FANDOM


Pärnu linna arengukava aastani 2025 avalik arutelu

16.8.2011 kell 15 Pärnu Keskraamatukogu

Romek Kosenkranius: 2010 tehti audit 2015 arengukava täitmisest. Probleem see, et ressurss 2/3 ulatuses kulutatud. Halval ajal oluline tegevusplaani fookus. Linnakodanike ootused on suured (ehitised, bussiliiklus jne), kuid KOV-il raha pole. Linna arenguga tekivad uued rahavajadused. Miks inimesed ei taha Pärnus elada? Noored lahkuvad Tallinnasse ja Tartusse, kuna seal on töökohad. Pärnu keskmine palk on eesti keskmisest 16% madalam. Kuurortlinna deklareerimine on sundinud tööstust kokku tõmbuma. Korralikku tootmist pole. Suur põhjus ka hariduse ja ettevõtluse nõrk seos: tehnopargid on tavaliselt ülikoolide juures.

Uus arengukava valmis töörühmades.

Kõige olulisem oli visioon.

On mitmeid võimalusi: - Pärnu on Tallinna eeslinn - Pärnu on kuurortlinn: selle negatiivne mõju madal palgatase ja töökohtade vähesus

Inimesed ei usu plaanide koostamisse, kuid plaan on vajalik.

Visioonikonverentsil jaanuaris 2011 sõnastati visioon.

Eesmärgid on üldisemad. Rahvas pakub palju välja üksikuid tegevusi oma valdkonnas. Milline peaks aga olema tasakaalustatud arengukava? Arengukava peab olema lihtne ja piisavalt üldine. Arengukava ei pea olema soovide nimekiri, mida täidetakse, kuidas võimuolijad tahavad. Leian, et arengukava praegune struktuur on mõistlik.

Praeguse võitluse tallermaa on eelkõige tegevuskava. Tegevuskavas on sees tegevused, millel on tõenäoline rahastamine.

Tänavu muudeti arengukava koostamise korda, mis võimaldab tegevusi vastavalt rahastmise olemasolule nihutada.

Teiseks on oluline vaadata, et millised on need tegevused, mis haaravad kaasa muid tegevusi. Panustada tuleks nö 20% ossa, kui see haarab kaasa ka muid osi.

Näiteks pole mõtet luua üht suurt kultuurimaja, kui see ei loo uusi töökohti.

Otsustada tuleks ka seda, mis Pärnule on tõeliselt oluline.


Täna on suurem arutelu, täna kell 17 on ettepanekute lõplik tähtaeg. Siis vaatab LV arengukava läbi ja suunab volikokku.


Mark Soosaar: 50% pärnumaa riigikogu liikmetest on siin kohal.

On kaks suurt dokumenti, mida arendatakse kaua: arengukava ja üldplaneering. Üldplaneeringut kiiresti muuta ei tohiks. Arengukava peaks olema võimalikult avar. Seaduse järgi ei pea linn kõike seda finantseerima, mis arengukavas kirjas.

Probleemid:

  1. koostajate hulgas ei ole inimest, kes tunneks Pärnu ajalugu.
  2. arengukava on kahes osas: olukorra kirjeldus ja visioonid. Olukorra kirjeldus sisaldab tihti juba planeeritavaid töid. Visiooni osa on aga nõrk ja kehvas eesti keeles.


Andrus Kallastu:

  1. usu küsimus. Inimesed ei usu linnavalitsusse kui arengukava elluviijasse. Näited PP artiklite kommentaariumitest
  2. tehniline küsimus: seire. Avalikkusel puudub ülevaade kavandatavate tegevuste sisust ja analüüsidest toimunud tegevuste mõttekuse kohta.
  3. võrdlus pärnumaa arengustrateegiaga 2030+. Kas sellega on arvestatud? (Hilisem täpsustus): Pärnu arengukava orienteeritud heal juhul Balti keti stsenaariumile, st taotluseks on keskpärasus.


Marianne Mikko: - seires lause, et 75% inimestest ei ole rahul linna infrastruktuuriga.

Toompere: Millised olid töörühmad? Kes sinna kuulusid?

Jüri Kukk: Faktimatejali on palju, kuid selle analüüs puudub.

Epp Klooster: Arengukava tekst on liiga ebaühtlane ja mõni koht väga üdine, samas mõni väga detailne.


Kivimägi: Infrastruktuuri olukord on muutunud. Rail Baltic rentaabel variant üle Pärnu. Lennuvälja tulevik tume, sest riik Pärnu lennuväljast huvitatub pole. Ainuke variant on erainvestor.

Pärnu on logistiliselt heas kohas. Seda eelist meilt keegi ei võta.

Kommentaariumid on viimane asi, mida lugeda. Erakondade palgalised kommentaatorid ei suuda koostada head arengukava.

Arengukavas peaks olema ka unistusi. Arengukava ei ole linnukese pärast.

Pole võimalik ette teada, mida teevad äriühingud. Peame olema avatud. Peavad olema üksikud asjad, mida me ei taha (näiteks tselluloositehas).

Kosenkranius:

- Ettevõtjate jaoks põhiline probleem tööjõud. Lappset vajas näiteks 60 töölist, IT hariusega puidu- ja metallitöötlejat.

- Teine kitsaskoht on planeeringud. Kinnistute puhul vaja tingimata midagi muuta. Linn saab aidata detailplaneeringute kiires menetlemises.

- Linn saab toetada ettevõtteid hoonestusõiguse ja odava maa müügiga.

Soosaar: Pärnu peaks vaatama, kuidas konkureerida teiste Läänemere äärsete linnadega. Mis on meis erilist, mis eristaks meid näiteks Jurmalast või Kuressaarest. Arengukavas vajab pidevalt tööd originaalsuse aspekt.

Kivimägi: Pärnu on Põhjala tuntuim elamus- ja heaolukuurort. Pärnus üle 60-aastaseid 20%. Pärnu vananeb. Hõbedane majandus on üks Pärnu tulevik. Tootmise kaudu tuleb küll makse linnale rohkem, kuid panustamine kuurordile tagab kvaliteetsema elukeskkonna. Panustamine avalikku linnaruumi on väga oluline. Jüri Mõis panustaks linna keskuse, city väljaehitamisse.

Kosenkranius: Üldine ja üksik. Kus rohkem valikuid, seal pikem lahtikirjutamine.

Töörühmad moodustati linnapea käskkirjaga. Määrati juhid ja juhid moodustasid töörühmad.

Kukk: Miks töörühmad töötasid salaja? Ettepanek, et arengukava juures oleks ära toodud autorid.

Krista Habakukk:

  1. Kodanikuühiskonna valdkonnas eesmärgid ja mõõdikud ei väljendu tegevuskavas.
  2. Elukestva õppe mõiste vähene käsitlemine
  3. Keskused vaadatakse ainult kultuuri poole pealt. Neid võiks vaadata multifunktsionaalsetena

Jüri Jaanson: Pärnus kõige olulisem elukeskkond. Arengukavas suhteliselt vähe tähelepanu kergliikulusteedele, mis peaks olema selgelt visioneeritud:

  1. noored liiguvad valdavalt jalgratastel. Milliselt nad näevad Pärnu linna?
  2. tervis

Monika Luik: Sotsiaalvaldkond. Oluline on, et inimesed tajuksid sotsiaalset turvatunnet. Ohu korral linn aitaks hädas inimesi.

  1. Usu küsimuse puudumise näiteks linna pereabikeskuse likvideerimise plaan. Seda pole üheski arengukavas, puuduvad analüüsid, avalikkusega pole konsluteeritud.
  2. Sotsiaalvaldkonna hetkeseis sisaldab infokilde, puudub sidusus eesmärkidega. Arengukavas pole näha, kuhu me liikumas oleme. Linna arengukavva tuleks kirjutada sotsiaalvaldkonna arengukava koostamine.
  3. Detailsemalt. Arengukava eesmärgid on suhteliselt head, kuid tegevuskavas toodud tegevused ei vii eesmärkide täitmisele.
  4. Milline on selle arengukava seos riiklike arengukavadega. Tegevused on seostamata riiklike arengusuundadega.

Anneli Akkermann: Arengukavas vähe juttu innovaatilisusest. 6 % inimesi veab ühiskonda eest. 19.sajandi lõpus, kui rikastuti tööstusega, tehti otsus teha Pärnust kuurortlinn. Tuleb näha ette ja kiita oma elukohta kesklinnas, metsas ja mere ääres.

Pärnu probleem inimeste puudumine. Tööstuse palgad ei ole kõrgeimad. Et töökohti tekiks, on vaja seda 6%. Kuurort eeldab kõrgkultuuri olemasolu.

Kosenkranius: Tööstuse puhul räägime eelkõige tarkadest töökohtadest.

Kaja Must: Pärnu on tihti kasimata ja räpane. Riia maantee fassaadid räpakad. Kas linn saab kuidagi kaasa aidata?


Indre Maalmann:

  1. Vaid turismile suunatud haridus on vähene.
  2. Turism ei ole tulevikumajaduse osa. Lennumajandusest olulisem Rail Baltica

Epp Klooster:

  1. ei tasu olla liiga enesekriitiline
  2. rääma ranna arendamine


Kivimägi: Rääma ranna mõte on väga hea.

MTÜ-de kaasamine linna teenuste osutamiseks hea mõte.


Pärnus jäädi jalgrattateede ehitamisega hiljaks. Tuleks juurutada mõttelaadi, et jalgratas on tööl käimise vahend.

Linna sotsiaalvõrgustik on täna Pärnule veidi ülejõukäiv. Asutusi ei peaks olema nii palju. Linn pidi kärpima 100 miljonit krooni. Pereabikeskuse teenused ei kao ära. Sotsiaalvaldkonna visioon peaks olema inimeste normaalsesse ellu tagasitoomisel.

Vedavaid inimesi tuleks märgata ja tunnustada. Näiteks ettevõtluses on vähe väljast tulnud ettevõtjaid, põhiliselt tuleks panustada neisse, kes siin juba tegutsevad. Ettevõtluses on planeeringud selge prioriteet, millega linn saab kaasa aidata.

Kõrgkultuuri panustamisega absoluutselt nõus. Vähese rahaga tehakse palju suuri asju.

Olmeprügi suhtes tuleb olla kriitiline, kuid maltsa suhtes nii kriitiline ei oleks. Kesklinn tuleb korras hoida, kuid äärelinn on veidi teine asi. Pärnut kiidetakse puhtuse eest.

Pärnus on hea üldharidus ja kutseharidus. Tegutseb TÜ kolledž. Katmata on insenerihariduse pool.


Maalmann: Pärnus võiks olla Dubai või Monaco mudel


Krista Habakukk:


Kivimägi: Linn on avatud ka valdkondlike arengukavade koostamiseks.

Kai Kallastu:

  1. Kultuuri mõõdikutes häirib massilisuse taotlus
  2. Professionaalse kõrgkultuuriga kaasneb alati ka äriline mõõde.

Kivimägi: Nõus, tuleb hinnata ka kvaliteeti.

Jüri Kukk: 1899. leiti, et Pärnust saab ravikuurort ja ei saa puhkekuurorti. Tänaseks on ravikuurordil kriips peal.

Kivimägi: Jurmalaga ei tasu võrrleda, sest Pärnus on kõik parem. Jurmalas on koledad WC-d, ehitised jne. Estonias tahetakse tõsta ravi osa. Pooled meie külalistest on soomlased. Siin räägitakse soome keelt pluss lähedus.

Pärnus käib aastas ligi miljon inimest

Sulev Alajõe: Anneli Akkermanni sõnavõtt pani püsti tõusma. Ei saa olla nõus, meie tase tõuseks, kui panustame ainult olemasolevatele ettevõtjatele. Tuleb panustada uutele ettevõtetele. Maksutulusid kasvatab eelkõige kohalik omavalitsus. Arengukavas oleks tahtnud näha konkreetsemat fookust, ühtset läbitöötatud sõnumit. Et uued ettevõtted saaksid just siin tuule tiibadesse.

Kivimägi: Palju realistlikum on siiski panustada olemasolevatesse ettevõtetesse. Kui varem vajati lihttöölisi siis täna otsivad elektroonikaettevõtjad tootearendajaid.

Mina ei usu, et Pärnus tekiks mingeid tohutuid innovatsioonikonglomeraate.

Akkermann: Innovatsioon ei ole mingi uus tohutu leiutis. Uued ideed tekivad tarkade inimeste kohtumiskohtades. IT-mehed tuleks Pärnusse, kui siin leiduks 30 vaba aju.

Kivimägi: Arengukava ei ole tabu, seda võib vastavalt vajadusele korrigeerida.

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.