kui arendaja selle lasteaia loob, aga see asi jäi hetkel soiku. Kõigil planeeringutel on, et infrastruktuur tuleb rajada arendajatel.

Priit Sutt: Jaama tn ääres on arenguala, kui keegi tahab hakata seal arendama, ehitama endale väikest maja, kas siis peab kogu selle suure ala ära lahendama?

Kaido Koppel: Soov on, et arengualal olek ikka tervikkontseptsioon.

Priit Sutt: kas linn ei peaks appi minema?

Kaido Koppel: Kui küsid minu arvamust, siis loomulikult.

4. Rääma piirkond vajab eelkõige avalikku ruumi, kaubandust ning alles siis korterelamuid. Piirkonda tuleb luua spordirajatisi (näiteks ujula, jäähall, seikluspark, valgustatud suusarajad ja liuväli), samuti vajab Rääma mänguväljakuid lastele kui jalutusplatse koertele

Kaido Koppel: Avaliku ruumi teema- sellega saab nõustuda. Korterelamuid on sellesse piirkonda juba palju planeeritud. Oleme kaks perspektiivset kaubanduskeskust ettenäinud- üks on Ehitajate tee ääres ja teine Raba tänava ääres.

Priit Sutt: Rääma piirkonna tuntakse huvi toidukaupluse vastu.

Kaido Koppel: Spordirajatised- Jäähalli on üritatud linna teha, olemas on isegi koht. Minna natuke realistlikumaks ja mõelda, kas jäähall on hädavajalik või on hoopis vaja spordirajatisi, kus lapsed saavad olla. Mis puudutab seiklusparki, siis see on hea ettepanek.

5. Uus üldplaneering ei arvesta Rääma 7 kinnistuse kõrval olemasolevat tänavate võrku ning võimalust muuta tulevikus Rääma tänav selles osas 4-realiseks. Nt olemasolev tänav Rääma tn 9 juures ei jätku Rääma tn 7 planeeringu plaanides ning tekitab ebamäärase tupiku, mis paraku täna ei saa olla läbimõeldud planeering.

Kaido Koppel: Üldplaneeringus jätame magistraali. Kui sild tuleb, siis liiklusskeem läheb teistpidi. Oli juttu, et masinatehase territooriumi juures peab olema laiendamise võimalus.

6. Oleme seisukohal, et parkimiskohti tuleb tulevikus planeerida ühe korteri kohta kaks parkimiskohta. Kuna tänapäeval on peres tihtilugu juba kaks autot ning käib ka külalisi. Üks parkimiskoht korteri kohta on ebapiisav ning seda näitavad ka uusehitised nii Mai piirkonnas ning Oja tänaval.

Kaido Koppel: Rääma piirkonnas soovite ühe korteri kohta 2 parkimiskohta.

Priit Sutt: Tegime väikese arvutuse ja meie ettepanek on, et 2 kohta ühe korteri kohta.

7. Rääma võiks olla valdavas osas üldplaneeringus miljööväärtuslik ala sest just madal hoonestuse tõttu on antud piirkond populaarsust kasvatamas.

Kaido Koppel: Rääma miljööväärtusliku ala suurendamine- ootan konkreetset ettepanekut. Miljööalal kehtivad väga ranged piirangud, et seda ala säilitada.

Kodanik: Pärnu probleem on looduslikud ja inimese enda tekitatud.

Kodanik: Vana-Pärnu surnuaed, kirstud on varsti vees, seal on vaja kindlasti midagi teha. Keldri majade juures roheplats- pingid, mänguväljak lastele.

Kaido Koppel: On tehtud projekt kaldakindlustusele, see oli väga kallis. Tuleb hakata ümber matma.

Kodanik: Kas Pärnusse krematooriumi ei ole mõeldud?

Kaido Koppel: On uuritud, siin ei tasu majanduslikult ära.

Kaido Koppel: Roheplatsi täpsustame, kelle maa on.

Kodanik: Milline võimalus on kesklinna tihendada.

Kaido Koppel: Praegu tuleb teha arhitektuuri konkurss, hoone peab sobima.


Järgmiseks korraksEdit

Maikuus vaadata üle ülesõidukohad, peatused koolide juures, kergliiklusteed.



Astrid Hindriks
juhataja

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki