Avakoosoleku materjalid: ootused strateegiale
Pärnu kultuuri hetkeolukord 2010
Kohal: Ela Tomson, Tiit Kask, Herdis Elmet, Kristel Kallau, Heli Kallasmaa, Lukas Groen, Karin Veissmann, Erki Melts, Jaanika, Uudo Laane, Kaie Laane, Piia Karro, Alli Põrk, Saima Andla, Kai Kallastu, Andrus Kallastu, Hillar Talvik, Aime Oitsalu, Heinike Sinijärv, Valter Parve.
Sissejuhatus[]
Tänase kokkusaamise eesmärk[]
Tänane eesmärk on
- saada teada inimeste üldine meelestatus.
- Arengukava koostamine on protsess, mille tulemuseks on dokument.
- Oluline saada teada üldist arvamust Pärnu linna kultuurikeskkonna kohta.
Oluline analüüsida ka Garri Raagmaa teksti “Suvepealinna kolmas tulemine”.
Ela Tomson[]
- Pärnu linn koostab uut arengukava aastani 2025. Senises arengukavas on kultuuri arengukava kesine.
- Olemas ka kultuuri tarbimise uuring, mis on mahukas, kuid selline uuring pole õigustatud, sest seal andmeid, mis on ilmselged.
- Garri Raagmaa visioon ei ole pühendatud kultuurile, kuid seal on palju häid mõtteid.
Räämal kõige rohkem elanikke.
Kultuur on nagu taim, millele ei saa ette kirjutada, kuidas see kasvada saab. Linn saab panustada ainult tingimuste loomisele.
Sügisel kogunevad spetsiaalsed töörühmad.
Heli Kallasmaa[]
Tegutsenud elu aeg Pärnus Nooruse Maja, Pärnu Maavalitsuses, praegu Tallinnas Rahvakultuuri Koolituskeskuses.
Kultuur on küll taim, kuid selle taime arendamine peab olema asjatundlik.
Varem on tehtud linnaosade arengukavasid, valdkondade arengukavasid.
Täna on esimene kogunemine, millel avaldatakse valmisolekut arengukava koostada ja sõnastatakse üldised printsiibid.
Ajurünnak[]
Eelsoojendus[]
Valiti suvalisi esemeid ja toodi välja kolm asja, miks valik tehti. Näiteks: salapärane, kevadine, toekas. Vastavalt nendele omadustele anti lubadusi vastavalt tegutseda.
Miks on vaja Pärnu kultuuri arengukava?[]
Sõnastati esimene emotsioon või mõte pärast Pärnu kultuuri arengukava koostamise alustamisest teadasaamist:
- koostöö
- struktuur
- mitmetahulisus, mitmetasandilisus
- tantsukunsti väljapaistvus
- selgus, arusaadavus
- avar maailmavaade
- mitmekesisus, paljusus
- teeme ära!
- juba jälle...: arengukavasid on palju, kuid rahaliselt pole projektid kaetud
- konkreetsus
- informeeritus
- kaasamine
- vajalike inimestega kokkusaamine
- käegakatsutav tulemus
- julgus unistada
- valdkondadevaheline koostöö
- olemasoleva potentsiaali ärakasutamine
- raamatukogu nähtav
- kultuuriinimeste kokkusaamine
- lõpuks ometi
- erinevate tasandite tähtsuse linna kultuuris
- selgus, mõistete defineerimine
- kultuuri mõiste laiemalt, elamise kultuur
- koostöö, võrdlus võrkpalli ja televisiooniga
- kultuuritraditsioonide ja uute ideede tasakaal
- kultuuri nähtavus Pärnus
- süsteemsus, konstruktiivsus
- ajakohasus, asjakohasus
- protsess ja tulemus
- kultuur kui igapäevane tegutsemine
- võimalus süsteemselt panustada, ei pea visklema nelja ilmakaare poole
- elementaarne võtta osa
- kujutav ja rakenduskunst olgu üks loomevaldkond
- kultuuri arengukava peab toetama huvikoolide arengut
- kultuur väljapaistvamaks
- multikultuursus, rahvusvahelisus, rohkem mehi kultuuri
- tore kokku saada ja silmast silma rääkida
- seltsitegevuse areng
- erinevate vanusegruppide omavaheline koostöö
- kultuuri juhtimine ja administreerimine
- rahvakontroll
- stabiilsus oluliste protsesside ja institutsioonide toimimises
- loomemajanduslik võimekus
- toetada eelkõige oma toodet
Pärnu kultuur 2010: tegelikkus, unistused, kriitika[]
Tegelikkus[]
Meil on olemas:
- Olemas suurepärane keskus, rand, kuurort jõgi
- Suurepärased traditsioonid
- Inimkapital 43 tuhat + maakond, vanuserühmad jne
- Kultuuri import, eriti suvel
- Baasasutused: huvikoolid, linnaosadekeskuses, raamatukogu kunstnike maja gildi-maja linnaorkester
- Tegijad: professionaalid, harrastajad, meelelahutuse tegijad
- Avaliku (riik ja linn), äri- ja kolmanda sektori toetus ja koostöö
- Ideed
- Ideedegeneraatorid
- Tahe
- Traditsioonilised sündmused
- Festivalid
- Loomehulkurlus
- Kohalik kultuuritarbija
- Külalistarbija
- Kohaliku kultuuritegija koostöö väljapoole
Unistused[]
Unistus, milline võiks pärnu kultuur olla:
- Esindatud kõik kultuurivaldkonnad linnas: muusika kunst teater kirjandus, professionaalne harrastuskultuur massikultuur
- Pärnu kultuurielu on väärtustatud pärnu linna tasandil, maakonna tasandil, linna tasandil, linnaekodaniku tasandil
- Pärnu on erinevate kultuuritrendide loojaid ja kandjaid
- Pärnu on erinevate kultuurialade koolituste ja meistrikursuste hinnatud koht
- Pärnu tunnustab ja toetab noori kultuuritegijaid
- Pärnu linna stipendiumid ja töötingimused loovisikutele, kes elavad Pärnus
- Pärnus töötab professionaalne loomemajanduse konsultant
- Toimiv infovõrgustik, kultuuri infoportaal, mis vahendaks tegevusi ja võimalusi
- Koostöö valdkondade sees ja vahel Pärnus ja Pärnumaal: ühised projektid, tarbija kaasamine
- Turundustööga tegelev võrgustik
- Linna kultuuri ja turismi + teised turundusstrateegija
- Kultuuritegijate vajalikkuse tunnistamine ja tunnustamine + preemijad
- Palju publikut igal üritusel
- Kultuur on Pärnus tuntud valdkond, hea mainega. Selleks meediakajastused, arvustused
- Kultuurielu pikk planeerimine, et saaks varakult rahvusvahelist publikut - turismifirmasid kaasata
- Noored, uued kultuuritegijad tahaksid Pärnusse tulla
Kriitika[]
Pärnu kultuurielu kriitika:
- Puudub koostöö valdkondade vahel ja valdkondade sees
- Tutvutakse vähe üksteise loominguga
- Vähe on infot, puudub kommunikatsioonistruktuur
- Kultuur pärnus ei ole avatud, see on enesekeskne, töötab sissepoole seltskonna enda jaoks. Sissepoole seltsitegevus
- Puudub kultuurisündmuste management
- Ebastabiilne kultuuripoliitika
- Arengukava ei ole töödokument kultuuritegijale, see on hetkel vaid poliitiline dokument
- Ei ole selget kultuuri ja turismi suhet
- Kultuuri vähene väärtustamine
- Vähene tähelepanu kultuuriinimeste järelkasvule
- Uudsete ideede teostamiseks on palju takistusi (mitte ainult raha!)
- Pärnus on esiplaanil kommertskultuur
- Kultuur on sessoonne
- Vähene toetus avatud kultuurikeskustele
- Euroopa kultuuriprojektid jõuavad vähe meie linna
- Puudub kultuuri hindamise mehhanism, nii tegijatel, tarbijatel kui ka toetajatel
- Soovime kiirelt tulemust, aga tarbija / külastaja vajab harjumiseks ja kohanemiseks aega
- Me ei suuda alati olla paremad ja “omad”, mis pakuks konkurentidele vastupanu. Omanäolisust ei hinnata piisavalt.
- Oma peaga mõtlemist ei soosita
- Toimub rabelemine ellujäämise nimel, aga kus on meie endi nägu? Palju on formaalset osalemist nn meetmetes, millega kaasaminemine tähendab oma näo kaotamist
- Kultuurisündmuste management on puudu
- Kultuur on sessoonne ja puudub omanäolisus
Suvepealinna märgi hindamine[]
Hinnangud ja arvamused[]
- Äkki pole ära läinudki?
- kompaktne ja länbimõeldud
- kas on ikka hea mõte*?
- linnale uus tähendus
- uued võimalused
- brändi tagasitulek tähendab linna uuesti maksmapanekut
- kas ei ole mitte vana “supi” soojendamine?
- tõstab linna enesekindlust
- meeletud võimalused igas valdkonnas
- uued valikud ja võimalused
- nii hea, et peab 3.kord tulema
- pensakrite suvepealinn?
- suvepealinn läbi aasta
- võimalus eristuda
- ei lähe Narva-Jõesuusse
- kasutajasõbralikkus
- keskkonnasäästlikkus
- äkki tuleb varem?
Ettepanekud[]
- Arendada Pärnus selgelt kahte kultuuripoliitikat: suvine metropol ja talvine toimiv väikelinn
- Luua suvepealinna fond, mis koondaks vahendeid pikemaajaliste sihtide realiseerimiseks