| 5. | ETTEPANEKUTE HALDAMINE eskiis | ' | ' | ' | ' |
| Jrk | " Ettepaneku / vastuväite | ||||
| esitamise kuupäev" | Valdkonna tunnus* | " Ettepaneku / vastuväite | |||
| sisu lühikokkuvõte" | Resolutsioon | " Muudatus või | |||
| selle puudumine" | |||||
| 1 | 5.03.2013 | A-01 | Seletuskirjas antud elamumaal minimaalsed kruntide moodustamise pindalad. Ribade erastamisel tuleb aeg-ajalt ette olukordi, kus juurdeerastatavatele ribadele tuleb moodustada nõutust väiksem krunt. | Arvestada ettepanekuga ja lisada vastav punkt üldplaneeringu peatükki ÜLDPLANEERINGU RAKENDAMINE. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 2 | 5.03.2013 | A-02 | Tee ja tänava maa-ala juhtotstarbel on nõue, et kruntide suurus määratakse detailplaneeringuga. Punkt hakkab takistama tänavate munitsipaliseerimist. | Arvestada ettepanekuga ja sõnastada punkt ringi. | P 4.3.8.1 Kruntide moodustamise nõuded: Krundi suurus määratakse detailplaneeringuga. Määratakse igakordselt eraldi; |
| 3 | 5.03.2013 | A-03 | Millele tugineb pereelamute maa-alal nõue suurimale lubatud krundi pinnale 1500m2? | Arvestada ettepanekuga. Sellise situatsiooni, kus moodustatava pereelamu maa-ala moodustatava krundi suurus on suurem kui 1500m2, esinemine väljakujunenud linnaosades on väike. Täielikult väljaarendamata pereelamute reservalal (Tammiste) tuleb ala terviklikul läbilahendamisel kruntide suuruse nõuet täiendavalt kaaluda. Nõue kustutada. | P 4.3.1.1 Kruntide moodustamise nõuded: /…/ Suurim lubatud moodustatava krundi suurus 1500m2 /…/ |
| 4 | 5.03.2013 | A-04 | Millele tuginedes on määratud raudtee maa-ala juhtfunktsioonga tähistatud ala ulatus? | Ala on ainuvõimalik raudtee arendamiseks. Arvestada ettepanekuga osaliselt ja hinnata üle raudtee maa-alaks määratud alade kasutus. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 5 | 5.03.2013 | A-05 | Lisa 4. Supelranna maa-ala katastrisihtotstarbena on lubatud ka ärimaa. Millistel kaalutlustel? | Tegemist on ilmse eksimusega. Arvestada ettepanekuga ja kustutada ärimaa Supelranna maa-ala katastrisihtotstarvete lahtrist. | "Lisa 4. rida: Supelranna maa-ala / veerg: Katastriüksuse sihtotstarve Üm Üldkasutatav maa Ä Ärimaa" |
| 6 | 5.03.2013 | A-06 | Lisa 4. Puhke- ja haljasala maa-ala juhtotstarbe alla on lubatud detailplaneerida matsamajandusmaad ja sellest tulenevalt katastriüksuse sihtotstarbega maatulundusmaad. Kas Pärnu linnal on metsa, mida metsamajandada? | Pärnu linnal on metsa, mida metsamajandatakse. Sellest tulenevalt on märgitud planeeritavate sihtotstarvete hulka ka metsamajandusmaa sihtotstarve. | - |
| 7 | 5.03.2013 | A-07 | Supelranna maa-ala ei ole lubatud hoonestada. Kas jäätiseputkad ja statsionaarsed käimlad ei ole supelranna maa-ala juhtotstarbega piirkondades lubatud? | Üldlaneeringus on Supelranna maa-alana käsitletud n.n. liiva-ranna ala, mida ei ole lubatud hoonestada. | - |
| 8 | 5.03.2013 | A-08 | Kalmistute maa-ala juhtotstarbe kohane hoonestus toob välja loetelu: kabelid, surnukuurid, tööriistakuurid, kalmistuvahi hoone. Jätta loetelust välja surnukuurid. | Arvestada ettepanekuga ja jätta loetelust välja surnukuurid, kuna on ebatõenäoline, et kalmistule rajatakse eraldiseisev surnukuur. Pigem kuulub surnukuur toetava otsatarbena lubatud tavandi- või sakraalhoone koosseisu. | P 4.3.7.2 Juhtotstarbe kohane hoonestus: Otseselt kalmistutega seotud hooned nagu kabelid, surnukuurid, tööriistakuurid, kalmistuvahi hoone jms; |
| 9 | 14.03.2013 | Z-01 | Täiendada mõistet ridaelamu lausega: Ridaelamu korterid ei tohi asuda üksteise peal. | Arvestada ettepanekuga ja täiendada mõistet ridaelamu. | P 15 Ridaelamu: kolm või enam üksikelamut, mis on kinnisel hoonestusviisil üksteise külge ehitatud (igal sektsioonil on oma katus ja tagatud eraldi sissepääs õuest). Ridaelamu korterid ei tohi paikneda üksteise peal; |
| 10 | 24.01.2013 | Y-01 | Muuta üldplaneeringut selliselt, et väärtus ei oleks vaid Pärnu südalinn ja oluline oleks samavõrd ka kõik teised linnaosad | Pärnu jaoks on olulised kõik linnaosad, kuid koostatav üldplaneering pöörab eesmärkides enim tähelepanu probleemsele kesklinnale ja rannapiirkonnale, mis on Pärnu visiitkaardiks ja avaliku ala tuumaladeks. Siiski on võimalik üldplaneeringut kohendada võtmes, mis toob esile ka teiste asumite omapära. | Muudatus dokumendis üldiselt. |
| 11 | 24.01.2013 | Y-02 | Eesmärkides on sees mõiste kohalik eripära aga sisuline osa seda mõtet ei toeta | Kohalik eripära väljendub põhimõtetes kui ka täpsemates arhitektuursetes tingimustes ja miljööala tingimustes (kehtivas üldplaneerigus see osa puudub). | |
| 12 | 24.01.2013 | A-09 | Muuta üldplaneeringut selliselt, et hoonestus Pärnu jõe kallastel Rääma poole ei ületaks võimalusena korruselisusega tänaseid olemasolevaid hooneid lähikinnistutel (ka üle tee asuvatel kinnistutel) ning luua avaliku ala kõrvale jõekallastele just ühiskondlike hoonete ja ärimaad, sest seda vajavad linnakodanikud | Üldplaneering toetab kesklinna arengut ja sellega seoses soosib elamispindade arengut kesklinna läheduses. Kuna jõe kallas on avatud kaugvaadetele siis leiame, et kavandatav hoonestus võiks olla ka kõrguslikult varieeruv. | |
| 13 | 24.01.2013 | A-10 | Kasutada joonisel mõistete lubatud ja ei ole lubatud asemel: soovitatav ja ei ole soovitatav | Kuna ettepanek on esitatud materjalile, mida tutvustati volikogu liikmetele enne eskiisi avalikustamist, siis eskiisi avalikustamise ajaks on märkusega arvestatud ja eskiisi korrigeeritud. Mainitud joonist koos kirjetega eskiisi koosseisus ei ole. | Muudatus enne eskiisi avalikustamist sisse viidud. |
| 14 | 24.01.2013 | Z-02 | Üldplaneering peab lahti seletama ka mõiste mänguväljak, sest ilma sellise mõiste lahtiseletamiseta võib selleks nimetada ka parkimisala või mida iganes. | Arvestada ettepanekuga ja lisada mõiste mänguväljak. | P 15 Mänguväljak: puhkeala või selle osa, mis on varustatud erinevatele vanusegruppidele mõeldud rekreatsiooniinventariga (liivakast, kiik, istepingid, rularamp jmt). Mänguväljaku eelduseks on vähemalt kolm erinevat inventaritüüpi. Mänguväljaku ala katend peab olema muru või mõni muu selleks ettenähtud väliskatenditüüp (liiv, elastsed tehiskatted jms). Mänguväljakut ei ole lubatud rajada asfaldile, betoon- ega murukividega kaetud alale; |
| 15 | 24.01.2013 | L-01 | Parkimise osas ei toeta ettepanekut rakendada tasulise parkimisala kesklinnas (tasuline ala on ka koalitsiooni kokkuleppes plaanis kaotada). Toetan suvisel ajal mererannas tasulise parkimise ala olemasolu | Üldplaneeringuga ei kehtestata tasulise parkimise nõuet kesklinnas. Üldplaneeringu käsitleb tasulist parkimist kui liikluskorraldusmeetodit, mille rakendamist on mõistlik kaaluda teatud tingimustel. Sellest tulenevalt ei ole võimalik ettepanekut ÜP eskiisis kajastada. | |
| 16 | 24.01.2013 | S-01 | Lisada ülelinnaliste vabaõhuürituste korraldamise ala nimekirja ka Männipark, kus on aastaid peetud linnarahva jaanipäeva ja ka muid üritusi. | Mitte arvestada ettepanekuga. Üldplaneeringu mõistes on tegemist piirkondliku tähtsusega puhkealaga, kus ei ole keelatud ülelinnaliste ürituste korraldamine. Sama ei näe põhjust lülitada Männiparki samasse nimekirja Vallikääru ning Sauga mõisa aladele planeeritud suurürituste korraldamiseks mõeldud aladega. | |
| 17 | 24.01.2013 | G-01 | Pärnu jõeääred tuleb uue üldplaneeringuga tunnistada kõrge üleujutusriskiga alaks ning sinna planeeritavad hooned peavad vastama üleujutusala ehitiste kõikidele nõuetele | Ettepaneku sisu ÜP eskiisis kajastatud. Ettepanek ei vaja eskiisi muudatust. | Muudatus enne eskiisi avalikustamist sisse viidud. |
| 18 | 24.01.2013 | G-02 | Kõigi uusehitiste puhul Pärnu jõe kallastele tuleb nõuda F tähistusele vastavat kaldakindlustust, kuna on teada, et Pärnu madalik on teadaolevalt Eesti kõige lihkeohtlikuma alana ning tegemist on avaliku territooriumiga, mis peab olema ka ohutus ning turvaline. | Mitte arvestada ettepanekuga. Üldplaneeringu geoloogia osa tugineb hüdro- ja ehitusgeoloogilistele uuringutele, millest tulenevalt on kaldaaladele seatud erinevad piirangud. Põhjendamatu on kogu kallaste ulatuses nõuda kõrgeima lihkeohutsooni määrangust tulenevaid ehitustehnilisi lahendusi. | |
| 19 | 24.01.2013 | S-02 | Ära jätta nõuded hooldekodudele ja hoolekandeasutustele, sest tänased asukohad ei ole kohana kõige ideaalsemad ning piirata ettevõtlust selles osas ei ole otstarbekas. | Arvestada ettepanekuga ja korrigeerida eskiisis tabelit punktis 10.4.3 | 10.4.3 Hooldekodud ja hoolekandeasutused teises tabelis kustutada veerg "Teenus" |
| 20 | 3.02.2013 | Y-03 | Pärnu linnas on väga oluline osa linnaruumi kujundamisel kesklinna ja rannapiirkonna kõrval ka Riia ja Tallinna maanteel. Samuti ka Haapsalu maantee. Need on linna põhi sisse- ja väljapääsu teed koos tänavaäärsete hoonestusfrontidega, mille kaudu paljud inimesed ( kohalik kui ka läbisõitja) kogevad Pärnu linna visuaalset ilmet. Nimetatud tänavad lisada linna kindlasti arenguprioriteetide hulka | Vt ettepanek 71. | |
| 21 | 3.02.2013 | Y-04 | Annulleerida põhimõte, et ainult rannapiirkonnas peavad olema fassaadid korras ja puhtad ning välisviimistlus jms terve. Kui selline põhimõte soovitakse eraldi üldplaneeringus sätestada, siis selline põhimõte tuleb kehtestada kogu Pärnu linna territooriumil. Ei või tekitada olukorda, kus võiks katki ja korratu hoone fassaad olla näiteks Riia maanteel. | Hetkel on mustandis sees olnud nõue eskiisist sellisel jäigal kujul eemaldatud. Kaalumisel on punkti uuesti sisseviimine laiendades nõuet ka kesklinnale. Üldplaneeringu punkti sisu õiguspärasus hinnata juristil. Osaliselt arvestada ettepanekuga. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 22 | 3.02.2013 | Y-05 | Vähendada oluliselt arhitektuurivõistluste korraldamise kohustuse alasid. Arhitektuursete võistluste korraldamise kohad täpselt aadresside kaupa määrata ja saades ka nõusoleku kinnistu omanikult, sest arhitektuurivõistluse korraldamise kohustus on piirang. | Arvestada osaliselt. Vt ettepanek 133 ja 146. | |
| 23 | 3.02.2013 | A-11 | Krundi kujude range määratlemine võib tuua kaasa maa ebaratsionaalse kasutuse. L- kujuline krunt võib osutuda näiteks ühe tootmismaa jagamisel kaheks tootmismaa kinnistuks ettevõtlust soosivaks teguriks. Krundi kujud saaksid olla eelkõige soovituslikku laadi, kus esineb ka detailplaneeringu koostamise käigus põhjendatud erandeid | Kuna ettepanek on esitatud materjalile, mida tutvustati volikogu liikmetele enne eskiisi avalikustamist, siis eskiisi avalikustamise ajaks on märkusega arvestatud ja eskiisi korrigeeritud. . | Muudatus enne eskiisi avalikustamist sisse viidud. |
| 24 | 3.02.2013 | A-12 | Määrata ära üldistes tingimustes linnas piirkonniti alad, kus on kohustuslik klassikalise arhitektuuriga hooneid projekteerida (töötada välja arhitektuursed tingimused -viilkatus, materjalid, hoone paiknemine krundil jms) ja kus on lubatud loomevabadus moodsa arhitektuuri kasuks. Ebaproportsionaalselt ja kohati põhjendamatult suureks on paisutatud Pärnu linna territooriumil miljööväärtusega alad, mis on võtnud võimaluse arhitektuurse loomevabaduse moodsa arhitektuuri loomisel. | Mitte arvestada ettepanekuga. Miljööaladel ei ole kuidagi takistatud moodsa arhitektuuri loomine. Nii nagu igal pool mujal, tuleb sealgi tähtuda uushoonestuse sobivusest olemasolevasse keskkonda. Miljööaladel on olev keskkond lihtsalt selgemini piiritletud ja sellest tulenevalt ka võimalikud arhetüübid välja toodud. | |
| 25 | 3.02.2013 | A-13 | Krundi maksimaalse suuruse moodustamise nõue annulleerida. Pärnu linna arengut ja avaliku huvi ei kahjustata, kui moodustatakse näiteks ühepereelamu krunt 1600 m² | Arvestada ettepanekuga. Vt ettepanek 3. | |
| 26 | 3.02.2013 | A-14 | Ei nõustu nõudega, et seatakse väga täpselt määratletud nõuded krundi suurustele elamu tüüpide kohta. Sellised nõuded moodustavad piirangud, mis seatakse Pärnu linna territooriumil. Igal omavalitsusel ei ole õigust määrata erinevaid norme, mille järgi krunte moodustada. Selliseid norme saab kehtestada Eesti Vabariigi seadusi loov kogu, kes sätestab normi või nõude kehtivusega kogu riigi territooriumil. Kruntide suuruste määramine on detailplaneeringu ülesannete hulgas kaaludes paljusid mõjutegureid. Nõue saab olla ainult soovituslikku laadi ja kindlasti piirkonniti erinev. Näiteks kus on tihedam krundi struktuur seal on õigus ka väiksemaid krunte moodustada, seal kus on välja kujunenud suuremate kruntidega piirkond, seal et tohiks tekitada tihedaid hoonestusgruppe, mis lõhub piirkonna terviklikkust ja hakkab silma avalikust ruumist | Ei saa nõustuda, et krundi suuruse reguleerimine ei ole üldplaneeringu ülesanne. Reeglistiku väljatöötamise ülesanne on tagada optimaalne maakasutus linnakeskkonnas. Samas on kavas üle vaadata krundi suuruste arvutuse reeglistik ning vajadusel kohandada seda piirkonniti erinevalt. Arvestada ettepanekuga osaliselt. Vt ka ettepanek 132. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 27 | 3.02.2013 | A-15 | Krundi täisehitusprotsendid määrata piirkonna hoonestustihedust arvesse võttes ja need oleksid piirkonniti erinevad. Täisehituseprotsent anda piirkonnas ühetaolise suhtega krundi pindalasse, mitte kruntide suuruste vahemike kaupa. | Vt ettepanekud 26 ja 132. | |
| 28 | 3.02.2013 | A-16 | Lubada väikesel korterelamul 2 täiskorrust maa peal ja kolmas katusealune korrus viilkatuse all ilma erandina. Linn on tihehoonestusala ja linnal maa reservi juurde ei tule. Areng saab toimuda eelkõige tihenemise teel. | Kolmanda korruse võimaldamine on määratud erandina seetõttu, et väikeelamupiirkondade põhiline korruselisus on kaks korrust. Kolmanda korruse välja ehitamine ja korterite lisamine tuleb kõne alla siis, kui korterite arvu suurendamine väikestes korterelamutes pööningu väljaehitamisega või muul moel on lubatud, kui tagatakse väikesele korterelamule esitatud nõuded (väikeelamu hoonestamise põhimõtted). See tähendab seda, et kui kinnistul ei ole võimalik tagada piisavat õueala ja parkimiskohti, siis ei ole põhjendatud ka kolmanda korruse ehitamine. Mitte arvestada ettepanekuga. | |
| 29 | 3.02.2013 | A-17 | Eriti oluline on üldplaneeringus määrata piirkonniti hoonete suurim lubatud kõrgus. See on üldplaneeringu ülesanne, määrata suurim lubatud kõrgus. Suurima kõrguse olemasolul peaks loobuma korruselisusest. Piirkonna ühtsuse tagab eelkõige katusharjade ühtne kõrgus tänavafrondis, mitte mitu korrust hoones on. | Sisuliselt on ettepanek õigustatud, kuid leiame, et kui tulenevalt maakasutusest anda hoonestusele ühtne kõrgus meetrites, siis on võimalik selliste olukordade kujunemine, kus madala hoonestuse vahele on võimalik ehitada ebaproportsionaalselt kõrge hoone. Näiteks võib võtta eeslinna piirkonna, kus kesklinna poolses piirkonnas on kõrgete korrustega kahekorruselisi viilkatusega kortermaju. Samal ajal on A. H. Tammsaare pst poolses küljes suur pereelamute osakaal. Oleme leidnud, et mõistlik on lähtuda hoonete korruselisusest, mis paneb paike hoone üldise põhimahu ning seejärel arvestada ümbritsevat konteksti. Korruste kõrguste erinevused annavad ka piisava tolerantsi tavapärases hoonete kõrguslikes erinevustes. | |
| 30 | 3.02.2013 | A-18 | Hoovimajas annulleerida ühe korteri piirang. Tähtis on, et hoovimaja arhitektuur on tagasihoidlik. Pärnus on olemas hoovimaju, kus on praegu mitu korterit. Üldplaneeringu põhimõtted peavad ikka kõigile kehtima, mitte ainult uutele rajatavatele hoovimajadele | Kuna ettepanek on esitatud materjalile, mida tutvustati volikogu liikmetele enne eskiisi avalikustamist, siis eskiisi avalikustamise ajaks on märkusega arvestatud ja eskiisi korrigeeritud. | Muudatus enne eskiisi avalikustamist sisse viidud. |
| 31 | 3.02.2013 | A-19 | Üldplaneeringu ülesannete hulka ei kuulu korterite suuruste määramine ja suhtarvude kehtestamine. Korterite suuruste ja arvu määramine ei kuulu kohalike omavalitsuse ülesannete hulka. Selline otsus on omaniku õigus ja tihti tuleneb ehitusaluse pinna lubatud suurusest. Annulleerida vastav piirang | Kuna ettepanek on esitatud materjalile, mida tutvustati volikogu liikmetele enne eskiisi avalikustamist, siis eskiisi avalikustamise ajaks on märkusega arvestatud ja eskiisis sõnastust korrigeeritud. | Muudatus enne eskiisi avalikustamist sisse viidud. |
| 32 | 3.02.2013 | A-20 | Määrata ka muudel maakasutuse juhtotstarvete korral kõrguslikud ja maksimaalsed täisehitusprotsendid. Jääb silma, et elamumaa juhtotstarvet reguleeritakse üle ja mujal jäetakse lahendused detailplaneeringu pädevusse ja vaidluste põhiseks. On hea, kui üldplaneering seaks raamid, kus on teada omanikul talle lubatud ehitusõiguse üldtingimused | Arvestada ettepanekuga osaliselt. Vt ettepanek 132, 165 ja 166. | Muudatus dokumendis üldiselt. |
| 33 | 3.02.2013 | M-01 | Lisada üldplaneeringusse miljööala üldine kaart | Arvestada ettepanekuga. | Muudatus enne eskiisi avalikustamist sisse viidud. |
| 34 | 3.02.2013 | M-02 | Määrata miljööala väärtuslikud ja väga väärtuslikud hoonete nimistud. Muidu jääb ebaselgeks kinnistu omanikele, kas tema hoonele rakenduvad üldplaneeringus ranged nõuded. Eritingimused koostada kohalikul omavalitsusel üldplaneeringu raames, mitte seada see kohustus kinnistuomanike õlule. Maketina taastatavad objektid üldplaneeringus ära määrata | Kuna ettepanek on esitatud materjalile, mida tutvustati volikogu liikmetele enne eskiisi avalikustamist, siis eskiisi avalikustamise ajaks on märkusega osaliselt arvestatud ja määratud miljööalade regulatsioon. Vt ka ettepanek 110. | Muudatus enne eskiisi avalikustamist sisse viidud. |
| 35 | 3.02.2013 | M-03 | Ainult väärtuslike ja väga väärtuslike hoonete renoveerimisel nõuda põhikuju säilitamist. Annulleerida üldistav nõue nagu peaks kõikide miljööväärtusega aladel hoonete põhikuju matkima, kuna kõik seal ei ole väärtuslik. | Üldplaneeringu eskiisi puudub nõue matkida kõikidel milööaladel hoonete põhikuju. Öeldud on, et eeskujuna tuleb järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi ja mahte, mitte lähtuda kavandatavas kvartalis/tänavas paiknevast kõige suurema ehitusmahuga ja kõrgusega hoonest. Miljööväärtuse üheks peamiseks koostisosaks ongi hoonete mahuline sarnasus. Üksikud väärtuslikud hooned ei loo terviklikku miljööd. On palju hooneid, mis olemasoleva hoonestuse vahel paiknedes ei ole iseenesest väärtuslikud, kuid toetavad hästi miljööväärtust. Nagu käesoleva kirja p 9 juures juba mainitud, siis oleme uue üldplaneeringu ehitanud üles nõnda, et see lähtuks ruumilisest keskkonnast mitte niivõrd maakasutusest nagu tänane üldplaneering. | |
| 36 | 3.02.2013 | M-04 | Väga ulatuslik ala Pärnu linna hoonestatud alast moodustab muinsuskaitsealal, -vöönd ja miljööväärtuslike alal, kus peaks olema kõigil hoonetel puitaknad ees. Määrata olulisel vajadusel põhinev puitakna kasutuse kohustus konkreetses piirkonnas ja välja töötada ka finantsiline kompensatsioonimehhanism. Olemasolevat olukorda arvesse võttes on valdaval osal miljööväärtusega aladel vahetatud akendeks plastaknad. Pole kasu laialdasest nõudest, kui seda täita ei suudeta | Muinsuskaitseala tingimus tuleneb seadusest. Miljööalal on lubatud paigutada plastaknaid kohta, kus see ei ole tänavalt nähtav. Mõistame, et puitaknad on kallimad kui plastaknad, seetõttu oleme teinud ka leevenduse. Paraku ei pea me täna võimalikuks ajaloolistele puithoonetele tänava poole plastakende lubamist. | |
| 37 | 3.02.2013 | M-05 | Koostada ÜP lisana piirde tüüpide joonised, mida kinnistuomanikud tasuta saavad kasutada piirete korrastamisel. Vale on näha ette nõue, et lähtuda piirkonnas olemasolevatest piirdetüüpidest, kuna tihti ei vasta olemasolev esteetika nõuetele. | Jooniste koostamiseks puudub ressurss. Samuti leiame, et klassikalised piirdetüübid on Pärnus piisavalt levinud, et nendest lähtumist nõuda. Sarnase tingimuse annab ka kehtiv Pärnu linna ehitusmäärus § 28 lg 6 – krundi piiretena tuleb kasutada piirkonnale iseloomulikke ja hoone arhitektuuriga sobivaid piirdeid, mille kõrgus peab olema kooskõlas piirkonnas väljakujunenud tavaga. | |
| 38 | 3.02.2013 | M-06 | Lisada miljööala tingimustele maksimaalne kõrgus ja maksimaalne täisehitusprotsent krundi pindalast piirkonna ehitustihedust arvestades. | "Koostatavas üldplaneeringus on antud üldine nõue, mis nõuab olemasoleva keskkonnaga arvestamist (vt allpool). Kuna pea kõigi miljööala piirides on hoonete vahel küllaltki märkimisväärsed kõrguslikud erinevused, siis konkreetse kõrguspiirangu andmisel puudub hea põhjendus. Pigem annaks see võimaluse nõuda madalate hoonete vahele oluliselt kõrgema hoone kavandamist. Selliseid situatsioone on mitmel pool näiteks eeslinna piirkonnas, kus põhikorruse ja viilkatusega hoonete vahel on üksikud kahe täiskorruse ja viilkatusega kortermajad. Hetkel on eskiislahenduses seatud järgmine tingimus: Korruste arvu ja mahu (täiskorrus, katusekorrus, vähendatud mahuga korrus jms) määramisel arvestatakse piirkonnale omast korruselisust, hoone kõrguslikku ja arhitektuurset sobivust keskkonda ning elukeskkonnale esitatavaid nõudeid igal konkreetsel juhul detailplaneeringus või projekteerimistingimustes eraldi. | |
| 39 | 3.02.2013 | M-07 | Koostada üldplaneeringu raames piirkondade kaupa muinsuskaitsealased eritingimused, millest saaks kinnistu omanik nii pisiremonti tehes kui ka laialdasi ümberehitusi kavandades juhinduda. Piirkonniti määrata ka hoonete värvivalik. Selline koheselt kätte saadav ja tasuta informatsiooni kasutamine annab aastate pärast hea tulemuse. Üksikute kinnistute kaupa linnakodanike õlule muinsuskaitse eritingimuste koostamise finantseerimine ei ole vastuvõetav. Kahetsusega tuleb tunnistada, et esineb olukordi, kus muinsuskaitse eritingimusi koostatakse koopia meetodil, fotod ja objekti nimi erinev, sisu sama. | Muinsuskaitse eritingimuste nõue tuleneb kehtivast seadusandlusest. Lisaks on antud nõude sisu üldplaneeringu kontektsis liiga täpne. | |
| 40 | 3.02.2013 | M-08 | Samuti leida kompensatsioonimehhanism muinsuskaitsealusel alal ja muinsuskaitseala arheoloogiliste väljakaevamiste finantseerimiseks. | Kompensatsioonimehhanismi loomine sõltub linna eelarvelistest võimalustest. Teeme tööd selle nimel, et taoline kompensatsioonimehhanism tulevikus loodaks, kasvõi parimate premeerimise kaudu. Samas ei ole ettepaneku sise üldplaneeringu ülesanne. | |
| 41 | 3.02.2013 | M-09 | Teen ettepaneku muinsuskaitse alasid Pärnu linna territooriumil vähendada lähtudes meie võimalustest ja tagada mõistlikkus | Ettepanek on tehtud väikses ulatuses. Muinsuskaitsealast teeme koostatava üldplaneeringuga ettepaneku välja jätta Ringi tn lõpus olevad hooned. Koostatava üldplaneeringu raames on muinsuskaitseala siseseid tingimusi täpsustatud nii, et need vastavad paremini alal olevale keskkonnale. | Muudatus enne eskiisi avalikustamist sisse viidud. |
| 42 | 3.02.2013 | X-01 | Seada sisse suunised üldplaneeringusse energiasäästlike hoonete rajamise kohta. Luua eraldi peatükk. Tagada prioriteet ka energiasäästlike hoonete muinsuskaitsealal, -vööndis ja miljööväärtuslike alal ehitamiseks. Määrata ära alad ja objektid, kus prioriteediks jääb olemasolev hoone arhitektuur, ning energiatõhusus jääb tahaplaanile | Arvestada ettepanekuga osaliselt. Nõuded energiatõhususele tulenevad olemasolevast seadusandlusest. Energiasäästlikkust on ette nähtud käsitleda peatükis 14 SÄÄSTVA JA TASAKAALUSTATUD RUUMILISE ARENGU TINGIMUSED. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 43 | 3.02.2013 | A-21 | Arengualadele töötada välja arhitektuursed tingimused, mitte jätta kõik arhitektuurivõistluses osalejate õlule. Tingimuste välja töötamata jätmine on tegemata töö ja vahendab üldplaneeringu väärtust. | Tingimused töötatakse välja siis kui tekib vajadus arhitektuurivõistlust koostada ehk on olemas lähteülesanne või reaalne arendushuvi. | |
| 44 | 3.02.2013 | L-02 | Tagada kaalutletud otsusega silla asukoha valiku prioriteet number 1 ja siduda see täiel määral tänava võrguga | Täna ei ole silla asukoht veel lõplikult otsustatud, sest see sõltub mitmetest asjaoludest, aga koostatava üldplaneeringu eskiislahendusse on kantud Raba-Aia koridor, mis on hästi seotud ka olemasoleva tänavavõrguga. | Muudatus enne eskiisi avalikustamist sisse viidud. |
| 45 | 3.02.2013 | L-03 | Mitte kehtestada üldplaneeringuga standardeid | Vt ettepanek 140. | |
| 46 | 3.02.2013 | L-04 | Annulleerida tasulise parkimise põhimõte üldplaneeringust, kuna see dokument kehtestatakse aastani 2025. Eestis on hea algatus liikuda tasuta ühistranspordi poole, tasuta parkimine väikelinnas peaks olema eelkõige tavapärane nähtus. | Koostatav üldplaneering käsitleb tasulist parkimist kui liikluskorraldusmeetodit, mille rakendamine ei ole kohustuslik. Üldplaneering on strateegiline dokument lähituleviku planeerimiseks. Seega peame jätma endale vahendid liikluse korraldamiseks ka tulevikus. Tasulise parkimise rakendamine kesklinnas võib teatud arengustrateegiate puhul olla vajalik ka edaspidi, kui vastavasisuline analüüs sellele osutab. Samas lisame juurde, et otsusele tasulise parkimise kaotamise kohta peaks kindlasti eelnema analüüs, millised mõjud sellega kaasnevad. | |
| 47 | 3.02.2013 | L-05 | Suurendada linnakeskuse ala, või tagada äärelinna ja kesklinna vahel vahetsoon. | Siinkohal palume selgitust, millises osas tuleks keskuse ala suurendada. Hetkel on linnakeskus suhteliselt selgelt piiritletud mööda ajaloolist parkidevööndit. | |
| 48 | 3.02.2013 | L-06 | Parkimiskohtade nõue on määratud normatiivdokumentidega. Annulleerida üldplaneeringus pakutud nõue 1 parkimiskoht korteri kohta. Linn on valdavalt hoonestatud ja krundid välja kujunenud ning puudub maa reserv nõude täitmiseks. Lähima kümne aasta jooksul energia kallinemise tõttu hakkab autoomamine luksuseks kujunema ja auto ning korter ei ole enam komplekt. | Arvestada ettepanekuga ja korrigeerida seletukiri standarile vastavaks. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 49 | 3.02.2013 | S-03 | Kaaluda ka vabaajaürituste korraldamise ala loomist Papiniidu silla ja Reiu silla vahelisele alale. Eriti Papiniidu silla poole. Sauga mõis jääb liiga linna ühte ossa ja selle lähipiirkonna arhitektuur ei soodusta vabaaja veetmise meelispaiga välja kujunemist | Leiame, et see tingimus on väga hästi täidetud Reiu vabaõhuürituste alaga, mis asub samuti nimetatud piirkonna lähistel. Täna kehtiva detailplaneeringuga on lubatud avalikke üritusi läbi viia ka Niidupargis Pärnu jõe kaldal. Lärmakamate kontsertide jaoks peame siiski sobivamaks Lennujaama tee äärset ala, kuhu on hea ligipääs Lennuvälja teelt ja mis jääb ka elamupiirkondadest piisavalt kaugele. | |
| 50 | 3.02.2013 | S-04 | Kindlasti näha ette Tammiste ja Raeküla kaubandus ja teeninduskeskus | Tammistesse on piirkondlik kaubanduskeskus ette nähtud arenguala tingimustes. Raekülas on see on võimalik kavandatud pereelamumaa funktsiooni raames. Üldplaneeringuga on antud ka piirkondlike kaubanduskeskuste tingimused. | Muudatus enne eskiisi avalikustamist osaliselt sisse viidud. |
| 51 | 3.02.2013 | Z-03 | Mõistetes välja tuua, kes on arendaja. | Punkti sisu vajab enne seisukoha võtmist ettepaneku esitajaga selgitamist. | |
| 52 | 3.02.2013 | X-02 | Üldplaneeringu elluviimise võimalused ära näidata. Kui rakendatakse piiranguid ja nõudeid, peaks andma ka põhimõttelise lahenduse, kuidas nendega viiakse kooskõlla ka olemasolev krundi ja hoonestuse baas. Üldplaneering peaks kehtima ikkagi kogu alale, ka olemasolevale olukorrale, kuigi selle realiseerimine võtab aega. Polegi vajalik rakendada nõudeid hästi palju, vaid tuleb valida väga olulised ja nende täitmist ka nõuda kogu linna territooriumil. Siis selle vilja võib 20 aasta pärast ka piirkonnas näha | Arvestada ettepanekuga ja lisada vastav punkt üldplaneeringu peatükki ÜLDPLANEERINGU RAKENDAMINE. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 53 | 19.03.2013 | L-07 | TJA kooskõlastab Pärnu linna üldplaneeringu eskiisi tingimusel, et Rail Baltic trassi osas on tegemist esialgse nägemusega ning lõplik lahendus kinnitatakse peale eelnimetatud maakonnaplaneeringu kehtestamist. | Arvestada ettepanekuga. Täiendada raudteetranspordi peatükki. | 8.5 Raudteetransport. /…/ Rail Baltic trassi osas on tegemist esialgse nägemusega ning lõplik lahendus kinnitatakse peale eelnimetatud maakonnaplaneeringu kehtestamist. /…/ |
| 54 | 19.03.2013 | - | - | - | - |
| 55 | 21.03.2013 | L-08 | Kanda tänavavõrgu kaardile perspektiivsed Pargi ja kõnni ning Pargi ja sõida parkimisalade võimalikud asukohad. Võimalusel analüüsida parkimiskohtade vajaduse määra ja kanda see parkimisalade juurde. | Arvestada ettepanekuga. Teha skeem seletava osa juurde parkimisalade asukohtadega. Parkimiskohtade arvu analüüsida. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 56 | 21.03.2013 | Y-06 | Märkida ära kesklinna osaüldplaneeringu koostamise vajadus. | Arvestada ettepanekuga ja lisada vastav punkt üldplaneeringu peatükki ÜLDPLANEERINGU RAKENDAMINE. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 57 | 21.03.2013 | A-22 | Kuigi ehituseadus käsib ligipääsetavusega arvestada ühiskondlike hoonete ehitamisel peaks ka korruselamuid ehitama nii, et oleks tagatud ligipääs vähemalt maja esimesele korrusele | Arvestada ettepanekuga ja täiendada punktide 4.3.1.2 ja 4.3.1.3 hoonestamise põhimõtete osa. | P 4.3.1.2 Väikeelamute maa-ala ja 4.3.1.3 Korruselamute maa-ala. Hoonestamise põhimõtted: /…/ Korterelamute ehitamisel tagada juurdepääs liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele vähemalt esimese korruse ulatuses. /…/ |
| 58 | 21.03.2013 | A-23 | Universaalse disaini põhimõtete rakendamine peaks olema kajastatud ka 4.3.6 Puhketeeninduse maa-ala, 4.3.7 Puhke- ja haljasala maa-ala ja 4.3.7.1 Supelranna maa-ala planeerimisel. | Arvestada ettepanekuga ja lisada nimetatud punktidesse universaalse disaini põhimõtete nõue. | P 4.3.6 Puhketeeninduse maa-ala ja 4.3.7 Puhke- ja haljasala maa-ala ja 4.3.7.1 Supelranna maa-ala. Hoonestamise põhimõtted: /…/ Üldkasutatavate ehitiste kavandamisel lähtuda universaalse disaini printsiipidest. /…/ |
| 59 | 21.03.2013 | A-24 | Arengualade peatükis 5.6 A6 Tammiste arenguala lk 52-53 on kirjas, et „Võimalusel kavandada üksikuid väiksemaid tugiteenusega kortermaju eakatele ja erivajadustega inimestele“. Leiame, et puuetega mõeldud eluasemed peaksid paiknema tõmbekeskuste vahetus lähetuses. See aitaks vältida pikkadest vahemaadest tekkivat transpordiprobleemi. | Arvestada ettepanekuga. Sotsiaalse infrastruktuuri osas on teemat käsitletud. Segaduse vältimiseks Tammiste arenguala alt eraldi punkt kustutada. | P 5.6 A6 Tammise arenguala. Arendamise põhimõtted: /…/ Võimalusel kavandada üksikuid väiksemaid tugiteenusega kortermaju eakatele ja erivajadustega inimestele /…/ |
| 60 | 21.03.2013 | M-10 | Miljööväärtuslikel aladel üldkasutatavate ehitiste remontimisel ja rekonstrueerimisel tuleks samuti leida võimalusi tagada liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused | Arvestada ettepanekuga ja lisada miljööalade üldnõuetesse. | P 6.1 Miljööväärtuslike alade üldised arendamise tingimused: /…/ Miljööväärtuslikel aladel üldkasutatavate ehitiste remontimisel ja rekonstrueerimisel tuleb leida võimalusi tagada liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused. /…/ |
| 61 | 21.03.2013 | M-11 | Muinsuskaitse alal üldkasutatavate ehitistel leida võimalusi lähtuda universaalse disaini printsiipidest | Universaalse disaini põhimõtted antud ülelinnaliselt sealhulgas ka muinsuskaitsealadel. | - |
| 62 | 21.03.2013 | L-09 | Lisada ristmike peatükki fooride teema juurde nõue, et foorid peavad olema varustatud helisignaalidega. | Arvestada ettepanekuga ja kanda transpordi arengukavast liikluse osasse fooride punkt. | P 8.2 Liikluskorraldus. Ristmikud: /…/ Uued valgusfoorid paigaldada ainult koos helisignaaliga ja kõik olemasolevad foorid varustada helisignaali aparatuuriga (eelisjärjekorras Tallinna mnt. ristmik, Pika tn. ja teatri ristmik, Papiniidu ristmik, Riia mnt - Liiva ristmik). /…/ |
| 63 | 27.03.2013 | L-10 | Pärnu jõeäärsete alade väljaarendamise käigus Jannseni tänava ja jõe vahele ehitatava kergliiklus tee rajamisel ei ole AS TENNET,asukohaga Jannseni 26/28 Pärnus nõus oma krundil (kinnistu nr 20097) jõeääres olevaid hoonestust lammutama,kuna olemasoleva ala laiusest piisaks kergliikluse tee rajamiseks.Kõige kitsamat koha 1,6 m saaks laiendada betoonplaatide arvelt. | Üldplaneeringuga ei kohustata nimetatud hoonestust lammutama üldplaneeringu kehtestamise hetkel. Kui kinnistu omanik alustab kinnistu arendamisel etappi, kus on ette nähtud nimetatud hoonestuse lammutamine siis uus hoonestus tuleb paigutada arvestades kallasraja nõuet. Eskiis ei ole ettepanekuga vastuolus. | |
| 64 | 27.03.2013 | Y-07 | Tulenevalt eeltoodust palume üldplaneeringu seletuskirja viia sisse arhitektuurivõistluse korraldamist puudutavad täpsustused, mille kohaseltei laieneks arhitektuurivõistluse korraldamise kohustus juba töös olevatele objektidele, kus vastav kohustus on täidetud. | Põhimõtteliselt arvestada. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 65 | 31.03.2013 | L-11 | Kesklinna uus sillakoridor näha ette algselt planeeritud kujul Raba-Vingi sihis. Algselt planeeritu viib liikluse vahetult kesklinnast mööda, Raba Aia siht aga kesklinna kitsastele tänavatele sisse, mis ei ole õige linnaplaneerimise põhimõte. Hetkel on hea võimalus sundvõõrandada endise õllevabriku hoonete alune territoorium sillakoridoriks. | Mitte arvestada ettepanekuga. Lahendus on kulukas ja ebaotstarbekas. | |
| 66 | 31.03.2013 | L-12 | Lahendada üldplaneeringuga olulised linna ristmikud eesmärgiga reserveerida ristmike rekonstruktsiooniks vajalik maa-ala (ehituskeeld). Lahendada sillalt mahasõidud, sh. Vingi tn-Pikk tn-Riia mnt-end Aleksandri ristmik. | Teema on üldplaneeringu jaoks liiga kitsas ja võiks vajadusel lahendamist leida mõnes teemaplaneeringus. Mitte arvestada ettepanekuga. | |
| 67 | 31.03.2013 | L-13 | Näha ette Suur-Jõe tänava muutmine ülelinnalise tähtsusega jaotustänavaks, et vähendada liikluskoormust Riia mnt kesklinnapoolsel kitsal osal. | Suur-Jõe tn kesklinna poolne kitsas lõik ei vasta jaotustänava nõuetele. Samuti on tegemist miljööväärtusliku alaga, mis peaks välistama hoonete sundvõõrandamise ja lammutamise teekoridori laiendamiseks. Suur-Jõe tn jaotustänavaks määramine Kastani (Liiva) - Papiniidu lõigus tasub analüüsimist ja vajadusel üldplaneeringusse kandmist. Osaliselt arvestada ettepanekuga. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 68 | 31.03.2013 | L-14 | Näha üldplaneeringus ette Ringi tn - Pika tn ristmik kahetasapinnalisena, teine tasand jalakäijatele (peamine linna jalakäigusuund) Pika tn ja bussijaama viimisega pool maa-aluseks. | Mitte arvestada ettepanekuga. Tegemist on detailplaneeringu täpsusklassiga. Samuti ei näe kolmanda silla ehituse korral ettepaneku elluviimiseks vajadust prognoositava liikluskoormuse vähenemise tõttu. | |
| 69 | 31.03.2013 | L-15 | Näha ette kergliiklustee olemasoleva rannapromenaadi jätkuna piki merekallast Raeküla suunas ja jätkuvalt Tahkuranna valda. Varasemalt (30-40 aasta eest) olid rannas jalakäigurajad, mis tänaseks umbe kasvanud (piki randa liikuda võimatu). Juba täna on näha rannapromenaadi effekt - tõmbab suvitajaid laiali piki randa, väldib keskranna ja -mere ülekoormust. | Arvestada ettepanekuga ja kanda kergliikluse ühendused Tahkuranna vallaga kaardile. | Kaart 6. Jalgrattateed. Kanda täiendus kaardile. |
| 70 | 31.03.2013 | L-16 | Näha ette kergliiklustee Tammsaare pst - Kalevi pst sihis perspektiiviga muuta see jaotustänavaks. | Arvestada osaliselt. Kergliiklustee Tammsaare pst - Papiniidu tn on üldplaneeringus olemas, lisada Papiniidu - Kalevi pst lõik. Ei näe vajadust nimetatud kergliiklusteede jaotustänavateks muutmist. | Kaart 6. Jalgrattateed. Kanda täiendus kaardile. |
| 71 | 31.03.2013 | Y-08 | Tuua üldplaneeringusse juurde uus teema - linna sissesõidud (Tallinna mnt, Lihuma mnt, Riia mnt). Hetkel ja varemalt jätab sissesõit linna saabuvate võõraste jaokslinnast petlikult halva mulje. Kirjeldada abinõusid ja eesmärke sissesõitude korrastamisel (hoonestus, haljastus, heakord, reklaamseinad, halbade vaatenurkade varjamisvõtted jms.) | Linna sisse sõidud on osaliselt kaetud miljööaladega ja neile kehtestatud rangemate nõuetega hoonestusele, haljastusele, heakorrale jne. Ei näe vajadust uue peatüki loomiseks. Mitte arvestada ettepanekuga. | |
| 72 | 31.03.2013 | Y-09 | Mitte lubada kesklinna piirkonnas kõrghoonete ehitust - näha ette kõrghoonetele (üle 8k) ehitusvõimalus Papiniidu silla ümbruses (teemaplaneering). | Kesklinnas ei ole kõrghoonete ehitamine üldplaneeringuga lubatud. Samuti ei näe vajadust kõrghoonete lubamiseks Papiniidu piirkonda. Ettepanekuga mitte arvestada. | |
| 73 | 31.03.2013 | A-25 | Mitte lubada üldplaneeringu arvestusajal kesklinna haljasalade täisehitust (sõjaaegsete pommitamiste tagajärjel hävinud kvartalid). | Mitte arvestada ettepanekuga. Vt ettepanek 125. | |
| 74 | 28.03.2013 | Y-10 | Teen ettepaneku võtta sulgudest maha üks sõna „TORNID“. Põhjuseks arendajate nupukus. Näiteks on võimalik ehitada püramiid või koonuse kujuline hoone tipuga alla, kus aluspind on normidaga määratletud, kuid ülemine pool läheb laiemaks | Jättes loetelust välja sõna tornid ei kahanda arendajate nupukust, küll aga välistab edaspidi torniga kirikute, vaatetornide jms. ehitiste ehitamise. Toodud näide ei vasta seletuskirjas esitatud nõudele proportsiooni 1:10 osas. Ehitisealune pind on hoone projektsioon maapinnale, seega on tagurpidi koonusekujulise hoone ehitise alune pind sma suur kui t ema kõige suurema pindalaga osa. Mitte arvestada ettepanekuga. | |
| 75 | 28.03.2013 | L-17 | Kui me arvestame kaasaegset Rail Balticu peatuse kohana just seda alla, siis me ei saa tagada selles kohas EL tingimustele vastavat JAAMAHOONET ja ka liikluskorraldust, sest juurdepääs peab olema ka linnadevaheliste ja maaliini bussidele, loomulikult ka linnaliinide bussidele. Samuti peab olema võimalus terveks päevaks parkimiseks, kui valdade inimesed päevaks Tallinna lähevad kas asjaajamistele või siis tööle. Külaline kes Euroopa poolt tuleb, peab raudteejaamast linna saama – takso või liinibussiga. Ettepanek – üldplaneeringus planeerida veel teine koht ja see on Ehitajate tee pikendusel (käänu kohallt silla suunas) Rail Balticu peatuseks. Kolmas reserveering (bronn) võiks panna peale praeguse Kaubajaama kohale. Kui on konkursi korras määratud Rail Balticu trassiga tegelema hakkav firma, siis EL nõuete kohaselt peab firma see linna sisenemisel 3 erinevast variandist valima ja nõuetele vastava asukoha määrama. Trassi, raudteejaama asukoht ja kõik maaga seotud lepingud peavad olema tehtud 2015 aasta lõpuks, siis saab reserveeringud maha võtta. Pakume siis kohe 3 erinevat varianti, enne kui üldplaneering lukku lüüakse. | Kaubajaama alale reisijatejaama planeerimine viiks viimase kesklinnast veelgi kaugemale ja ebasidusamasse kohta, kui ala Liivi tee ja Pärnu jõe vahel Papiniidus. Ehitajate tee pikendus on samuti linnaruumi suhtes ebasidusam kui planeeritud raudteejaama asukoht. Üldplaneeringuga pakutud asukoht on küll ruumiliselt komplitseeritud paigas, kuid jaamahoone asukoht, parkimine ja juurdepääsud nii autodele kui ka ühistranspordile on võimalik lahendada. Mitte arvestada ettepanekuga. | |
| 76 | 28.03.2013 | A-26 | Rääma tänav - Rääma linnaosa üks vanimaid tänavaid, mis ajalooliselt on olnud seotud juba 16. saj pärineva Ravassaare mõisaga. Piirkonna muudab miljööväärtuslikuks terviklikult säilinud sarnase mahu ja materjalikäsitlusega puithoonete rivi ning tänava paiknemine Pärnu jõe läheduses. Lisaks Rajada Rääma tänavalt avanev vaatekoridor läbi Rääma tn 7 kinnistu Pärnu Eliisabeti (Nikolai tn 22) ja EAÕK Pärnu Issandamuutmise kirikute (Aia tn 5) vahele jääva sektori ulatuses. Kavandada Pühavaimu tn avamine Põhja ja Aida tn vahelises lõigus. Pikendada Pühavaimu tänav Pärnu jõeni või planeerida mõtteline osa Pühavaimu tänavasihist hoonestamata maa-alana Aida tänava ja Pärnu jõe vahelises lõigus. Kommentaar – mulle see osa meeldib väga ja ma ei näe mingit võimalust, et RÄÄMA7 kinnistule 6x elamuid ehitatakse. Seega peaks detailplaneering peatatama kuni uue üldplaneeringu vastuvõtmiseni. | Detailplaneeringu menetluse peatamiseks puudub õiguslik alus. Mitte arvestada ettepanekuga | |
| 77 | 28.03.2013 | X-03 | Seadusega on ette nähtud, et iga uus volikogu võib tagasi kutsuda detailplaneeringud, mis on ajale jalgu jäänud. Praegune volikogu pole seda teinud, seega on 4 aastat lisandunud ja selliseid hambaauke on linnapildis väga palju. Ettepanek: vaadata veelkord läbi, kuidas on võimalik arendajat, kes teeb nii ajaliselt kui ruumiliselt mida tahab, korrale kutsuda. | Arvestada ettepankuga osaliselt. Planeeringute ülevaatamine tuleneb Planeerimisseadusest ja ei ole otseselt üldplaneeringu teema. Küll tasub kaalumist selle mainimine üldplaneeringu rakendamise osas. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 78 | 28.03.2013 | X-04 | Panna detailplaneeringute realiseerimisele tähtaeg. Seadus ütleb, et detailplaneering on lähiaastateks kavandatava tegevuse aluseks. Seega pakuks ajaliini 5-7 aastat. Kui see üldplaneeringusse sisse kirjutada, siis saab seda arendajalt ka nõuda. Kommentaar: Lai 22 detailplaneering on aastatuhande algusest (2002?), kuid siiani pole mingit tegevust, tekitab vaid probleeme – Jaansoni rada, sillakoridor jne. Planeering ei vasta ka nõuetele (täisehitusprotsent, parkimiskohtade arv ja roheala%), aga keegi ei saa midagi ette võtta, sest ka 10 aastat tegevusetust võib „lähiaastateks“ tituleerida. | Arvestada ettepanekuga, kuid kontsulteerida juristiga, kas antud ettepaneku üldplaneeringusse sissekandmine on õiguslik. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 79 | 28.03.2013 | A-27 | Juhime kohaliku omavalitsuse tähelepane asjaolule, et Pärnu linnas Rääma linnaosas on algatatud Pirni tn, Rohu tn, Ehitajate tee ja Liblika tn vahelise ala detailplaneering, millega kavandatakse jätkuvalt riigi omandis olevale maale elamumaa sihtotstarbega krunte korterelamute ning ärihoone ehituseks. Pärnu linna üldplaneeringu eskiisi kohaselt on maa-ala kavandatud puhke- ja haljasala maaks. Palume üldplaneeringus maakasutuse juhtotstarve kooskõlla viia menetletavas Pirni tn, Rohu tn, Ehitajate tee ja Liblika tn vahelise ala detailplaneeringus kavandatavaga | Arvestada ettepanekuga ja korrigeerida üldplaneeringu maakasutuse plaani juhtotstarvete osas nimetatud piirkonnas. | Kaart 1. Maa- ja veealade kasutuse plaan. Kanda parandus kaardile. |
| 80 | 28.03.2013 | A-28 | Üldplaneeringu kaardile Maa- ja veealade kasutuse plaan ei ole kantud keskkonnaregistris arvel oleva Rääma turbamaardla piir. Vastavalt keskkonnaregistri seaduse §-le 6, peab planeeringute koostamisel kasutama üksnes keskkonnaregistrisse kantud keskkonnaandmeid. Planeeringu täiendamiseks palume küsida keskkonnaregistri maardlate nimistust ajakohane väljavõte ning kanda üldplaneeringu kaardile Maa- ja veealade kasutuse plaan Rääma turbamaardla piir. Olukorra üheselt mõistetavuse eesmärgil, millisel alal kehtivad maapõueseadusest tulenevad kitsendused, palume kanda maardla piiri ka üldplaneeringu kaartidele 2-14 | Arvestada ettepanekuga ja kanda turbamaardla piir kaardile. | Kaardid 1-14. Kanda turbamaardla piir kaardile. |
| 81 | 28.03.2013 | A-29 | 1. Üldplaneeringu kaardilt Maa- ja veealade kasutuse plaan selgub, et Rääma turbamaardlale on märgitud puhke- ja haljasala maa-ala. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.3.7 Puhke- ja haljasala maa-ala (P) on kirjeldatud (tsiteerin): „Puhke- ja haljasala maa-ala on avalikuks kasutamiseks mõeldud metsade, parkide, looduslike haljasalade jms alune maa koos seda teenindavate hoonete ja rajatistega.“. Nõustume, et puhke- ja haljasalade maa-alade planeerimine maardlale ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimist. Maavaravarule juurdepääsu säilimise tagamiseks palume märkida seletuskirja peatükki 4.3.7 Puhke- ja haljasala maa-ala (P), et puhke- ja haljasalade maa-alad ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja väljaandmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel ning maavara ammendamiseni on maardlaga kattuvale alale võimalik rajada üksnes ajutise iseloomuga hooneid ja rajatisi. | Punkti sisu vajab enne seisukoha võtmist ettepaneku esitajaga läbirääkimist. | |
| 82 | 28.03.2013 | X-05 | 1. Pärnu Linnavalitsuse koduleheküljel seisuga 12.03.2013 kättesaadaval olnud KSH programmi peatükis 3. KSH huvigrupid olevas strateegilise planeerimisdokumendi vastu huvi tundvate isikute ja asutuste tabelis puudub Maa-amet. KSH programmi peatükis 6. KSH programmiga seotud olevate pädevate asutuste seisukohad on kirjeldatud (tsiteerin): „Lisaks tõi Maavalitsus välja soovituse lisada huvigruppide loetellu üldplaneeringu iseloomust tulenevalt Maa-amet, Keskkonnaministeerium, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Tulenevalt KeHJS seadusest lisatakse loetellu ka Keskkonnaministeerium. Praeguse praktika alusel, ilma täiendavate põhjendusteta, pole ülejäänud nimekirjas toodud asutusi KSH protsessi kaasatud. Kui protsessi käigus selgub antud asutuste kaasamise vajadus arvestatakse ettepanekuga edaspidises menetluses.“ Keskkonnaminister on oma 12.11.2010 käskkirjaga nr 1622 andnud Maa-ametile volituse kooskõlastada maakonnaplaneeringuid, üldplaneeringuid või detailplaneeringuid, kui planeeritav maa-ala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal. Pärnu linna üldplaneeringu ala kattub osaliselt keskkonnaregistris arvel oleva Rääma turbamaardlaga. Palume KSH programmi peatükis 3. KSH huvigrupid olevasse tabelisse lisada ka Maa-amet. | KSH aruanne kooskõlastada ka Maa-ametiga. KSH programmi peatükki 3. KSH huvigrupid olevasse tabelisse Maa-ameti lisamine on keeruline kuna programm on läbinud juba kogu protsessi. Arvestada ettepanekuga osaliselt. | |
| 83 | 28.03.2013 | M-12 | Muinsuskaitseamet tutvus Pärnu linna üldplaneeringu eskiislahendusega ning peab vajalikuks öelda: seletuskirja ptk 7.2 on pealkirjastatud „Pärnu linnas paiknevad kinnismälestised ja ettepanekud üksikobjektide riikliku kaitse alla võtmiseks või mälestiseks olemise lõpetamiseks“ kuid kinnismälestisi peatükis ei käsitleta. Lisada kinnismälestiste käsitlus või korrigeerida pealkiri. | Arvestada ettepanekuga ja korrigeerida peatüki pealkirja. | P 7.2 Pärnu linnas paiknevad kinnismälestised ja Ettepanekud üksikobjektide riikliku kaitse alla võtmiseks või mälestiseks olemise lõpetamiseks |
| 84 | 26.03.2013 | L-18 | Teeme ettepaneku arvestada Tahkuranna valla üldplaneeringuga (http://www.tahkuranna.ee/detailplaneeringud/yp/Tahkuranna_YP_kaart_2012.jpg) ja lisada kergliiklusteede ühendus Tahkuranna valla üldplaneeringu kaardil näidatud kergliiklusteedega. Pärnu linna üldplaneeringu eskiislahenduses on kergliiklustee toodud ainult Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee äärde, kuid Tahkuranna valla seisukoha järgselt on pikemas perspektiivis kergliiklusteel ohutum ja meeldivam (kaunis ümbrus) liigelda meie poolt kavandatud teid pidi. | Arvestada ettepanekuga ja kanda kergliikluse ühendused Tahkuranna vallaga kaardile. | Kaart 6. Jalgrattateed. Kanda täiendus kaardile. |
| 85 | 26.03.2013 | T-01 | Samuti juhime tähelepanu asjaolule, et Tahkuranna vallas on plaanis tänane reovee kanalisatsioonitrass tuua linnapiiri samasse kohta eelpool nimetatud kergliiklusteega. Palume märkida sellest kohast kuni Kalevi puiesteel olevate liitumiskohtadeni trassikoridor olemasoleva tee alla. Tee asub Pärnu linna territooriumil. | Nimetatud perspektiivne trassilahendus on üldplaneeringus kajastatud kaardil 12 Reoveekanalisatsioon. | |
| 86 | 1.04.2013 | T-02 | Käesoleval, 2013 aastal on Fortum Eesti AS kavandanud Suur-Jõe ÷ Lao ÷ Papiniidu piirkonna kaugküttevõrgustiku I ehitusetapi rajamise. Muu hulgas lülitatakse kaugküttevõrku SW Energia OÜ Papiniidu 5 katlamaja tarbijad. Fortum Eesti AS ja SW Energia OÜ on kokku leppinud Papiniidu 5 katlamaja tarbijate „üle võtmises“ ja katlamaja likvideerimises pärast kaugküttevõrgu rajamist. Tulenevalt on mõislik likvideeritavat SW Energia OÜ Papiniidu 5 katlamaja üldplaneeringus mitte mainida. | Arvestada ettepanekuga ja korrigeerida tabelit punktis 11.2.1 | "P 11.2.1 olemasolev olukord. Tabel. OÜ SW Energia katlamaja … Papiniidu tn 5" |
| 87 | 31.03.2013 | A-30 | Koostatavas üldplaneeringus Kana tänav on paarisnumbritega elamute poolel määratletud pereelamute maa-alaks. Paaritute numbritega elamute poolelt aga väikeelamute maa-alaks. Sellist tänava poolitamist ei pea õigeks. Kana tänaval on siiani ainult ühepere elamud ja ei soovi, et sinna tekiks võimalus korterelamuid ehitada. Seda eelkõige silmas pidades Kana 7 kinnistut, kus juba praegu on naabrid vastu korterelamute ehitamisele. Teise põhjusena võib tuua, et koostatavas arengukavas on kõik Kana tänav kinnistud määratletud Ülejõe miljööväärtusliku ala sisse. Ettepanek: määrtaleda kõik Kana tänava äärsed kinnistud pereelamute maa-alale. | Arvestada ettepanekuga ja korrigeerida kaarti 1 Maa- ja veealade kasutuse plaan. | Kaart 1. Maa- ja veealade kasutuse plaan. Määrata Kana tn paaritute numbritega kinnistute juhtfunktsiooniks Pereelamute maa-al. |
| 88 | 31.03.2013 | A-31 | Täna kehtiva üldplaneeringu kinnistupõhiselt maakasutuselt, üle minnes funktsionaalsele maakasutusele, kaotab planeerimine oma põhieesmärgi. Planeerimise protsessi peamine eesmärk on võimalikult lai kaasatus ja järelevalve. Planeeringusellise ülesehituse korral langeb teisiti ehitamise tahte korral põhiraskus otsuste langetamisel linnavalitsusele ja tema osakondadele. Langevad ära Maavanema ja linnavolikogu otsustused. Need institutsioonid on vastutavad omavalitsuse korrapärase ja tasakaalustatud arengu eest. Teisiti ehitamise soovi tahte lihtsustamine ei kanna seda mõtet. | Vastupidi, võttes planeeringu põhikaardina aluseks katstrisihtotstarvete kaardi ei planeeri me ju mitte midagi vaid kinnistame olemasolevat olukorda. Planeerimisprotsessi läbiviimist ja selgust saab reguleerida ehitusmäärusega. Mitte arvestada ettepanekuga. | - |
| 89 | 31.03.2013 | A-32 | "Funktsionaalse maakasutuse osas on planeeringusse (äri,-tootmisemaade juures) toodud hoonestamise põhimõtted „Juba olemasolevaid (äri,-tootmisemaad) maa-alal asuvaid elamuid on lubatud arendada olemas oleva otstarbe ulatuses, mis ei too kaasa Planeerimisseaduse kohast detailplaneeringu koostamise kohustust“. Kuna nimetatud aladel asuvad kodud ja osaliselt kehtivad elamumaa detailplaneeringud siis kas Pärnu linn on elamumaadele seatud piirangute kehtestamisel valmis ostma kodud elamumaadelt?" | Pärnu linn ei soodusta tootmisaladel elamuarendust. Juba olemasolevaid elamud on võimalik laiendada ja kasutada vastavalt kehtestatud detailplaneeringutele ning EhS ja PlanS lubatud ulatuses niikaua, kuni tekib vajadus koostada detailplaneering. Mitte arvestada ettepanekuga. | |
| 90 | 31.03.2013 | Y-11 | "Puudub analüüs Pärnu linna territooriumi ja eraldi linnaosade lõikes. Kui palju on elamispindu, tootmispindu, kaubanduspindu jne. Kui palju on valmis, projekteeritud ja detailplaneeringutega kaetud? Rahvastikuarvust lähtuvalt elanike suhe 1 m2 kohta. Kui palju peaks neid olema? " | Analüüs on osaliselt alusmaterjalina teostatud. Ruutmeetripõhine lähenemine ei anna tänases kiirestimuutuvas planeerimiskeskkonnas head tulemust. Nõustume, et kavandatud ehitusõiguse osas võiks olla parem ülevaade (andmebaas). | |
| 91 | 31.03.2013 | A-33 | Vaadates arengualasi ja segahoonestusega alasi siis planeeringu kohaselt on arendajatele antud sisuliselt vabad käed kujundada tuleviku Pärnut | Arengualad on piirkonnad, kus on võimalik väga mitmeid arengustsenaariumeid. Arengualadele on antud suunavad tingimused, mille järgi tuleb ala planeerida. Lisaks on antud alale sobivate juhtotstarvete valik. Vajadusel võib tingimusi täpsustada | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 92 | 31.03.2013 | Y-12 | Suur Pärnu idee tuleb sisse viia. Täna on Paikuse vald, Sindi linn ja ka Audru vald sisuliselt Pärnuga kokku kasvanud | See on pigem haldusreformi teema. Ümbritsevate valdade tegevusega on üldplaneeringu koostamisel arvestatud. Mitte arvestada ettepanekuga praeguse üldplaneeringu kontekstis. | |
| 93 | 31.03.2013 | Y-13 | Planeeringu pealkirjast jätta välja aastaarv 2025. Vastasel juhul tuleks seletuskirjas lahti kirjutada mida aastaga 2025 silmas peame. Kas sellel aastal saab Pärnu just planeeringujärgseks? Planeering kehtib täpselt niikaua, kui kohalik omavalitsus kehtestab uue. Üldplaneeringut muudetakse detailplaneeringutega. | Arvestada ettepanekuga osaliselt. Selgitada üldplaneeringu seletuskirja üldosas aastaarvu 2025 tähendust. Kaaluda nimevarianti üldplaneering 2025+. Tingliku toimimisajana aastatarvu ära mitte jätta. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 94 | 31.03.2013 | L-19 | Palneeringust puudub Pärlimõisa tee. Tee on oluline ühendus lennujaamaga(Uus-Sauga tänav,-Saugamõisa) | Arvestada ettepanekuga ja selgitada välja Pärlimõisa tee pikenduse liik ja kanda see vajadusel tulenevalt tee liigist üldplaneeringu seletuskirja ja kaartidele. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 95 | 31.03.2013 | A-34 | Vallikääru teenindushoone ei ole hoonestatavas alas | Arvestada ette panekuga ja täiendada maa- ja veealada kasutuse plaani. | Kaart 1. Maa- ja veealade kasutuse plaan. Määrata Vallikääru teenindushoone aluse maa juhtfunktsiooniks Segahoonestuse maa-ala. |
| 96 | 31.03.2013 | A-35 | Põhjendamatu piirang on uute ridaelamute sektsioonidele kruntide moodustamise mittelubamine. Kruntide moodustamise nõuetes on kasitletud teemat, kus on öeldud- väikseim lubatud moodustatava krundi suurus ridaelamul - 300 m2ühe sektsiooni kohta | Tegemist on sisuliselt ühe tervikmajaga, mille arendamine hooldamine peaks toimuma tervikuna. Pärnus piisavalt halbu näiteid, kus eraldi krundi paiknev sektsioon on sobimatult viimistletud või ümber ehitatud. 300m2 käib tervikkrundi suuruse arvutuse kohta ja ridaelamu ei saa koosneda ühest ega kahest sektsioonist. | |
| 97 | 31.03.2013 | A-36 | "Vaadates tehnoehitiste maa-ala maakasutust ei ole nõus nii pinnapealse käsitlusega. Side on käsitlemata jäetud. Mille poolest erineb Fortumi koostootmisjaam Paikre sorteerimisjaamast Raba tänaval? Miks on tipukatlamaja jõe ääres tähtsam, kui AS Elioni EWSD emajaam kesklinnas? Miks ei või maakasutus Fortumi Niidu jaamas kanda tootmisemaa otstarvet" | Arvestada ettepanekuga ja lisada üldplaneeringusse sidet käsitlev peatükk. | Muudatus dokumendis üldiselt. |
| 98 | 31.03.2013 | S-05 | Millist üldkasutatavat hoonet planeeritakse Raba tänava lastekodu asemele? Kas sellise maakasutuse järele on vajadus? | Tulenevalt Rääma pargi kvartali planeeringulahendusest (vastu võetud volikogu istungil 18.04.2013) on krundile planeeritud 75-100% teadus- haridus- ja lasteasutuste maa, kultuuri- ja kogunemisasutuste maa ja tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse maa ning 0-25% kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa otstarbega hoonestus. Planeeritud otstarvete ulatus on lai ja annab võimaluse mitmesuguste avalike funktsioonide (seltsimaja, perearsti punkt vms) arendamiseks Rääma elamuala läheduses. | |
| 99 | 31.03.2013 | Y-31 | "Pärnu rand vajab põhjaliku ja läbikaalutud tsoneerimist. Liiga pealiskaudne lähenemine ei taga Pärnu ranna ajaloolise omapära säilimist (naisterand) ja ei anna suuniseid edaspidiseks liivaala kasutamiseks. Juhtotstarbekohane hoonestus keelab hoonestamise, liikluskorralduse põhimõtted käsivad ehitada hoone (parkimismaja). Ranna alale ei ole lubatud püstitada isegi ajutisi ehitisi ( jäätiseputka, vetelpäästetorn...)." | Arvestada ettepanekuga ja täpsustada üldplaneeringu seletuskirja. Vt ka ettepanek 7. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 100 | 31.03.2013 | L-20 | Planeeringusse lisada põhimõte: Olemas olevate teede ehitamisel või remontimisel teid ja tänavaid ei ole lubatud tõsta. Jälgida endiseid kõrgusmärke. Vajadusel võib teid ja tänavaid langetada olemas olevast tasapinnast allapoole. Rannapiirkonna punktis 3.2.2. teeb planeering ettepaneku tõsta tänavapind samale tasandile kõnniteega. See on Pärnus vale lähenemine. Meenub viimane LV poolne viga Kana tänava projekti menetlusel. Riia maantee (Mere tänavast Riia suunale) miljööväärtuslikud elamud on hävinemas seoses pideva Riia maantee tõstmisega. Tulemuseks on hoovide ja tee kõrguse vahe (kuni 1 meeter) ning tee on tõstetud hoone vundamendist kõrgemale | Arvestada ettepanekuga ning võtta ettepanekule ekspertarvamus. Eksperdi positiivse otsuse korral kanda ettepaneku sisu planeeringu seletuskirja. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 101 | 31.03.2013 | S-06 | Planeeringu punkti 10.5 Munitsipaalelamud täiendada loetelu. Mai-Metsa tn 7 ja Rääma-Rohu 58c. | Ettepanekuga mitte arvestada ning kustutada üldplaneeringu eskiisist ka teised olemasolevad munitsipaalelamud jälgides põhimõtet, mitte kehtestada olemasolevat olukorda. | P 10.5 Munitsipaalelamud. Kustutada punktist olemasolevate munitsipaalelamute tabel. |
| 102 | 31.03.2013 | A-37 | Arengualad (lk 47) on mõiste „ kana ala“. Mis see on? | Arvestada ettepanekuga ja korrigeerida üldplaneeringu seletuskirja punkti 5. | P 5. ARENGUALAD /…/ Kana Kuna aladel on võimalikud… /…/ |
| 103 | 1.04.2013 | - | Olete esitanud Keskkonnaametile tutvumiseks ja ettepanekute esitamiseks Pärnu linna üldplaneeringu eskiislahenduse. Tuginedes haldusmenetluse seaduse § 41-le ning seoses vajadusega täiendavalt analüüsida seisukohavõtuks esitatud materjale, pikendab Keskkonnaamet Pärnu linna üldplaneeringu eskiislahenduse läbivaatamise tähtaega 30. aprillini 2013 | ||
| 104 | 31.03.2013 | A-38 | Teeme ettepaneku Rääma tn 7 ja Rääma tn 9 kuni 17 kinnistutele mitte lubada enamat kui kuni 3 korruselisi elamuid selliselt, kus planeeritavad ehitusmahud jääksid sarnasteks Rääma tn 19 kejhtestatud detailplaneeringus | Vt ettepanek 12. | |
| 105 | 31.03.2013 | L-21 | Näha Rääma tn 7 kinnistult ette Rääma tn laienduse tarbeks äralõige analoogselt naaberkinnistutelt Rääma tn 19 kinnistu detailplaneeringuga ettenähtud äralõikele. | Ettepenekuga on arvestatud seletuskirja punktis 5.9 A9 Endise masinatehase ja lihakombinaadi arenguala: Liikuskorralduse põhimõtted - Tagada Rääma tänava koridori laiendamise võimalus. Määrata nimetatud maa-ala juhtotstarbeks tee ja tänava maa-ala (Lt). | |
| 106 | 31.03.2013 | "A-39R-01" | Näha eskiislahenduses ette Rääma oja avamine kuni Rääma tn-i laiuses, mis võimaldaks Rääma oja kasutada väikelaevade sildumiseks. | Võtta ettepanek kaalumisele ja analüüsida oja avamise võimalusi (kõrgusmärgid, veetase, üleujutuse oht jms.) | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 107 | 1.04.2013 | A-40 | Pärnu uue üldplaneering u arengualade mõiste jätab väga olulise avaliku huviga ala planeerimata ning seega halvendab tänast olukorda ning seetõttu on edasine sellisel kujul vormistatud üldplaneeringu eskiisi menetlemine lubamatu. Nõuame, et arengualade mõiste peab üldplaneeringus kaduma ning iga maatükk Pärnu linnas peab saama sihtotstarbe ja nõuded. | Mitte arvestada ettepanekuga. Arengualade põhieesmärk on tagada märgitud alade teviklik läbilahendamine. Samuti on võimalus arengualadele lubatud juhtfunktsioonide erinevaks paigutuseks, mistõttu ei ole hea arengualadele määrata värvina kindlaid ja üheseid juhtotstarbeid. Arengualad ei ole planeerimata, seal on lihtsalt edasiseks arenguks erinevaid, kuid võrdselt kaalutavaid lahendusi. Lahenduste väljatöötamiseks on antud igale arengualale nõuded sarnaselt maakasutuse juhtotstarvetega. | |
| 108 | 1.04.2013 | Y-14 | Uue üldplaneering väärtused on avalik ruum ja inimene ning põhimõtted proaktiivsus, terviklikkus, säästlikus, loomingulisus. Kuna üldplaneeringu tehniline pool antud ideed ei kanna siis teeme ettepaneku viia eesmärgid ja sisu vastavusse (ja nii et eesmärgid jääksid samaks ning sisuline pool vaadatakse sellest lähtuvalt üle ). Näitena ei saa olla proaktiivne planeering mis ei planeeri osaliselt linna üldse ja jätab olulistele avaliku huvi aladele arengualade mõiste. | Üldplaneeringu ülesanne ei ole vaid uute arengusuundade kavandamine vaid ka reeglite määramine, mille alusel krunte planeeritakse ja hooneid projekteeritakse. Põhimõtted on vajalikud ka selleks, et need oleks aluseks kaalutlusotsuste kujundamisel ja ka kohaliku omavalitsuse projektide kavandamisel. Arengualadele võib vajadusel täiendavaid tingimusi juurde lisada, kuid arengualade üks põhieesmärke ongi, et need lahendataks tervikuna, mis annab võimaluse kujundada tervikliku avaliku ruumi ja rakendada ka teisi põhimõtteid. Ettepaneku sisu tuleb ettepaneku esitajaga täpsustada. | |
| 109 | 1.04.2013 | Y-15 | Üldplaneeringu eskiisi ei tohi edasi menetleda kuna ei ole arvestanud enamus juhtudel avaliku huvi ja linnale linnakodanike poolt juba eelnevalt esitatud vaietega (näiteks Rääma 7 kõik vaided ja Selts Rääma vaided Rääma linnaosale). | Üksikuid detailplaneeringuid puudutavad vaided ei saa olla üldplaneeringu menetlemise peatamise aluseks. Samuti ei ole võimalik arvestada kõikide ettepanekute ja vaietega juba nende omavahelise vastuolulise sisu tõttu. | |
| 110 | 1.04.2013 | M-13 | Miljööväärtuslikuks on tunnistatud ekspertide poolt palju enim hooneid Pärnu linnas kui neid on miljööväärtuslikes alades ning seeläbi jäetud enamus miljööväärtuslikest hoonetest kaitsetusse olukorda. Miljööväärtuslikud alad tuleb viia vastavusse hoonestuse ekspertiisaktiga (linn tellis ja maksis ning võiks seda oma uue üldplaneeringu koostamisel ka aluseks võtta miljööväärtuslike alade määramisel) kõik väga väärtuslikud ning väärtuslikud hooned tuleb võtta miljööväärtuslike alade hulka ning sellisel kujul on antud planeering lubamatu. | Miljööalade määramise aluseks on ekspertiishinnang. Linn on miljööalade määramisel võtnud arvesse, et üksikhoone ei moodusta miljööala, et kaetud saaks kõik Pärnule omased ajaloolised hoonestuslaadid ning et miljööalade määramine toob sealsetele omanikele kaasa piiranguid sh. rahalisi. Ettepanekuga mitte arvestada. | |
| 111 | 1.04.2013 | A-41 | Krundijaotuste plaanid peavad olema soovituslik ja mittesoovitav ning mitte nii rangelt keelavad | Vt ettepanek 13. | |
| 112 | 1.04.2013 | Y-16 | Üldplaneering on Pärnu linna kodanike avaliku huvi ning arvamuse avaldus ning siin tuleb teha tõsist tööd, et saada enamuse heakskiit. Enamuse heakskiiduta on tegemist sisult tühise õigusaktiga ning seda ei tohiks siis nimetada ka üldplaneeringuks. | Töötame selles suunas, et saavutada koostatud üldplaneeringule enamuse heakskiit. | Muudatus dokumendis üldiselt. |
| 113 | 1.04.2013 | Y-17 | Kõik Pärnu linna planeeringuid kohta 2 viimase aasta jooksul tehtud vaided ja ettepaneku tuleb liita üldplaneeringu materjalide juurde sest siis on üldplaneeringu lugejatel võimalik tegelikult aru saada mida arvab kohalik kogukond ja teised isikud kes planeeringutega tegelevad. Ilma sellise lisamaterjalita on avaldatud poolik tõde ning linnakodanikel võimatu langetada objektiivset otsust | Detailplaneeringutele esitatud ettepanekud ja vaided on oma täpsusklassilt erinevad üldplaneeringust, mistõttu ei ole nende sisu võimalik üldjuhul kõrvutada üldplaneeringu materjalidega. Mitte arvestada ettepanekuga. | |
| 114 | 1.04.2013 | S-07 | Üldplaneeringuga ei ole vaja fikseerida hoolekandeasutuste asukoht kuna oleksid seeläbi seadusevastased, ettevõttlust piiravad ning Pärnu linnale kahjulikud piirangud. | Vt ettepanek 19. | |
| 115 | 1.04.2013 | S-08 | Männipark tuleb lisada avalike ürituste alade nimekirja, sest on selleks sobivaim paik Pärnu linnas. | Vt ettepanek 16. | |
| 116 | 28.03.2013 | Y-18 | teen ettepaneku, kohtuda eskiislahenduse koostajatel Pärnu jõe äärsetel aladel toimivate tootmisettevõtete esindajatega, eesmärgiga selgitada välja nende ettevõtete arenguplaanid. Peale saadud informatsiooni analüüsi ja kaalutletud otsuste tegemist, viia eskiislahendusse sisse vajalikud muudatused ja täiendused. Töötada välja kompenseerimise kord ettevõtetele,kelle seaduslikule tegevusele seatakse üldplaneeringuga piirangud. | Arvestada ettepanekuga ning viia läbi mainitud kohtumine. | |
| 117 | 29.03.2013 | A-42 | Eskiislahenduse p. 5.8 - A8 Linavabriku arenguala – tunnistada kehtetuks eelpooltoodud põhjustel. | Võtta seisukoht peale punktis 116 mainitud kohtumise läbiviimist. | |
| 118 | 1.04.2013 | T-03 | Rohkem kui 1000V kaablite paigaldamine sillale keelatud. Määrata uus tehnotrassi koridor kaablite paigaldamiseks üle jõe. | Arvestada ettepanekuga ja määrata uus tehnotrassi koridor kaablite paigaldamiseks. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 119 | 1.04.2013 | A-43 | Kaitseväe Eametsa riigikaitselise ala piiridest 300 m raadiuses on mõjutsoon, mis ulatub ka Pärnu linna territooriumile. Palume mõjutsoonis paiknevate maade detailplaneeringud ja ehitusprojektid kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Sellise ettepaneku teeb Kaitseministeerium kõigi maakondade maakonnaplaneeringutesse. | Arvestada ettepanekuga ja kanda ettepaneku sisu koostatavale piirangute kaardile | Lisa 2. Kitsenduste kaart. Kanda piirang kaardile. |
| 120 | 1.04.2013 | A-44 | Palume Kaitseväe Eametsa territooriumi nurgas asuvatele katastriüksustele nr 62502:078:0016 ja nr62502:078:0005 määrata riigikaitse juhtotstarve | Täsustada ettepaneku sisu ettepaneku tegijaga. | |
| 121 | 1.04.2013 | A-45 | Palume üldplaneeringu punkti 3.2.3 täiendada, et maapinnast enam kui 26 m kõrguste ehitiste rajamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga | Vastavalt PlanS §17 lg 2 p 7 tuleb maakonnaplaneeringud, üldplaneeringud ja detailplaneeringud kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, kui planeeritavale maa-alale või avalikku veekogusse kavandatakse üle 28 meetri kõrgusi ehitisi. Tegemist on seadusandlusest tuleneva piiranguga, mide üldplaneeringuga otseselt ei planeerita ning mis on võimalik kanda üldplaneeringu lisasse 1 Muudest õigusaktidest tulenevad kitsendused ja piirangud.Arvestada ettepanekuga osaliselt ning kanda punkt lisasse 1 Muudest õigusaktidest tulenevad kitsendused ja piirangud. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 122 | 1.04.2013 | A-46 | "Kesklinnast. Eesmärgiks peaks olema kõik viimases sõjas hävinud hoonestatud kvartalid ja krundid taashoonestada. Jakobsoni park, teatritagune ala ja postimaja kvartal määrata ühiseks arengualaks. Arengualaks määrata ka Vee-Malmö-Põhja- Hommiku vaheline ala. | Üldplaneeringu rakendusosaga määratakse kesklinna osaüldplaneeringu koostamise vajadus. Samuti on üldplaneeringu seletuskirjas avalike alade ümberkujundamise vajadus. Ideed on head ja tasuvad igal-juhul kaalumist ja võimalusel sisseviimist. Arvestada ettepanekuga osaliselt. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 123 | 1.04.2013 | L-22 | "Raudtee ühendusest ja raudteejaama asukohast Üldplaneering keskendub ainult perspektiivse Rail Baltica läbisõitvatele rahvusvaheliste rongidele soodsa jaama asukohale. Siseriiklikule rongijaamale lõppeatusena peaks leidma uue asukoha kesklinnale lähemal Raba ja Rääma ristmikul või kesklinnas üle uue silla? Eesmärgiks peaks olema 1h ja 15 min Tallinna kesklinnast Pärnu kesklinna, olemasoleva taristu kiire kaasajastamine ja Pärnu poolse lõpp-peatuse koha leidmine võimalikult lähedale kesklinnale. " | Võtta ettepanek kaalumisele ja analüüsida võimalikke linnasiseseid raudteetrasse ja raudteejaamade asukohti. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 124 | 1.04.2013 | L-23 | Haapsalu suunal peaks kerglliklustee ühendama Elu teega, millega seondub otsesuund Valgeranda, Audru alevisse, läbi poldritepealsete teedega Audruranda, Liusse jne. | Arvestada ettepanekuga ja kanda kergliikluse ühendused Audru vallaga kaardile. | Kaart 6. Jalgrattateed. Kanda täiendus kaardile. |
| 125 | 1.04.2013 | L-24 | Riia suunal on ettepanek juhtida kergtee Marjametsa teele, perspektiivse teega Uuluni (sellel suunal jääb ka kavandatav golfiväljak, Lotte küla ja Uulu rand) ja sealt edasi kuni romantilise Vana Riia maanteeni Rannametsast kuni Iklani | Vt ettepanek 69. | |
| 126 | 1.04.2013 | L-25 | "Seoses raudtee likvideerimisega Mõisaküla suunal võiks raudteetammile rajada kergliiklustee algusega raudteejaamast. Koostöös naabervaldadega ja eraettevõtlusega peaks kaaluma jalgrattarendivõrgustiku loomist ``võta ja jäta ``printsiibil (rendid Iklast ratta ja tagastad Kihnu saarel)" | Tegemist on potentsiaalse Rail Baltica trassikoridoriga. Jalgrattarent on hea idee aga ei ole üldplaneeringu teema. Mitte arvestada ettepanekuga. | |
| 127 | 1.04.2013 | A-47 | Vee-alale ehitamisest. Mida ütleb uus üldplaneering vee-alale ehitamisest: supelsillad , kohvikud, saunad, ujulad, ujuvmajad? | Arvestada ettepanekuga ja käsitleda üldplaneeringus teemat üldplaneeringu täpsusklassi ulatuses. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 128 | 1.04.2013 | A-48 | Nii jõe kui mere kallastel peaks planeerima alasid kämpingutele. | Üldplaneeringu eskiisis on määratud alad kämpingutele arengualadel A5 ja A17. Hooajalise puhkemajanduse teemat täpsustada. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 129 | 1.04.2013 | A-49 | Üldosas deklareeritakse vajadust paindlikumaks maakasutuseks ja kirjutatakse pereelamute juurdekavandamise vajalikkusest. Samas on eskiisi sissekirjutatud väga jäigalt kruntide miinimum suurused | Kruntide minimumsuuruste määramisel on aluseks võetud senine praktika, mis lähtub Pärnu linnas välja kujunenud valdavast kruntide miinimumsuurustest. Teatud tingimustel (perimetraalne hoonestus või miljööpiirkond), on võimalik lähtuvalt olemasolevast olukorrast näha ette ka väiksemaid krunte. | |
| 130 | 1.04.2013 | Y-19 | Inimsõbralikkus (võrdõiguslikkus) – üksikasjalik piirangute kehtestamine ja kõike reguleerida tahtmine (nt ehitustegevuse kohta miljööaladel) saadab teistsuguse signaali | Koostatava üldplaneeringu eesmärk on viia rõhuasetus jäigast maakasutusest ruumilisse keskkonda. Kuna tänane planeerimine toimub valdavalt olemasolevas väljakujunenud linnakeskkonnas, siis peame otstarbekaks selliste reeglite seadmist, mis nõuavad olemasolevate väärtustega arvestamist. | |
| 131 | 1.04.2013 | Y-20 | Ruumilise arengu põhimõtetes räägitakse ilusaid sõnu ka loomingulisusest. Jäigad ettekirjutused (nt miljööaladel kuni põõsavormi keelustamiseni väja) ei soosi loomingulisust. | Loomingulisust ei piira miski! | |
| 132 | 1.04.2013 | A-50 | "Kruntide täiehitusprotsendi määramine võiks toimuda diferentsiaalselt, mitte jäikade astmetena. Nt krunt 899 m2 – lubatud täisehitus 270 m2, krunt 900 m2 – lubatud täisehitus 225 m2. Kruntide suuruste vahe 1 m2, lubatud täiehituse suuruse vahe 45 m2. See on ebaproportsionaalne" | Arvestada ettepanekuga ja kaaluda nõuete diferentseerimist või sujuvamat valemarvutust. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 133 | 1.04.2013 | A-51 | Arengualadel on määratud arhitektuurivõistluse korraldamine – mõnel kohustuslik (kasutatakse sõna peab), mõnel soovituslik. Nt. Vana-Pärnu arengualal on kohustuslik, Reisisadama alal soovituslik arhitektuurivõistlus. Mõlemad alad jõe suudmes pea vastamisi. Õlletehase arenguala kirjeldatakse kui väärtuslikust miljööst, arh.võistlus soovituslik; Pärnu vangla arengualal kohustuslik. Ei ole arusaadav, millisel kaalutlusel toimub vahettegemine. | Arvestada ettepanekuga ja põhjendada üldplaneeringu seletuskirjas arhitektuurivõistluse korraldamise nõudeid. Arenguala arhitektuurivõistluse nõue ja võistluse tüüp sõltuva ala suurusest, asukohast ja arengu eesmärkidest. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 134 | 1.04.2013 | A-52 | Masinatehase ja lihakombinaadi arenguala eesmärgiks on tööstuse väljaviimine. Sooviks teada, milla seal tapeti viimane lehm ja millal miasinatehases miski treipink töötas. | Arvestada ettepanekuga ja korrigeerida alade arengueesmärke. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 135 | 1.04.2013 | Y-21 | Üldplaneeringus kehtestatavad nõuded peaks olema harmoniseeritud kehtivast seadusandlusest tulenevate nõuetega. Hetkel on näiteks sisse kirjutataud vastuolu Vabariigi valitsuse määrusega Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded. Kas linna üldplaneeringu kooskõlastab Päästeamet | Jah, Päästeamet peab kooskõlastama üldplaneeringu. Samas ei ole ettepanekus märgitud, millises osas üldplaneering märgitud õigusaktiga vastuollu läheb. | |
| 136 | 1.04.2013 | M-14 | Dokumendis vastandub muu üldsõnalisus miljööalade käsitluse detailsusega. Pigem tuleks mijööalade detailidega tegeleda nt teemaplaneeringute tasandil ja rohkem kaalutletult. Kui muinsuskaitsealal on võimalik lähenda hoonestusele krundipõhiselt läbi muinsuskaitse eritingimuste, siis siin on suured alad kinnistatud samsuguste tingimustega | Arvestada ettepanekuga ja vaadata läbi miljööalade esitatud tingimuste vastavud üldplaneeringu täpsusklassile. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 137 | 1.04.2013 | M-15 | Üldplaneering ei peaks sisaldama nõudeid, mille täitmist praktilises elus mitte keegi kontrollima ei hakka (nt koduaia haljastus). Mis on linnavalitsusel elupuu püramiidvormi vastu? Kas peaks koostama nimekirja taimedest, mida kasutada tohib? | Vt ettepanek 136. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 138 | 1.04.2013 | M-16 | "Tänapäeval elektrita ei saa ja kui riigimonopol-võrguvaldaja ikka ütleb, et tema oma elektrikapi krundi piirile tänava äärde paneb, siis ta ka paneb. Mis moodi üldplaneering saab kehtestada, et näiteks villade alal elektrikappe nähtaval ei ole. Kes need läbirääkimised peab? Kas tuletõrjehüdrant samasugune tehnorajatis pole?" | Nende seisukohtade selgitamine ja kooskõlastamine riigiasutustega üldplaneerigu tasandil on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Arvestada ettepanekuga lähtuvalt ettepankust 136. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 139 | 1.04.2013 | G-03 | Kas on analüüsitud hoonete kõrguste määramisel 2005.a tormist tulenevad järeldused (1. korruse põranda 0=3 m)? | Jah, on arvestatud. Üleujutusega seotud riskid ja ehituslikud tingimused üleujutusohuga alal on antud seletuskirja peatükis 12 RANNA JA KALDA KASUTUS. | |
| 140 | 1.04.2013 | L-26 | Üldplaneeringus on viide, et parkimislahendused tuleb kavandada vastavalt standardis kehtestatud nõuetele. Standardid on soovitusliku iseloomuga. (Lisan minister Partsi kirja, kus seda teemat seletatakse küll projekteerimisega seotult, kuid mõte on sama). | Minister Partsi kirja ei ole ettepanekule lisatud. Miks ei võiks kohalik omavalitsus planeeringudokumendis viidata standardile? Ei näe põhjust standardi koostamisel tehtud tööd ja järeldusi üle tegema hakata. Kui kaasajatatakse standardit, kaasajastub ka üldplaneeringulahendus. Mitte arvestada ettepanekuga. | |
| 141 | 1.04.2013 | Y-22 | Tegelikult on kokku pandud tohutu bulla, mille läbilugemiseks läheb palju aega. Kuidas see veel tavalisele linnakodanikule mõistetav oleks, et ta saaks milleski kaasa rääkida? Või ongi tehtud nii pikk ja lohisev, et keegi ei viitsiks? | Arvestada ettepanekuga ja analüüsida üldplaneeringu eskiisi sisu lähtuvalt üldplaneeringu täpsusklassist ja üldplaneeringule esitatud nõeuetest. Võimalusel jaotada üldplaneering kehtestatavaks ja kehtestatavat osa selgitavaks dokumendiks. | Muudatus dokumendis üldiselt. |
| 142 | 1.04.2013 | Y-23 | Kas ei peaks veel tegelema siiski ka kõrgemate hoonete (üle 8 korruse) teemaga, millistest võiks kujuneda midagi siluetilaadset, ja kust võiks tekkida kohad linnapanoraami jälgimiseks. | Linna silueti kujundamine tornide või muude kõrgemate objektidega on koostatavas üldplaneeringus lubatud, mis annavad ka võimaluse kaugvaateid nautida. Selleks ei ole vaja kõrghoonete püsitamise lubamist. | |
| 143 | 1.04.2013 | Y-24 | Kas üldplaneeringus ei võiks olla tegeletud ka linna esindusväljakute ja linnavalitsuse asukoha teemaga. Praegu oleks selleks just õige aeg. | Arvestada ettepanekuga. Vt ettepanek 122. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 144 | 1.04.2013 | Y-25 | Kuidas saab avalikustada ja arutleda pooliku töö üle? Osa peatükke ju puudu? | Tegemist on alles eskiismaterjaliga mis kuulub täeindamisele ja muutmisele. Samuti on kavas korraldada veel eskiisitutvustusi ja väljapanekuid. | |
| 145 | 1.04.2013 | A-53 | Üldplaneeringu eskiis käsitleb rida-, kaksik- ja ühepereelamuid, kuid ei räägita vaiphoonestusest. Seda võiks kirjeldada näiteks koos ridaelamutega. Privaatsuse astmelt on vaiphoonestus eramaja ja väikese kortermaja vahepealne, sobilik aedlinnadesse linnaruumi tihendamiseks (nt. kvartalisisene ruum) ja on arhitektuurselt parem lahendus, kui kortermajad. Võimaldab luua aedlinnadesse linnaehituslikult terviklikke asumeid, mis sulanduvad paremini olemasolevasse miljöösse. Ridaelamu ühele korterile ettenähtud minimaalne kinnistu suurus 300m² on vaiphoonestuse ühele korterile liiga suur. Võiks kaaluda 150…200m², kuna „rohelist“ ala ei peaks olema palju rohkem, kui ühe korteri ehitusalune pind | Arvestada ettepanekuga ja käsitleda üldplaneeringus hoonestustüübina ka vaiphoonestust. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 146 | 1.04.2013 | Y-26 | Punktis 3.2.4 peaks täpsustama, millistel kesklinna aladel on arhitektuurivõistluse korraldamine vajalik, esitades selle vastava tingmargiga planeeringu hoonestustingimuste (maakasutus-) joonisel. "Arhitektuurivõistlus on kohustuslik uute hoonete ehitamisel kesklinnas" on liiga totaalselt väljendatud. Linnaarhitektil on piisavalt võimalusi korraliku detailplaneeringu olemasolul kontrollida esitatava ehitusprojekti vastavust sellele. | Arvestada ettepanekuga ja täpsustada arhitektuurivõistluse kohustusega alasid. Vt ettepanek 133. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 147 | 1.04.2013 | A-54 | "Punkt 4.3.1.2 Väikeelamute maa-ala (Ev), Hoonestamise põhimõtted ""väljakujunenud väikeelamute piirkonna tihendamine korruselamutega ei ole lubatud"": Mis eristab linnaehituslikult 2...3 korruselist ridaelamut 2...3-korruselisest korruselamust? Arvan, et sellesse lausesse võiks lisada, et tihendamisel on lubatud samamahuliste korruselamute lisamine. Ja vastupidi: korruselamute aladele ridaelamute lubamine." | 2-3 korruseline väike korterelamu ei ole korruselamu. Korruselamu on üldplaneeringu mõistes 3 ja enama korruseline korterelamu. Vt Korruselamute maa-ala (Ek). | |
| 148 | 29.03.2013 | A-55 | Jätta ÜP-st välja punkt 5.15 A15 AS Viisnurk arenguala | Mitte arvestada, kuid täiendada arengualale lubatud juhtotstarvete loetelu tootmise maa-alaga | "P 5.15 A15 AS Viisnurga arenguala. Alal lubatud juhtotstarbed: Väikeelamute maa-ala (Ev), Korruselamute maa-ala (Ek), Segahoonestuse maa-ala (S), Üldkasutatavate ehitiste maa-ala (Ü), Äri ja teeninduse maa-ala (Ä), Tootmise maa-ala (T);" |
| 149 | 29.03.2013 | L-27 | Eemaldada ÜP eskiisist punktis 8.1 Tänavavõrk alalõigus Sillad lõik Kastani-Niidu tänavaid ühendavast sillast, kui ühest perspektiivsest sillakoridorist. | Mitte arvestada. Sillakoridor on üle võetud 18. oktoobril 2010 a kehtestatud Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi detailplaneeringust. | |
| 150 | 29.03.2013 | A-56 | Teha muudatused Kaardil 1 - Maa- ja veealade kasutuse plaan, kus reserveerida antud piirkond (Ehitajate tee – Niidu tänav – Kaset tänav) Segahoonestuse ja Äri- ja teenindus maa-alaga alaks | Ettepaneku sisu tuleb ettepaneku esitajaga täpsustada. | |
| 151 | 29.03.2013 | A-57 | "Punktis 4.3.4 Äri ja teeninduse maa-ala (Ä): Korrigeerida esimene lõik - Äri ja teeninduse maa-ala on ettevõtlusele suunatud piirkond. Juhtotstarve koondab ettevõtteid, mis oma tegevusvaldkonna, mahu ja/või klientide arvu tõttu ei sobi elu- ega tootmiskeskkonda järgmiselt: Äri ja teeninduse maa-ala on ettevõtlusele suunatud piirkond. " | Arvestada ettepanekuga. | P 4.3.4 Äri ja teeninduse maa-ala: Äri ja teeninduse maa-ala on ettevõtlusele suunatud piirkond. Juhtotstarve koondab ettevõtteid, mis oma tegevusvaldkonna, mahu ja/või klientide arvu tõttu ei sobi elu- ega tootmiskeskkonda. |
| 152 | 29.03.2013 | A-58 | "Äri- ja teeninduse maa-alade arendamise eesmärgid: Korrigeerida lõik - Kompaktsete ning hea ligipääsetavusega ülelinnalise tähtsusega äri-ja teeninduspiirkondade loomine järgmiselt: Kompaktsete ning hea ligipääsetavusega äri- ja teeninduspiirkondade loomine" | Arvestada ettepanekuga. | "P 4.3.4 Äri ja teeninduse maa-ala:Äri ja teeninduse maa-alade arendamise eesmärgid: Piirkondlike kaubanduskeskuste tasakaalustatud võrgustiku loomine; Kompaktsete ning hea ligipääsetavusega ülelinnalise tähtsusega äri- ja teeninduspiirkondade loomine; |
| 153 | 29.03.2013 | A-59 | "Lõigus Piirkondade peamised asukohad: Korrigeerida lõik - Papiniidu äri ja teeninduse piirkond, Tallinna mnt ja Ehitajate tee ristmiku äri ja teeninduse piirkond, Uus-Sauga tänava ja Lennujaama tee ristmiku äri ja teeninduse piirkond ning väiksemad väljakujunenud või planeeritavad äri ja teeninduse piirkonnad Pärnu linnas järgmiselt: Papiniidu äri ja teeninduse piirkond, Tallinna mnt ja Ehitajate tee ristmiku äri ja teeninduse piirkond, Ehitajate teest kuni linna piirini jääv piirkond, Uus-Sauga tänava ja Lennujaama tee ristmiku äri ja teeninduse piirkond ning väiksemad väljakujunenud või planeeritavad äri ja teeninduse piirkonnad Pärnu linnas." | Ehitajate tee ja linna piiri vaheline maa-ala on valdavalt tootmismaa. Antud piirkond on sobilik tootmise arendamiseks eelkõige seetõttu, et see on väga hästi varustatud teenindava taristuga. Piirkonnale on hea juurdepääs nii autoga kui ka raudteelt, olemas on piisavad elektrivõimsused hea on varustatus gaasi, sooja ja surveauruga. Oleks ebaõige anda signaal piirkonda teenindus- või kontoripindade lisandumiseks, mis nimetatud ressursse ei vaja. Pärnu linnas on äri- ja teenindusfunktsiooni piisavalt, mistõttu on nii sotsiaalselt kui ja majanduslikult mõistlik planeerida tootvad töökohad Ehitajate tee ja linna piiri vahelisele alale, mis on hästi seotud linnakeskkonnaga. | |
| 154 | 29.03.2013 | A-60 | "Lõigus Juhtotstarvet toetavad otstarbed: Eemaldada lõik: Parkimishoone maa, tankla maa, majutushoone maa, väiketootmis- ja laohoone maa, parkide maa ja looduslik haljasmaa ja asendada lõiguga: Parkide maa ja looduslik haljasmaa" | Arvestada osaliselt. Jätta toetavate otstarvete alla väiketootmise maa, parkide maa ja looduslik haljasmaa. | "P 4.3.4 Juhtotstarvet toetavad otstarbed:Parkimishoone maa, tankla maa, majutushoone maa, väiketootmis- ja laohoone maa, parkide maa ja looduslik haljasmaa; |
| 155 | 29.03.2013 | A-61 | "Lõigus Hoonestamise põhimõtted: Eemaldada lõik: Juba olemasolevaid äri ja teeninduse maa-alal asuvaid elamuid on lubatud arendada olemasoleva otstarbega ulatuses, mis ei too kaasa Planeerimisseaduse kohast detailplaneeringu koostamise kohustust. Äri ja teeninduse piirkondadele tuleb tagada turvaline juurdepääs mööda jalg- ja jalgrattateid lähematelt elamualadelt, ühistranspordi peatustest ja parklatest. Olmetähtsusega kaubandus- ja teenindusasutuste ning nende juurdepääsude kavandamisel tagada liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused. Piirkondlike kaubanduskeskuste16 arendamistingimused: müügipind kuni 2500m2, toidukaupluse osatähtsus vähemalt 70%. Muud hoonestamise põhimõtted (korruselisus, hoonete arv krundil, hoonete paiknemine krundil jms) määratakse igakordselt eraldi ja asendada lõiguga: Hoonestamise põhimõtted (korruselisus, hoonete arv krundil, hoonete paiknemine krundil jm hoonestuse- ja ehitustingimused) määratakse detailplaneeringuga igakordselt eraldi" | Tegemist on üldiste tingimustega, mis puudutavad erinevaid piirkondi tervikuna. Ettepanek lahendada kõik tingimused eraldi detailplaneeringuga seab antud juhul üldplaneeringu mõttekuse kahtluse alla. Üldplaneeringu eemärk on tagada võimalikult kvaliteetsete arenduste kujunemine ja otstarbekate tingimuste seadmine. Nimetatud teemade lahendamine igakordselt detailplaneeringuga takistab oluliselt tervikliku ja süsteemse linnaplaneerimise elluviimist. Samuti kujuneb antud ettepanku taustal olukord, kus on rohkem bürokraatiat ja pikem planeeringu protsess, sest elementaarsete tingimuste üle tuleb igakordselt vaielda. | |
| 156 | 29.03.2013 | A-62 | "TOOTMINE Eemaldada punktist 4.3.5 järgnev lõik: Olemasolev Pärnu jõe äärsetel aladel paiknev suurtootmine on lubatud säilitada kuni ei teki vajadust ehitus- ja tootmismahtude suurendamiseks või tegevusala vahetamiseks. Mainitud juhtudel kaalutakse ettevõtte tegutsemise sobivust antud piirkonnas ja vajadust ettevõte üle viia linna tootmise juhtotstarbega maa-aladele. Tootmise lõpetamisel või ümberkujundamisel lähtutakse maakasutuse kaardil piirkonnale määratud maakasutuse juhtotstarbest või arenguala eesmärkidest. Jõe kallastel võib säilida keskkonda rikastav väiketootmine." | Tootmise ära viimine Pärnu jõe kallastelt on Pärnu linna üldplaneeringu eesmärk aastast 2001. Pärnu jõe kaldad (ja seal asuv tootmine) on valdavalt elamumaa vahetus läheduses, mistõttu ei ole see piirkond sobilik tootmistegevuse laiendamiseks. Otstarbekas on aktsepteerida olemasolevat olukorda, millega on piirkonna elanikud kohanenid, aga juhul kui kavandatakse muudatusi, siis on põhjendatud kaaluda ettevõtte sobivust antud piirkonna. Vaadates ettepanekut nr 153, siis soovib ettepaneku esitaja kujundada olukorda, kus tootmine on soositud miljööväärtuslikel jõekallastel, aga praegusel tootmisalal seatakse eesmärgiks hoopis äri- ja teeninduse arendamine. | |
| 157 | 29.03.2013 | A-63 | Asendada Niidu tootmispiirkond (Th1) – olemasolev väljakujunenud sõnaga väljaarendatav. | Arvestada ettepanekuga ja täiendada seletuskirja punkti. | P 4.3.5 Tootmise maa-ala. Piirkondade peamised asukohad: Niidu tootmispiirkond (Th1) - olemasolev väljakujunenud väljaarendatav tootmispiirkond |
| 158 | 29.03.2013 | A-64 | "Eemaldada punktist 4.3 lõik: Üldplaneeringuga suunatakse tuleviku maakasutust. Kui maa-ala katastrisihtotstarve või kehtestatud detailplaneeringu kohane sihtotstarve ei ühildu maakasutuse juhtotstarbega on lubatud maa-ala olemasoleva katastrisihtotstarbe või kehtestatud detailplaneeringu kohase sihtotstarbe kohaselt kasutada ja arendada kuni kasutamine ja arendustegevus too kaasa detailplaneeringu koostamise kohustust." | Ehitusseaduse kohaselt peavad väljastatavad projekteerimistingimused olema kooskõlas üldplaneeringuga. Nimetatud lõiguga tehakse oluline leevendus maaomanikele, kuna nimetatud punkt peab vajalikuks kooskõla üldplaneeringuga alles siis, kui on vajalik detailplaneeringu koostamine. | |
| 159 | 29.03.2013 | A-65 | "Eemaldada punktist 4.3 lõik: Võimalikud juhtotstarvet toetavad otstarbed on loetletud iga juhtotstarbe liigi või alaliigi kirjelduse juures. Toetava otstarbe lubamine piirkonda ja selle osakaal juhtotstarbest on kohaliku omavalitsuse igakordne kaalutlusotsus, kui juhtotstarbe liigi või alaliigi kirjelduse juures ei ole märgitud teisiti. Toetav otstarve on lubatud kui: see ei too kaasa olulisi häiringuid juhtotstarbe kohasele keskkonnale; (müra, tolm, vibratsioon, lõhn, autoliikluse oluline kasv jms); toetava otstarbe kohane hoonestus arvestab piirkonna hoonestuslaadiga; krundil on võimalik lahendada toetava otstarbega kaasnev parkimisvajadus ja haljastamise põhimõtted. Analüüsides erinevaid maakasutuse juhtotstarbeid ning Juhtotstarvet toetavad otstarbed, siis viimasega pigem pärsitakse arendustegevust, kui seda soodustatakse. " | Käesoleva punktiga on antud samuti oluline leevendus täiendavate juhtfunktsioonide kavandamisel. Kehtiv üldplaneering ei näe näiteks elamupiirkondades muid juhtfunktsioone ette, kui see, mis maakasutuse kaardil on näidatud. Sisuliselt on tegemist olemasoleva olukorra säilitamisega. Juhtfunktsiooni toetavate ostarvetega on antud võimalus kaaluda erinevate arendussoovide võimaldamist. On loomulik, et juhtfunktsioonist erinevad funktsioonid peavad seda toetama ja piirkonda sobima. Seda ei saa lugeda oluliseks arendustegevust piiravaks teguriks. Lisaks tekiks nimetatud lõigu eemaldamisel sisuliselt kehtiva üldplaneeringu olukord, mis juba on ebamõistlikult jäik. | |
| 160 | 29.03.2013 | Y-27 | Kuna tegemist on ruumilise arengu põhimõtetega, siis viia lõigu Selge raamistik äritegevusele, avalikele teenustele ja tööstusele sisu vastavusse pealkirjaga ning edaspidise ÜP menetluse käigus antud punkti korrigeerida | Arvestada ettepanekuga ja korrigeerida punkti sisu. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 161 | 29.03.2013 | Y-28 | Sõnastust muuta järgnevalt - See näitab, et maakasutuse planeerimisel on vajalik suurem paindlikkus nii, et hilisemal detailplaneeringute koostamisel oleks üldplaneeringu muutmise vajadus minimaalne (eemaldatud: ja üldplaneeringu muudatus võetakse menetlusse üksnes erandjuhtumitel ). | Arvestada ettepanekuga ja korrigeerida punkti sisu. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 162 | 29.03.2013 | S-09 | Mitte määrata kindla funktsiooniga kultuuri- ja spordihooneid (jäähall, kobarkino, ujula, jalgpallikeskus, ekstreemspordihall jne) kohtadesse, kus täna puudub linnaruumis nn. ajalooline traditsioon (tulevikus peab jääma võimalus analoogseid keskusi ka mujale rajada). | Arvestada ettepanekuga ja korrigeerida tabelit punktis 10.3.1 | 10.3.1 Ülelinnalise tähtsusega kultuuri- ja spordivõrgustik teises tabelis kustutada veerg "Asukoht" |
| 163 | 29.03.2013 | S-10 | "Eemaldada lõik Teiste ülelinnalise tähtsusega kultuuri- ja spordivõrgustiku üksuste arendamine on lubatud puhke- ja haljasala maa-ala (ainult rajatised), puhketeeninduse maa-ala, segahoonestuse maa-ala, äri ja teeninduse maa-ala või üldkasutatavate ehitiste maa-ala juhtfunktsiooniga piirkondades ja asendada lõiguga Ülelinnalise tähtsusega kultuuri- ja spordivõrgustiku üksuste arendamine on lubatud puhke- ja haljasala maa-ala (ainult rajatised), puhketeeninduse maa-ala, segahoonestuse maa-ala, äri ja teeninduse maa-ala või üldkasutatavate ehitiste maa-ala juhtfunktsiooniga piirkondades." | Arvestada ettepanekuga ja korrigeerida punkti sisu. | 10.3.1 Ülelinnalise tähtsusega kultuuri- ja spordivõrgustik Teiste ülelinnalise tähtsusega kultuuri- ja spordivõrgustiku üksuste arendamine on lubatud puhke- ja haljasala maa-ala (ainult rajatised), puhketeeninduse maa-ala, segahoonestuse maa-ala, äri ja teeninduse maa-ala või üldkasutatavate ehitiste maa-ala juhtfunktsiooniga piirkondades. |
| 164 | 1.04.2013 | Y-29 | "praegune eskiisi seletuskiri jagada kaheks: 1. Kehtestamisele minev üldplaneeringu seletuskiri 2. Seletuskirja selgitav ja põhjendav tekst. Esimene osa peaks olema selge ja konkreetne ning sisaldama vaid planeerimisseaduses nõutud ülesandeid. Teine osa - selgitav tekst - peaks olema seevastu detailsem ja oluliselt rohkem põhjendusi sisaldav, kui praegune eskiisi seletuskiri." | Arvestada ettepanekuga ja analüüsida üldplaneeringu eskiisi sisu lähtuvalt üldplaneeringu täpsusklassist ja üldplaneeringule esitatud nõeuetest. Võimalusel jaotada üldplaneering kehtestatavaks ja kehtestatavat osa selgitavaks dokumendiks. | Muudatus dokumendis üldiselt. |
| 165 | 1.04.2013 | A-66 | "Kõik numbrilised piirangud tuleb selgelt põhjendada ja mittevajalikud ära jätta. Üldplaneeringus räägitakse vaid kruntide moodustamise nõuetest. Maareformi käigus ei ole kinnistute moodustamisel arvestatud koostatava uue üldplaneeringu ega ka varasemate üldplaneeringute kriteeriume. Seetõttu ei vasta väga suurel osal Pärnu linna olemasolevatest kinnistutest näiteks haljastuse või täisehituse % koostatavas üldplaneeringus toodud piirmääradele. Kas nendel kruntidel on arendustegevus välistatud? Elamualadel on antud võimalus väikeste juurdeehituste tegemine põhjendatud vajadusel. Selle põhjenduse esmaseks aluseks saab olla vaid teadmine, miks selline piirang ja sellises mahus kehtestati. Kui mingeid piiranguid seatakse, peavad olema seletavas osas kirjas selle piirangu seadmise vajaduse põhjendused. Vastasel korral kasutatakse laest võetud piiranguid formaalsete takistuste seadmiseks ilma et oleks võimalik põhjendada nendega mittearvestamise vajalikkust." | Arvestada ettepanekuga ja põhjendada üldplaneeringuga kavandatavaid piiranguid. | Muudatus dokumendis üldiselt. |
| 166 | 1.04.2013 | A-67 | "Kõigile kinnistuomanikele on määratud Pärnu linna heakorraeeskirjadega koormis korras hoida nende krundiga piirnevaid kõnniteid ja haljasalasid kuni sõidutee servani. Seetõttu on vale piirduda haljastuse ja täisehituse protsendi arvutamisel vaid krundi piiridega. (Ettepanek 3) Kui soovitakse tingimata seada mingeid protsente täisehitusele ja haljastusele peab tingimata arvestama vähemalt ka krundiomanikule seaduse alusel määratud koormiste ala ja/või ka muid kokkuleppeid" | Mitte arvestada ettepanekuga otseselt kuid ettepaneku 165 raames vaadata üle ja üõhjendada üldplaneeringuga kavandatavad piirangud. | |
| 167 | 1.04.2013 | A-68 | "(Ettepanek 4) Lisada praegu tegutsevate tootmisettevõtete territooriumitele näidatud arengualade võimalike juhtotstarvete hulka ka tootmine. See annab tegutsevatele ettevõtetele kindluse teha arenguplaane ja arendada senikaua tootmist, kuni võimalik arenguala muutub sedavõrd atraktiivseks, et mõnel uuel arendajal tekib huvi tootmisala ümberplaneerimiseks teiste praegu üldplaneeringu eskiisis loetletud juhtfunktsioonide alusel, mis tuleb samuti üldplaneeringusse sisse jätta. Sunniviisiline tootmise kaotamine jõekallastelt eeldab, et arendamisega peab hakkama tegelema linn ise leides selleks vajaklikud vahendid." | Arvestada ettepanekuga ja lisada tootmise maa-ala hetkel tootmisega tegelevate arengualade lubatud juhtotstarvete hulka. | "P 5 A15 AS Viisnurga arenguala, A7 Endise suusvabriku arenguala, A8 Linavabriku arenguala. Alal lubatud juhtotstarbed: Tootmise maa-ala (T); |
| 168 | 1.04.2013 | R-02 | Lisada teemakaart- Spordi infrastruktuur ja aktiivse spordi ning puhkealad. | Mitte arvestada ettepanekuga, kuna ei pea üldplaneeringu täpsusklassi arvestades vajalikuks. | |
| 169 | 1.04.2013 | L-28 | Terminoloogia seletuskirjas ja kaartidel peaks olema analoogne. Kaardil 5- maantee linnas Seletuskirjas põhitänav | Arvestada ettepanekuga ja korrigeerida seletuskirja või joonist. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 170 | 1.04.2013 | L-29 | Teekategooriad :Kergliiklustee, jalgtee ,jalgrattatee – teede liigutus vajalik selgitustes lahti seletada. | Arvestada ettepanekuga ja seletavas osas mõisted lahti kirjutada. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 171 | 1.04.2013 | L-30 | Lahti seletada jalgteede ehitamise tulevikuperspektiiv linnaosades kus praegu puuduvad jalgteed. | Eesmärk on täpsustada nimetatud küsimus rakenduskavas. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 172 | 1.04.2013 | L-31 | Tänavavõrgu aluseks on olev ja perspektiivne liiklusintensiivsus. Lisada selgitav kaardimaterjal. | Kaardid olemas abimaterjalis nr 2. Ei näe vajadust olemasoleva olukorra kehtestamiseks üldplaneeringuga. | |
| 173 | 1.04.2013 | L-32 | Lahendamata Suur-Jõe tänava roll linnaliikluses. Juba praegust liiklusintensiivsust arvestades on ta eeldatavasti perspektiivne jaotustänav. | Suur-Jõe tn kesklinna poolne kitsas lõik ei vasta jaotustänava nõuetele. Samuti on tegemist miljööväärtusliku alaga, mis peaks välistama hoonete sundvõõrandamise ja lammutamise teekoridori laiendamiseks. Suur-Jõe tn jaotustänavaks määramine Kastani (Liiva) - Papiniidu lõigus tasub analüüsimist ja vajadusel üldplaneeringusse kandmist. Osaliselt arvestada ettepanekuga. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 174 | 1.04.2013 | L-33 | Lahendamata Papiniidu tööstusala liiklus Suur-Jõe ,Pae tänav ja külgnevad alad – juba tänane liiklussagedus on märkimisväärne ja ala omab olulist arengupotensiaali | Antus ettepaneku sisu on täpsusklassilt detailplaneeringu teema. Mitte arvestada ettepanekuga. | |
| 175 | 1.04.2013 | L-34 | Ettenähtud Papinnidu tänava ühendamine A.H.Tammsaare puiesteega perspektiivse jaoutustänavana. Olemasolev tänavalõik ( kuni Mai –Papiniidu ristmikuni ) vastavalt tähistamata. Vajalik samuti tähistada | Arvestada ettepanekuga ja täiendada kaardimaterjali. | Kaart 5. Tänavavõrk. Kanda täiendus kaardile. |
| 176 | 1.04.2013 | L-35 | Näha ette A.H.Tammsaare pst. pikendus üle Riia mnt ja jätkumine sillaühendusega Tammiste teele | A. H. Tammsaare pst pikendusele jääv sild on planeeritud kergliiklussillana. Sillani kulgevad teed on detailplaneerimise ja projekteerimise täpsusklass. Mitte arvestada ettepanekuga. | |
| 177 | 1.04.2013 | L-36 | Kuni Raba –Aia silla koridor ei ole leidnud kohta lõpliku valikuna tuleks näidata kõik võimalikud sillakoridorid . Ka Raba-Vingi ning Raba-Pargi koridor | Mitte arvestada ettepanekuga ja arvestada Raba-Aia silla koridori parima sillakoridori lahendusena. | |
| 178 | 1.04.2013 | L-37 | Mitmes töös olevas detaiplaneeringus on kavandamisel Mere pst pikendus samuti Rannapromenaadi pikendus. Näidata need teed ka üldplaneeringus. | Täpsustada ettepaneku sisu ettepaneku tegijaga. | |
| 179 | 1.04.2013 | L-38 | Näha ette teedevõrk Ülejõe elamurajooni ühendamiseks Lennujaama teega. Meede vähendaks Jannseni tänava ja Tallinna mnt.koormust. | Arvestada ettepanekuga ja selgitada välja Pärlimõisa tee pikenduse liik ja kanda see vajadusel tulenevalt tee liigist üldplaneeringu seletuskirja ja kaartidele. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 180 | 1.04.2013 | L-39 | Kaardi 6 pealkiri „Kergliiklus“ .Kaardil tähistatud aga ainult jalgrattateed .Vaja tähistada ka jalgteed | Arvestada ettepanekuga osaliselt. Täpsustada kaardi nime. Mitte kanda jalg ja kõnniteid kaardile. | Kaart 6. Kergliiklusteed. Jalgrattateed. |
| 181 | 1.04.2013 | L-40 | Lülitada Rannapromenaad kergliiklusteede võrgustikku | Mitte arvestada. Vt ettepanek 180. | |
| 182 | 1.04.2013 | L-41 | Näha ette Rannapromenaadi pikendus Raekülani pikemas perspektiivis ja lähemas perspektiivis Mai –Papiniidu ristmiku pikenduseni | Mida peetakse silmas promenaadi all? Kuna rannaala näol on tegemist valdavalt kaitsealaga, siis promenaadi pikendamine Raekülani sellisel kujul nagu see on Side tänava ja Rannahoone vahel ei ole kooskõlas kaitseala eesmärkidega ja seega tõenäoline. | |
| 183 | 1.04.2013 | L-42 | Ühendada Kesklinna muul ja temale juurdepääs kergliiklusteede võrgustikku | Mitte arvestada. Vt ettepanek 180. | |
| 184 | 1.04.2013 | A-69 | "Jätta ÜP eskiisist välja punkt 5.15 A15 AS Viisnurk arenguala. Anda Skano Group AS kinnistutele õigus kavandada maakasutuse võimaliku uut funktsiooni elamu ja ärimaana ilma üldplaneeringut muutmata." | Mitte arvestada, kuid täiendada arengualale lubatud juhtotstarvete loetelu tootmise maa-alaga | "P 5.15 A15 AS Viisnurga arenguala. Alal lubatud juhtotstarbed: Väikeelamute maa-ala (Ev), Korruselamute maa-ala (Ek), Segahoonestuse maa-ala (S), Üldkasutatavate ehitiste maa-ala (Ü), Äri ja teeninduse maa-ala (Ä), Tootmise maa-ala (T);" |
| 185 | 1.04.2013 | L-43 | "Eemaldada ÜP eskiisist punktis 8.1 Tänavavõrk alalõigus Sillad lõik: Kastani–Niidu tänavaid ühendav sild. Perspektiivne sild aitab ühendada Pärnu suurimaid elamupiirkondi Ehitajate tee ja Savi tänavate äärde jäävat tööstuspiirkonda. Uue silla rajamine võimaldab vähendada linna eri piirkondade vahel liikujate liikumisvajadust. Silla kavandamisel tuleb arvestada looduskaitseliste erinõuete ja -tingimustega. Ruumivajaduse rahuldamiseks tuleb reserveerida vajalik maa. Silla valmimisel muudetakse Niidu tn jaotustänavaks." | Mitte arvestada. Sillakoridor on üle võetud 18. oktoobril 2010 a kehtestatud Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi detailplaneeringust. | |
| 186 | 1.04.2013 | A-70 | "Eemaldada punktist 4.3.5 järgnev lõik: Olemasolev Pärnu jõe äärsetel aladel paiknev suurtootmine on lubatud säilitada kuni ei teki vajadust ehitus- ja tootmismahtude suurendamiseks või tegevusala vahetamiseks. Mainitud juhtudel kaalutakse ettevõtte tegutsemise sobivust antud piirkonnas ja vajadust ettevõte üle viia linna tootmise juhtotstarbega maa-aladele. Tootmise lõpetamisel või ümberkujundamisel lähtutakse maakasutuse kaardil piirkonnale määratud maakasutuse juhtotstarbest või arenguala eesmärkidest. Jõe kallastel võib säilida keskkonda rikastav väiketootmine" | Mitte arvestada, kuid täiendada arengualale lubatud juhtotstarvete loetelu tootmise maa-alaga | "P 5 A15 AS Viisnurga arenguala, A7 Endise suusvabriku arenguala, A8 Linavabriku arenguala. Alal lubatud juhtotstarbed: Tootmise maa-ala (T); |
| 187 | 1.04.2013 | A-71 | "Punktis Piirkondade peamised asukohad asendada Niidu tootmispiirkond (Th1) – olemasolev väljakujunenud tootmispiirkond Ehitajate teest linnapiirini sõnastusega: Niidu tootmispiirkond (Th1) – olemasolev väljaarendatav tootmispiirkond mille arvestatavateks piirideks on Tallinna maantee, Ehitajate tee, Niidu tänava linnapiir" | Vt ettepanek 157. | |
| 188 | 1.04.2013 | A-72 | "Eemaldada lõik - Äri ja teeninduse maa-ala on ettevõtlusele suunatud piirkond. Juhtotstarve koondab ettevõtteid, mis oma tegevusvaldkonna, mahu ja/või klientide arvu tõttu ei sobi elu- ega tootmiskeskkonda ja asendada lõiguga: Äri ja teeninduse maa-ala on ärilisel eesmärgil kasutatav maa. Juhtotstarve koondab ettevõtteid, mis oma tegevusvaldkonnaga mahuvad äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste ehitiste aluse ja neid ehitisi teenindava tegevus piiridesse." | Vt ettepanek 151. | |
| 189 | 1.04.2013 | A-73 | "Eemaldada lõik - Äri ja teeninduse maa-alade arendamise eesmärgid: Piirkondlike kaubanduskeskuste tasakaalustatud võrgustiku loomine; Kompaktsete ning hea ligipääsetavusega ülelinnalise tähtsusega äri- ja teeninduspiirkondade loomine ja asendada lõiguga Äri ja teeninduse maa-alade arendamise eesmärk on kompaktsete ning hea ligipääsetavusega äri- ja teeninduspiirkondade loomine" | Peame oluliseks eristada piirkondlikke ja ülelinnalisi keskusi, kuna need on erineva ruumilise mõjuga. | |
| 190 | 1.04.2013 | A-74 | "Sõnastada Piirkondade peamised asukohad lõik Papiniidu äri ja teeninduse piirkond, Tallinna mnt ja Ehitajate tee ristmiku äri ja teeninduse piirkond, Uus-Sauga tänava ja Lennujaama tee ristmiku äri ja teeninduse piirkond ning väiksemad väljakujunenud või planeeritavad äri ja teeninduse piirkonnad Pärnu linnas järgmiselt: Papiniidu äri ja teeninduse piirkond, Tallinna mnt ja Ehitajate tee ristmiku äri ja teeninduse piirkond, Niidu tänava, Ehitajate tee ja Kase tänava piirkond, Uus-Sauga tänava ja Lennujaama tee ristmiku äri ja teeninduse piirkond ning väiksemad väljakujunenud või planeeritavad äri ja teeninduse piirkonnad Pärnu linnas" | Vt ettepanek 153. | |
| 191 | 1.04.2013 | A-75 | "Eemaldada Hoonestamise põhimõtted lõik Piirkondlike kaubanduskeskuste arendamistingimused: müügipind kuni 2500m2; toidukaupluse osatähtsus vähemalt 70%" | Vt ettepanek 155. | |
| 192 | 1.04.2013 | A-76 | "Teha muudatused Kaardil 1 - Maa- ja veealade kasutuse plaan, kus reserveerida piirkond Ehitajate tee – Niidu tänav – Kase tänav osaliselt äri-ja teenindus maa-alaga alaks ja osaliselt Segahoonestusega maa-alaks" | Vt ettepanek 150. | |
| 193 | 1.04.2013 | Y-30 | ÜP eskiisina võtta aluseks algselt avalikustamisele pandud dokument. Hilisemad täiendusi mitte arvestada | Mitte arvestada ettepanekuga. Vt ettepanek 144. | |
| 194 | 1.04.2013 | A-77 | Tulenevalt Ülejõe miljööala põhitunnustest, kehtestada Kana tänaval üks ühine elamuehituse juhtotstarve, milleks on pereelamute maa-ala. | Arvestada ettepanekuga. Vt ettepanek 87. | |
| 195 | 1.04.2013 | A-78 | Muuta krundi suuruse perimetraalse vähendamise võimalust selliselt, et see ei laieneks pereelamute maa-alal asuvatele 600 m2 suurusega üksikelamute ja kahe korteriga elamute kruntide kohta ( st. et vähendatava suurusega krundi min. suurus saaks olla 660m2 , soovitavalt aga 700 m2 ) | Täpsustada ettepaneku sise ettepaneku tegijaga. | Muudatuse sisu selgitamisel. |
| 196 | 1.04.2013 | M-17 | Kehtestada põhimõte, mille kohaselt alla 600 m2 suurusega krunte eraldi miljööväärtuslikul alal elamumaana kasutusse ei võeta. | Alla 600m2 suuresed elamumaa kinnistud on üldplaneeringu kohaselt erandid juhtudel, kus seda on võimalik põhjendada väljakujunenud krundistruktuuriga või perimetraalse hoonestusega. Ei näe põhjust seda miljööalade puhul eraldi välja tuua. | |
Advertisement
1362
pages
Pärnu linna üldplaneering aastani 2025/Pärnu linna üldplaneeringu 2025 eskiisi ettepanekud ja resolutsioonid
Advertisement