FANDOM


Pärnu linna valimisplatvormid 2009:

Eesti IseseisvusparteiEdit

Eesti KeskerakondEdit

Allikas: Eesti Keskerakonna Pärnu piirkonna koduleht

Eesti Keskerakonna Pärnu piirkonna valimisplatvorm 2009. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiseks

Majanduse jahtumine ning tulubaasi vähenemine on olnud viimasel ajal märksõnadeks nii riigi, omavalitsuse kui kodaniku puhul. Kui hetkel lõppeva valitsemisperioodi alguses kasvas majandus veel jõudsalt ning investeeringute osakaal eelarves oli suur, siis juba 2007. aasta lõpuks oli selge, et järgnevad aastad kujunevad keeruliste otsuste langetamise ajajärguks.

Riik on valinud eelarve tasakaalus hoidmiseks kohati ebainimlike kärbete tee. Kodanikule soovitakse selgitada, et ei saa, ei või ja ei tahetagi säilitada sotsiaalset turvatunnet, et riik ja riigieelarve tasakaal on midagi ülimuslikku, mille nimel võib vajadusel tuua ka äärmustesse ulatuvaid ohvreid.

Keskerakond mõistab Eesti riigi olukorda. Ent me ei kiida heaks omavalitsuste tulubaasi kärpimist füüsilise isiku tulumaksu osas, ühistranspordi dotatsiooni kadumist ega riiklike teehoiueraldiste mitmekordset vähenemist. 2009. aastal võeti Pärnu linnalt u 40 miljonit krooni, mis oli ette nähtud omavalitsusele pandud kohustuste täitmiseks.

Nii mõnigi erakond räägib täna „rasketest otsustest“ ja sellest, et inimesed peavad leppima mis tahes sotsiaalsete hüvede kadumisega. Riik ei luba praegusel hetkel omavalitsustel isegi europrojektide omafinantseeringute tarvis laenu võtta. Olgugi et 15-protsendiline omaosalus europrojektis toob juurde 85-protsendilise toetuse. Nii näiteks toob 11 miljoni kroonine omainvesteering Vallikääru esimesse etappi juurde u 63 miljonit krooni. Igaüks, kes suudab vähegi loogiliselt mõelda, leiab: Sellise tehingu tegemata jätmine oleks rumalus!

Nii on rumal väita, et majandusliku kitsikuse päevadel tuleb unustada igasugune stabiilsus ja eelkõige areng. Koostasime oma valitsemisprogrammi aastateks 2009-2013, arvestades Pärnu vajadusi ja arvesse võttes võimalusi. Keskerakond ei poe majanduslanguse tumeda varju taha, meie ei taha õigustada tegevusetust ja ebainimlikke otsuseid raskete aegade ja õigete otsustega.

Keskerakond on seisukohal, et kohalikud omavalitsused on demokraatliku ühiskonna alus. Meie eesmärk kohaliku omavalitsuse poliitika valdkonnas on Eesti Vabariigi Põhiseaduse mõtte kohase kodanikuühiskonna kujunemine ja elanike sisuline kaasatus kohaliku elu küsimuste otsustamisse. Senine riigiametnikukeskne ühiskonnakorraldus ei ole meile vastuvõetav. Tugineme Euroopa kohalike omavalitsuste harta põhimõtetele. Kohalik omavalitsus on kohalike probleemide lahendamisel riigi keskvõimu partner, mitte aga pime käsutäitja. Peame vajalikuks järgmisi muutusi omavalitsuste töö korraldamisel:

1. Kohalike omavalitsuste osakaalu ja otsustusõigust ühiskonnaelu korraldamisel tuleb suurendada. Pooldame nende iseseisvuse ja vastutuse suurendamist: õiguste laiendamist oma eelarve kujundamisel ja võimaluste loomist neile seadustega pandud kohaliku sotsiaal- ning majanduselu korraldamiseks.
2. Meie suund on kohalike omavalitsuste tulubaasi viimine sellisele tasemele, mis tagab lisaks igapäevaste ülesannete täitmisele raha investeeringuteks, põhivara kulumi katmiseks ning Euroopa Liidu projektide omaosaluse katteks.
3. Kohalikele omavalitsustele peavad olema tagatud võimalused kohaliku sotsiaalse infrastruktuuri (lasteaiad, koolid, sotsiaalhoolekandeasutused, kultuuri- ja spordiasutused jne) ja tehnilise infrastruktuuri (teed, tänavad, kõnniteed, jalgrattateed, tänavavalgustus, ühistranspordikorraldus, veevarustus, kanalisatsioon, puhastusseadmed, prügimajandus, haljasalad, puhkealad, rannad jne) korrashoiuks ja arendamiseks.
4. Kohalik omavalitsus vastutab elutähtsate üldkasutatavate kommunikatsioonide ja infrastruktuuri (ühisveevärk, kanalisatsioon, soojusvõrgud, ühistransport) stabiilse ning jätkusuutliku toimimise eest, sõltumata nende omandivormist. Omavalitsusel peab säilima võimalus kontrollida ja reguleerida teenust osutavate monopoolses seisundis olevate ettevõtete teenuste kvaliteeti ja hinnakujundust.
5. Munitsipaalmaa osakaalu tuleb suurendada. Kohalik omavalitsus peab saama peremeheks maa-asjade korraldamisel oma vallas ja linnas.
6. Kohalikud omavalitsused peavad jätkuvalt toetama korteri- ja elamuühistuid ning osutama korteriomanikele vajadusel abi korteri- ning elamuühistute eesmärgipärase toimimise korraldamiseks.
7. Järgmisel perioodil peame oluliseks vähemalt kahekordistada kohalikuks arenguks kavandatavate Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite mahtu ning intensiivset osalemist ja koostööd Euroopa Liidu institutsioonidega.
8. Maakondade tasandil tuleb oluliselt suurendada omavalitsuste liitude rolli ning hoogustada regionaalset koostööd. Tasakaalustamaks ametkondliku juhtimise domineerimist maakondades, tuleb tugevdada territoriaalse juhtimise mõõdet ning vastavalt muuta juhtimiskorraldust.
9. Peame otstarbekaks väikeste ning rõngasvaldade liitumist. See eeldab kohalike elanike nõusolekut ühinemiseks ning nende aktiivset osalust ühinemise ettevalmistamisel. Ühinemine peab lähtuma elanike teenindamise parandamise vajadusest ega tohi kahjustada nende huve ja piirkonna arenguväljavaateid.
10. Linnad ja alevid on üheaegselt nii elanike igapäevane elukeskkond kui ka teenindus-, kaubandus- ja ühiskonnaelu keskus. Elukorraldus linnades ja alevites peab vastama igapäevaelu vajadustele ja tavadele ning olema turvaline. Keskuse võimest toimida arengumootorina sõltub kogu mõjupiirkonna konkurentsivõime ning sellest tulenevalt ka areng, mistõttu peab riik kujundama programmilised võimalused keskuste võrgu arendamiseks.

Pärnus on Keskerakond võimul alates eelmistest kohalikest valimistest. Neljale aastale tagasi vaadates: Tänagi leiame, et pärnakas väärib parimat. Et muuta elu Pärnus paremaks, pakume järgmiseks valitsusperioodiks välja järgnevad tegevused:

I Kindla tulevikuga PärnuEdit

1. Arvestame linna juhtimisel avaliku arvamuse küsitluste ja uuringute tulemusi, väga olulistes küsimustes langetame otsuse pärast rahvaküsitlust.
2. Mõistame, et noored on meie tulevik. Seetõttu alandame rahvaküsitluses osalejate vanuse alampiiri.
3. Toetame linnavalitsuse ja linnavolikogu juures tegutsevate ümarlaudade tegevust.
4. Jätkame linnaosade tasakaalustatud arendamist. Toetame eri linnaosade identiteeti.
5. Omavalitsust esindades ei lase me riigil Pärnule liiga teha. Selleks seisame kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamise ja suurendamise eest.
6. Pärnu on maakonna mootor. Seetõttu teeme senisest enam koostööd naaberomavalitsustega ning arvestame linna arendades maakonna kui terviku huvisid.
7. Pärnu tuleviku huvides nõuame lennujaama munitsipaalomandisse.

II Solidaarne PärnuEdit

1. Suurendame eakatele ja puudega inimestele makstavat hinnatõusu kompenseerimiseks mõeldud ühekordset toetust 1000 kroonini.
2. Jätkame eakaile, õpilastele, paljulapselistele peredele ja puudega inimestele sõidusoodustuste pakkumist ühistranspordis. Kehtestame tasuta bussisõidu alates 65. eluaastast.
3. Loome töötutele vähemalt 100 avalikku töökohta. Selleks kaasame töötuid lisaks erakorralistele töödele korraliste tööde tegemisel.
4. Jätkame munitsipaaleluruumide ehitamist. Ehitame Kitse tänavale vähemalt kolm munitsipaalmaja (kokku 63 korterit).
5. Et väikelapsed saaksid emaga kauem kodus olla, maksame kodus olevatele emadele emapalka miinimumpalga ulatuses linnaeelarvest edasi kuni teise eluaasta täitumiseni.
6. Vähendame prügiveo hinda vähemalt 30%.
7. Tagame taskukohase vee hinna ja kogu linna varustamise vee ja kanalisatsiooniga.
8. Nõustame ja toetame kodu kaotamise riski omavaid inimesi.
9. Tagame Pärnus tegutsevatele spordiklubidele tegevustoetuse linna eelarvest.
10. Arendame sotsiaalhoolekannet. Eelistame kodulähedast hoolekannet, toetame haigete vanurite kodupõetust ja hooldust.
11. Toetame erahooldekodude loomist.
12. Toetame erivajadustega inimeste ühenduste tegevust.
13. Peame vajalikuks linnaelanikke teenindavate tervishoiuasutuste toetamist.
14. Toetame vabatahtlikke turvalisuse eest seisvaid kodanikeühendusi (vabatahtlikud tuletõrjujad, naabrivalve jne).

III Inimsõbraliku ja turvalise linnaruumiga PärnuEdit

1. Hoiame linnatänavad korras ja panustame senisest enam kõrvaltänavate kvaliteedi tõstmisesse. Selleks suuname maamaksu teede korrashoidu ja paneme laekunud maamaksule teede remondiks linnaeelarvest juurde samasuguse summa. Projekteerime ja renoveerime Merimetsa, Kuninga tänava. Muudame tolmuvabaks Raeküla, Vana-Pärnu ja Vingiküla tänavad.
2. Taastame korteriühistute toetamise programmi oma sisehoovide korrastamiseks (fassaadid, teed, mänguväljakud). Selleks näeme projekti „Hoovid korda“ tarbeks eelarves ette vähemalt miljon krooni.
3. Varustame kõik linna ühistranspordipeatused ootepaviljonide ning pinkidega.
4. Muudame munitsipaalpolitsei tööaja pikemaks ning alustame turvalise linnaruumi tagamiseks ühispatrullide moodustamist koos riigipolitseiga.
5. Tahame seada linnaplaneerimise eesmärgiks linnaelanike heaolu ja tervikliku elu- ning looduskeskkonna parendamise.
6. Arvestame linnaplaneerimisel laste, eakate ja erivajadustega inimestega. Jätkame linna muutmist lapsevankri ja ratastooliga liikuvatele inimestele ligipääsetavaks (kaldteed, bussid, allalastud kõnniteeservad jms).
7. Korrastame ja rajame uusi kõnniteid, arvestades eelkõige haridusasutuste vajadusi. Ehitame Lille tänavale korraliku kõnnitee Ülejõe Gümnaasiumisse parema ligipääsu tagamiseks. Rajame Riia maanteele korraliku kõnnitee Rähni tänavast Tammsaare puiesteeni,
8. Tulevikku silmas pidades peame oluliseks uue silla ehitamist kesklinna. Selleks kehtestame silla detailplaneeringu ja alustame ehitustöödega esimesel võimalusel.
9. Ehitame kesklinna ööpäevaringselt toimiva tualeti.
10. Parkide heakorra paremaks tagamiseks, parkide inventari kaitsmiseks vandalismi eest ja elanikkonna turvalisuse suurendamise huvides võtame tööle pargivahid.
11. Jätkame Pärnu tänavate, ülekäiguradade, mänguväljakute ja spordiplatside valgustamist.
12. Peame oluliseks narkomaania ja HIV-alase ennetustöö jätkamist ja tõhustamist. Selleks korraldame loenguid narkootikumide ja HIV-i nakatumise ohtudest haridusasutustes ning toetame politseid võitluses uimastikaubandusega.

IV Eluterve, roheline ja sportlik PärnuEdit

1. Rajame Niidu aasale piknikupargi ja Niidu oja kallastele seikluspargi.
2. Loome kunagise lõbustuspargi asukohta muinasjutupargi perekondlikuks ajaviitmiseks.
3. Toetame kardikeskuse ja lõbustuspargi rajamist.
4. Toetame koostöös erasektoriga Pärnu rahvaspordi- ja motokompleksi rajamist Sauga valla territooriumile.
5. Rajame käpaliste vaatlusraja promenaadilt Raeküla suunas.
6. Viime Riia mnt valgusfoorid rohelisse lainesse, et muuta liiklus sujuvamaks ja vähendada heitgaase linnas.
7. Rajame igasse linnaossa koerte jalutuspargid.
8. Kehtestame Pärnu elanikele soodushinnad linna omandis olevates tervisekeskustes, et pakkuda linnaelanikele tervislikke lõõgastumisvõimalusi.
9. Ehitame valmis ökomaja.
10. Ehitame korraliku loomade varjupaiga.
11. Jätkame ennetustööd alkoholi- ja tubakatoodete tarbimise vähendamiseks.
12. Toetame senisest enam elanikkonna liikumisharrastusi ja tõstame perespordi ausse.
13. Rajame linnaosasid ühendava jalgrattateede võrgu. Ühendame kergliiklusega ranna- ja Mai piirkonna, rajades jalgrattatee Ranna pst ja Papiniidu tänava vahele.
14. Algatame ja kehtestame spordirajatiste teemaplaneeringu, et parandada kergliiklemise ja tervisesportimise võimalusi.
15. Teeme korda Pärnu Kalevi staadioni.
16. Toetame jäähalli ehitamist.
17. Jätkame linnale kuuluvate spordikeskuste ja -baaside arendamist. Kaasame selleks ka erasektori.
18. Jätkame Pärnu ja Sauga jõe kallaste korrastamist.
19. Rajame uusi parke: politseimaja kõrvale Martensi pargi, Tallinna mnt sillaäärsele alale uue pargi koos kalaturuga. Korrastame Männipargi.
20. Väärtustame rohelist mõttelaadi uutes algatustes.
21. Otsime koostöös ettevõtjatega keskkonnasõbralikke (tolmuvabu) lahendusi lahtise turba ja puiduhakke veoks Pärnu sadamast.
22. Infrastruktuuride planeerimisel suuname suuremad tootmismüraallikad linna atraktiivsetelt aladelt ja elamupiirkondadest välja Ehitajate tee lähistele ja tööstusküladesse. Võtame kasutusele meetmed lossimis- ja laadimismüra minimeerimiseks tervise- ja ravikeskuste vahetus läheduses. Sulgeme Jannseni kai.
23. Reguleerime koostöös Veeteede Ameti ja Lääne Politseiprefektuuriga liikluskiirust ja -müra jõel, säästmaks jõgede kaldaid, sildade alustugesid, muuli ja puhkajate rahu.
24. Istutame koostöös korteriühistute ja majaomanikega Pärnusse vähemalt 1000 uut puud.
25. Varustame valgusfoorid heliseadmetega, et muuta liikluskorraldus arusaadavamaks nägemispuudega inimestele.
26. Ehitame keskraamatukogu ette jaapani aia, et muuta kesklinn rohelisemaks.

V Ettevõtlik PärnuEdit

1. Arendame edasi Loode-Pärnu tööstuspiirkonda, et tuua Pärnusse töökohti loovaid ettevõtjaid.
2. Asutame uusi linnale kuuluvaid ettevõtteid linna heakorra ja infrastruktuuri paremaks ja soodsamaks hoidmiseks, esimesena ettevõtte kalmistute ja parkide hooldamiseks.
3. Muudame linna ettevõtjatele sõbralikumaks. Uute ettevõtjate paremaks nõustamiseks ja üleliigse bürokraatia vältimiseks loome linna ettevõtlushalduri ametikoha.
4. Töötame välja kompensatsioonisüsteemi alustavale ettevõtjale liitumiseks linna infrastruktuuriga.
5. Loome uute töökohtade asutamise toetusfondi.
6. Toetame väikeettevõtjaid ELi nõuete täitmiseks vajalike investeeringute taotlemisel (keskkonnanõuded, hügieeninõuded). Hügieeni ja keskkonnanõuete kehtestamisel lähtume ettevõtte vajalikkusest antud piirkonnale ja potentsiaalse ohu suurusest.
7. Otsime uusi võimalusi kaasaegse kaubanduskeskuse rajamiseks Rääma linnaossa.
8. Toetame naaberomavalitsustega teostatavaid ühisprojekte ettevõtluse arendamisel.
9. Loome infotehnoloogia ettevõtete pargi.

VI Haritud PärnuEdit

1. Jätkame põhikoolis tasuta koolitoidu pakkumist. Pakume soovijatele tasuta koolitoitu ka gümnaasiumis.
2. Lõpetame Pärnu Hansagümnaasiumi ja Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi rekonstrueerimise. Liidame Pärnu Vanalinna Põhikooli kinnistuga spordikooli kasutuses olnud kinnistu ja rekonstrueerime koolikompleksi tervikuna.
3. Jätkame koolide ja lasteaedade korrastamist, renoveerimine Rääma Põhikooli ja Vanalinna Põhikooli.
4. Laiendame võimalusi laste päevahoiuks, sh paindliku tööajaga pikapäevarühmades, päevakeskustes, samuti erivajadustega lastele, et võimaldada vanematel aktiivselt töötada või õppida.
5. Asutame stipendiumi tasulistel õppekohtadel õppivatele üliõpilastele.
6. Ehitame uue lasteaia.
7. Toetame õpetajaid eluruumi soetamisel.
8. Loome igasse põhikooli ja gümnaasiumisse karjäärinõustamise võimaluse.
9. Loome Ülejõe Gümnaasiumisse võimalused liikumispuudega õpilastele põhi- ja gümnaasiumihariduse omandamiseks.
10. Põhikooli ja gümnaasiumi eraldamist ettenägeva riikliku haridusreformi rakendumisel arvestame enne muudatuste tegemist kooli eripäraga.
11. Avame uusi lasteaiarühmi.
12. Toetame uue kaasaegse merekooli rajamist.
13. Toetame õpetajate täiendkoolitusi, et pakkuda õpilasele parimat õpikvaliteeti.

VII Kultuurisõbralik PärnuEdit

1. Korraldame koostöös Pärnumaa omavalitsustega rahvakultuuri suurpeo – laulu- ja tantsupeo.
2. Leiame võimalusi linna atraktiivsemaks muutmiseks. Selleks korraldame iga-aastase skulptuuride võistluse, mille võitjatöödele leitakse koht linnaruumis.
3. Korraldame 2010. aastal rahvusvahelised hansapäevad.
4. Korrastame Vallikääru ja Rannapargi.
5. Toetame kohaliku kultuurielu edendamisele suunatud seltside ja muusika- ning kunstikollektiivide tegevust.
6. Rajame vaba aja keskuse, mis suurendaks Pärnu atraktiivsust kahe suve vahelisel perioodil.
7. Massiürituste tarvis ehitame vabaõhulava kesklinnast välja.
8. Toetame Nooruse maja kui rahvakultuurikeskuse rekonstrueerimist.
9. Toetame Munamäele kohviku rajamist.
10. Väärtustame Pärnu ajalugu. Toetame muuseumide rajamist, raamatute väljaandmist ning piirkondliku identiteedi säilitamisele suunatud seltside tegevust.
11. Toetame ettevõtete, mittetulundusühingute ja eraisikute mõttealgatusi linna ajaloolise tausta väljatoomisel ja omanäolisuse tagamisel. Leiame selle realiseerimiseks võimalusi struktuurifondidest nii projektide koostamiseks kui raha taotlemiseks.
12. Toetame rahvuskultuuriseltside tööd.
13. Jätkame ja laiendame linna miljööd ning välisilmet parandavaid aktsioone.
14. Toetame linna muinsuskaitse- või miljööväärtuslikes piirkondades olevate hoonete renoveerimist.
15. Toetame Koidula muuseumi renoveerimist.
16. Korraldame harivaid meelelahutusüritusi peredele igal aastaajal.

VIII Pärnu - väärtusliku vaba aja veetmise kohtEdit

1. Pakume noortele uusi, mitmekesisemaid võimalusi harrastusspordiks ja huvitegevuseks ning toetame sellekohase inventari muretsemist.
2. Rajame Vallikääru liuvälja.
3. Toetame noortekeskuste tekkimist ja arenemist Mai ja Rääma linnaosades, et pakkuda noortele paremaid vaba aja veetmise võimalusi ja vältida probleemsete noorte teket.
4. Ehitame uusi vabalt kasutatavaid spordiplatse.
5. Tunnustame ja toetame noorte omaalgatuslikke projekte, sh ka rahaliselt.
6. Suveperioodil võimaldame igale soovijale koha õpilasmaleva linnarühmades.
7. Toetame ja propageerime merespordialade ja mereturismi arengut.


Pärnakas väärib parimat!

Eesti ReformierakondEdit

Allikas: http://www.reform.ee/et/reformierakond/erakond/Organisatsioon/Kohalikud-organisatsioonid/parnumaa/Parnu/Programm

MEIE TEAME JA OSKAME, OLEME PÄRNAKAD JA MEIL ON KOGEMUS!


Meie ühine kapital -inimesed, meri, jõgi!Edit

  • Loome Pärnus rahvusvahelistele nõuetele vastava sõudekeskuse.
  • Ehitame valmis Jaansoni raja Pärnu jõe vasakkaldal!
  • Rajame uusi radu jalutamiseks, jalgrattal ja rulluiskudel sõitmiseks.
  • Toome Pärnu tagasi suurürituste kaardile.
  • Toetame kultuurifestivalide ja spordiürituste korraldamist Pärnus.
  • Toetame tippsportlasi, esindusvõistkondi ja harrastusspordiklubisid.

Me hoolime oma kaaslinlastest nii vanadest kui noortestEdit

  • Maksame väikesele pärnakale I klassi minekul toetust 3000 krooni!
  • Maksame vanematele lapse sünnitoetust 5000 krooni!
  • Toetame abivajavaid haigestunud kaaslinlasi ravimite ostmisel.
  • Sõidusoodustused õpilastele, üliõpilastele, paljulapselistele peredele ja pensionäridele peavad säilima.
  • Vabastame pärnakate kodud maamaksust, muus osas jätame maamaksu praegusele tasemele!
  • Suurendame hooldushaigla voodikohtade arvu.

Me investeerime tulevikku!Edit

  • Suuname põhitähelepanu hariduse kvaliteedile, noorte õigete väärtushinnangute kujundamisele ja loovuse arendamisele.
  • Säilitame Pärnus olemasoleva traditsioonilise koolivõrgu, siia on oodatud kõik õppidasoovijad!.
  • Toetame jõuliselt Pärnu Kolledzi edasist arengut, sealhulgas otsime võimalusi tehnikahariduse andmiseks. Kaasame õppejõude ja üliõpilasi ekspertidena linna majanduspoliitiliste otsuste tegemisele.
  • Koostöös Eesti Mereakadeemiaga teeme jõupingutusi merekolledzi loomiseks Pärnus.
  • Igale lapsele lasteaiakoht või lastehoiu võimalus!
  • Teeme korda Koidula kooli ujula.
  • Tunnustame ettevõtjaid, kes pakuvad pärnakaile tööd ja loovad uusi töökohti!

Noortelt noortele!Edit

  • Pärnust peab saama purjetajate, surfajate ja muude veespordiharrastajate meelispaik!
  • Arendame välja aastaringselt kasutatava skatepargi.

Linna juhtimineEdit

  • Juhime linna asjatundlikult ja vastutustundega! Kuulame linnarahva arvamust!
  • Vähendame valitsemiskulusid nii volikogus kui linnavalitsuses, maksame väärikat palka eelkõige oma ala spetsialistidele!
  • Me ei kuluta sentigi raha linnajuhtide maine kujundamiseks, maine kujuneb nende tegude ja käitumise järgi!

Seame linna rahaasjad korda!Edit

  • Tasakaalustame linnaeelarve!
  • Me ei tee mõttetuid kulutusi ega võta asjatuid laene!
  • Koostame juba võetud laenude realistliku tagasimaksmise kava ja viime selle ellu.
  • Toome linna senisest rohkem Euroopa raha !

Me oleme külalislahked, kõik on Pärnusse oodatud, nii suvel kui talvel!Edit

  • Me ei võta parkimistasu kesklinnas, rakendame seda suvitusperioodil ainult rannapiirkonnas!
  • Loome kõik võimalused pereturismi arenguks!

Teeme korda linna tänavad , kõnniteed ja torustikud!Edit

  • Ehitame 2009.-2012.a.Euroopa raha toel Kesklinna, Rääma ja Ülejõe vee- ja kanalisatsioonitorustikud ja taotleme samaks otstarbeks tagastamatut abi Aia t., Rannapuiestee ,A.H. Tammsaare pst ja Riia mnt. vahele jäävale kvartalile.
  • Teeme korda Pärnu kõnniteed! Ka väikelapse käruga peab seal olema võimalik ohutult ja mugavalt liikuda .
  • Teeme jõupingutusi uue silla ehitamiseks Euroopa Liidu rahalise toe abil.


Kõik need lubadused on võimalik ellu viia vaid siis kui Te hääletate meie valimisnimekirja poolt!

Ainult üheskoos suudame oma kodulinnale tagasi võita tema varasema väga hea maine teiste Eesti linnade seas!

Me armastame Pärnut!

Erakond Eestimaa RohelisedEdit

Erakond Isamaa ja Res Publica LiitEdit

Allikas: IRL kodulehekülg

IRL-i doktriinid Pärnu linna valitsemiseks

Aastatel 2009 - 2013 vältav valitsemisperiood saab olema Pärnule keeruline - linna laenukoormus on ülisuur, tulubaas kahanev ja linna valitsemise kulud ebaproportsionaalselt suured. Sellises olukorras peavad valitavad linnavolinikud omama mandaati keeruliste ja tihti ebapopulaarsete otsuste vastuvõtmiseks. Leiame, et kindlaid, siduvaid ja täidetavaid valimislubadusi saab anda ainult printsiibi- ja väärtuspõhiselt. Vältida tuleb populismi ja demagoogiat ning keskenduda lahendusi tagavate otsuste tegemisele.

Erakond Isamaa ja Res Publica Liidu Pärnu osakonna üldkogu kinnitab doktriinid, mis annavad tulevastele volinikele otsuste tegemiseks suuna ning kehtestavad väärtuspõhise raamistiku.


Aususe ja läbipaistva linnajuhtimise doktriinEdit

Tegevus:

  • Muudame linna põhimäärust selliselt, et oleks välistatud huvide konflikt, mis on tingitud linnale kuuluvate ühingute ja allasutuste juhtide kuulumisest volikokku - volinik ei tohi olla täitevvõimu poolt manipuleeritav.
  • Linnavolinikest linnaettevõtete ja sihtasutuste nõukogude liikmed peavad olema avatud arupärimistele ega tohi olla tasustatud nõukogu liikme tasuga.

Tulemus:

  • Volikogu liikmed vabanevad linnavalitsuse otsese kontrolli alt, katkeb ringkäendus ja tekkib reaalne vastutus.


Kulude ja tulude tasakaalu doktriinEdit

Tegevus:

  • Tasakaalustame viivitamatult linna eelarve - kulutada tohib ainult nii palju kui teenitakse.
  • Vähendame kiiresti eelmise linnavalitsuse poolt võetud võlakoormat ning selle saavutamiseks müüme tegutsemisõigused linnale kuuluvates tervisekeskustes.
  • Investeerime vara müügist saadud raha.
  • Suurendame linnajuhtimise efektiivsust. Võtame eesmärgiks vähemalt 30 protsendilise valitsemiskulu vähendamine.
  • Vähendame ametkonda: oluliselt peab koonduma rahandusosakond, kaotada tuleb volikogu kantselei ja munitsipaalpolitsei.
  • Omanikuna nõuame sihtotstarbelist ja säästlikku majandamist kõigilt linna äriühingutelt, -sihtasutustelt ja teistelt hallatavatelt asutustelt.
  • Oma ülesande täitnud sihtasutuste töö tuleb lõpetada, kahjumis ettevõtted reorganiseerida ning opereerimisõigused võõrandada.

Tulemus:

  • Vähenev võlakoorem vähendab tänaseid püsikohustusi ja seeläbi vabanevad vahendid linnale seatud kohustuste täitmiseks.
  • Linnavalitsuse struktuurireform tõstab ametnike motivatsiooni ja vähendab valitsemiskulutusi - tekkiv konkurents muudab avalikud teenused kvaliteetseks.


Linnaelu doktriinEdit

Tegevus:

  • Moodustame teovõimelise linnavalitsuse, kes on suuteline ka majanduskriisi oludes jätkama elutähtsate valdkondade arendamist - Pärnu teede ja tänavate remont ei tohi seiskuda, haridusasutused ja huvikoolid peavad töötama, tagada tuleb heakord, ühistransport jms.

Tulemus:

  • Linnaruumi kvaliteet ei lange.


Haridussüsteemi korrastamise doktriinEdit

Tegevus:

  • Tagame lasteaiakohad kõigile soovijatele.
  • Linna haridussüsteemi tuleb arendada gümnaasiumi ja põhikooliastme lahutamise sihist lähtuvalt. Eesmärgiks peab olema põhikoolide tasemete ühtlustamine ja kaasaja nõuetele vastava kvaliteetse gümnaasiumihariduse andmine.
  • Loome toimiva koostöökeskkonna kutse-, kõrghariduse ning ettevõtluse vahel.

Tulemus:

  • Põhikooli õpilane saab käia heatasemelises kodulähedases põhikoolis ning gümnaasiumid tagavad soovikohased ja kindlad edasiõppimise võimalused kõrgkoolides.


Säästliku eluviisi doktriinEdit

Tegevus:

  • Seame eesmärgiks vähendada Pärnu linnas elava perekonna püsikulutuste mahtu ca 20 % võrra (kulutused eluruumile, transpordile, kommunaalkuludele, huvitegevusele jms.)
  • Koostame säästlikumal tarbimisel põhinevate tegevuste kava.
  • Ehitame ning tähistame korralikult jalgrattateed, toetame eluruumide küttekulude vähendamiseks, sademevee , päikese- ja tuuleenergia kasutamist tehtavaid tegevusi või investeeringuid.
  • Linnale kuuluva prügiettevõte abil tuleb soodsamalt korraldada linnakodanike prügimajandust,
  • Pärnus elaval perekonnal peab olema soodustus maamaksu tasumisel, huvihariduse saamisel, linna poolt korraldatavatel või toetatavatel üritustel osalemiseks.

Tulemus:

  • Tõuseb Pärnu linnakodanikuks olemise soov ja suureneb linna tööjõuline elanikkond. *Hoogustub areng.


Linnaarengu doktriinEdit

Tegevus:

  • Jätkame linna arengule oluliste logistiliste investeeringute planeerimist, hoonete ja rajatiste projekteerimist ja ehitamist ning algatame uusi lahendusi elukeskkonna värskendamiseks.
  • Viime tasakaalu investeeringute ja avaliku huvi linna ruumilises planeerimises ning kaitseme kultuuriväärtusi.
  • Taaskäivitame uue kesklinna silla ehitamise protsessi,
  • Lõpetame Jaansoni raja ning ühendame selle rulluisu- ja jalgrattatee abil Vallikääruga, Munamäe pargi- ja lastestaadioniga ühtseks tervikuks.
  • Ühendame Tammsaare ja Papiniidu tänavad, jätkame Rüütli tänava renoveerimist,
  • Käivitame jõe kallaste kindlustamise ning kesklinna sillalt muulile viiva kaldapromenaadi projektid.
  • Kõik tehtavad ja planeeritavad teed ja liiklussõlmed peavad pakkuma selgeid eeliseid jalakäijatele ja jalgratturitele.

Tulemus:

  • Peatub Pärnu ruumilise arengu paigalseis ja linnaelu mandumine.
  • Liiklussõlmede õigeaegne planeerimine, projekteerimine tagab mahukate objektide valmimise.


Olustiku kujundamise doktriinEdit

Tegevus:

  • Toetame linna kultuurielu ja korraldame korraliku suvefestivali, soodustame kohvikukultuuri taastekkimist.
  • Tõstame esile Pärnut läbi aegade iseloomustanud märksõnad ja tegevused - meri, jõgi, paadisõit ja purjetamine, muulid, pargid, korras aiad ja hoovialad, isamaalisus, rahvuslus ning tähtsustame omanikuks olemist.
  • Propageerime ühistegevust

Tulemus:

  • Kasvab iseendast ja oma linnast hoolimine.
  • Hoolitsetud ja omanäoline linn on meeldivaks elukohaks ja huvitavaks turismikeskuseks.
  • Ühistegevus tõuseb tabuteemast taas au sisse.

Koostööpartnerite doktriinEdit

Tegevus:

  • Teatame, et Pärnu linnavolikokku valitud IRL´i liikmed teevad koostööd ja sõlmivad kokkuleppeid ainult nende poliitiliste jõududega, kes ei eelda kokkulepete sõlmimisel linna äriühingute, sihtasutuste, linna hallatavate asutuste ja linnaametnike politiseerimist.

Tulemus:

  • Linnale vajalike otsuste tegemine muutub võimalikuks.


Erakond Isamaa ja Res Publica Liidu Pärnu osakonna üldkogul,

06. augustil 2009 aastal.

Sotsiaaldemokraatlik ErakondEdit

Allikas: Epp Kloosteri ajaveeb 4.9.2009


PÄRNU TÄNAEdit

Me elame linnas, kus rohelus on varjuks ja päikseline supelrand meelitab. Linnaruumi on ajalooliste väärtuste kõrvale kerkinud pärnakale olulised haigla, raamatukogu, spordihall, promenaad ja muudki, mis rõõmustab, aga...

...Pärnu on sügavas juhtimis- ja majanduskriisis. Paljud on kaotanud töö. Senine oskamatu, raiskav ja omakasupüüdlik linnajuhtimine on viinud usaldamatuseni. Pärnu on pankroti äärel, suvepealinna maine on rikutud.


PÄRNU HOMMEEdit

Meie, sotsiaaldemokraadid, seame esikohale inimese. Keerulisel ajal on linnavalitsejate tähtsaim ülesanne iga linnaelaniku toimetuleku ja pere turvatunde toetamine. Kahjuks on kaks viimast koalitsiooni jätnud uutele tulijatele ränkraske laenukoorma. Kõik teadmised ja loomeenergia tuleb kasutada linna toimimiseks, ulmelised hiigelprojektid täna-homme teoks ei saa.

Hea pärnakas! Meie lubadused on meile kõigile olulised, lihtsad ja elluviidavad. Pärnust peab taas saama koht, mille elanikud võivad olla rahul ja uhked oma kodulinna üle!


HÄSTI JA AUSALT JUHITUD PÄRNUEdit

  • Juhime linna ausalt, avatult ja tarkusele tuginedes.
  • Peame tähtsaks linnavolikogu koalitsiooni ja opositsiooni arukat koostööd.
  • Vähendame linna valitsemiskulusid vähemalt 15 %.
  • Lõpetame poliitiliste ja äriliste huvigruppide soosimise.
  • Laenuraha kasutame üksnes arenguks ja investeeringuteks
  • Seame prioriteediks Euroopa Liidu vahendite kasutamise linnale oluliste objektide rajamisel.
  • Kaasame linnaosakeskused, ümarlauad, korteriühistud ja teised kodanikeühendused oluliste otsuste ettevalmistamisse.
  • Loome linnaelanike heade ideede registri.
  • Kasutame linnaarengu planeerimisel kogu akadeemilist potentsiaali ning teeme koostööd Pärnumaa Oskusteabe Keskusega.
  • Algatame linna uue arengukava koostamise ja sellega kooskõlas oleva linnaosade arengut arvestava üldplaneeringu.
  • Toome Tallinna, Tartu ja Riia lähemale, arendades maa-, vee- ja õhutransporti. *Linnasiseselt peame oluliseks kolmanda silla ehitust.
  • Rakendame alati võrdse kohtlemise printsiipi. Vabastame majaomanikud tasuta töö sundkoormisest linnale kuuluval maa-alal.


ETTEVÕTLIK PÄRNUEdit

  • Väärtustame kõiki töid ja loome ajutisi töökohti. Suuname inimesi ümberõppele.
  • Eelistame kohalikku toodet ja teenust.
  • Arendame Pärnu tunnustoodangut. Taastame paadist värske kala müügi.
  • Anname linna arengule vajalikele noorspetsialistidele (õpetajad, meditsiiniõed jt.) munitsipaalkorterid.
  • Arendame koostöös omanike ja kohalike ettevõtjatega välja rannapiirkonna ja kesklinna puhkemajanduse. Seome kultuuriüritused linna ettevõtlusega.
  • Töötame välja tugipaketi ajutistes raskustes väikeettevõtjale.
  • Seame sihiks tuua Pärnusse vähemalt 1000 ettevõtlikku elanikku juurde.
  • Lõpetame poliittasustamise linna osalusega ettevõtete nõukogudes.
  • Toetame linna osalemist ettevõtluses. Me ei müü arutult linnavara.
  • Tunnustame ja väärtustame vabatahtlike tööd linnaelu korrastamisel ja elavdamisel.
  • Leiame õpilastele suveks tööd.


HARITUD JA LAPSESÕBRALIK PÄRNUEdit

  • Jätkame Pärnu koolivõrgu korrastamist ja koolide-lasteaedade renoveerimist.
  • Reorganiseerime linnaraha raiskava koolide sihtasutuse juhtimise.
  • Hüvitame lasteaia osalustasu töötuks jäänud vanemate lastele.
  • Maksame kõigile õpilastele koolialguse toetust 500 krooni.
  • Peame oluliseks TÜ Pärnu Kolledži kolmanda etapi ehitust.
  • Korrastame mänguväljakud, loome uusi võimalusi teismeliste vaba aja sisustamiseks.
  • Toetame vajadusel perekondi, et iga laps saaks osaleda vähemalt ühes huvialaringis.
  • Võimaldame koolide ja lasteaedade vabad ruumid linnaelanike ühendustele rendile soodustingimusel.
  • Loome avalikult jälgitava lastehoiuregistri.


KULTUURNE JA SPORTLIK PÄRNUEdit

  • Teeme Pärnu aastaringseks kultuurilinnaks, väärtustame Pärnut kui ajaloolist ja kuurortlinna.
  • Toetame Pärnu linna professionaalse ja pärimuskultuuri arengut, kõiki Pärnu loovisikuid.
  • Toetame rahvus- ja harrastuskultuuri seltse.
  • Toetame Pärnu tunnusüritusi ja festivale. Väärtustame pidu- ja tähtpäevi.
  • Seame eesmärgiks rajada rahvusvahelistele nõuetele (IAAF) vastav staadion ja paremkalda sõudebaas.
  • Korrastame mere- ja jõeääred ning ehitame lõpuni kallasraja.
  • Toetame väikepaadisadamate ehitamist Pärnu jõgede kallastele.


HOOLIV JA TERVE PÄRNUEdit

  • Võimaldame lisaks senistele bussisõidusoodustustele linnaliinibussides tasuta sõidu alates 65. eluaastast ja töötute vanemate kooliealistele lastele.
  • Toetame eakaid, puuetega inimesi ja peresid vajadusel täiendavate toetustega.
  • Arendame pärnakates hoolivat suhtumist lastesse.
  • Avardame võimalusi erivajadustega lastele hariduse andmiseks.
  • Varustame valgusfoorid helisignaalidega. Muudame lapsevankrite ja ratastoolidega liiklemise mugavamaks.
  • Laiendame hooldusravi ja hoolekande võimalusi.
  • Tagame esmatasandi arstiabi ja õendusabi teenused ka ravikindlustuseta isikutele.
  • Toetame tervist edendavaid ja haigusi ennetavaid tegevusi.
  • Töötame välja tudengite poolt pakutava võla- ja töönõustamise süsteemi.
  • Loome naiste varjupaiga.
  • Teeme psühholoogilise abi kättesaadavaks.


TURVALINE JA ROHELINE PÄRNUEdit

  • Reorganiseerime linnaraha raiskava MUPO ja PAUH-süsteemi.
  • Korraldame tasuta parkimise kesklinnas.
  • Teeme korda busside ootepaviljonid. Kohandame linnatranspordi inimeste vajaduste järgi. *Seame sisse ühtse päevapiletisüsteemi lähivaldadega.
  • Varustame linna tänavad ajakohaste nimesiltide ja viitadega.
  • Rajame valgustatud jalgrattateed äärelinnast ja lähivaldadest kesklinna.
  • Muudame Pärnu kõnni- ja sõiduteed augu- ja tolmuvabaks.
  • Käivitame üliõpilastele taskukohased nädalalõpubussid Tallinnasse ja Tartusse.
  • Toetame naabrivalvet ja vabatahtlikku korrakaitset.
  • Hoiame Pärnu parke elujõulistena, rajame uusi haljasalasid.
  • Kasvatame keskkonnateadlikkust kõigis vanuserühmades, toetame keskkonnahariduse maja valmimist.
  • Arendame lemmiklooma pidamise kultuuri.
  • Mitmekesistame jäätmekogumise võimalusi.
  • Aitame kaasa elamute energiasäästlikuks muutmisel.


VALI SOTSIAALDEMOKRAADIDEdit

Meie ei ole Pärnu linnavolikogus toetanud ühtki inimese- ega kultuurivaenulikku eelnõud ega tee seda ka edaspidi. HOIAME KOKKU!


Toomas Kivimägi valimisliitEdit

Allikas: Toomas Kivimägi valimisliidu koduleht

Meie tee homsesse Pärnusse

Hea pärnakas!Edit

Meil on au elada linnas, kus ligi sajand tagasi sündis Eesti Vabariik.

Sellest ajast on palju vett merre voolanud. Linn elas üle rasked okupatsiooniaastad ning jäi püsti hoolimata 2005. aasta suuruputusest. Viimasel ajal aga süveneb mulje, et Pärnu jõud hakkab raugema. Meie kodulinn on kui kursi kaotanud laev, mis vajab kaptenisillale uut juhtkonda.

Pärnu peab taas muutuma väärikaks partneriks Eesti riigile. Ehk teisisõnu - linnavalitsuses tuleb taastada Eestis kehtivate seaduste ning heade tavade järgimine. Pärnus lõppegu eesti rahva poolt heakskiidetud Põhiseaduse meelevaldne tõlgendamine, huvigruppe teeniv ja avalikkuse soove eirav juhtimisstiil. Linna ei tohi enam valitseda isikud, kes istuvad kohtupingis.

Aeg on teha lõpp avaliku raha raiskamisele. Sest mida muud kui raha tuulde külvamine on tänase linnapea mainekujunduskava ja PAUH? Pärnakad seaduskuulekate inimestena saavad hakkama ka ilma MUPO-ta, sest riigipolitsei teeb oma tööd piisavalt hästi. Riigis kehtiva seadustiku järgimise ning avaliku raha mõistliku kasutamisega taastame usalduse linna ning riigi vahel.

Ehitame usaldussilla ka linnavalitsuse ja rahva vahele. Seame esikohale linna kui terviku huvid. Teeme seda kodanikke kaasates. Selle asemel, et langetada otsuseid erakondade tagatubades, tuleb lahendusteni jõuda elanike ning erialateadlaste avalikel mõttetalgutel.

Pärnu linn pole omaette nähtus maailmaruumis. Meie kodulinn on tihedalt seotud Eestimaa suurima maakonna ja selle 20 omavalitsusega. Pärnu linn maakonna tõmbekeskusena ja rahvusvaheliste kaubateede sõlmpunktina on kui süda, mille korrapärasest tuksumisest sõltub nii linna- kui maarahva heaolu. Maakonna omavalitsuste liidus, kuhu linn alles hiljaaegu astus, on Pärnul vaja tõusta passiivse vaatleja rollist visioonide loojaks ning elluviijaks.

Väga oluliseks peame tõhusat koostööd rahvusvahelistes liitudes, ühendustes. Tänaste linnajuhtide „poliitturism“ tuleb asendada sisulise suhtlusega. Uuendamist ootavad suhted meie sõpruslinnadega Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Taanis, Prantsusmaal, paljudes teistes riikides.

Meie eesmärk on taastada Pärnus aus konkurents ettevõtjate vahel, aga ka loominguline ja sõbralik õhkkond kooli-, kultuuri- ja spordirahva hulgas.

Seame sihiks hoolikalt hoida kuurortlinna tervislikku ning turvalist elukeskkonda, mis oma ajaloolise miljöö ning rikkalike parkidega on ainulaadne Läänemere kallastel.

Pärnus kasvab rohkem puid, kui elab siin inimesi.

Pärnu pärnadki ootavad uusi tuuli!


JuurestikEdit

MajandusEdit

Majandus on inimtegevuse juurestik, mis ei pruugi nähtav olla, kuid ilma milleta ükski puu ei kasva. Pärnu majanduselu elustamiseks ning uute töökohtade loomiseks peame oluliseks kiiresti kasvanud kaubanduse ning tormiliselt arenenud puhkemajanduse kõrval mitmekülgse tootmise taastamist. Pole ju saladus, et viimasel aastakümnel on Pärnus toodetud ning rahvusvahelisel turul edukate kaupade sortiment drastiliselt vähenenud. Ettevõtluse elavdamiseks ning maailmaturul hästimüüva kauba tootmiseks kavandab meie valimisliit palju uut ning ei häbene taastada äraproovitud vana.

  1. Sestap tahame loodusvarade ning kohaliku tooraine väljaveo asemel soodustada töömahukat ning teadmistepõhist puidu- ja tekstiilitööstust, kala, liha, piima jt põllumajandussaaduste ümbertöötlemist, mis annavad tööd ja leiba tuhandetele inimestele.
  2. Taotleme kogu reformimata riigimaa linna omandisse, et anda seda hoonestusõiguse alusel või tasuta kasutusvalduse korras neile ettevõtjatele, kes loovad märkimisväärselt palju uusi töökohti.
  3. Anname linnale kuuluvad vabad hooned ning ruumid Pärnu väikeettevõtjate kasutusse.
  4. Seame soodsa hoonestuseõiguse uutele elamumaadele, et peatuks linnast väljakolivate inimeste vool ning kasvaks Pärnu tulubaas.
  5. Toetame jõudsalt Pärnu turismiettevõtteid nende tutvustamisel üle kogu maailma.
  6. Algatame dialoogi Pärnu Sadama omanikega, et see ajalooliselt linnale kuulunud ja täna tulutoov ettevõte aitaks suurendada Pärnu linna tulubaasi.
  7. Uutele ettevõtetele tegevuslubade andmisel jälgime, et säiliks kuurortlinna hea elukeskkond.

KroonEdit

Kui majandus on puu maa-alune juurestik, siis haridus, kultuur, tervishoid on puu kroon, mis maamahladest elab. Ent ka kroon rohetab vaid siis, kui ta ise valgusest täiendavat jõudu ammutab.

Nii ei ole haridus ning kultuur elujõulised vaid majanduses toodetud vahendeid kulutades. Teadus, haridus, kultuur, sport – kõigi nende valdkondade vaimujõud on kutsutud osalema Pärnu loomemajanduses.

HaridusEdit

Hariduselus ei kavanda me kardinaalseid reforme. Tahame, et lasteaiad ja koolid võiksid häirimatult oma tööd teha. Pärnu linna pedagoogide ühistööna on valminud hariduselu arengukava kuni aastani 2015 ning me lähtume sellest kaalukast ühiskondlikust kokkuleppest.

  1. Arvestades õpilaste vähenemist üle kogu maa ning pidades silmas nappe rahalisi võimalusi, peame tähtsaks koostöövõrgustiku loomist kõigi Pärnumaa õppeasutuste vahel. Eesmärgiks on, et riigieelarvest või omavalitsuste rahakotist haridusele antud raha leiaks võimalikult efektiivse kasutuse. Koostöövõrgustik aitab kujundada igale koolile oma näo, mis omakorda pakub noortele suurima hulga valikuid nii Pärnu linnas kui Pärnumaal.
  2. Tänases keerulises majandusolukorras oleks tänuväärne, kui põhikoolid seaksid sisse eelõppe mõnele perspektiivsele elukutsele. Iga gümnasist aga võiks lisaks lõputunnistusele saada ka tunnistuse võimetekohase eriala omandamise kohta. Peab ju kaasaegne kool andma eluteele kaasa oskused toimetulekuks 21. sajandil. Meie sihiks on, et kõigis Pärnu linna gümnaasiumides õpetatakse valikainena väikeettevõtluse aluseid ning et iga abiturient võtab koolist kaasa ka autojuhiloa.
  3. Üldhariduskoolides õpetatavate elukutsete valikul väldime dubleerimist Pärnumaa Kutsehariduskeskusega, kellelt ootame nõu ja abi linnakoolides eelkutseõppe sisseseadmiseks.
  4. Pärnu linna koolid seisavad suvel tühjalt. Taastame aastakümnete-taguse traditsiooni, et suvel kasutatakse koolihooneid üleriigiliste noortelaagrite, vabatahtlike töölaagrite, rahvusvaheliste kultuuriürituste toimumispaikadena. Koolide osalemine linnamajanduses ning omatulu teenimine kasvatab peremehetunnet ja majanduslikku mõtlemist nii õpilastes kui õpetajates.
  5. Pärnu Koolide Sihtasutuse eesmärk – remontida Ülejõe Gümnasium ja Hansagümnaasium – on täidetud. Vanalinna Põhikooli kui eriti väärtusliku ehitusmälestise renoveerimiseks käivitame rahvusvahelise projekti. Koolide sihtasutuse uus ülesanne on õpilaskodu ehitamine. Nii toetame maakonnast linna õppima tulnud noori. Õpilaskodus leiaksid elukoha ka Pärnus õppivad tudengid.
  6. Aitame Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžit järgmise õppehoone ehitamisel, kolledžilt aga ootame Pärnu majanduse elavdamiseks uute, noori köitvate elukutsete õpetamist.

KultuurEdit

Kultuurieluski ei kavanda me äkilisi pöördeid, toetame end tõestanud ja Pärnule nime teinud kultuuriasutuste ning festivalikorraldajate tegevust. Koondame suveharjale kobardunud rahvusvahelised üritused ühisnimetaja Pärnu Pärlid alla ning korraldame neile üle-Euroopalise reklaamikampaania.

  1. Kultuur on kui värske õhk, mida vajab igaüks. Seepärast peab Endla teatri, linnaorkestri, kunstimuuseumi, kunstnike maja jt professionaalsete kultuuriasutuste kõrval olema piisavalt ruumi ka rahvakultuuri viljelemiseks linnaosade keskustes ning linnale kuuluvas avalikus ruumis.
  2. Jälgime, et loodav kultuurirahastu, kus otsustama hakkab kultuurirahvas ise, toetaks eriti neid tegijaid, kes leiavad teid rahalise omaosaluse märgatavaks suurendamiseks.
  3. Loome eeldused erakapitali jõul sündivale moodsale kobarkinole.
  4. Korrastatud Vallikraavi ümbrus saagu meie kultuurielu üheks tuiksooneks!
  5. Kirikud vajavad samuti tuge - nii inimlikkust toetavate pühakodade kui linna maamärkidena.

SportEdit

  1. Spordielus täidame tuhandete pärnakate soovi ja kõrvaldame takistused KALEVI staadioni rekonstrueerimiseks rahvusvahelistele nõuetele vastavaks. Hoiame staadionit võistlustevälisel ajal avatuna linnarahvale. Kõigi linna spordikeskuste uksed olgu valla 365 päeva aastas!
  2. Pärnu vajab visiooni spordihoonete ja -rajatiste planeeringuks, kus oleksid ära määratud likvideeritavate, remontivajavate ja uute spordibaaside asukohad. Vastavas teemaplaneeringus tuleb lähtuda põhimõttest, et spordiväljakud ning –hooned oleksid elanikele võimalikult hästi juurdepääsetavad ning et rahvusvaheliste suurürituste korral oleksid nad loogiliselt seotud. Viimast on eriti vaja selleks, et hakata korraldama Pärnu Mänge, mis võiksid kujuneda rahvusvaheliseks suurvõistluseks nii profispordi tähtedele kui rahvaspordis kaasalööjatele.
  3. Pärnule omaste spordialade tarvis algatame väliujula, rannavolle ala, linnaosade liuväljade jt objektide projekteerimise ning ehitamise. Aitame välja ehitada sõudebaasi. Motosportlaste rõõmuks arendame koostöös Audru vallaga linnapiiril asuvat ringrada. Rahvaspordi aastaringseks viljelemiseks teeme korda kogu Jaansoni Raja.
  4. Pärnu parkideski on peidus suur potentsiaal tervise- ja rahvaspordi arendamiseks.

Tüvi ja võraEdit

Nagu ükski puu ei kasva tüve ega võrata, nii ei saa ka linn hakkama ilma infrastruktuurita. Kas Pärnu areneb kui radiaalne päikeselinn või ebamugav sumbküla, sõltub suuresti planeerimisest.

  1. Me ei pea õigeks, et 2001. aastal kehtestatud üldplaneeringut on kergekäeliselt muudetud krunt krundi haaval. Toetame ajaloolist hoonestust omavate ja kultuuripärandit taastavate pärnakate õigustatud ootust, et kõik majaomanikud üldplaneeringu põhimõtetest kinni peavad.
  2. Samas pole üldplaneering dogma, mis igavesti muutumatuks jääb. Teemaplaneeringutega linna üldplaneeringut täiendades sammume ajaga kaasa. Esmajärjekorras töötame välja ühtsed hoonestustingimused miljööaladele, et säiliks linnaosade ajalooline eripära.
  3. Viime lõpule juba aastaid varjusurmas olnud töö - Pärnu rohealade planeeringu, et puiesteed, pargid ning jõe- ja merekalda looduskaitsealad oleksid hästi hooldatud. Teemaplaneeringutega püüame lahendada ka promenaadi edasiehitamise Raeküla suunal ning plaaži pikendamise Vana-Pärnu ja Valgeranna suunal. Algatame ka planeeringu, mille eesmärgiks on kaitsta üleujutatavatel aladel elavaid inimesi ja nende vara looduse stiihia eest.
  4. Rajame jõe- ja merekallastele kaunid jalakäijate teed. Koos Audru, Sauga, Paikuse, Tahkuranna valla ning Sindi linnaga koostame kergliiklusteede planeeringu ja ehitame jalgrattarajad, mida ootavad pikisilmi linnas tööl käivad vallaelanikud ning loodusesse kippuv linnarahvas.
  5. Teeme tihedat koostööd riigiga, et lisaks Ehitajate tee ümberehitusele viia ka Riia maanteel vurav transiitliiklus eemale elamutest ning tulevikus hoopis linnast välja. Kavandame riigieelarve ning EL’i toel Pärnu jõele uue autosilla. Püüame Vabariigi valitsust veenda, et üleriigilise planeeringu „Eesti 2010“ järgi Tallinnast Euroopasse viiv raudtee Rail Baltica Pärnu kaudu teoks saaks.
  6. Omalt poolt aitame riiki ning Sauga valda Pärnu õhuvärava arendamisel, sest aktiivselt toimivast lennuväljast sõltub väga paljude meie linna ettevõtete edu.
  7. Pärnu kui ajalooline kaubalinn vajab häid ühendusi kogu maailmaga, nii suudame üha tihedamaks muutuvas konkurentsis püsima jääda.

Vanad ja noored puudEdit

  1. Paljud rahvad kummardavad vanu puid ning austavad eakaid inimesi. Meie linnas leidub kahjuks isikuid, kes on valmis „ravima“ vanu puid saega ning ostma eakate valijate hääli seeklite eest.
  2. Mis puutub puudesse, siis me võtame tööle arboristi (kõrghaljastuse spetsialisti), kes hoolitseb puude elu pikendamise eest ning jagab oma teadmisi linnarahvalegi. Kasin eelarve ei võimalda tellida Pärnu parkide-puiesteede hooldamist kallitelt firmadelt. Aga seda saavad teha mõõduka tasu eest tänased töötud. Nii aitame töökoha kaotanud inimestel tunda end linnale vajalike kodanikena. Ning appi võime tulla me kõik, kui leiame targa ja kogemustega õpetaja.
  3. Rääkides vanadest inimestest, peame tõele näkku vaatama - linnaeelarve ei võimalda enam 5-6 miljonit krooni pensionäride vahel lihtsalt niisama laiali jagada. Peame õiglaseks toetada neid, kes ilma linna abita üldse toime ei tule. Näiteks oma kodu kaotanuid peame suutma aidata palju suurema summaga, kui seda on vaid üks „jakobson“.
  4. Hoolimata ütlemisest, et noor puu vana varjus suureks ei kasva, on maailmas palju vastupidiseid näiteid. Vana puiestee hambaaukudesse uusi puid istutades tuleb hoolitseda selle eest, et noortelegi jaguks eluruumi ja valgust. Sama kehtib ka meie laste kohta. Mõeldes homsele, tuleb Pärnut arendada kui lastesõbralikku linna. Linna, kus lisaks mänguväljakul lustimisele iga laps ning noor juba maast-madalast tunneb, et tema käed ning mõtted on kodulinnas oodatud. Olgu selleks siis uute parkide istutustalgud või noorte mõttekojad linnavolikogus.
  5. Tagame, et iga laps saab osaleda vähemalt ühes huviringis linna kulul. Ja et täna vaid täiskasvanutele mõeldud festivalisuvi oleks kaetud ka silmaringi laiendavate lasteüritustega.
  6. Kõrgkoolis õppides peab noor pärnakas teadma, et me ootame teda tagasi kodulinna. Selleks seame sisse linna stipendiumid, mille saajad kohustuvad pärast kõrghariduse omandamist asuma teatud ajaks tööle kodulinnas. Iga Pärnu tudeng teadku – kodust kaugel ja hästi õppides võib ta alati abi küsida meie linnavalitsusest.

PargivahidEdit

Nii inimesed kui puud vajavad hoolitsust. Valitavad rahvaasemikud ning uus, käiseid üles-kääriv linnapea, ongi need pargivahid, kelle ülesandeks on Pärnu elujõu taastamine.

  1. Meie, Toomas Kivimägi Valimisliidu liikmed, tahame kardinaalselt muuta linna juhtimisstiili. Lõpetame ajast ja arust „demokraatia“, milleks on volikogu liikmete kuulekuse kinnimaksmine linnale kuuluvate äriühingute nõukogudes.
  2. Põhjamaade eeskujul depolitiseerime linnapea ametikoha. Meie valimisedu korral saab Toomas Kivimägi esimeseks mittepoliitiliseks Pärnu linnapeaks.
  3. Loodame, et pärnakad valivad seekord sellise rahvaesinduse, kes on võimeline seadusandlike initsiatiividega esinema ka Riigikogu ees. Näiteks Põhiseaduse muudatusega, mis seadustaks kohalikele omavalitsustele oluliselt suuremad õigused, olgu see siis üksikisikult linnaeelarvesse laekuva tulumaksu määra kehtestamine või Maakogu seadustamine. Kõigi maakonna omavalitsuste volikogude liikmete ühiskogu – Maakogu – annaks rahvasaadikutele võimaluse kaasa rääkida kogu Pärnumaa saatuses.
  4. Oma liitlastena Raekojas näeme me neid jõude, kes on sisemiselt puhastunud, kelle valimislubadused on realistlikud ja kes annavad endale aru, et lahkuv võimukoalitsioon jätab maha laastatud eelarve ning tühja linnakassa.

Suure võlakoormaga linna ülevõtmine on kui tormis kõikuva puu otsast linnupesa päästmine. Aga me ei karda raskusi, me oleme valmis kodulinna tuleviku eest vastutama.

Juhul kui Teie, head pärnakad, meisse usute ning meid toetate!


Allikas: Toomas Kivimägi: 10 põhjust, miks hääletada Toomas Kivimägi valimisliidu poolt, Pärnu Postimees, 16.9.2009

Meie prioriteet on linna päästmine pankrotist.Edit

Pärnu laenukoormust on viimase nelja aastaga suurendatud üle 300 miljoni krooni võrra. Kui sellele lisada linnavara müük, võib öelda, et võõraste sulgedega on end ehitud rohkem kui 400 miljoni krooni eest. Peale selle Koolide Sihtasutuse laen ligi 190 miljonit krooni. Kokku 600 miljonit krooni!

Linna põhieelarvest (s.o maksutulu ja toetus riigieelarvest) ei jätku investeeringuteks sentigi. Vastupidi, laenuraha arvel makstakse juba igapäevase leiva ja linnapea mainekujunduse eest. Selline tegevus pole jätkusuutlik.

Kriitiline olukord nõuab radikaalseid meetmeid. Lõpetame Mart Viisitamme isikliku mainekujunduslepingu, jätame ära linnapea aastalõpuvastuvõtu. Vaid kaks asja, ent kokkuhoid üle miljoni krooni.

Lõpetame parteilise linnalehe väljaandmise ja munitsipaalpolitsei tegevuse, välja arvatud piletikontrolliüksus. Likvideerime volikogu kantselei. Lõpetame 13. palga maksmise. Kaalume PAUHi likvideerimist ja seadmete müüki. Eesmärk on vähendada linna valitsemiskulusid 20 protsenti.

Lisatulude leidmiseks seame eesmärgi suurendada linnaelanike arvu. Väärtustame Pärnu sissekirjutuse. Linnale kuuluvad äriühingud (Pärnu Vesi, Estonia jt) peavad oluliselt tõstma oma kasumlikkust eesmärgiga, et neilt oleks võimalik linnaeelarvesse kaasata vähemalt 25 miljonit krooni aastas.

Lihtsaimasse tulude suurendamise viisi - linnavara müüki suhtume reserveeritult. Põhjusel, et viie aasta pärast võiks sama vara müüa kaks korda kallimalt kui seda praegu tehes.

Teiseks. Meie valimisliidu teine eelistus on tööhõive.Edit

Kuivõrd sel teemal on planeeritud järgmine arvamusartikkel Pärnu Postimehes, piirdume siinkohal vaid selle nimetamisega.

Kolmandaks. Me ei kavanda revolutsiooni linna hariduselus.Edit

Hästi toimivat süsteemi ei pea muutma. Oleme kindlad, et Pärnu linna koolid annavad hea ja konkurentsivõimelise hariduse. Mida me peame jälgima, on õpilaste arvu mõningane vähenemine gümnaasiumiastmes. Samal ajal esitab elu suuri väljakutseid nii kutseharidusasutustele kui Tartu ülikooli Pärnu kolledþile.

Toomas Kivimägi valimisliidule on tähtis nii Pärnumaa kutsehariduskeskuse kui TÜ Pärnu kolledþi kolmanda etapi väljaehitamine. Uueks rõhuasetuseks on hariduse eksport. Koostöös Pärnumaa omavalitsustega kavandame Pärnu õpilaskodu rajamist.

Neljandaks. Taastame Pärnu linna hea maine.Edit

Seame oma tegevuses esiplaanile linna kui terviku huvid. Pärnu linna maine on viimasel nelja aastal kukkunud kivina. See pole üksnes emotsionaalne küsimus, vaid on negatiivselt mõjutanud nii era- kui riigieelarvelisi investeeringuid, majandust, sealhulgas turistide hulka.

Taastame usaldusliku dialoogi Pärnu linnavalitsuse ja linnakodanike vahel, samuti Eesti Vabariigi valitsuse ja Pärnu vahel. Põhimõtteline erinevus praeguste linnajuhtidega: isiklikku mainet ei saa osta raha eest. Maine kujuneb enda tegevuse, otsuste ja käitumise kaudu.

Viiendaks. Depolitiseerime Pärnu linnapea ametikoha.Edit

Poliitikat on Pärnus liialt palju. Apoliitilise linnadirektori kohast on palju räägitud, ent meie edu korral rakendub see praktikas. Meie valimisliidu liikmete – volikogu liikmete otsused ei sünni tagatubades, vaid volikogu saalis. Nad on otsustamises alati vabad. Nad saavad lähtuda alati parimatest otsustest linna heaks ja oma veendumusest.

Kuuendaks. Toome linnavalitsuse lauale korteriühistute probleemid.Edit

Meie nimekirjas ei ole juhuslikult kolm suure korteriühistu juhti. Need on inimesed, kes teavad, mis on korteriühistute probleemid ja kuidas neid lahendada.

Seitsmendaks. Teeme korda Kalevi staadioni.Edit

Kui Kalev seda ise ei suuda, alustame läbirääkimisi staadioni üleandmiseks Pärnu linnale. Teeme korda Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksu Pärnu jõe vasakkalda lõigu, pikendame rannapromenaadi, korrastame jalgratta- ja rulluisuteid, luues neist terviku. Väärtustame tervisliku eluviisi turismi.

Kaheksandaks. Pärnust peab saama kultuurisuvepealinn.Edit

Mitte vaidlused ajaleheveergudel, vaid sisuline ja vajadusel linna juhitud koostöö tagab kultuuriürituste toimumise ja turistide huvi meie linna vastu. Kutsume ellu “Pärnu pärlid” eesmärgiga koondada turunduslikus mõttes ühe mütsi alla Pärnu tuntumad festivalid (filmi-, Oistrahhi-, suupilli-, orelifestival, näitus “Mees ja naine”), muu hulgas aitaks see vältida lahkhelisid eri korraldajate vahel. Teeme korda Vallikääru.

Üheksandaks. Tagame igale lapsele võimaluse osaleda vähemalt ühes huvi- või spordiringis,Edit

ka siis, kui vanemate rahakott seda ei võimalda. Kutsume ellu Vaasa-Pärnu linnamängud, mis pikas perspektiivis võiksid kasvada Pärnu mängudeks, kus osalejaid oleks enamikust Pärnu sõpruslinnadest. Prioriteediks seame noortespordi. Ehitame linnaosadesse oma liuväljad. Aga mitte 25 miljoni eest, vaid 20-30 korda odavamalt nagu hästitoimiv Lastestaadioni liuväli. Esimesed liuväljad tulevad Mai elamurajooni ja Ülejõele.

Kümnendaks. Toomas Kivimägi valimisliidus kandideerijatest on ligi kaks kolmandikku poliitikas uued inimesed,Edit

ent nad on tuntud ja tunnustatud tegijad igaüks omal alal. Parim kiitus on konkurentide kiitus ja nende kadedus meie nimekirja kvaliteedi pärast teeb meile vaid head meelt.

Me soovime muutusi ja meil on vaid üks eesmärk – parem homne päev kõigile pärnakatele. Ent ilma teie toetuseta me oma plaane realiseerida ei saa. Oma toetust saate näidata 18. oktoobril. Teie toetate, meie vastutame.

Valimisliit Aus PärnuEdit

Allikas: Valimisliidu Aus Pärnu valimisprogramm, Pärnu Postimees, 16.09.2009

Austatud linnarahvas!

Oleme seisukohal, et linnavõim on oma kodanike teenriks, ja seda tegelikkuses! See on võimalik vaid siis, kui teie poolt valitud inimesed hoolivad tõesti oma rahvast.

Elu suurimad väärtused lähtuvad südametunnistusest, mitte loosungitest. Meie eesmärgiks on koostöös teiste heatahte-inimestega ühise inimsõbraliku elukeskkonna loomine kodulinnas. Võimule pääsemine ei tohi olla omaette eesmärk.

Meie kindla veendumuse kohaselt tuleb linnajuhtimisel eelistada sisulist ühiskasu poliitilisele omakasule. Me pole huvitatud millegi tegemisest kellegi arvelt, pigem toetame nõrgemaid ja innustame tugevamaid.

Meie sihiks on:


Peresõbralik PärnuEdit

Püsima jääb see rahvas, kes investeerib oma lastesse. Väärtustame ja toetame perekondi. Meie riik on nii tugev, kui on meie perekond.

  1. Tahame kindlustada tulevikku meie laste kaudu, säilitame beebide sünnitoetuse.
  2. Korraldame linnas traditsioonilistel tähtpäevadel pereüritusi.
  3. Suurendame võimalusi laste ja noorte huvitegevusteks. Meie oluline eesmärk on, et huvitegevus oleks kättesaadav ka vähekindlustatud peredele.
  4. Võimaldame kolme- ja enamalapselistele peredele linnatranspordis tasuta sõidu.
  5. Tagame piisava hulga lasteaiakohti või maksame koduste laste hoidjatele hoiutasu.
  6. Kanname hoolt, et igas linnaosas oleks vähemalt üks mänguväljak, korrastame vanu ja rajame uusi.
  7. Vallikäärust ja Munamäest kujundame ühtse vaba aja veetmise piirkonna laste- ja noorteväljakute, kohvikute ja teiste teenustega.

Hästi juhitud ja säästlik PärnuEdit

Linna juhtimine peab olema aus, läbipaistev ja professionaalne. Pärnu pankrotiohust välja toomiseks on vaja eetilist mõtteviisi ja tasakaalukat majandamist. Kokkuhoid on vajalik, üle jõu elamine tuleb lõpetada.

  1. Rasketel aegadel on valitsejatel kohustus oma tegevusega eelkõige eeskujuks olla. Seepärast peame õiglaseks vähendada linnajuhtide palku poole võrra. Samuti näeme rahalist kokkuhoidu linna juhtimiskulude vähendamises.
  2. Lõpetame linnaelanike raha eest tehtavate propagandaväljaannete tegevuse.
  3. Parandame koostööd linnarahvaga ja ergutame kodanikualgatusi.
  4. Kogukonnale olulistes projektides peame nõu kohalike kodanikeühendustega. Muudame linnavõimu linnaelanike huve teenivaks avalikuks asutuseks.
  5. Hakkame regulaarselt läbi viima arvamusküsitlusi linnakodanike seas.
  6. Me ei tõsta maamaksu ega pane kehtima uusi kohalikke lisamakse.
  7. Kinnitame oma tegudega, et oleme sallimatud korruptsiooni vastu. Me ei pea õigeks juhtivtöötajate politiseerimist. Linnale kuuluvate ettevõtete juhtimine peab lähtuma professionaalsusest, mitte poliitilisest kuuluvusest.
  8. Lõpetame volikogu ja linnavalitsuse liikmetele nõukogudes töötasu maksmise.
  9. Revideerime põhjalikult linna osalust äriühingutes ja sihtasutustes, võimalusel lõpetame kahjulikes projektides osalemise.

Arenev ja ettevõtlik PärnuEdit

Linna arengu aluseks on ettevõtlikud inimesed ja konkurentsivõimeline ettevõtlus. Soodustame tootmisettevõtete arengut ja uute teket, et lisanduks uusi töökohti.

  1. Korraldame ümber ettevõtlusinkubaatori, andmaks tõuget ettevõtetele, mille tegevusplaan põhineb tootearendusel ja lisandväärtuse loomisel.
  2. Parandame ettevõtluskeskkonda, vähendades bürokraatiat ja lihtsustades asjaajamist.
  3. Elavdame koostööd maakonna talunike ja väiketootjatega, et parandada võimalusi värske toidukauba ja kohaliku toodangu turule toomiseks. Avame kalaturu.
  4. Algatame raudteeühenduse loomise Riiaga, edaspidi Kesk-Euroopaga.
  5. Aitame erainvestoritel välja arendada sadamat ja lennuvälja ning nende logistilist ühendamist Via Baltica ja raudteega.
  6. Erastame linnale kuuluva SPA Estonia nii, et linnakodanikel on ettevõtte aktsiate eelisostuõigus. Sellega vähendame linna võlakoormat ja kaotame korruptsiooniallika.
  7. Pärnu vajab veel üht silda. Kiirendame uue silla ehitamisega seotud küsimuste lahendamist.
  8. Soodustame käsitöömeistrite ja väikeettevõtjate tegevust, andes soodsalt rendile tühjalt seisvaid äripindu.
  9. Jätkame linna infrastruktuuri kaasajastamist ja linnaosi teenindavate kommunikatsioonide taseme ühtlustamist. Seejuures arvestame väikelaste ja ratastoolis liikuvate inimeste vajadusi.
  10. Viime E-Pärnu projekti raames elektroonilise asjaajamise linnakodanikule Eesti parimale tasemele.

Hooliv PärnuEdit

Kett on nii tugev, kui tugev on kõige nõrgem lüli. Meie erilise tähelepanu all on kõige nõrgemad linnakodanikud.

  1. Toetame töötute ümberõpet ja naasmist tööturule. Eritähelepanu pöörame uustöötute nõustamisele, moraalsele, vajadusel ka materiaalsele toetamisele.
  2. Rajame erivajadustega inimeste töökeskuse.
  3. Loome tugisüsteemi eri probleemidega peredele, mille liikmed on sõltuvuses. Linn hakkab pakkuma sotsiaalset, juriidilist ja muud spetsiifilist nõustamist kasiinosõltlastele, laenuorjuses inimestele jt.
  4. Toetame uue lasteküla rajamist.
  5. Toetame Pärnus tegutsevate noortekeskuste tööd.
  6. Rajame uimastiennetuse ja rehabilitatsioonikeskuse.
  7. Kanname hoolt, et ratastoolis ja muude erivajadustega inimeste liikumisvõimalused linnas suureneksid. Parandame avalike teenuste kättesaadavust neile, et nad võiksid võimalikult iseseisvalt oma eluga toime tulla.
  8. Parandame kodutute hoolekannet, aitame ühiskonda tagasi tuua elu hammasrataste vahele jäänuid.
  9. Jätkame eakate huvitegevuse ja päevakeskuste toetamist. Arendame edasi vanurite hoolekannet tagamaks väärika vanaduspõlve.
  10. Kaasame kogudusi ja mittetulundusühinguid sotsiaalsete valupunktide lahendamisse.

Turvaline PärnuEdit

Linnakodanike heaolu saab alguse turvatundest.

  1. Laiendame naabrivalvet. Julgustame pärnakaid ilmutama kodanikuvastutust kõiges, mis ohustab turvalisust ja avalikku korda. Rahvas koostöös politseiga suudab end kaitsta.
  2. Tõhustame koostööd päästeameti ja Kaitseliiduga, et suurendada turvalisust ja vajadusel ühiselt vastu astuda kriisiolukordadele.
  3. Linna turvalisuse tagamiseks suuname munitsipaalpolitsei linnakodaniku heaks tööle.
  4. Suurendame patrullide hulka linnas takistamaks korrarikkumisi.
  5. Rajame valgustuse kõikidesse parkidesse.
  6. Vaatame üle liikluskorralduse ning muudame kergliigeldavad teed jalgrattureile ohutuks.

Õppiv PärnuEdit

Haritud ja edukaks rahvaks olemine eeldab õppimist igas eluetapis.

  1. Anname lapsevanemale tagasi õiguse ise valida kooliminevale lapsele sobiv kool.
  2. Soodustame andekate laste võimete väljaarendamist sobiva keskkonna ja toetuste loomisega.
  3. Tõhustame õpiraskustega laste tugisüsteeme, et vähendada põhikoolist väljalangemist.
  4. Loome lapsevanemate nõustamis- ja koolitussüsteemi.
  5. Toetame kutse- ja kõrgharidust kvaliteetse tööjõu tagamiseks olulistes majandusharudes.
  6. Mitmekesistame spordiharidust, toetades uute erialade õpetamist.
  7. Toetame muukeelsete linnakodanike keeleõpet.
  8. Aitame eakatel omandada uusi IT-oskusi (arvutiõpe, ID-kaardi kasutamine jne).

Tervislik PärnuEdit

Mõistlikum on tervist hoida kui seda hiljem ravida - tervislike elusviiside järgimine on oluliselt odavam.

  1. Panustame isamaalistesse ja aatelistesse noorteühendustesse ning kodanikualgatustesse, mis edendavad tervislikke eluviise ja sportimist.
  2. Arendame välja jalgrattateede võrgustiku, mis ühendab kesklinna kõikide linnaosadega.
  3. Rajame jõeäärsele alale uusi ja arendame edasi seniseid terviseradasid ja kergliiklusteid, mille äärde tekiks suvekohvikute kett.
  4. Laiendame võimalusi rahvaspordi harrastamiseks.
  5. Korrastame linnale kuuluvaid spordirajatisi ning toetame nende kasutamist rahvusvaheliste võistluste läbiviimiseks.
  6. Soosime tervist edendavat sotsiaalreklaami.
  7. Tõrjume avalikust linnaruumist alkoholireklaami ja kasiinod.

Puhas ja roheline PärnuEdit

Pärnu rohelust on kiidetud läbi ajaloo. Meie kõigi kohus on seda hoida.

  1. Austades legendaarse linnapea Oscar Alexander Brackmanni pärandit, arendame edasi Pärnu parke.
  2. Korrastame pargiteed ja alleed.
  3. Hoolitseme, et Pärnu jõe ja ojade reostusallikad saaksid likvideeritud, muutes seeläbi puhtamaks ka merevee.
  4. Jätkame tegutsemist selle nimel, et kõigis Pärnu linnaosades oleks kanalisatsioon ja puhas joogivesi.
  5. Arvestades suvekülaliste suurt hulka, ehitame juurde kaasaegseid avalikke tualette nii rannapiirkonda kui mujale enamkäidavaisse kohtadesse.
  6. Hoidmaks linna territooriumi puhtana varustame avalikud kohad ja linnapargid piisava hulga prügikastidega.
  7. Jätkame Pärnu rannaala ning jõe- ja ojakallaste korrastamist.
  8. Taastame Pärnus sinilipuranna.

Puhkuse- ja turismilinn PärnuEdit

Sõbralikkus, külalislahkus ja ettevõtlikkus muudavad Pärnu atraktiivseks.

  1. Rõhutame Pärnu ajaloolist väärtust hansalinnana. Suurendame linna tähtsust tõmbekeskuse ja sõlmpunktina.
  2. Arendame välja selliseid teenuseid, mis aitaks tuua meie linna puhkama rohkem perekondi nii Eestist kui ka välismaalt.
  3. Turismihooaja pikendamiseks ja ühtlustamiseks teeme suurema panuse sisemaisele pereturismile.
  4. Tugevdame kodulinna omanäolist identiteeti. Tutvustame seda koostöös erasektoriga Soomes, Rootsis, Saksamaal jt Läänemere riikides, et meelitada kohale välisturiste.
  5. Siseturismi hoogustamiseks teeme koostööd naabervaldadega ning kaasame Pärnumaa väikesadamaid turismiarendusprojekti.
  6. Kasvatame sadama potentsiaali turismilinna edendamiseks, käivitame Pärnu-Kuressaare laevaliini.
  7. Kasutame võimalusi, mis on tingitud meie soodsast looduslikust asukohast.
  8. Rakendame paindlikult teiste Läänemere-äärsete kuurortlinnade häid kogemusi meie kodulinnas.
  9. Soovime tõsta Pärnu muuseumi sisulist kvaliteeti linna ajaloopärandi tutvustamisel ning teha muuseumiaida Pärnu esindusmuuseumiks.
  10. Muudame Pärnu raekoja atraktiivseks keskuseks nii linnarahvale kui turistidele.
  11. Aitame kaasa konverentsiturismi arengule.

KokkuvõteEdit

Kallid pärnakad! Meie linn vajab uut juhtimiskultuuri. Koondame selleks oma jõu ja tahte. Mõistame, et iga lubadus on seotud finantsidega. Oleme kindlad, et meie eesmärke on mõistliku ja ausa juhtimise puhul võimalik teostada ka napi eelarve juures.

Ülaltoodud eesmärke plaanime ellu viia koostöös partneritega, kes jagavad meiega sarnaseid väärtusi ja vaateid. Valimisliit AUS PÄRNU ootab selleks Teie usaldust ja toetust - ühiste jõupingutustega aitame Pärnu tagasi teele, millel on tulevikku.

Valimisliit mayor.merilaine.eeEdit

Allikas: Martin Merilaine, mayor.merilaine.ee 10.9.2009


Ma ei taha elada Pärnus. OK saan aru.Edit

Mind ka ei huvita poliitika ja see võimuvõitluse jura käib närvidele. Olen 92 % oma elust olnud Pärnu linna kodanik. Olen aktiivne linna patrioot, kes ei taha enam elada Pärnus, mis on roostetamas, hallitamas ja võsastumas. Õnneks on seda näha ainult siis, kui linnale langev valgus objektidelt tagasipeegeldudes, linna nähtavaks teeb. Linna peegel on leekides masinatehas. Linna peegel on Taani firma poolt 1938 valminud Eesti suurima ja moodsaima Pärnu Suursilla 1956 samas kohas avatud uus roostetav Suursild. Roostetamine on metalli korrosioon ja korrosioon on metalli hävimine. Linna peegel on hallitav Kalevi staadion. Linna peegel on inimesed ja turistid vanuses 51-70 aastat. Linna peegel on minevik ja olevik.

Mida siis teha? Pärnu vajab TÕSIST muutust. Kui ma seda juba nii mõtlen, siis ma ka ütlen seda tõsiselt. 24/7. Kuidas linnaga edasi minna? Vähesed julgevad seda välja öelda mida linn tegelikult vajab, sest vähesed julgevad vastutada ja otsustada. Vana linnapea ei ole hetkel mees, kes julgeks otsustada ja vastutada linna käekäigu pärast ning olla linna aktiivne patrioot. Vana linnapea ei näe linna globaalsel tasandil ning kardab Pärnut muuta taas Euroopa Pärliks.

Pärnule ei ole vaja juhtkonda väikeseid, kitsarinnalisi, halva suhtlemisoskusega ja meeskonnatööd ignoreerivaid inimesi, kes pigem isiklikku ego eksponeerivad kui linna huve esindavad. Linn on juba ammu karidel ja uppumas! Kas õnnestub veel linna päästa ja taastada selle hiilgus? Kes tahakski seda uppuvat alust enam juhtida? Lihtsam on lasta see laev põhja. Kuid kahjuks on Pärnu liiga suur alus ja vee sügavus lahes ei ole piisav, et seda 750aastast objekti saaks täielikult uputada. Seega praktiliselt võimatu missioon. See oleks massimõrv ja genotsiid ning kahju on nendest inimestest, kes siiamaani on lootmas, et midagi läheb paremaks ehk tuleb põhi juba vastu. Aga ei tule. Iga päevaga vajub Pärnu sügavamale, mida pimedamaks lähevad ilmad. Nii see ka läheb, sest laeva kapten on ära.

Kapten on laeva baaris. Tema mobiiltelefon on välja lülitaud. Ta ei saagi vastata kõnedele. Laeva meeskonnagi mobiilid on osaliselt välja lülitatud. Nad näevad – kõik näevad, et laev on uppumas. Aga kapten on ikka baaris ja meeskonna liikmed ei saa omavahel ühendust. Aga mõnel meeskonnaliikmel on telefon sisse lülitatud ja siis need vähesed ainult omavahel suhtlevadki ja loodavad, et äkki keegi veel lülitab oma telefoni sisse. Aga ei lülita. Neil ei olegi plaanis, sest kapten lahkub laevast viimasena ja nemad ei pea muretsema, kuna pääsevad varem minema. Kapten on otsustanud, et juhib laeva edasi, kuna baaris on hea ja keegi ei ole helistanud. On küll mõned kurtnud, et laev on kreenis kuid sellest ei ole midagi, sest baaris on mõnus. Kui kaptenil on mõnus, siis ei pea ka meeskonnaliikmed muretsema, sest kapten lahkub laevast nii kui nii viimasena. Kõik on ju OK!

Jah ongi OK, sest elame tehnikajastul, kus ei ole midagi võimatut. Kui laev on uppunud, siis saab kasutada sonareid ja tuua pinneale ning taastada vraki hiilgus. Pärnu ei ole ju Titanic. Pole võimatuid olukordi, on võimetud Tegijad! Sügiseks on mereuuringud lõppenud ja tuvastatud vraki asukoht. Kui luba olemas, saame pihta hakata Pärnu ülestõstmise ja restaureerimisega.

Kui Sinagi tahad selles kaasa lüüa, siis see et Sa oktoobris üldse laevale uut meeskonda aitad valida on kena, aga ikkagi liiga passiivne samm, et linnas midagi paremaks muutuks. Kui tunned, et suudaksid olla aktiivsem ja osa saada laeva tüürimisest avamerele, siis on Sul aega 8. septembrini, et enda nimi kirja panna. Leia endale selleks sobiv meeskond ja tee seda juba täna, sest homne Pärnu saab olema Sinu nägu! Võita on Pärnu linna parem käekäik ja tulevik. Päriselt ka! Tulevik on hele ja MASU on minevik. Tähtis ei ole see, mis on olnud vaid see kuidas edasi minna. Tähtis ei ole see mida inimene saab linna jaoks teha, vaid mida linn saab Sinu jaoks teha. Uus Pärnu vajab terviklikku lahendust, et taastad selle hiilgus. Kui leiad, et Pärnu ei pea olema keskpärane linn ja tahad toetada uusi inimesi, siis on veel aega 18. septembrini, et linna sisse kirjutada.

Laeva restaureerimine juba käib. Linnas on valminud sajad uued või renoveeritud vabad kajutikohad ning kümned poepinnad. Kuid ei ole veel inimesi keda nendesse vabadesse kajutitesse paigutada. Ei ole ka ettevõtjaid, kes julgeksid poodi pidada, sest kajutid on tühjad. Suured tänud Einar ja Viljo ning palju teised ettevõtjad, kes seda linnas juba teinud on. Nüüd on minu mure inimesed uuesti laeva tagasi tuua ning laev sõitma panna.

Poisid ja Tüdrukud! Mehed ja Naised! Kaugsõidu laeva kapteni Aleksander Martinson Merilaine pojapoeg on kohal ning paneb selle laeva uuesti rokkima! Eesti ei peagi väliselt olema suur vaid hingelt. Pärnu ei peagi territoriaalselt olema suur vaid Põhja-Euroopa Surfi Pealinn. Mitu päiksepaistelist päeva on Pärnus suvel? Mitu tuulist ilma on Pärnus aastas? Päike ei välista tuult. Tuule ei välista tuuleparke, mida linn vajab eelarve täitmiseks. 5000 eurot aastas ühe generaatori eest 25 aastase lepinguga pole sugugi paha, kui neid on linna haldusalas õiges kohas õiges koguses. Linnal on palju maad, mis hetkel kasutult vihmavett ja lumesula endasse imeb ning osa sellest niisama kasutusse jõkke voolab.

Pärnu tulevik on Turism ja Ettevõtlus – Rand ja Jõgi. Muud midagi. Hakake selle nimel juba täna elama! See on Pärnu Kapital ja Maavara. Pärnu linn on kodanike jaoks ja kodanikud on Pärnu turistide jaoks. Pärnu turistid on ettevõtjate jaoks ja ettevõtjad on Pärnu linna jaoks. Linn on vaene, kuid Pärnut külastav turist ei ole vaene. Pärnu on depressiivne Eesti väikelinn, kuid Pärnu on Eesti tulevik. Turism ja ettevõtlus on Eesti tulevik. Turismi eksport on Eesti tulevik. Welcome to Pärnu!

Mul on plaanis teha Pärnust 2011 Põhja-Euroopa Surfi Pealinn, mis hõlmaks kogu linna rannajoone ja Pärnu jõe kahe silla vahelise ala kordategemist. Ma ei saaks Pärnut kui Põhja-Euroopa Surfi Pealinna välja reklaamida ja lubad kui minu selja taga ei oleks Pärnu Surfiklubi ja ALOHA arvamusliidreid ning surfarite toetust ja kui ma ise ei oleks surfar. Mitte kusagil Põhja-Euroopas ei ole surf logistiliselt nii hästi kättesaadav kui Pärnus. Pärnust voolab läbi Via Baltica.

Kõigil kellel on Pärnu ranna või jõega mingi otsene või kaudne seos, on kaasatud ja oodatud kaasa rääkima ning teretulnud nõu ja jõuga aitama, et saaksime 2011 tagasi vaadates, rõõmu tunda ühise ärategemise üle. Palun kirjuta mulle mayor@merilaine.ee ja räägi kuidas Sina tahaksid Pärnut 21. sajandi Euroopa linnana näha.

Pärnu inimesed ja turistid vanuses 18-50 aastat on linna tulevik. Ettevõtluse ja turismi arendamine on linna tulevik. Jõe ja rannajoone arendamine on linna tulevik. Põhja-Euroopa Surfi Pealinn on linna tulevik. Lapsed on meie tulevik ja inimesed ning turistid vanuses 51-70 on linna minevik ja olevik. Ei saa minna tulevikku kui ei mäleta minevikku. Meenutage milline oli Pärnu enne 1940 aastat? Vähemalt 9milline! Linn ei saagi minna tulevikku, kui ollakse kinni minevikus. Kuid uutel inimestel on olemas energia ja motivatsioon, äriplaan ja visioon, töökus ja kontseptsioon.

Linnapeaks saamine ei ole minu eesmärk vaid formaalsus mida saan investoritele e-kirja lõppu lisada. Linnapea amet ei ole privileeg vaid kohustus ja vastutus linna Kodanike, linna Turistide ja linna Ettevõtjate heaolu eest. Mis kasu on seni olnud meie linnale vanast linnapeast? Mis kahju on seni olnud linnale meie vanast linnapeast?

Jah ma tean, et MA EI OLE ÜKSI. Kuid pärast selle artikli ilmumist hakkavad võibolla mõned minu vastu töötama ja oponeerima. Väga hea! Palun andke endast märku mayor@merilaine.ee ja arutame. Eesmärk on juba täna hakata uut Pärnut üles ehitama ja mitte oodata neid valimisi, sest see on ainult formaalsus. Sõbrad, ei tasu vaadata tagasi, vaid kuidas edasi minna. Pärnu ärimudel ei ole enam muda. Pärnu on jõudnud 21. sajandisse ja Euroopa Liitu.

Olen kapten, kes ei karda tormi! Pärnu on linn, mis ei karda tormi! Pärnu on linn, mis naudib tormi! Mida rohkem tormi, seda suurem magnet linn on. Torm ja surf on sünonüümid. Surf ja turism on sünonüümid. Turism ja ettevõtlus on sünonüümid. Ettevõtlus ja raha on sünonüümid. Raha ja linna edukus on sünonüümid. Linna edukus ja riigi heaolu on sünonüümid.

Change Pärnu!


Martin Merilaine: Miks valida mayor.merilaine.ee?Edit

Allikas: Martin Merilaine, Pärnu Postimees, 15.9.2009

Kurb oli tõdeda, et viimasel Jüri Jaansoni kahe silla jooksul (takistusrajal) oli jõe vasak kallas niisama kehvas seisus kui algusaastatel. Soovime hakata probleemi lahendama, et sellist häbi ei peaks tundma juubelijooksul. Jooksurajal arenguruumi on ja seda on linna identiteedilgi. Pole midagi salata, et sõbrad kolmekesi - päike, tuul ja merevesi on siin eksisteerinud juba sajandeid.

Suvepealinna tiitel on tühi sõnakõlks. Sisuliselt ei ole tehtud midagi konkreetset, et Pärnu seda tiitlit vääriks. Ainuke, mida jõuti, on suvepealinna tiitli patenteerimine. Niisama hästi võib Narva-Jõesuu või Haapsalu suvepealinn olla.

Pärnu ei ole juba pikki aastaid professionaalse turundustööga tegelnud, mistõttu suvepealinna terminist on saanud ebamäärane mõiste. Asjatundlikkuse puudumine on asetanud meid olukorda, kus maailm meie ümber liigub juba pikemat aega teistsuguses tempos.

Kuni ei suudeta-taheta Pärnut paigutada Eesti ja maailma kaardile tema parimate omadustega, olukord ei muutu. Turismimagneti loomine nii kaunite kunstide vallas kui meelelahutusäris on suurt kogemust, raamidest väljas mõtlemist, rahvusvahelist praktikat hästi tundvaid inimesi ja korralikku rahastust vajav ettevõtmine.

Mida on Pärnul pakkuda, mida teistel linnadel ei ole? See on vesi ja hea liivaga rannajoon jõesuudmest Raekülani ning 20 kilomeetrit jõekaldaid. Vesi on elu alus. See, kuidas me vett kui elustiili suudame linnas propageerida ja ära kasutada, on väga küsitav, kui vaadata kas või Pärnu jõge.

See, et siin üldse surfi üleeuroopaliselt propageerima hakata, on võimalus linn uuesti käima tõmmata. Me ei saaks Pärnut kui Põhja-Euroopa surfipealinna välja reklaamida, kui meie selja taga ei oleks turundusspetsialistide ja Eesti surfiklubide toetust. Mitte kusagil Põhja-Euroopas ei ole surf logistiliselt nii hästi kättesaadav kui Pärnus. Linnast kulgeb Via Baltica. Meil on lennujaam, sadam ning arenenud infrastruktuur.

Juba praegu on Pärnus on võimalus tegeleda nelja liiki surfiga: purjelaua-, lohe-, jõe- ja liuglemise surfiga. Viiendaks on võimalus välja arendada aastaringne tehislaine- ehk flowrider-surfi keskus, nagu Narva-Jõesuu on juba planeerinud.

Võttes aluseks Pärnu linnavalitsuse arenguosakonna 2009 kevadtalvise külalise uuringu, on selge, et Pärnu on väljasurev linn. Kevadise Pärnu külastajate arv on 2007. aastast langenud koos välisturistide hinnanguga vaba aja veetmise võimaluste piisavuse kohta. 2007 oli 48 000 külalist. 2008 oli 43 000 külalist. 2009 oli 39 000 külalist. Selge on fakt, et linna hotellide kevadine ja sügisene täitumus on suurusjärgus 30 protsenti, kuid just kevadel ja sügisel puhuvadki Pärnus kõige tugevamad tuuled. Pärnus on aasta ringi rohkem tuuliseid ilmu kui suvel päikest ning päike ei välista tuult.

Pärnu on linn, mis naudib tormi! Mida rohkem tormi, seda suurem magnet linn on. Torm ja surf on sünonüümid. Surf ja turism on sünonüümid. Turism ja ettevõtlus on sünonüümid. Ettevõtlus ja raha on sünonüümid. Raha ja linna edukus on sünonüümid.

Vastavalt linnavalitsuse uuringutele on neljast välisturistist kolm soomlased, kelle keskmine vanus on 51-70 aastat. Oleme võitnud raviprotseduuridega sanatooriumides eakate soomlaste südamed, kuid mida on meil pakkuda turistidele vanuses 18-50? Väga vähe, et nad viitsiksid siia tulla. Miks luhtus Stockholmi-Pärnu lennuliin noorema turistigeneratsiooni toomisega suvepealinna? Sest Pärnu ei meelita siia inimesi kui seeni pärast vihma. Pärnule on vaja uut identiteeti, millega linna kogu maailmale tutvustada. Ainuke võimalus on seda teha originaalsuse või ülikõrge kvaliteedi kaudu.

Meil on plaanis teha Pärnust 2011. aastaks Põhja-Euroopa surfipealinn, mis hõlmaks kogu linna rannajoont ja Pärnu jõe kahe silla vahelise ala kordategemist. Oleme uued, kes, toetudes vanade õlgadele, näevad kaugemale. Oleme suure osa oma elust olnud Pärnu linna kodanikud, aktiivsed linna patrioodid, kes ei taha enam elada Pärnus, mis roostetab, hallitab ja võsastub. Linna peegel on inimesed ja turistid vanuses 51-70 aastat. Linna peegel on minevik ja olevik.

Me ei lähtu lokaalsetest isiklikest (äri)huvidest linnavõimu abil endale soodsaid tingimusi luua, nagu seda teevad Kesk- ja Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit. Pärnu juhtkonda ei ole vaja väikseid, kitsarinnalisi, halva suhtlemisoskusega ega meeskonnatööd ignoreerivaid inimesi, kes pigem isiklikku ego eksponeerivad kui linna huve esindavad.

Me ei kuluta raha mainekujundusele ja vähendame linna valitsemiskulusid ning linnapea palka. Tagame reaalajas linnajuhtimise ja eelarve jälgimise ning pakume kodanikele võimalust osaleda otsustusprotsessides. Seame prioriteediks Euroopa Liidu raha kasutamise linnale oluliste objektide rajamisel.

Linnavolikogus olemine ei ole meile privileeg, vaid kohustus ja vastutus linnakodanike, turistide ja ettevõtjate heaolu eest. Suudame Pärnus Põhjamaade eeskujul toimima panna senisest parema ja motiveerituma linnaplaneerimise. Kohalik omavalitsus on koht, kus linna kui tervikuga tuleb järjepidevalt tegelda.

Pärnus tuleb taastada hiilgus, mis linnal oli enne 1940. aastat. Hakkame juhtima linna ruumilist arengut ja koostame uue üldplaneeringu jõekallaste korrastamiseks ja jõesuust Raekülani rannaala arendamiseks. Linna ülesanne on tagada ehitamise tulemusena terviklik, esteetiliselt täisväärtuslik ja hästi toimiv linnakeskkond.

Meie eesmärk on intelligentsi ja intellektuaalsust nõudvate kultuurisündmuste taastamine. Peame oluliseks Tartu ülikooli Pärnu kolledþi kolmanda etapi ehitust ja uute erialade loomist. Propageerime kõrgtehnoloogia arendamist ja säästvat ning rohelist mõtlemist. Pärnust peab saama keskkond, kus inimene tahab elada sünnist surmani.

Jah, teame, et me ei ole üksi ja et Pärnus on tuhandeid linnakodanikke, kes tahavad muutusi. Meie suudame seda pakkuda, sest oleme meeskond, kes ei karda tormi!

Valimisliit Uus Õiglane JõudEdit

ÜksikkandidaadidEdit

Koit PikaroEdit

Andro RoosEdit

Vaata kaEdit

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki