FANDOM


Projekti PÄRNU KAASAB PLANEERIMISSE eesmärgiks on huvigruppide kaasamise mudeli väljatöötamine Pärnu linna planeeringute ettevalmistamisel ja teostamisel. Projekt toimub kevadest 2011 kuni kevadeni 2012.

Projekt algatati, kuna

  1. üldplaneeringu ja detailplaneeringutega seonduvat on keeruline mõista nii linna kodanikel kui ka organisatsioonidel, sest planeerimine on spetsiifiline ja paljude õigusaktidega seotud tegevuste kogum;
  2. Inimesed ei oska õigel hetkel planeerimistegevuses kaasa rääkida ja neid endid puudutavaid muutusi märgatakse tihti alles siis, kui ehitus juba käib;
  3. Omavalitsus vajab huvigruppide kaasamise mudelit, et ennetada arusaamatusi ja sellega seotud mõttetut ajakulu.

Projekti raames informeeritakse Pärnu linna kodanikke ja organisatsioone planeeringute kavandamise ja elluviimise toimemehhanismidest ning testitakse linnaosade koostöövõrgustike poolt välja töötatud huvigruppide kaasamise mudelit.

Projekti teostajaks on Selts Raeküla (esindaja Piia Karro) koostöös Kodanikujulguse (esindaja Astrid Hindriks) ja Pärnu linnaga (esindaja Romek Kosenkranius).

Projekti läbiviimist toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital 11 999,03 euroga.

Projekt on lõppenud. Projekti originaaldokumendid on kättesaadavad Raeküla Vanakooli keskuse lehel http://www.raekylavanakool.ee/kaimasolevad-projektid/1172-2/

Koostöökokkuleppe tekst:

Pärnu kaasab planeerimisse koostöökokkulepe 2012 lk 1.jpeg
Pärnu kaasab planeerimisse koostöökokkulepe 2012 lk 2.jpeg

Koostöömudelis osalemiseks palun võtta ühendust MTÜ Kodanikujulgus esindaja Astrid Hindriksiga meiliaadressil julgus@neti.ee

Koolitusseminaride ja arutelude protokollidEdit

1. ring: suhtekorraldaja Viive EinfeltEdit

Alusmaterjal: http://raekylavanakool-ee.sn18.zone.eu/wp-content/uploads/2011/11/KOOST%C3%96%C3%96-ALUSTE-LOOMINE_30.08-14.09.111.pdf

K 31.08.11 kell 16-19 Vana Pärnu, Ülejõe raamatukogu, Jannseni 39. Projekt OHUTU KOOLITEE ja selle kampaania Kõik lapsed ohutult kooli ja lasteaeda. Kokkuvõte
T 6.09. 11 kell 16-19 Mai, Erivajadustega Inimeste Rehabilitatsioonikeskus, Riia mnt 70. Projekt Mai välikino. Kokkuvõte
K 7.09.11 kell 16-19 Kesklinn Pärnu Ingerisoomlaste selts, Lõuna 18. Projekt Kirjulehe talgud. Kokkuvõte
T 13.09.11 kell 16-19 Rääma, Pärnu Aianduse ja Mesinduse selts, Allika 2a. Projekt Rääma Seltsi taastamine. Kokkuvõte
T 14.09.11 kell 16-19 Raeküla, Reaküla Vanakooli Keskus, Lembitu 1. Projekt Raeküla šerifi valimine Kokkuvõte

2. ring: planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppel ja arhitekt Maie KaisEdit

Alusmaterjal: Planeerimise ABC

T 4.10.11 kell 16-19 Rääma, Pärnu Aianduse ja Mesinduse selts, Allika 2a
K 5.10.11 kell 16-19 Raeküla, Reaküla Vanakooli Keskus, Lembitu 1
T 11.10.11 kell 16-19 Mai, Erivajadustega Inimeste Rehabilitatsioonikeskus, Riia mnt 70
N 13.10.11 kell 16-19 Vana-Pärnu, Vana Pärnu Kultuurikeskus, Jannseni 39
K 19.10.11 kell 17-19 Kesklinn, Pärnu Ingerisoomlaste selts, Lõuna 18

3. ring: suhtekorraldaja Viive EinfeltEdit

Alusmaterjal: http://raekylavanakool-ee.sn18.zone.eu/wp-content/uploads/2011/11/KOOST%C3%96%C3%96-II_1-15.11.11.pdf

T 1.11.11 kell 16-19 Mai, Erivajadustega Inimeste Rehabilitatsioonikeskus, Riia mnt 70
K 2.11.11 kell 16-19 Kesklinn Pärnu Ingerisoomlaste selts, Lõuna 18
T 8.11.11 kell 16-19 Rääma, Pärnu Aianduse ja Mesinduse selts, Allika 2a
K 9.11.11 kell 16-19 Raeküla, Raeküla Vanakooli Keskus, Lembitu 1
N 15.11.11 kell 16-19 Vana-Pärnu, Vana Pärnu Kultuurikeskus Jannseni 39

4. ring: muinsuskaitse peaspetsialist Liina Hansen ja arhitekt Maie KaisEdit

K 11.01.12 kell 16-19 Vana Pärnus, Ülejõe raamatukogu, Jannseni 39
T 17.01.12 kell 16-19 Raekülas, Reaküla Vanakooli Keskus, Lembitu 1
K 18.01.12 kell 16-19 Kesklinn Pärnu Ingerisoomlaste selts, Lõuna 18
T 25.01.12 kell 16-19 Räämal, Pärnu Aianduse ja Mesinduse selts, Allika 2a
K 26.01.12 kell 16-19 Mai, Erivajadustega Inimeste Rehabilitatsioonikeskus, Riia mnt 70

5. ring: suhtekorraldaja Viive EinfeltEdit

K 1.02.12 kell 16-19 Vana Pärnus, Vana Pärnu Kultuurikeskus, Jannseni 39
T 7.02.12 Mai, Erivajadustega Inimeste Rehabilitatsioonikeskus, Riia mnt 70
K 8.02.12 Kesklinn Pärnu Ingerisoomlaste selts, Lõuna 18. Arenguplaan PÄRNU KESKLINNA PIIRKOND 10 AASTA PÄRAST
T 14.02.12 Räämal, Pärnu Aianduse ja Mesinduse selts, Allika 2a
K 15.02.12 Raekülas, Raeküla Vanakooli Keskus, Lembitu 1


PLANEERIMISALANE KOOSTÖÖMUDEL 2012Edit

Allikas: Pärnu kaasab planeerimisse. KOOSTÖÖMUDEL


1. Tausta kirjeldusEdit

Käesoleva mudeli väljatöötamist alustasid Pärnu linna volikogu juures tegutsev ühendust ümarlaud (edaspidi VÜÜ) ja MTÜ Selts Raeküla (edaspidi selts Raeküla) alates taotluse „Pärnu kaasab planeerimisse“ heakskiitmisest rahastaja, Kodanikuühiskonna Sihtkapital (edasipidi KÜSK), poolt 2011. aasta aprillis. VÜÜ ja selts Raeküla korraldasid projekti sissejuhatuseks laialdast teavitustööd Pärnu linnas tegutsevate kodanikeühenduste ja teiste asjasse puutuvate organisatsioonide hulgas. Samaaegselt teavitustööga alustati koostöö- ja planeerimisalaste koolituste ettevalmistamist – läbirääkimised koolitajate ja Pärnu linnaosade võtmeorganisatsioonidega. Asjatundliku sihtgrupi koolitamine toimus alates 2011. aasta augustist kuni 2012. aasta märtsini viies Pärnu linnaosas (kesklinn, Vana-Pärnu, Rääma, Raeküla, Mai piirkond) ning Sindi linnas. Koolitus oli üles ehitatud põhimõttel – 3 koostöö- ja 2 planeerimisalast koolitust, kus planeerimisvaldkonnas tehti tihedat koostööd spetsialistidega Pärnu ja Sindi linnavalitsustest.

Ligemale kümnekuune ettevalmistusperiood tipnes Pärnu linna planeeringualase koostöökokkulepingu sõlmimisega 28. märtsil 2012. aastal – vt lisa 1. Lepingu osapoolteks on Pärnu Linnavalitsus, Pärnu linnaosade (kesklinn, Vana-Pärnu, Rääma, Raeküla, Mai piirkond) seltsid ja seltsingud ning VÜÜ. Sõlmitud koostöökokkulepe on Pärnu linnas kavandatava planeerimisalase koostöö mudeli peamine osa.

Mudeli koostajatena peame oluliseks, et sõlmitud koostöökokkulepe on avatud ka uutele huvilistele ehk Pärnu linnaosade võrgustikele, kelle soov on kaasa rääkida Pärnu linna arengut puudutavates küsimustes – vt punkt 7.

2. Planeerimise kaasamise hea tavaEdit

Pärnu linnas rakendatava planeerimise hea tava alusdokument on 28. märtsil 2012. a. Pärnu Linnavalitsuse, Pärnu linnaosade seltside ja seltsingute ning VÜÜ poolt sõlmitud koostöökokkulepe.

Koostöökokkuleppes leppisid osapooled kokku ühised eesmärgid:

  • Pärnu on atraktiivne elamuskuurort Läänemere ääres, kõrge elukvaliteediga ja turvaline linn elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks;
  • Suurenenud on kodanikuühenduste roll Pärnu linna arengut puudutavate otsuste tegemisel.

Eesmärkide saavutamiseks lepiti kokku ühised tegevused:

  • Linnaosade seltsid, seltsingud ja volikogu ühenduste ümarlaud moodustavad Pärnu linna planeeringualase nõukoja, mis lähtub oma tegevuses kehtivast seadusandlusest ja kaasamise heast tavast;
  • Osapooled ...
    • teevad koostööd ühiste seisukohtade kujundamiseks Pärnu linna ajaloolise, arhitektuurilise ja loodusliku omapära säilitamisel ja kaasajastamisel;
    • Lepingupooled jagavad vastastikku eesmärkide saavutamisega seonduvat informatsiooni;
    • vajadusel kaasavad täiendavaid koostööpartnereid.

Koostöökokkuleppe kõige olulisemaks osiseks on moodustatud planeeringualane nõukoda, mille kooseisus on esindatud kõik koostöökokkuleppe allakirjutanud linnaosade seltsid ja seltsingud ning VÜÜ. Nõukoja koosseisus on esindatud iga seltsi või seltsingu poolt kaks põhiliiget ja üks asendusliige. Nõukoja kutsub kokku selle liikme või liikmete ettepanekul VÜÜ esindaja või ülelinnaliselt oluliste planeeringuküsimuste korral Pärnu linnapea.

3. Planeerimise otsustusprotsessi kirjeldusEdit

Planeerimisalast otsustusprotsessi kirjeldavad koostöökokkuleppe punktid 3 kuni 6.

Pärnu linnaosade seltsid ja seltsingud ning VÜÜ esindajad (kokkuleppe punkt 3)...

  • osalevad loodud nõukoja töös;
  • jälgivad linnavalitsuse koduleheküljel – http://www.parnu.ee/index.php?id=2192 - detailplaneeringute eskiislahenduste, sotsiaalmajanduslike analüüside ja avalikustamise teateid ning otsustavad oma võrgustikes, kas detailplaneering pakub piirkonna arengu seisukohalt huvi;
  • huvi korral kutsuvad kokku linnaosa võrgustike esindajad ja koostavad ühisarvamuse planeeringu vastava etapi kohta ning edastavad seisukoha linnavalitsusele;
  • vajadusel kutsuvad kokku rahvakoosoleku, et teada saada linnaosa elanike seisukohad konkreetse planeeringu kohta;
  • vajadusel kaasavad võrgustike kohtumistele konkreetse planeeriguga seotud asjatundjaid;
  • pöörduvad ettepanekuga Nõukoja poole detailplaneeringutes esinevates vaidlusalastes küsimustes edasiste lahenduste otsimiseks;
  • omavad õigust pöörduda ettepanekutega volikogu planeerimiskomisjoni poole.

Pärnu Linnavalitsus (kokkuleppe punkt 4) ...

  • kaasab Nõukoja linna arengu seisukohalt oluliste detailplaneeringute eskiislahenduste, sotsiaalmajanduslike analüüside ja avalikustamise etapis;
  • hoiab Nõukoda kursis konkreetse ettepaneku edasise käekäiguga;
  • saadab põhjendatud juhtudel planeeringuga seotud asjatundjat osalema Nõukoja töös, võrgustike nõupidamistel ja rahvakoosolekutel;

Pärnu linnapeal (kokkuleppe punkt 5) on õigus vajadusel kokku kutsuda Nõukoda oluliste ülelinnaliste või vaidlusaluste detailplaneeringute aruteludeks.

Loodud nõukoda (kokkuleppe punkt 6) ...

  • osaleb linna arengu seisukohalt oluliste detailplaneeringute eskiislahenduste, sotsiaalmajanduslike analüüside ja avalikustamise etapis;
  • teeb linnapeale ettepaneku Nõukoja kokku kutsumiseks ülelinnaliste või vaidlusaluste detailplaneerigute aruteludeks;
  • kohustub läbi vaatama ja pakkuma omapoolseid lahendusi ülelinnaliste või vaidlusaluste detailplaneeringute osas.

4. Huvirühmade kaardistusEdit

Planeerimisalast koostööd Pärnu linnas teevad erinevat liiki organisatsioonid – KOV ja selle asutused, kolmanda sektori organisatsioonid ja äriühingud. Projekti „Pärnu kaasab planeerimisse“ koostöökoolituste raames harjutati koostöö tegemist, lepiti kokku ühistes eesmärkides ja koostöömängureeglites ning lasti unistustel lennata Pärnu tuleviku teemal. Lisaks harjutamisele koostöökoolitustel oli kõigil kaasatud linnaosadel hea võimalus praktiseerida koostööd erinevatel linna arengut puudutavatel teemadel. Konkreetselt planeeringute osas räägiti kaasa Räämal, Mai piirkonnas ja Raekülas. Vana-Pärnus käsitleti süvendatult laste turvalise kooli- ja lasteaiatee teemasid.

Kohaliku omavalitsuse tasandil on planeeringualasteks huvigruppideks:

  • Pärnu Linnavalitsus ja selle planeeringutega seonduvad osakonnad, kelle rolliks on seadustest tulenev planeeringualaste tegevuste korraldamine omavalitsuse territooriumil.
  • Pärnu Linnavalitsuse allasutused – nn koolid, lasteaiad, sotsiaaltöö keskused, kultuuri- ja spordiasutused jne, kelle esindajad osalesid juba käesoleva mudeli väljatöötamise etapis ning keda kaasatakse ka tulevikus linnaosade ja ülelinnaliste planeeringute aruteludel, et nii võimalikult laialdaselt arvestada ka nende vajaduste.

Kolmanda sektori organisatsioonid jagunevad järgmisteks planeeringualasteks huvigruppideks:

  • VÜÜ, mis tegutseb Pärnu Volikogu juures ja mille liikmeskond koosneb üle kolmekümne Pärnu linnas tegutseva kodanikeühenduse esindajast. VÜÜ rolliks on olnud käesoleva projekti raames ülelinnalise planeeringualase koostöö käivitamine ja selle arendamine ka tulevikus. VÜÜ on üheks osapooleks sõlmitud planeeringualase koostöö kokkuleppes. Sellest tulenevalt on VÜÜ rolliks ka loodud nõukogu tegevuse koordineerimine ja oma liikmeskonna informeerimine planeeringutega seonduvatest tegevustest ja arendustest Pärnu linnas.
  • Pärnu linnaosade seltsid ja seltsingud, kelle viis esindajat – Vana-Pärnu kultuuriselts, Ingerisoomlaste kultuuriselts, selts Raeküla ning Rääma ja Mai seltsingud – on sõlmitud koostöökokkuleppe osapooleks, kelle ülesandeks on sõlmitud koostöölepingu ellu viimine nii oma linnaosade kui ka ülelinnaliste arengut puudutavates küsimustes. Kokkuleppele eelnes nii käesoleva projekti eel kui ka selle ajal erinevate organisatsioonide vahelise koostöö korraldamine oma linnaosades. Just kogukondlikest seltside ja seltsingute tegevusest sõltub kohalike organisatsioonide reaalne koostöö, sh planeeringutega seonduvates tegevustes.

Äriühingud jagunevad planeeringualastes küsimustes kaheks huvigrupiks:

  • Esmalt on ettevõtjate rolliks linnaosade võrgustike liikmetena kaasa rääkida linnaosa planeeringutega seonduvates küsimustes. Nii olid ettevõtjad kaasatud juba ka käesolevat mudelit ettevalmistavas etapis. Kõigi kaasatud linnaosade võrgustikesse oli kutsutud ligemale sadakond ettevõtjate esindajat, kuid osalema neid jõudis vähem kui kümme esindajat. Ettevõtjate aktiivsus sõltub eelkõige kogukondlike võrgustike isiklikest kontaktidest ja järjepidevast tööst ettevõtjate aadressil.
  • Teiseks on just erasektori esindajad tihti planeeringute algatajad. Jõudmaks võimalikult kiiresti tulemusteni on eraettevõtjategi huvi teha laialdast koostööd kogukonna tasandil. Sõlmitud koostöökokkulepe loob taoliseks koostööks hea eelduse.

5. Planeerimise info- ja teavitamissüsteemEdit

Planeerimisprotsessi üheks olulisemaks osaks on kaasatud osapoolte informeeritus. Avalikkuse teavitamisel lähtutakse esmalt kehtivast seadusandlusest ehk Planeerimisseadusest. Lisaks sisaldab Pärnu linnas 28. märtsil 2012. a. osapoolte poolt projekti raames sõlmitud koostöökokkulepe oluliselt palju punkte, et tagada asjaliste informeeritus ja teavitamine:

  • Lepingupartnerid jagada vastastikku eesmärkide saavutamisega seonduvat informatsiooni (lepingu punkt 2.3).
  • Linnaosade seltsid, seltsingud ja VÜÜ ...
    • jälgivad linnavalitsuse koduleheküljel – http://www.parnu.ee – detailplaneeringute eskiislahenduste, sotsiaalmajanduslike analüüside ja avalikustamise teateid ning otsustavad oma võrgustikes, kas detailplaneering pakub piirkonna arengu seisukohalt huvi (lepingu punkt 3.2);
    • kutsuvad konkreetse detailplaneeringu vastu huvi tekkimisel kokku linnaosa võrgustike esindajad ja koostavad ühisarvamuse planeeringu vastava etapi kohta ning edastavad seisukoha linnavalitsusele (lepingu punkt 3.3);
    • kutsuvad vajadusel kokku rahvakoosoleku, et teada saada linnaosa elanike seisukohad konkreetse planeeringuga seoses (lepingu punkt 3.4);
    • kaasavad vajadusel võrgustike kohtumisele konkreetse planeeringuga seotud asjatundjad (lepingu punkt 3.5);
    • pöörduvad ettepanekuga Nõukoja poole detailplaneeringutes esinevates vaidlusalustes küsimustes edasiste lahenduste otsimiseks (lepingu punkt 3.6);
    • omavad õigust pöörduda ettepanekutega volikogu planeerimiskomisjoni poole (lepingu punkt 3.7).
  • Linnavalitsus ...
    • hoiab Nõukoda kursis konkreetse ettepaneku edasise käekäiguga (lepingu punkt 4.2);
    • saadab põhjendatud juhtudel planeeringuga seotud asjatundjat osalema Nõukoja töös, võrgustike nõupidamistel ja rahvakoosolekutel (lepingu punkt 4.3);

Eelnevalt loetletud kohustuste täitmiseks kasutatakse nii e-teavitamiskanaleid, traditsioonilist paberkirjavahetust kui ka lähikohtumisi. Teavitamiskanali valik sõltub konkreetsest situatsioonist. Mudeli valmimise hetkeks lepiti kokku, et esmaseks ja kõige operatiivsemaks teabekanaliks osapooltevahelisel suhtlemisel on e-post. Teavet jagatakse e-listi vahendusel, mis sisaldab kõigi Nõukoja liikmete kontakte.

Koostöökokkuleppe eesmärkide saavutamiseks tagatakse laiema avalikkuse informeerimine osapoolte kodulehekülgede ja meediakanalite vahendusel – nn www.parnu.ee, Pärnu Postimees, Päikeseraadio, Raeküla Sõnumid jne. Vastavalt vajadusel avatakse Nõukoja liikmete ja/või teiste asjaliste poolt konkreetse planeeringuga seoses avalikke diskussioone. Nimetatud protsessis on kavas teha võimalikult tihedat koostööd professionaalsete ajakirjanike ja planeerimisspetsialistidega, et nende kaasabil jõuaks avalikkuseni võimalikult asjatundlik ja lihtsamas sõnastuses lahti seletatud teave.

6. Kaasamisplaan ja selle tulemuslikkuse hindamise mõõdikudEdit

6.1 Planeeringute etapidEdit

Projekti raames ellu viidud planeerimisalastel koolitustel rõhutasid linnavalitsuse spetsialistid võimalikult varase kaasamise vajadust. Niisiis lepiti kokku, et Pärnu linnaosade seltsid, seltsingud ja VÜÜ jälgivad Pärnu linna koduleheküljel paiknevaid teateid ja on valmis vajadusel sekkuma juba alates eskiislahenduse etapist ning jätkatakse kaasa rääkimist juba ka järgnevas kahes etapis – vt koostöökokkuleppe punktid 3.2, 4.1 ja 6.1. Sõltub planeeringu iseloomust võib puududa vajadus II etapi ehk sotsiaalmajandusliku analüüsi läbiviimiseks, mistõttu võib planeeringu eskiislahendusest välja kasvada lõplik detailplaneering, mis veel enne vastuvõtmist läbib Planeeringuseaduse järgse lõpliku avalikustamise.

Üheks esimeseks planeeringuks, kus kasutati sotsiaalmajandusliku analüüsi koostamist, Pärnu linnas oli kavandatav politsei- ja päästeameti ümberpaiknemine kesklinnast Mai elamurajooni algusesse ehk Tammsaare tn algusesse. Nimetatud analüüs valmis vahetult enne käesoleva projekti algust, mistõttu puudus projektis osalenutel reaalne võimalus selle valmimisse kaasatud olla. Samas on omandatud reaalne kogemus planeerijate ja linnaametnike poolt, mistõttu on kavas ka tulevikus sotsiaalmajandusliku analüüsi koostamise etappi planeerimisprotsessis enam kaasama hakata.

6.2 KaasamisprotsessEdit

Vastavalt koostöökokkuleppele läbib kaasamise protsess järgmised etapid:

I Moodustub Nõukoda (lepingu punkt 3.1), mille koosseisus on linnaosade seltside, seltsingute ja VÜÜ esindajad – kaks põhiliiget ja üks varuliige igast organisatsioonist. Nõukodakohustub läbi vaatama ja pakkuma omapoolseid lahendusi ülelinnaliste või vaidlusaluste detailplaneeringute osas, sh detailplaneeringute erinevad etapid (lepingu punkt 6.3).
IIa Nõukoja liikmed koordineerivad nii piirkondlike kui ka ülelinnaliste vaidlustaluste detailplaneeringute arutelusid ja teevad linnapeale ettepaneku Nõukoja kokku kutsumiseks (lepingu punkt 6.2).
IIb Pärnu linnapeal on õigus vajadusel kokku kutsuda Nõukoda oluliste ülelinnaliste või vaidlusaluste detailplaneeringute aruteludeks (lepingu punkt 5).
IIIa Linnaosade seltsid, seltsingud ja VÜÜ esindajad jälgivad Pärnu linna koduleheküljel paiknevaid detailplaneeringute teateid ning otsustavad oma võrgustikes, kas detailplaneering pakub piirkonna arengu seisukohalt huvi (lepingu punkt 3.2).
IIIb Linnavalitsus kaasab Nõukoja linna arengu seisukohalt oluliste detailplaneeringute etappides (lepingu punktid 4.1 ja 6.1)
IVa Huvi korral (etapp III a) või linnavalitsuse initsiatiivist (etapp IIIb) kutsutakse kokku linnaosa võrgustike esindajad ja koostatakse ühisarvamus planeeringu vastava etapi kohta ning edastatakse linnavalitsusele (lepingu punkt 3.3).
IVb Vajadusel kutsutakse kokku rahvakoosolek (sh nii linnaosa kui ka ülelinnalise tähtsusega planeeringute korral), et teada saada linnaosa elanike seisukohad konkreetse planeeringu kohta (lepingu punkt 3.4). Rahvakoosolekul hangitud teave analüüsitakse linnaosa võrgustike poolt ja koostatakse ühisarvamus planeeringu vastava etapi kohta ning edastatakse linnavalitsusele (lepingu punkt 3.3)
IVc Vajadusel kaasatakse võrgustike (sh rahvakoosolekutel) kohtumistel planeeringutega seotud asjatundjaid (lepingu punktid 3.5 ja 4.3). Hangitud teave analüüsitakse linnaosa võrgustike poolt ja koostatakse ühisarvamus planeeringu vastava etapi kohta nint edastatakse linnavalitsusele (lepingu punkt 3.3)
V Linnavalitsus hoiab Nõukoda kursis konkreetse ettepaneku edasise käekäiguga (lepingu punkt 4.2)
VI Juhul kui linnaosade seltsid ja seltsingud ei ole rahul linnavalitsuse poolt väljapakutavate lahendustega lahenduste otsimiseks Nõukoja ja vajadusel volikogu planeerimiskomisjoni poole.
VII Kaasamise protsess kordub kuni kõiki osapooli rahuldavate tulemuste leidmiseni.

6.3 Tulemuslikkuse hindamineEdit

Pärnu linnas rakendatava planeerimisalase koostöömudeli tulemuslikkusele saab hinnangu anda läbi kahe näitaja, millest esimene on seotud otseselt planeerimisprotsessiga ning teine omavalitsuse ja kodanikeühenduste koostöö suurenemisega.

Esimene neist on reaalne planeerimisprotsess (sh erinevad etapid), mis mudeli rakendumisel muutub kvaliteetsemaks:

  • Avalikkus on hästi informeeritud uutest piirkondlikest ja ülelinnalistest planeeringutest;
  • Planeerimistegevusse on kaasatud rohkem kogukondade esindajaid;
  • Linnaosade võrgustike ja Nõukoja poolt koostatakse rohkem asjatundlikke ettepanekuid;
  • Meedias on vähenenud negatiivse sisuga planeerisalaste uudiste hulk;
  • Kolme aasta jooksul liitub planeerimisalase koostöökokkuleppega vähemalt kaks Pärnu linnaosa uut võrgustikku – nn Tammiste piirkond, Ülejõe piirkond, Uus- ja Vana-Sauga piirkond vmt.

Teiseks Pärnu linnas rakendatava planeerimisalase koostöömudeli tulemuslikkuse hindamise kriteeriumiks on uued sündivad koostöökokkulepped, millest üheks osapooleks on Pärnu linn ja teisteks asjalisteks linnas tegutsevad valdkondlikud ühendused – nn sotsiaaltööalane koostöökokkulepe, kultuuritööalane koostöökokkulepe, noorsootööalane koostöökokkulepe jne. Taoliste koostöökokkulepete eelduseks on analoogse sisuga projektide elluviimine, kus asjalised õpivad paremini tundma valdkonnas tegutsevaid organisatsioone, omavalitsusele seadustega antud kohustusi ja koostöövõimalusi üheskoos valdkonda asjatundlikult arendada. Taolise lähenemisega jõutakse sisuliste koostöökokkuleppeni, kus osapooled on edasistes tegevustes võrdsed ja väärtustatud partnerid.


7. Kaasamise koordineerimise kommunikatsioonisüsteemi kirjeldusEdit

Pärnu linna planeeringualast koostööd koordineerivad linnaosade seltsid, seltsingud ja VÜÜ, mille liikmed moodustavad Nõukoja. Kaasamise koordineerimise kommunikatsioonisüsteem on jagatud järgmisteks etappideks:

I Nõukoja liikmed on moostanud e-listi, mille vahendusel jagatakse operatiivset infot, sh oluliste ülelinnaliste ja piirkondlike detailplaneeringute kohta.
II Linnaosade seltside ja seltsingute esindaja, kes on ühtlasi ka Nõukoja liikmed, jagavad huvipakkuvate detailplaneeringute kohta infot oma võrgustikes kasutades selleks elektroonseid kanaleid ja muid sidepidamise vahendeid ning korraldades huvigruppidele lähikohtumisi.
III Vastavalt vajadusele korraldatakse Nõukoja või linnaosade seltside või seltsingute poolt rahvakoosolekuid, millest antakse avalikkusele teada meediaväljaannete, www-väljaannete ja teadetetahvlite vahendusel – nn pressiteated, intervjuud raadios ja/või ajalehes, flaierid teadetetahvlitel ja plankudel, teated erinevate koostööpartnerite internetiväljaannetes jne.

8. Korruptsiooniriski vähendamise sammudEdit

Lepingupartnerid on deklareerinud, et tulenevalt ühisest huvist arendada Pärnu linna elukeskkonda ja soovist panustada võrdväärsete partneritena Pärnu linna elanike heaolusse, moodustatakse planeeringualane nõukoda (lepingu punkt 2.1), ollakse valmis tegema koostööd ühiste seisukohtade kujundamiseks (lepingu punkt 2.2), jagatakse vastastikku informatsiooni (lepingu punkt 2.3) ja vastavalt vajadusele kaasatakse täiendavaid koostööpartnereid (lepingu punkt 2.4). Käesoleva planeerimisalase koostöömudeli kõige olulisemaks korruptsiooniriski vähendamise sammuks on 28. märtsil 2012. a. erinevate osapoolte vahel sõlmitud planeeringualase koostöö kokkulepe (vt lisa 1), mille tulemusel hakkavad erinevate linnaosade seltsid ja seltsingud jälgima tähelepanelikult planeeringualast tegevust Pärnu linnas.

Tänu projekti raames omandatud teadmistele, oskustele ja kogemustele nii koostööst kui ka planeerimisprotsessist, projekti lõpus sõlmitud koostöökokkuleppele ja käesolevale mudelile on loodud keskkond, mis vähendab korruptsiooni võimalusi planeerimistegevuses. Põhjusi selleks kaks – esmalt on suurenenud pärnakate üldine teadlikkus koostööst ja planeerimisprotsessist ning teiseks on lisaks Planeerimisseadusele loodud seaduslik alus kogukonna kaasamiseks planeerimisprotsessi erinevates etappides.

Juba käesoleva projekti elluviimisel omandas planeerimisalane tegevus Pärnu linnas oluliselt suuremat tähelepanu, kuna linnaosade võrgustikud ja meediakanalid jälgisid kõrgendatud tähelepanuga linnaosade tegemisi selles valdkonnas. Hetkel võib oletada, põhjusel, et vastavasisuline uuring puudub, et nii arendajatel kui ka ametnikel oli juba möödunud kümne kuu vältel keeruline korruptiivset teed minna, kuna ei soovitud põhjendamatut meediatähelepanu. Samas ei tulnud projekti vältel välja mitte ühtegi väiksemate ega ka mitte suuremat planeerimisega seonduvat skandaali, mis kinnitab toimiva planeerimistegevuse korrektsust. Sõlmitud koostöökokkulepe vaid tugevdab senist tegevust ja loob usaldusväärse õhkkonna nii arendajate kui ka ametnike tegevusele.

LisaEdit

28. märtsil 2012. a. sõlmitud koostöökokkulepe – 2-l lehel:

VälislingidEdit

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki