FANDOM


ProbleemEdit

Allikas: http://images2.wikia.nocookie.net/parnu/et/images/2/23/Volikogu%2C_LV_ja_j%C3%B5gi_16.2.2012.pdf

Pärnumaa Naiste Ümarlaud arutas 10.02.12 tekkinud olukorda, kus arendajate surve jõe kallastele on suurenenud, soovitada ka Pärnus teha poliitiline otsus jõe äärde avaliku ruumi tekitamiseks ja vaadete avamiseks jõele.

Arutelu käigus kerkisid üles järgmised valupunktid:

  1. Jõgi ja meri on viimastel aastatel ülemeelik olnud ja üle kallaste tulnud. Ettepanek oleks pideva monitooringu sisseseadmine üleujutuste piiride kohta. Kaasaegne tehnika lubab seda ka internetipõhiselt teha, kaasates kohalikke inimesi.
  2. Senine planeerimine on olnud kinnistupõhine ja ei vasta säästva ja komplekse planeerimise põhimõtetele. Seda on võimalik muuta, kui linnavolikogu teeb poliitilise otsuse avaliku ruumi tekitamiseks ja vaadete avamiseks jõele.
  3. Jõe kallasrada pole läbitav kuni suudmeni, seda nii parem-kui vasakkalda kohta. Linnal on võimalik sadama omanikega läbitavuse kohta läbi rääkida.
  4. Ehitised, mis praegusel ajahetkel ei vasta uutele tingimustele, kaardistatakse ja kui see kinnistu läheb müüki, siis juba on kohustuslik uusi tingimusi järgida.
  5. Nõukogude perioodi arhitektuuri iseloomustab nn. vene küla stiil, kus hooned ehitati paralleelselt teega. Vaadete avamiseks jõele on vajalik järgida detailplaneeringus, et hooned planeeritakse risti jõega.
  6. Kui võtta Kesklinna tuiksooneks Pikk tänav-Riia mnt Papiniidu sillani, siis tuleks avada kõik ristuvad teed vaatekoridoridena jõele. Kuna üldplaneeringul on pikaajaline mõju, siis saab seda teha tingimustega, mis on kohustuslikud omaniku vahetumisel või siis krundi uue detailplaneeringu algatamisel.
  7. Jõe kallas on lihkeohtlik, moodustuvad põrkeseinad. Kaldakindlustuse rajamise vajaduse annavad kalda püsivuse uuringud. See töö tuleb iga jõekaldale rajatava ehitise planeeringu käigus kindlasti läbi viia.
  8. Lihkeohtlikkust vähendab iga istutatud puu ja põõsas. Avaliku ruumi tekitamisel jõe kallastele tuleb rohelust juurde tekitada koos pinkide, väikelastele ja noortele mängu-ja spordivõimaluste loomisega.
  9. Jõe kallastel on juba välja kujunenud avalikud rannad,kus linnakodanikud oma puhkeaega võiksid veeta, kui neid veidi maitsekalt korrastada.
  10. Jõgi pole siiani kasutuses kui veetee, mis ühendaks erinevaid asumeid. Kui volikogu poliitilises otsuses nähakse ette ka jõetranspordile vastav taristu, tulevad ka äriideed transpordi korraldamiseks jõel.

Ettepanekud probleemi lahendamiseksEdit

  1. Pärnu linnavolikogu oma otsusega teeb uue üldplaneeringu jaoks ülesande jõe äärde avaliku ruumi tekitamiseks ja vaadete avamiseks jõele, määrates selleks mõistliku tähtaja. Otsuse valmistab ette Pärnu LV.
  2. Pärnu LV valmistab Pärnu linnavolikogule ette materjalid kehtestatud, kuid seni jõe lähipiirkonnas realiseerimata detailplaneeringutest.
  3. Pärnu linna volikogu tühistab oma otsusega need detailplaneeringud ja suunab need arendajale tagasi koos uute tingimustega, mis viivad eesmärgile jõe äärde avaliku ruumi tekkimiseks ja avada linna vaatekoridorid jõele.

Huvirühmade seisukohadEdit

Pärnu Linnavolikogu esimehe Vahur Mäe seisukoht 14.3.2012Edit

Allikas: http://images1.wikia.nocookie.net/parnu/et/images/5/5d/Volikogu%2C_LV_ja_j%C3%B5gi_16.2.2012_Vastus_Hindriksile_14.3.2012.pdf

Täna kehtiv Pärnu linna üldplaneering arvestab omavalitsuse pikaajalisi strateegilisi eesmärke ning annab juurde ka ruumilise aspekti. Üldplaneering määrab omavalitsuse territooriumi erinevate alade maakasutuse sihtfunktsioonid ning ühtlasi kõikide eluvaldkondade territoriaal- ruumilised arenguperspektiivid.

Üldplaneeringut koostades on arvestatud kestva ja säästva arengu tingimustega ning seotakse need territoriaal-majandusliku arenguga. Üldplaneeringu alusel koostatud detailplaneeringud peavad seega lähtuma neist samadest põhimõtetest, mille hulka kuulub kindlasti ka jõe äärsetele aladele avaliku ruumi jätmine ja tekitamine ning avalike vaadete avamine. Pärnu linn on oma strateegilistes dokumentides, sealhulgas arengukavas näinud samuti ette selliste põhimõtete hoidmise.

Olete oma pöördumises teinud rida ettepanekuid ning viidanud Pärnumaa naisteühenduste võrgustiku arutelul tekkinud valupunktidele. Norra Drammeni linna näide on kõnekas perspektiivsete visioonide ellu rakendamisest, eelduseks poliitilised kokkulepped ning stabiilne keskkond omavalitsuse juhtimises. Kindlasti on Pärnul neilt palju õppida, vältides tehtud vigu ning arendades keskkonda võõrsil juba rakendatud edukate praktiliste näidete varal.

Tervikuna on Pärnul aukartust äratav ressurss kaldajoone näol. Hetkel on sellest lõviosa välja arendamata ning see seab meid põnevate väljakutsete ette. Küsimus on suurtes visioonides ja nende realiseerimises. Tänavu liitus omavalitsus Rahvusvahelise Veeäärsete Linnade ühenduse (International Centre Cities on Water) projektiga „WaRe-Waterfront Regeneration“, õppimaks rahvusvaheliste näidete varal. Juba märtsi lõpus saab Pärnu Uue Kunsti Muuseumi ning Pärnu Linnavalitsuse koostööna teoks koostööprojekti teine faas, millega Pärnu võõrustab Porto, Ljubljana, Praha, Veneetsia ja Bratislava linnaplaneerijaid. Tegemist saab olema mõnes mõttes visioonikonverentsiga, kuhu oodatakse ka Pärnu kodanikeühendusi.

Oma 18.11.2010 otsusega nr 82 kehtestas Pärnu Linnavolikogu Pärnu jõe kallaste ja sadama akvatooriumi detailplaneeringu, mis tähendas otsustavat ja murrangulist sekkumist jõekallaste Detailplaneering http://amphora.lv.parnu.ee/AMPHORA_PUBLIC/document.aspx?id=511522 kehtestab avaliku ruumi kasutamise just sellisena, nagu olete ette kujutanud. Siinkohal teatavasti plaanitakse kallasraja avamist sel moel, et liikudes üle Vana silla Uuele, oleks tervenisti võimalik kallastele ring peale teha. Kui kõik läheb plaanipäraselt ning linnavalitsejad suudavad omavalitsuse netovõlakoormuse langetada maksimaalselt 60  %-ni eelarve kuludest, siis alustatakse juba 2013. aastal nn. Jaansoni raja ehitamist.

Projekti realiseerimine loob eelduslikult alused piirkonna edasiseks arenguks – soodustab investeeringuid, arendab turismimajandust, sealhulgas jõeturismi teket ning annab praegustele ja tulevastele linnaelanikele võimaluse asuda elama looduskaunisse linnakeskkonda.

Samas on vajalik arvestada, et Pärnu jõe kallaste lihkeohtlikkus muudab siinse avaliku ruumi parendamise ning investeeringute tegemise oluliselt kulukamaks. Viitate ühenduse valupunktide nimistus, et vajalik oleks rajada kaldakindlustused. Kõneka näitena võib välja tuua fakti, et kui kindlustada Vana ja Uue silla vaheline vasakkallas samasuguse betoonkindlustusega nagu uuenenud Vallikäärus, kujuneks tööde maksumuseks ca 5,5 miljonit eurot. Selliseid vahendid aga omavalitsusel puuduvad.

Märgite ka, et jõekallastel on välja kujunenud mitmed avalikud rannad. Vastavalt kehtestatud detailplaneeringule arendatakse rahva poolt armastatud puhkekohad kaasaaegselt ka välja. Samuti on olemas potentsiaal jõeturismi arenguks. Jõetaksonduse teke on võimalik koostöös ettevõtjate ja mittetulundusühendustega. Vaadates hetkeolukorda, võib eeldada ja loota, et koostöös Paikuse valla, kallastel asuvate veespordiklubide ning turismisektoriga ei pruugi mainitud arengud mägede taga olla – kehtestades juba mainitud detaiplaneeringu, on Pärnu Linnavolikogu loonud eeldused nimetatud arengute tekkeks.

Uue üldplaneeringu avalikustamine on planeeritud 2012. aasta sügisesse, loodame Teie konstruktiivseid ettepanekuid ka sel perioodil. Teie poolt 16.02.2012 tehtud ettepanekud on edastatud planeerimisosakonna vastava ala spetsialistidele, kes kindlasti võimalusel neid mõtteid arvesse võtavad.

TegevusedEdit

VälislingidEdit

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki