FANDOM


Siin on loetletud Pärnu probleeme.

  1. Puudub visioon majandusolukorrast.
  2. Puudub visioon tööhõivest.
  3. Puudub visioon ettevõtluse arendamisest.
  4. Puudub visioon avalikust ruumist.
  5. Puudub visioon Pärnust kui kuurortlinnast.
  6. Puudub sisuline strateegia linnana mitte hääbuda.
  7. Piisavalt ei toimu ajurünnakuid, visiooniarutelusid ja ei teostata analüüse.
  8. Piisavalt ei toimu ideekonkursse ja nende tulemustega ei tegelda.
  9. Otsustamise juurde ei osata kaasata vastava ala kogemustega praktikutest spetsialiste.
  10. Linnavalitsuse maine on vilets, linna juhtivatest inimestest ei peeta lugu.
  11. Suuremate ristmike ja peatänavate ülekoormatus liiklusega on liiga suur.
  12. Haldusaparaat on ebaratsionaalne.
  13. Ei toetata oma kaubamärkide teket ja edasiarendamist.
  14. Ei toetata kohalike tegijate initsiatiivi.
  15. Puudub visioon professionaalse kunstilise loometegevuse arendamiseks.
  16. Otsustamisse ei kaasata linnas elavaid oma ala professionaale.
  17. Linna juhivad ja administreerivad pooliku haridusega inimesed.
  18. Pärnus on intellektuaalselt nüri õhkkond.
  19. Üks ja sama seltskond on olnud liiga kaua "pumba juures", mille tõttu kohalik ärieliit ja poliitika on liiga läbi põimunud.
  20. Linnavalitus langetab otsuseid, mis on kasuks pigem ärigrupeeringutele kui Pärnu inimestele.
  21. Inimesed on hirmul, avalikult sõna võtta ei juleta.
  22. Linna projektides ja otsustes puudub järjepidevus.
  23. Linnavalitus on passiivne, istudes käed rüpes ja oodates, et keegi tuleks ja midagi ära teeks.
  24. Linn ei soodusta kodanike ühistegevust.
  25. Ressursside jagamine ei põhine erialasele kompetentsusele, vaid on poliitiline.
  26. Pärnu sõltub liiga palju väliskeskkonna mõjudest: ei suuda ise rahuldada oma energia-, kehakatte- ja toiduvajadusi.
  27. Pärnul puuduvad otsustustasandil teadmised ning oskused linna elanikkonna kvaliteeti planeerida (spetsialistide puudus, töökohtade olematus).
  28. Liiga vähe on suviseid soodsaid ööbimisvõimalusi lastega turistile.
  29. Liiga vähe on meelelahutusvõimalusi lastega turistile.
  30. Pärnu linnavalitsuse erinevad osakonnad ja nende spetsialistid ei tee omavahel piisavalt koostööd.
  31. Liiga kergekäeliselt lubatakse ehitada jõe ja mere äärde eraettevõtteid, müües maad ja andes ehituslubasid.
  32. Pärnus ei soovita ehitada kõrghooneid.
  33. Pärnu ranna arendamine toimub ainult kommertslikult, domineerivad ainult suvekaubandus ja kõrtsid.
  34. Vana arhitektuuri pigem lammutatakse, kui taastatakse.
  35. Tavaline on takerdumine poliitilistesse vaidlustesse ja olulise unustamine.
  36. Liigne kinnihoidmine vanadest lahendustest.
  37. Puhkamine loorberitel ja samas enesest negatiivselt rääkimine.
  38. Elaniku ignoreerimine ning olemasoleva inimese unustamine.
  39. Avaliku sektori kontrollimatu kasv.
  40. Puudustega leppimine.
  41. Vana ja väärtusliku lõhkumine.
  42. Puudub visioon Pärnumaast kui tervikust, nähakse vaid Pärnut.
  43. Allesjäänud ajalooliste väärtuste kaotamine.
  44. Linnaosade identiteedi ja Pärnut ümbritsevate valdade külakeskuste kadumine.
  45. Võimetus õppida teiste vigadest.
  46. Odavale tööjõule panustamine.
  47. Panustamine ainult ühele tegevusalale.
  48. Mõtlematu tegutsemine.
  49. Võimetus näha tervikut.
  50. Pärnu vaatlemine eraldiseisvana maakonnast.
  51. Vähene sallivus ja koostöövõime, palju on tülitsemist.
  52. Hetkekasu tagaajamine.
  53. Lühinägelikkus.
  54. Kiirustamine.
  55. Süsteemide kopipeisti meetodil ülevõtmine.
  56. Linna laienemine põldudele, kontrollimatu valglinnastumine.
  57. Liigne lähtumine raha võimust.
  58. Kohaliku inimese kõrvalejätmine arengust.
  59. Arengu suunamine iga hinna eest.
  60. Arengu pidurdamine.
  61. Poliitiliste trendide ülehindamine ja pärandi unustamine.
  62. Orienteeritus ainult puhkemajandusele.
  63. Hariduse alavääristamine.
  64. Hoidumine osalusdemokraatiast.
  65. Passiivsus.
  66. Liiga omaette olemine.
  67. Liigne teiste matkimine.
  68. Lootmine, et areng toimub iseenesest.
  69. Avalikkuse piisava kontrolli puudumine kinnisvaraarenduse üle, mille tulemuseks on rohealade täisehitamine.
  70. Teadmistepõhise tööstuse eemalepeletamine.
  71. Kapseldumine oma struktuuridesse.
  72. Killustumine.
  73. Suhtlemine ainult erakondlikul tasemel.
  74. Palju on õelat ja kinnist suhtlemist.
  75. Inimesi ei kuulata.
  76. Linna arendamine erakondlikult.
  77. Pärnumaalt kolitakse ära.
  78. Pärnus on vale majandusstruktuur.
  79. Sage keskkonna kahjustamine.
  80. Oma kodu tunde puudumine linna suhtes, inimese unustamine.
  81. Ajaloo unustamine ja alaväärtustamine.
  82. "Ajude väljaränne".
  83. Liigne kitsarinnalisus.
  84. Võimetus hinnata omi väärtusi.
  85. Liiga lokaalne lähenemine, globaalse mõtlemise puudumine.
  86. Protestide puudumine eelkõige Pärnu külalistele ebameeldivate ehitiste vastu, mis pidurdavad Pärnu arengut.
  87. Arendatakse ainult turismi.
  88. Liiga palju ehitamist väärtuslikele aladele.
  89. Noorte unustamine.
  90. Jõe unustamine.
  91. Vana lammutamine uut pakkumata.
  92. Tühised koosolekud ja poriloopimine.
  93. Enesekesksus.
  94. Venemaas ei osata näha partnerit.
  95. Ei arvestata noorperedega.
  96. Tülitseva linna imago.
  97. Harmoonilise ehitamise vähesus.
  98. Pärnumaa osade eelistamine tervikule.
  99. Omanäolisuse kaotamine.
  100. Sassis inimsuhted.
  101. Omapäraste pärnumaiste ideede mahamüümine.
  102. Keskkonda hävitava, laastava ja risustava ettevõtluse arendamine.
  103. Arengueesmärkide sõnastamisel vaikimine.
  104. Passiivsus kohaliku omavalitsuse valimistel.
  105. Pärnumaalaste endi unustamine.
  106. Oma ajaloo ja juurte unustamine.
  107. Arengu või kiire rikastumise eesmärgil loodusliku tasakaalu rikkumine.
  108. Püüd saada millekski teiseks.
  109. Suurtööstus.
  110. Lühiajalisusest ja näilisest kasust lähtuv väärtusliku hävitamine.
  111. Liigne vaimustumine poliitikast ja omavaheline kemplemine.
  112. Konkurentsi kartmine teiste maakondade poolt.
  113. Keskendumine vaid ehitusele.
  114. Pärnusse elama ja tööle jäämise asemel kippumine pealinna.
  115. Keskkonna vähene väärtustamine: prügi vähene sorteerimine, metsaaluste reostamine.
  116. Mereäärsete piirkondade liigne täisehitamine.
  117. Uimane suhtumine arendustegevusse, ei osata ära kasutada merd.
  118. Suutmatus hoida oma väärtusi: inimesi, maju, loodust.
  119. Alati ei arvestata Pärnu elanike arvamusega.
  120. Maakonna ja linna vastandamine.
  121. Sobimatu, traditsioone mittearvestav planeerimine.
  122. Liigne rõhumine ainult Pärnu linnale. Pärnumaale pole vaja vastandumist stiilis ”Tallinn ja muu Eesti”.
  123. Poliitika ei ole lahutatud arendamisest.
  124. Liigne vanast kinnihoidmine.
  125. Jõe kaldad on inetud.
  126. Tööstus on väljaspool tööstusrajoone.
  127. Ebapiisav tähelepanu transpordi infrastruktuurile ja liiklusele.
  128. Liigne enesekesksus ja kitsas silmaring.
  129. Vähene koostöö teiste piirkondade ja linnadega.
  130. Otsused on liigselt mõjutatud päevapoliitikast.
  131. Rüütli tänav sureb Pärnu peatänavana välja.
  132. Pärnus kõrghariduse omandanud noortel ei ole Pärnus rakendust.
  133. Pärnu ranna suvekaubandus on väheatraktiivne.
  134. Muinsuskaitse kui olulise linna arengut kujundava komponendi vajalikkust ei mõisteta, linnavalitus ei eralda muinsuskaitse valdkonnale vahendeid.
  135. Puudub kultuuri arengukava.
  136. Pärnu linnavalitsuse koostöö linna elanikega ning inimeste kaasatus linna juhtimisse on ebapiisav.
  137. Paljudes Pärnu piirkondades puudub kanalisatsioon ning reovesi suunatakse otse kraavidesse.
  138. Pärnu kultuurielus puudub koostöö valdkondade vahel ja valdkondade siseselt.
  139. Kultuuriinimesed tutvuvad liiga vähe üksteise loominguga.
  140. Kultuurielu info ei ole kättesaadav, puudub kommunikatsioonistruktuur.
  141. Pärnu kultuuri-ja seltsielu ei ole avatud, see on enesekeskne, töötab seltskonna enda jaoks, sissepoole.
  142. Puudub kultuurisündmuste mänedžment.
  143. Ebastabiilne kultuuripoliitika.
  144. Arengukava ei ole töödokument kultuuritegijale endile, see on vaid poliitiline dokument.
  145. Ei ole selget kultuuri ja turismi suhet.
  146. Kultuuri väärtustatakse vähe.
  147. Vähene tähelepanu kultuuriinimeste järelkasvule.
  148. Uudsete ideede teostamiseks on liiga palju takistusi (mitte ainult raha!).
  149. Pärnus on esiplaanil kommertskultuur.
  150. Pärnu kultuurielu on sessoonne.
  151. Vähene toetus avatud kultuurikeskustele.
  152. Euroopa kultuuriprojektid jõuavad Pärnusse juhuslikult.
  153. Nii tegijatel, tarbijatel kui ka toetajatel puudub kultuuri hindamise mehhanism.
  154. Soovitakse kiirelt tulemust, aga tarbija vajab harjumiseks ja kohanemiseks aega.
  155. Omanäolisust ei hinnata.
  156. Oma peaga mõtlemist ei soosita.
  157. Toimub rabelemine ellujäämise nimel, selle asemel et otsida oma nägu.
  158. Palju on formaalset osalemist nn meetmetes, millega kaasaminemine tähendab tihti oma näo kaotamist.
  159. Pärnu kultuurielul puudub omanäolisus.
  160. Pärnu linnas puudub nägemus avalikus linnaruumis olevatest monumentidest, skulptuuridest.
  161. Koolide hoolekogude teovõimetus.
  162. Pärnakate haridustase on madal, kuna pärnu meeste haridustase on madal.
  163. Linnavalitsus ei pea enne oluliste otsuste langetamist nõu pärnu inimestega. Juhid ei tea, kas tegutsetakse inimeste vajaduste järgi. Avalik võim peaks küsima arvamust nende käest, keda otsus puudutab ja kaasata nad otsustamisse.
  164. Turismis tähtsustatakse liialt meie liivaranda ja ei panustata kogu maakonnale, et hoida turiste siin kauem kui paar päeva.
  165. Vähene koostöövõime. “Prooviks Pärnus mingiks ajaks koos midagi teha. Kui ma ütlen Kivimägile, et suru Viisitammel kätt, siis ma ei tea, kas ta suruks. Ühendame jõud - see on minu mõte!” (Rein Kilk 12.11.2010)
  166. Ei mõistata, et glamuur tähendab eelkõige tippkvaliteeti.
  167. Pärnust pole majandusinimeste hulgas kedagi maailma tipus.
  168. Pärnus ei ole ohvitseride kasiinot, Eesti ajal oli selleks Ammende Villa.
  169. Õiget turisti ei osata “kätte saada”. See turist, kes praegu käib taastusravikeskusestes, käib nii suure kaarega teatrist mööda, et jõuab vaid turuhooneni.
  170. Meil puudub asi, mis toob turisti siia. Pole suudetud otsida üles asju, mida mujal pole.
  171. Ideede realiseerimisel ei suudeta kiirelt ja efektiivselt tegutseda.
  172. Ideedesse suhtutakse irooniliselt. Puudub ideede väärtustamise süsteem.
  173. Liigne panustamine soome turistidele.
  174. Pärnu linnavalitsemine ei ole tippkvaliteediga.
  175. Pärnus valitseb väga tõsine vaimsuse ja mõistuse kriis.
  176. Pärnus kuuleb liiga palju jutumulinat, vaja oleks härjal sarvist haarata ja midagi konkreetset ära teha.
  177. Pärnumaa arvamusliidrite ajupotentsiaal on madal.
  178. Ei suudeta eriarvamustest ja teineteise välistamisest üle saada ja koostööd teha.
  179. Pärnu on halvima finatsseisuga Eesti omavalitsus.
  180. Arvamusliidrite jutust ei ole kasu, sest midagi ei muutu.
  181. Pärnu linnas ei kuulata ettevõtjaid.
  182. Pärnus ei suudeta korraldada mittepoliitilisi üritusi.
  183. Poliitkategemist peetakse mõnitamiseks.
  184. Pärnakate halvim omadus on üks suur kadedusel põhinev kaebamine ja vaidlustamine. Ükski normaalne investor ei investeeri sinna, kus ta ei ole oodatud. On ju paljud head ideed, mis linna töökohti loovad ja atraktiivsust oleks tõstnud, seetõttu seisma pandud. Hiljutine suur investeering kalakasvatusse, Herderi plaan vana vajunud parteimaja uueks teha, Lepa-Luige veetorni kauni hoone ehitus, Lepa plaan ehitada välja atraktiivne City, jne, jne.
  185. Pärnu arvamusliidritele on iseloomulik lubaduse ja tegelikkuse vastuolu.
  186. Vahest on päris häbi olla pärnakas, kusjuures mainet kujundavad meie endi valitud persoonid. Valimisseadusesse tuleb ikka lisada saadiku lihtsustatud korras tagasikutsumise punkt.
  187. Pärnu arvamusliidritel puudub oma arvamus, mis kas või hüpoteetiliselt liidripositsiooni välja veaks. Häbi on elada linnas, kus arvamusliidrid päev aega tühja tuututavad, kus mitte midagi ei sünni .
  188. Pärnu praeguste valitsejate tulevikuvisioonide väljatöötamisse ei osata kaasata opositsiooni.
  189. Pärnu linna ei juhita pikas perspektiivis ehk "kasvatata linna nagu metsa!". See tähendab, et tegelikkuses ei jälgita pikaajalisi arengukavasid.
  190. Pärnu linna juhtidel puudub motivatsioon kaasata otsuste ettevalmistamisse eksperte.
  191. Ei suudeta kasutada osalusdemokraatia võimalusi (näiteks rahvaküsitlused). Lõplike otsuste tegemisse ei kaasata võimalikult laia ringi huvirühmi.
  192. Valdkonnaülese (horisontaalse) lähenemise puudulik rakendamine linna juhtimisel.
  193. Pärnus ei ole selgelt näha arvamusliidrite ja poliitikute rolli avatud ja kaasavate väärtuste eestkõnelejana.
  194. Ääremaastumine: pole ettevõtlust, rahvas on vananev.
  195. Heade ühendusteede puudumine. Pole Via Balticat ja teede kvaliteet üldiselt on kehv.
  196. Korrastamata haridusmaastik: Pärnu linn ja maakond ei ole noortele atraktiivsed.
  197. Kõrgharidusega inimestele ei ole töökohti, tarkade töökohtade nappus. Meil on Tartu ülikooli Pärnu kolledž, kuid tähtis on, et nendele lõpetajatale oleks ka töökohti.
  198. Erinevatel haridustasemetel kutseõppe saamine on ebapiisav.
  199. Ebapiisav koostöövõime.
  200. Pärnu linna nõrk tulubaas.
  201. Pärnu kui tõmbekeskus on nõrk, noored ei taha siin olla ja siia tulla.
  202. Pärnu lennujaam on alakasutuses, vaja oleks rohkem lende.
  203. Inimesed lähevad ära. Mitte ainult noored, vaid ka täiskasvanud. Lähevad, sest pole tööd.
  204. Pärnumaa on muutumas Ameerikaks. See tähendab kohaks, kus autota pole võimalik elada. Maal käib buss kord päevas, kui sedagi. Kaovad postkontorid, kauplused.
  205. Väga paljudele on Pärnu tähtis vaid suvel. Ei suudeta välja mõelda, mida Pärnus teha muul ajal.
  206. Riigi majanduspoliitika ei toeta regionaalset arengut ja kohalikke omavalitsusi.
  207. Pärnu Lennuvälja staatus Tallinna lennuvälja regionaalse lennuväljana tõstis siin makse.
  208. Tööpuudus. Ei ole piisavalt tootvat ja eksportivat majandust.
  209. Isegi kui on ideid, pole inimestel algkapitali.
  210. Puudub sihi- ja järjekindel töö majanduse edukaks arendamiseks.
  211. Majanduse vähene ekspordivõime.
  212. Puudub toimiv lennujaam.
  213. Kogu Lääne-Eestis pole ühtegi sõjaväebaasi. Pärnu pataljoni sulgemine oli viga.
  214. Pärnu vajab kõrghoonestust, puulinn ei ole jätkusuutlik 21. sajandil.
  215. Bussiliiklus ümberkaudsete valdadega on kehvasti korraldatud.
  216. Linna arengut pidurdab praegune maksude laekumise kord, sest see ei motiveeri kohalikke omavalitsusi panustama uute töökohtade ja ettevõtete loomisesse. Töötaja maksuraha peaks laekuma linna või valda, kus asub töökoht, mitte töötaja registreeritud elukohta.
  217. Linn ei võitle piisavalt tööstus- ja eluhoonetest tondilossidega.
  218. Jõekallaste heakord jätab soovida.
  219. Liiga vähe on kohalikul toorainel töötavaid ettevõtteid.
  220. Pensioniametis on lahtiolekuajad majas sees, aga mitte välisseinal.
  221. Linna juhtimine on jätkuvalt liigselt politiseeritud.
  222. Vana-Pärnus pole korralikku kauplust, kooli ega lasteaeda.
  223. Vana-Pärnus pole noortel vaba aja veetmise kohta, kõik huvikoolid on kesklinnas.
  224. Vana-Pärnust käib kesklinna vaid kaks bussi.
  225. Linn ei toeta piisavalt kohalikke käsitöölisi.
  226. Pärnu elanikud ei oska õigel hetkel planeerimistegevuses kaasa rääkida ja neid endid puudutavaid muutusi märgatakse tihti alles siis, kui ehitus juba käib.
  227. Pärnus puudub planeeringute ettevalmistamisel ja läbiviimisel huvigruppide kaasamise mudel.
  228. Raeküla raudteejaama kohale kavandatava kütusetankla ehitamine riivab avalikke huvisid.
  229. Pärnus sünnib järjest vähem lapsi.
  230. Pärnu elanike arvu kahanemine
  231. Pärnus kaob rohkem töökohti kui juurde tekib.
  232. Pärnakate keskmine palgatase on madal.
  233. Pärnakad ei ole huvitatud oma haridustaseme tõstmisest.
  234. Pärnu jõe kallaste kontrollimatu täisehitamine riivab avalikke huvisid.
  235. Kallasraja sulgemine KÜ Sadama 4 ärimaja poolt riivab avalikke huvisid
  236. Raeküla staadion ei vasta rahvusvahelisel tasemel jalgpallistaadioni nõudmistele.
  237. Pärnu huvihariduse korraldus on ajast maas: era- ja munitsipaalseid huvihariduse pakkujaid koheldakse ebavõrdselt. Linnapoolsel huvihariduse toetamisel tuleks minna üle õppuripõhisele rahastamisele.
  238. Koolides puudub programmeerimise õpetus. See takistab ka Pärnu arengut IT-linnana.
  239. Volikogu töö on väheefektiivne.
  240. Lennuameti ettekirjutuse kohaselt keelas Tallinna Lennujaam omanikuna raskemate kui kuuetonniste lennukite maandumise Pärnus, kuna maandumisrada on viletsas seisukorras (16.11.2013[1])
  241. Pärnumaa arengutase on madal, sest Eesti areng on regionaalselt tasakaalustamata
  242. Liiga vähe on tarku töökohti.
  243. Jaansoni raja pikendus Siimu silla suunas algusega Kesklinna sillast kuni Keldri majadeni on pime. Jõe kallas on kaitseta ja pimedus suurendab ohtu jõkke kukkuda.
  244. Rüütli 25 sisehoov on väga halvasti valgustatud. Lapsed käivad huviringides peale tunde, talvel ringid pilkases pimeduses.
  245. Niidu linnaosa teisel pool Ehitajate teed on välja ehitamata: puudub bussiliiklus, kõnniteed, tänavavalgustus, teede hooldamine.
  246. Jannseni tänav - Siimu sild – Vana-Pärnu surnuaed kergliiklustee asfalt on lagunenud.
  247. Vana-Sauga ja Hobuse tänava nurgal oleva mahajäetud kinnistu ees on kõnnitee hooldamata.
  248. Vana-Sauga tänava lõpus bussipeatuse ümbruses on kõnnitee halvas seisukorras.
  249. Jannseni tänava Jahta poolsel kõnniteel kuni apteegini on tänavavalgustus suunatud ainult sõiduteele, kõnnitee on pime ja ebatasane.
  250. Paigaldada Jannseni - Vana-Sauga tänava nurgale valgusfoor.
  251. Paigaladada pimedatele tänavanurkadele liikluspeeglid.
  252. Volikogu on kinnitanud arenduste planeeringuid, mis jäävad üleujutusalale. Näiteks ranna piirkonnas on 3 sellist arendust. Kuna uus ehitusseadus seda lubab, siis sellised planeeringud avada, et panna arendajale panna kohustus ehitada nii, et hooned oleks kaitstud üleujutuse eest.
  253. Väiksemgi vihmasadu tekitab suured veeloigud, sest sademevee võrgustik ei toimi. Kõnniteelt mahasõiduks suubuvad ratastoolid ja lapsevankrid veeloiku, saatja on sunnitud vette astuma. Tihti ka sebrad algavad ja lõpevad veeloigus.
  254. Mai tänava kõnnitee mere poolne osa Tammsaarest kuni Papiniiduni väga ebatasane.
  255. Mai kooli peatusest kesklinna suunal on suur veelomp.
  256. Mai ja Papiniidu ristmiku mitmed kaldteed on eriti vihma ajal halvas olukorras.
  257. Mai kooli juures oleval ülekäigurajal puudub ühel pool kaldtee.
  258. Comarketi juurest Maxima poole on 30 meetri ulatuses uputus.
  259. Rohu tänaval on jupp jalgteed, kus talvel ei ole lahti aetud, peab käima lumevallis.
  260. Liiga vähe on vanurite hooldekodusid
  261. Pärnus ei ole piisavalt kaasaegsete teadmistega tööjõudu (nt. IT valdkond, Spetsialistid)
  262. Konflikt generatsioonide vahel - vanem generatsioon ootab noorelt pikka töösuhet, mida tänapäeva noor ei ole valmis pakkuma, ilma teatavate lisadeta.
  263. Puuduvad lisaõppimise võimalused. Noorel on oluline pidevalt areneda.
  264. Puuduvad/või on väga vähe võimalusi kõrgharidusega noorel hästi tasuvat tööd leida.
  265. Palgavahe võrreldes Tallinna/Tartuga on kuni 30%.
  266. Pärnus pole piisavalt aktraktiivne töö-ja ettevõtluskeskkond.
  267. Pärnut teatakse pigem turismipunkina ning kohana, kus puhata ja pidutseda.
  268. Pärnus puudub start-up'e suunav ning toetav keskkond.
  269. Pärnust on tekkinud startup’e kes on pidanud oma tegevustega liikuma Pärnust ära.
  270. Pärnus on pisemaid ettevõtteid, kes startup kogukonna puudumise tõttu ei saa aidata teineteise edule kaasa.
  271. Vähe välja arenenud/puuduv ise-õppimise kultuur, mis tekitaks tuntavat nõudlust uute erialade õppele. Puudub kogukond ning harjumus omandada teadmisi internetist. Iseseisva õppimise tagajärjel on võimalus saada ka parem töö, spetsiifiliste teadmistega.
  272. Pärnus pole piisavalt aktraktiivne töö-ja ettevõtluskeskkond.
  273. Enamik startup'ide loojaid lahkuvad Pärnust ja viivad ära ka need vähesed põnevad töökohad.
  274. Puudub võimalus või koht, kus enda idee jaoks tagasisidet leida.
  275. Ei saa luua stabiilset elu, kui inimene peab iga aasta kolima. Pikaajaline üür on tulusam, lühiajaline rent ei ole jätkusuutlik. Seda soodustab turism, kuna Pärnu on aktiivne jõukamate riikide turistidele ning suvel loodetakse suurt tulu teenida.
  276. Puudub spetsiifilisem õpe, mis annaks konkreetse oskuse tööturul. Väga paljud erialad õpetavad natuke laiast valdkonnast, mis loob kooli lõpetanule väga raske olukorra spetsiifika valimisel. Eriti väljendub see IT valdkonnas.
  277. Tegusal moorel puudub toetav kogukond, kes noori suunaks ning abistaks.
  278. Info ei liigu õigete inimesteni, isegi kui võimalusi on - aga seda me ei tea.
  279. Puuduvad organisatsioonid, kes kogukonda eest veavad.
  280. Puuduvad füüsilised asukohad/paigad, kus tegusad noored regulaarselt kokku saaksid.
  281. Noortel on vaja võimalusi, et ennast näidata (konkursid jms.).
  282. Peale ülikooli või kutsekooli lõpetamist ei leia noored tegevust ja võimetele vastavat rakendust.
  283. Puudub võimalus või koht, kus enda idee jaoks tagasisidet leida.
  284. Mida teha, kui tekib küsimus: äkki ei ole eriala see, mida reaalselt tööturul vaja?
  285. Startup'i luues on keeruline leida kohalikku spetsiifilise oskusega töötajat, kes oskaks arendusalaseid tööülesandeid täita.
  286. Pärnus on väga raske leida õppimisvõimalusi või neid ei ole, mida startupis vaja oleks. On võimalik õppida nt. projektijuhtimist, aga muid valdkondi on vähe.
  287. IT alane õpe Pärnus on liiga algeline ning suunatud pigem riistvarale.
  288. Õpe on sageli liiga teoreetiline, vaja on rohkem sidusust praktilise eluga. Tuleb osata suunata pilku tulevikule - tänapäeva IT valdkond areneb meeletu kiirusega, kuid õppekavad ei jõua sellele järele (rääkimata sellest, mis Pärnus toimub).
  289. Kõrgharidusega noor ei leia Pärnus tööd. Kõrgharidusega noored ei leia Pärnus sobivat/väljakutseid pakkuvat/hästi tasustatud erialast tööd.
  290. Ettevõtted ei julge kaugtööd pakkuda, kuna puudub pidev ülevaade ning kontakt.
  291. Pärnus on tekkinud arusaam, nagu siin on ainus ettevõtlusvaldkond turism/teenindus/toitlustus.
  292. Juurde on vaja toote ja teenuse arendajaid.
  293. Talvisel ajal puudub tegevus.
  294. Talvel on Pärnu seltskonnaelu olematu.
  295. Pärnu ööelus kipub olema olulisem kvantiteet, mitte kvaliteet.
  296. Lapse koolikott on liiga raske.
  297. Muinsuskaitse takistab Pärnu arengut.

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.