FANDOM


KUTSE

Avakoosoleku materjalid: ootused strateegiale

Pärnu kultuuri hetkeolukord 2010

Oluline lause


Kohal: Ela Tomson, Tiit Kask, Herdis Elmet, Kristel Kallau, Heli Kallasmaa, Lukas Groen, Karin Veissmann, Erki Melts, Jaanika, Uudo Laane, Kaie Laane, Piia Karro, Alli Põrk, Saima Andla, Kai Kallastu, Andrus Kallastu, Hillar Talvik, Aime Oitsalu, Heinike Sinijärv, Valter Parve.

SissejuhatusEdit

Tänase kokkusaamise eesmärkEdit

Tänane eesmärk on

  1. saada teada inimeste üldine meelestatus.
  2. Arengukava koostamine on protsess, mille tulemuseks on dokument.
  3. Oluline saada teada üldist arvamust Pärnu linna kultuurikeskkonna kohta.

Oluline analüüsida ka Garri Raagmaa teksti “Suvepealinna kolmas tulemine”.

Ela TomsonEdit

  1. Pärnu linn koostab uut arengukava aastani 2025. Senises arengukavas on kultuuri arengukava kesine.
  2. Olemas ka kultuuri tarbimise uuring, mis on mahukas, kuid selline uuring pole õigustatud, sest seal andmeid, mis on ilmselged.
  3. Garri Raagmaa visioon ei ole pühendatud kultuurile, kuid seal on palju häid mõtteid.

Räämal kõige rohkem elanikke.

Kultuur on nagu taim, millele ei saa ette kirjutada, kuidas see kasvada saab. Linn saab panustada ainult tingimuste loomisele.

Sügisel kogunevad spetsiaalsed töörühmad.

Heli KallasmaaEdit

Tegutsenud elu aeg Pärnus Nooruse Maja, Pärnu Maavalitsuses, praegu Tallinnas Rahvakultuuri Koolituskeskuses.

Kultuur on küll taim, kuid selle taime arendamine peab olema asjatundlik.

Varem on tehtud linnaosade arengukavasid, valdkondade arengukavasid.

Täna on esimene kogunemine, millel avaldatakse valmisolekut arengukava koostada ja sõnastatakse üldised printsiibid.


AjurünnakEdit

EelsoojendusEdit

Valiti suvalisi esemeid ja toodi välja kolm asja, miks valik tehti. Näiteks: salapärane, kevadine, toekas. Vastavalt nendele omadustele anti lubadusi vastavalt tegutseda.

Miks on vaja Pärnu kultuuri arengukava?Edit

Sõnastati esimene emotsioon või mõte pärast Pärnu kultuuri arengukava koostamise alustamisest teadasaamist:

koostöö
struktuur
mitmetahulisus, mitmetasandilisus
tantsukunsti väljapaistvus
selgus, arusaadavus
avar maailmavaade
mitmekesisus, paljusus
teeme ära!
juba jälle...: arengukavasid on palju, kuid rahaliselt pole projektid kaetud
konkreetsus
informeeritus
kaasamine
vajalike inimestega kokkusaamine
käegakatsutav tulemus
julgus unistada
valdkondadevaheline koostöö
olemasoleva potentsiaali ärakasutamine
raamatukogu nähtav
kultuuriinimeste kokkusaamine
lõpuks ometi
erinevate tasandite tähtsuse linna kultuuris
selgus, mõistete defineerimine
kultuuri mõiste laiemalt, elamise kultuur
koostöö, võrdlus võrkpalli ja televisiooniga
kultuuritraditsioonide ja uute ideede tasakaal
kultuuri nähtavus Pärnus
süsteemsus, konstruktiivsus
ajakohasus, asjakohasus
protsess ja tulemus
kultuur kui igapäevane tegutsemine
võimalus süsteemselt panustada, ei pea visklema nelja ilmakaare poole
elementaarne võtta osa
kujutav ja rakenduskunst olgu üks loomevaldkond
kultuuri arengukava peab toetama huvikoolide arengut
kultuur väljapaistvamaks
multikultuursus, rahvusvahelisus, rohkem mehi kultuuri
tore kokku saada ja silmast silma rääkida
seltsitegevuse areng
erinevate vanusegruppide omavaheline koostöö
kultuuri juhtimine ja administreerimine
rahvakontroll
stabiilsus oluliste protsesside ja institutsioonide toimimises
loomemajanduslik võimekus
toetada eelkõige oma toodet



Pärnu kultuur 2010: tegelikkus, unistused, kriitikaEdit

TegelikkusEdit

Meil on olemas:

  1. Olemas suurepärane keskus, rand, kuurort jõgi
  2. Suurepärased traditsioonid
  3. Inimkapital 43 tuhat + maakond, vanuserühmad jne
  4. Kultuuri import, eriti suvel
  5. Baasasutused: huvikoolid, linnaosadekeskuses, raamatukogu kunstnike maja gildi-maja linnaorkester
  6. Tegijad: professionaalid, harrastajad, meelelahutuse tegijad
  7. Avaliku (riik ja linn), äri- ja kolmanda sektori toetus ja koostöö
  8. Ideed
  9. Ideedegeneraatorid
  10. Tahe
  11. Traditsioonilised sündmused
  12. Festivalid
  13. Loomehulkurlus
  14. Kohalik kultuuritarbija
  15. Külalistarbija
  16. Kohaliku kultuuritegija koostöö väljapoole

UnistusedEdit

Unistus, milline võiks pärnu kultuur olla:

  1. Esindatud kõik kultuurivaldkonnad linnas: muusika kunst teater kirjandus, professionaalne harrastuskultuur massikultuur
  2. Pärnu kultuurielu on väärtustatud pärnu linna tasandil, maakonna tasandil, linna tasandil, linnaekodaniku tasandil
  3. Pärnu on erinevate kultuuritrendide loojaid ja kandjaid
  4. Pärnu on erinevate kultuurialade koolituste ja meistrikursuste hinnatud koht
  5. Pärnu tunnustab ja toetab noori kultuuritegijaid
  6. Pärnu linna stipendiumid ja töötingimused loovisikutele, kes elavad Pärnus
  7. Pärnus töötab professionaalne loomemajanduse konsultant
  8. Toimiv infovõrgustik, kultuuri infoportaal, mis vahendaks tegevusi ja võimalusi
  9. Koostöö valdkondade sees ja vahel Pärnus ja Pärnumaal: ühised projektid, tarbija kaasamine
  10. Turundustööga tegelev võrgustik
  11. Linna kultuuri ja turismi + teised turundusstrateegija
  12. Kultuuritegijate vajalikkuse tunnistamine ja tunnustamine + preemijad
  13. Palju publikut igal üritusel
  14. Kultuur on Pärnus tuntud valdkond, hea mainega. Selleks meediakajastused, arvustused
  15. Kultuurielu pikk planeerimine, et saaks varakult rahvusvahelist publikut - turismifirmasid kaasata
  16. Noored, uued kultuuritegijad tahaksid Pärnusse tulla


KriitikaEdit

Pärnu kultuurielu kriitika:

  1. Puudub koostöö valdkondade vahel ja valdkondade sees
  2. Tutvutakse vähe üksteise loominguga
  3. Vähe on infot, puudub kommunikatsioonistruktuur
  4. Kultuur pärnus ei ole avatud, see on enesekeskne, töötab sissepoole seltskonna enda jaoks. Sissepoole seltsitegevus
  5. Puudub kultuurisündmuste management
  6. Ebastabiilne kultuuripoliitika
  7. Arengukava ei ole töödokument kultuuritegijale, see on hetkel vaid poliitiline dokument
  8. Ei ole selget kultuuri ja turismi suhet
  9. Kultuuri vähene väärtustamine
  10. Vähene tähelepanu kultuuriinimeste järelkasvule
  11. Uudsete ideede teostamiseks on palju takistusi (mitte ainult raha!)
  12. Pärnus on esiplaanil kommertskultuur
  13. Kultuur on sessoonne
  14. Vähene toetus avatud kultuurikeskustele
  15. Euroopa kultuuriprojektid jõuavad vähe meie linna
  16. Puudub kultuuri hindamise mehhanism, nii tegijatel, tarbijatel kui ka toetajatel
  17. Soovime kiirelt tulemust, aga tarbija / külastaja vajab harjumiseks ja kohanemiseks aega
  18. Me ei suuda alati olla paremad ja “omad”, mis pakuks konkurentidele vastupanu. Omanäolisust ei hinnata piisavalt.
  19. Oma peaga mõtlemist ei soosita
  20. Toimub rabelemine ellujäämise nimel, aga kus on meie endi nägu? Palju on formaalset osalemist nn meetmetes, millega kaasaminemine tähendab oma näo kaotamist
  21. Kultuurisündmuste management on puudu
  22. Kultuur on sessoonne ja puudub omanäolisus

Suvepealinna märgi hindamineEdit

Hinnangud ja arvamusedEdit

  1. Äkki pole ära läinudki?
  2. kompaktne ja länbimõeldud
  3. kas on ikka hea mõte*?
  4. linnale uus tähendus
  5. uued võimalused
  6. brändi tagasitulek tähendab linna uuesti maksmapanekut
  7. kas ei ole mitte vana “supi” soojendamine?
  8. tõstab linna enesekindlust
  9. meeletud võimalused igas valdkonnas
  10. uued valikud ja võimalused
  11. nii hea, et peab 3.kord tulema
  12. pensakrite suvepealinn?
  13. suvepealinn läbi aasta
  14. võimalus eristuda
  15. ei lähe Narva-Jõesuusse
  16. kasutajasõbralikkus
  17. keskkonnasäästlikkus
  18. äkki tuleb varem?


EttepanekudEdit

  1. Arendada Pärnus selgelt kahte kultuuripoliitikat: suvine metropol ja talvine toimiv väikelinn
  2. Luua suvepealinna fond, mis koondaks vahendeid pikemaajaliste sihtide realiseerimiseks

Vaata kaEdit

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki