FANDOM


Sellel lehel analüüsitakse Pärnu bussiliikluse ümberkorraldamist 2012. aasta suvel.

Pärnu bussiliikluse ümberkorraldamise vajaduse põhjendusEdit

Romek Kosenkranius ja Toomas Talts (PP on-line-intervjuu: küsimustele vastasid Pärnu bussireformi elluviijad, 1.8.2012 http://www.parnupostimees.ee/925774/on-line-intervjuu-kusimustele-vastasid-parnu-bussireformi-elluviijad/): 10. juuni Pärnu Postimehes ilmus intervjuu GoBusi direktoriga „Liinikärped on ületanud kriitilise piiri“(http://www.parnupostimees.ee/466054/andrus-karpuk-liinikarped-on-uletanud-kriitilise-piiri/), kus Andrus Kärpuk vihjab üsna selgelt, mis on Pärnu bussiliiklusega lahti. Sealt joonistuvad välja põhjused, miks bussiliiklust oli vaja reformida.

Viimase viie aasta jooksul on seda nn aastakümneid kestnud süsteemi kärbitud üle 25%. Bussiliine on graafikutes „auklikumaks“ muudetud või sootuks ära kaotatud. Sellise liinivõrgu „auklikkuse“ tõttu on usaldusväärsus ühissõidukiliikluse vastu langenud, mis on juba aastaid kajastunud sõitjate arvus. Näiteks kaotati bussiliinide kärpimise käigus Raeküla-Rääma otseühendus üle Papiniidu silla, mis uue sõiduplaani alusel on taastatud. Iga selline kärpimine on kaasa toonud kordades suurema pahameele kui viis päeva tagasi toimunud liinigraafikute muutus – vaadake näiteks 2011. a alguses toimunud kümneprotsendilise liinikärbete järgset reaktsiooni tollastes Pärnu Postimehe väljaannetes!

Eelmise linnavalitsuse ajal alanud liinikärbete põhjus on olnud aastaid väga selge: ühissõidukite liinikilomeetri hind on kütusehindade ja keskmise palga tõusu tõttu pidevalt kasvanud. Kui teenus ostmiseks on raha hulk niisama suur, aga teenus ise on läinud kallimaks, jääb kaks võimalust: kas küsida tarbijalt rohkem raha või vähendada teenuse mahtu. Siiani pole olnud sellist poliitilist jõudu, kes oleks julgenud soovitada bussipileti hinna tõusu, seetõttu on aeg–ajalt teenuse mahtu vähendatud. Mis omakorda on viinud liinide katvuse linnas kriitilise piirini, nagu tõdes bussifirma juht üle aasta tagasi.

Selles olukorras oli vaja midagi ette võtta. Parim variant oleks olnud leida lisaraha ja taastada vana süsteem täies mahus, mis oleks aga tähendanud paratamatult bussipileti hinnatõusu. Et piletihinna tõus oli välistatud, anti bussiliiklusega tegelevatele spetsialistidele ja logistikutele 1,5 aastat tagasi ülesanne välja töötada Pärnu linna ühissõidukiliikluse skeem, mis katab kogu linna regulaarse bussiliiklusega kõikide linnaosade vahel ja seda senise kilomeetrite mahu juures. Lisatud oli tingimus, et liinid peavad läbima kõiki praegusi bussipeatusi ja linna rahalise olukorra paranedes oleks võimalik väga lihtsalt uusi liine süsteemi lisada.

Ümberkorralduste üldised põhimõttedEdit

  1. Toimivaid bussiliine ei lõhutud, vaid nende graafikud korraldati ümber vastavalt uuele liinigraafikule.
  2. Ühest linna otsast teise saab endiselt sõita ümber istumata, ainult marsruute on vähem valida. Ümberistumistega süsteem võimaldab bussidel sõita enamikul linnatänavatel ühtlase intervalliga.
  3. Kohtumispeatustes ootab buss teise bussi ära. Siiski üldreeglina, kui teine buss jääb üle 3 minuti hiljaks, peab buss ära sõitma, et järgmistesse peatustesse mitte hilineda.
  4. Uute kellaaegade määramisel arvestati võimaluse piires koolide tundide algusega. Alates 28. augustist lisanduvad veel liinid nr 2, 7, 8 ja 9, mis on suuremas osas mõeldud just õpilastele.
  5. Busside väljumisajad jäävad vaid ootekodadesse, mitte iga bussipeatuse posti juurde.
  6. Vastavalt GoBusi soovitustele planeeriti muudatuse rakendamine suve keskpaika, sest on puhkuste aeg ja tööinimestel ning koolilastel jääb aega uue süsteemiga harjuda. Kooli ajal või ajal, mil ühistranspordisüsteem toimib täiskoormusega, oleks selliste muudatuste elluviimine olnud häirivam.
  7. Reformi elluviimiseks kulutati: 5000 eurot liinigraafikute ettevalmistusele, 11 000 eurot tehnilistele ümberkorraldustele (peatused, infotahvlid) ja 2900 eurot teavitusele (infovoldikud, teadete avaldamised jne).
  8. Reformi elluviimisel ei arvestata tasuvusaega, kuna tegemist ei ole ärilise ettevõtmise, vaid elanikkonna teenindamisega. Bussikasutaja tasub bussipileti ostmisega ligikaudu 35% bussiliiklusele kuluvast summast ja siin äris kasutatavat „tasuvusaega“ ei arvestata. Ümberkorralduste eesmärgiks on suurendada sõitjate arvu, sest liiklus põhiliinidel on tihedam ja korrapärasem.
  9. Reformi aluseks on Pärnu linnavalitsuse tellitud ühistranspordi uuring Tallinna tehnikaülikoolist 2011. aastal. Tallinna tehnikaülikooli koostatud uuringus kasutati andmeid ettevõtete, lasteasutuste ja sotsiaalasutuste paiknemise ja teadaolevate liinikoormuste kohta. Teatud mahus on need andmed ikkagi dünaamilised, sest aeg-ajalt ehitatakse või kolib mõni asutus, seega andmed ajas muutuvad ja tuleb mingi perioodi möödudes üle vaadata. Liinigraafikute koostamisel arvestas GoBus ka bussijuhtidelt kogutud informatsiooni bussikasutuse koormuse kohta. 28. augustist alustavad tööd lisaliinid, mis on mõeldud kooli ja tööle liikuvate sõitjate arvu suurenemisest tingitud vajaduste katmiseks. Süsteemi paindlikkus lubab operatiivselt suurendada lisaliinide mahtu, kui selleks on raha.Selle järelduste osas olid soovitused ühissõidukiliikluse paremaks korralduseks. Ühissõidukiliikluse muudatuste protsess algas 1,5 aastat tagasi teoreetilise uurimustööga, mida koostasid Tallinna tehnikaülikooli tollased magistrandid tunnustatud transpordi-ja liikluskorralduse professori Dago Antovi juhendamisel. Selles töös kasutati algandmeid olemasoleva liikluskorralduse kohta, liinigraafikute modelleerimist arvutiprogrammis ja soovitused ühissõidukiliikluse korraldamiseks anti vastavalt seda valdkonda reguleerivatele õigusaktidele. Ligi aasta tagasi liitusid protsessiga GoBusi spetsialistid, kes omavad igapäevast informatsiooni bussikasutajate liikumisharjumuste kohta. Nemad koostasid, võttes aluseks osaliselt uurimistööd, liinigraafikud, mis vastavad rohkem Pärnu oludele. Uusi liinigraafikuid tutvustati kaheksa kuud tagasi kohalikus ajalehes, korraldati kuus avalikku koosolekut linnaosades ja anti bussikasutajatele kaks kuud aega teha kirjalikke ettepanekuid uue liinigraafiku kohta. Kokku laekus 74 ettepanekut ja arvamust ligi 900 inimese allkirjaga. GoBusi esindajatega analüüsiti need läbi ja tehti muudatused, mis arvestasid suurema osa elanike arvamusega ja mis olid tehniliselt-majanduslikult rakendatavad. Uued liinigraafikud koostati GoBusi logistiku, aastakümnetepikkuse kogemusega Toomas Taltsi juhendamisel. Eelnevalt tutvustati ühissõidukiliikluse ümberkorraldusi veel volikogu komisjonides ja mai lõpus otsustati uue liinigraafiku rakendamine selle aasta 28. juulist.
  10. AS ExpressPost toimetas linnavalitsuse tellimusel infovoldikud kõikidesse Pärnu linna postkastidesse. Ka neisse, kuhu oli märgitud "Reklaami ei soovi". Elanikelt oleme saanud info, et postiljonid ei ole kõikidesse postkastidesse voldikuid siiski toimetanud. Oleme andnud info nende aadresside kohta, kuhu voldik ei ole jõundud, kojuvedu teostavale ettevõttele ja tehtud on korduspostitusi. R-kioskitesse on läinud voldikuid väga vähe, sest meie soov oli teha siiski postitus kõikidesse Pärnu postkastidesse. Oleme tellinud kordustiraaži, mis saab valmis järgmise nädala kolmapäeval, ja see läheb jagamiseks nii R-kioskitesse, poodidesse, bussidesse, sügisest koolidesse. Samuti võib infovoldikuid küsida linnavalitsuse infolauast.
  11. Pärnus ei tule kasutusele ID-piletid, sest üha enam spetsialiste soovitab minna üle kontaktivaba kaardi süsteemile. See on kaart, mis tuleb valideerida bussi sisenemisel, pannes selle vastu aparaati või sellest lähedalt möödudes. Kiipkaardile saab sõiduraha laadida internetis, mobiiltelefoniga, müügipunktis ja mõningal juhul bussis. Süsteemid on kallid, kuid arenedes järjest odavnevad. ID-kaardi põhisel süsteemil on omad eelised ja umbes 1,5 aastat tagasi kaaluti selle rakendamist Pärnuski. Kuid spetsialistide arvutused näitasid, et ID-kaardi põhise süsteemi rakendamine suurendab üsna oluliselt kulusid bussiliiklusele.
  12. Käesoleva aasta kevadel sõlmisid Pärnu linnavalitsus ja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium protokolli selle kohta, et Pärnule antakse 2013. aasta teises kvartalis kasutada CO2 kvootide müügist saadava raha arvelt Hispaania päritolu viis uut gaasibussi ja (kui linnas on vajalik hooldusvõimekus) veel kolm gaasi-elektri hübriidbussi. Kokkuleppe üks tingimus oli, et Pärnusse rajatakse gaasitankla. Selle rajamisest on huvitatud Eesti Gaas. Leping maa kasutamiseks on Eesti Gaasi ja Pärnu linna vahel sõlmitud suve alguses, uus gaasitankla peaks kerkima Tallinna mnt ja Ehitajate tee ristmiku lähedale.
  13. Bussiliiklust reformitakse vajadusel veel kord, sest uus süsteem ei ole kivisse raiutud. Kindlasti tuleb edaspidi süsteemis muutusi ja lisandub uusi bussiliine. Muudatused ei ole aga enam nii kardinaalsed. Näiteks, kui meil õnnestub saada CO2 kvoodimüügi programmi raames viis gaasibussi (pluss kolm hübriidbussi, elekter+gaas), saame veidi bussiliinde mahtu suurendada. Bussid on plaanis anda operaatorile kasutada tasuta. Kui palju saame liinikilomeetrite mahtu suurendada, sõltub linnavalitsuse ja GoBusi läbirääkimistest.
  14. Raeküla raudteejaama viib buss nr 3 ja toob sealt tagasi vastavalt rongide sõiduplaanile.

ProbleemidEdit

  1. bussireform tehti ligadi-logadi suvel, kui selle elluviijad ise puhkavad.
  2. Reformi elluviijad ei pidanud linnakodanikega piisavalt aegsasti nõu.
  3. Linnakodanikke ei teavitatud piisavalt aegsasti bussireformi alustest, tähtajaks ei saadud valmis infolehti ja infotahvleid.
  4. Bussireformi elluviijad kasutavad ise liiga vähe Pärnu bussiliiklust
  5. Uue graafiku järgi pärast kella 23 enam ühtegi bussi ei liigu.
  6. Ümberistumisi ei ole mõistlik korraldada tavalises teeäärses peatuses. Busside vahel liikumine tekitab segadust, pikeneb seisuaeg ja suureneb keskkonna reostus. Ümberistumispeatus peab oma olemuselt olema "saareke", kus bussid peatuvad, paremad küljed koos, nii, et ühe bussi esimene, sisenemise uks, on kohakuti teise bussi tagumise, väljumisuksega. Keskmise ukse kaudu saavad liikuda ratastel sõitjad. Saarekese kohal peab olema katus. Nii saab bussi vahetada märjaks saamata. Kas peatused on selliselt ette valmistatud? Romek Kosenkranius: Küsimuse esitaja kirjeldatud kujul ümberistumispeatusi ehitatud ei ole. Ka varem kehtinud ühissõidukite liinivõrgus olid ümberistumispeatused ja nende standardlahendus on jäänud endiseks: peatuse tähis ja ootekoda (prügikasti ja infostendiga) ilmastikuolude eest kaitsmiseks. Katusealusega busside sisenemisala linna- ja maakonnaliinidele (nn terminal) võib tulla uue bussijaamahoone rajamisega Pika tänava bussijaama asukohta.

Probleemid linnaosadesEdit

Kesklinn, RannarajoonEdit

  1. Kas on läbi mõeldud, kuidas jõuavad lapsed näiteks ranna rajoonist Raeküla kooli? Praeguse plaani järgi tuleb hakata lastel kodust lahkuma seitsme ajal, et ümberistumisega jõuda kella kaheksaks Olevi peatusesse. See teeb vähemalt 50 minutit minekuaega, millele seni kulus 15 minutit. Toomas Talts: Saab sõita ilma ümberistumata liini nr 15 bussiga, mis läbib Sanatooriumi peatust umbes kell 7.18.
  2. Miks number 18 liini buss enam Härmast Tervise Paradiisi juurde ei sõida? Pärnu on väike linn ja ümberistumistega randa sõita on tobe, eriti väikeste lastega. Toomas Talts: Käesolev mudel näeb seda sõitu ette ümberistumisega. Härma juures on aga positiivne see, et sealt käib nüüd kolm bussi tunnis, ka õhtuti ja pühapäevadel.
  3. Miks jõuab kesklinnast viimane buss Tammsaarde kell 21.40? Oleks ju loogiline, et ranna rajooni saab bussiga ka hilisemal ajal kui kella 22ks õhtul. Toomas Talts: Arvan, et selles osas saab olukorda parandada.
  4. Miks viidi number 16 liini buss Karja tänavalt Tammsaare tänavale? Enne oli võimalik Tammistest otse turule ja tagasi sõita. Toomas Talts: Karja tänaval sõidavad teised bussid. Käivitatud süsteemis ei saa üksikute liinide busse teisiti käima panna, see tekitaks ebaühtlased intervallid.

Vana-Pärnu, Uus-Sauga, Vana-SaugaEdit

  1. Ära on jäetud liin 1. Näiteks Vana-Pärnust hommikuse rongi peale saamine on nüüd tunniajane ettevõtmine. Toomas Talts: Liin nr 1 on suuremas osas kaetud liiniga nr 14, mille bussidele saab Vana-Pärnust tulles hästi ümber istuda.
  2. Miks on Uus-Sauga liin nr 5 viidud Vana-Pärnusse? Mis massid seal siis elavad, et neile nii palju busse vaja on? Uus-Saugas on elanikke rohkem kui Vana-Saugas. Kui sõitjate arvu võrrelda, tilguvad Vana-Pärnusse üksikud sõitjad, samal ajal on Uus-Sauga bussid pilgeni täis. Toomas Talts: Uus-Sauga ja Vana-Sauga vahe on 450 meetrit. Seetõttu vaadatakse seda ühe linnaosana, kuhu käib kolm bussi. See tähendab, et mõlemasse linnaossa käib buss kolm korda tunnis. Vana-Sauga (ja seal lähedal Uus-Sauga) eelis on see, et käib ka otse buss haigla juurde, mida Vana-Pärnul ei ole.
  3. Kas busside kohtumispaika, kus üks buss ootab teist, ei saaks Tallinna maanteelt bussijaama juurde ümber kolida? See oleks mugavam kõigile, eriti neile, kes kohvritega bussijaama saabuvad. Toomas Talts: Siin vist tahetakse küsida, miks liinide nr 5 (pooltel ringidel), 11 ja 18 bussid ei sõida bussijaamani!? Põhjus on selles, et sel moel saab ühe liini buss käia tunni jooksul kahes linnaosas (vastasel korral peaks olema käigus rohkem busse, võimalusi aga pole).
  4. Kas ei saaks number 13 liini busse panna kesklinnani käima, mitte Vana-Saugasse? Neid on vähe, kel Vana-Saugasse asja (nad saavad ümber istuda Jannseni tänaval). Toomas Talts: Meie andmetel on Vana-Saugasse sõitjaid küllalt. Oja tänava ühendus kesklinnaga on suhteliselt hea.

Rääma, Niidu, TammisteEdit

  1. Tammiste pole kaugelt enam suvilarajoon, vaid seal elavad inimesed, kel side linnaga väga tihe. Kuigi Tammiste jääb linna piirest välja, käib sinna linnaliini number 13 buss, kuid viimaste aastate jooksul on seda kärbitud nii, et linna tuleb nüüd viimane buss suisa kell 18.30. Meenutagem, et kunagi, kui see isegi polnud nii suureks elamurajooniks kujunenud, tuli sealt viimane buss tavapäraselt kell 20.30, mida suvekuudel pikendati kella 21.30ni; viimastel aastatel kaotas bussireform kõik hilised bussid ja number 13 liini buss hakkas seejärel väljuma linna suunas kell 19.30. Nüüdne 18.30 on aga juba absurd. Kas inimesed peavad kannatama sellepärast, et Sauga vald ei toeta linnabussi liiklust? Romek Kosenkranius: Enne muudatusi kohtusime korduvalt Sauga vallavanemaga ja arutasime bussiliikluse korraldust Sauga valda. Vallavanem hindas liiklustiheduse Pärnu ja Tammiste vahel parajaks. Vajadusel oleme valmis veel kord seda teemat arutama ja lisama busse Pärnu ja Sauga valla vahele.
  2. Liini number 17 bussiga sõit on muudetud väga tüütuks ringreisiks. Kas see ikka peab Savi tänavalt läbi käima? Kuldse Kodu elanikele, kellele see on ainus buss, on sellega sõitmine mõttetuks tehtud. Savi tänavalt on Ehitajate teele nii lühike maa, et ei ole ju probleem sinna bussipeatusesse jalutada. Toomas Talts: Liini nr 17 buss on planeeritud Savi tänavale ressursside otstarbeka kasutamise huvides. Üks buss teenindab nii Kuldse Kodu elanikke kui ka Savi tänaval tööl käijaid. Vastasel korral peaks mööda Savi tänavat sõitma veel teine buss.
  3. Miks ei välju nr 14 liini buss hommikul kell 5.40? Kahe bussi vahe on 40 minutit. Toomas Talts: Põhjus on meie rahalistes võimalustes. 20minutine intervall on üldine reegel ning ei pruugi kehtida varahommikul ja hilisõhtul.
  4. Kas saaks käima panna ekspressliini Oja - Kaevu – Tallinna maantee - Bussijaam - Tervise Paradiis – Mai ja sama marsruudiga vastassuunas? Toomas Talts: Ekspressliin Pärnu tingimustes ei ole tõenäoliselt otstarbekas, sest siin on asustus ühtlane. Täiendava liini käikuandmiseks pole praegu vahendeid. Romek Kosenkranius: Alates 28. augustist alustab tööd lisaliin nr 7, mis liigub hommikustel aegadel ja päevasel ajal küsimuses soovitud marsruuti mööda. Täpsem info üleval GOBusi koduleheküljel ja alates augusti keskpaigast http://www.peatus.ee
  5. Vaja oleks taastada endine ja ainuke buss, mis läbis Savi tänava otse Rääma kooli juurde. Praegu ei ole seal ka ühtegi lastele vajalikku kõnniteed Niidu, Savi ega Oja tänaval, et lapsed tõesti jala kooli jõuaks. On ainult kihutavad autod...

Raeküla, MaiEdit

  1. Uue graafiku järgi pärast kella 23 enam ühtegi bussi ei liigu. Näiteks Mai kino viimaselt seansilt ei pääse koju. Toomas Talts: Viimane buss saabub Metsamajandisse kell 23.50. Hilisemate liiniringide avamiseks ei ole võimalusi, sest tellitud kilomeetrite hulk on piiratud. Selleks peaks tekitama päeval vaheajad, mis pole samuti meeldiv.
  2. Täielikult on kaotatud ühendus Mai tänava ja Riia maantee vahel. Toomas Talts: Mudel ei näe ette regulaarset ühendust Mai tänava ja Riia maantee vahel, sest liini nr 14 buss sõidab Merimetsast Riia maanteele Kino Mai peatuse kaudu. Ette on nähtud võimalus ümber istuda Kino Mai peatuses.
  3. Miks kõik kolm Raeküla poolt Maisse tulevat bussi sõidavad edasi Karja tänavat mööda ja kõik Papiniidu poolt tulevad bussid lähevad läbi Tammsaare? Kas poleks parem ühe liini bussid panna sõitma teist tänavat pidi, näiteks number 16 liini bussid Karja tänavale?Toomas Talts: See ongi käesoleva mudeli põhimõte, et süsteem oleks lihtsam ja igal korral sarnane. Alternatiiv oleks eelmise süsteemi säilitamine.
  4. Miks ei võiks bussidel olla ringliiklus? Metsamajandi juures ei pea liini number 14 buss ju seisma. Las sõidab mööda Merimetsa tänavat Metsamajandi peatusesse ja siis mööda Riia maanteed tagasi, sest Raekülas on busside liiklus ju nagunii olematu. Toomas Talts: Metsamajandist tagasi mööda Riia maanteed sõita on ebaotstarbekas, selleks peaks minema läbi teeäärse metsa ja ületama ohtlikus kohas maantee. Merimetsa tänav läbib Raeküla linnaosa keskelt ja on enamikule kõige sobivam tee bussisõiduks.

Sindi, NurmeEdit

  1. Miks ei saa korraldada seda, et linna piires saaks number 40 liini bussis sõita linna piletitega (kuupiletiga), linnast väljas aga olgu see kallim pilet? Tallinnas näiteks on nii, et kui sõidan bussiga linnast välja, pean ostma kallima, aga linnas saab sõita linna piletiga? Romek Kosenkranius: Nr 40 (nagu ka 30 või 57) on tegelikult maakonnaliinid ja nende tegevust korraldab maavalitsus. Seetõttu on neis bussides linna omadest erinev piletisüsteem. Tegeleme sellega koos maavalitusega, et maakonnas oleks ühtne transpordikeskus, mis tähendaks seda, et nii linna- kui maakonnasisestel liinidel hakkaks kehtima üks ühine pilet ja pileti hind sõltuks tsoonidest (kui kaugele klient sõidab). Ühistranspordikeskuse loomine sõltub osaliselt riigi rahakotist ja struktuurimuutustest.Sellised keskused toimivad näiteks Harjumaal ja Paides.


VälisinfoEdit

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki