Pärnu loovisikute kodanikuhariduse projekt

See projektileht on loodud eesmärgiga töötada ühiselt välja pärnu loovisikute kodanikuhariduse projekti tekst.

Projekti lühikokkuvõte eesti ja inglise keeles

(ligikaudu kümnel real mõlemas keeles: projekti nimi, eesmärk, olulisemad tegevused, tulemused, mida projektiga saavutatakse)

Eesti keeles

(projekti nimi ja lühikokkuvõte)

Pärnu loovisikute kodanikuhariduse projekt

Pärnu loovisikute kodanikuhariduse projekti eesmärkideks on pärnu loovisikute enesemääratlemine Pärnu ühiskondlikus ruumis ning Pärnu linna kultuuripoliitika muutmine pärnu loovisikuid arvestavaks. Eesmärkide saavutamiseks on kavas korraldada koosolekuid, diskussioone ja loenguid, kaitsta pärnu loovisikute õigusi suhetes riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste organisatsioonidega, korraldada loovisikute nõustamist ja täienduskoolitust, kontrollida loovisikute loomingu kvaliteeti, korraldada loomeinimeste klubitegevust, tegelda publitseerimisega, tegutseda survegrupina riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste organisatsioonide kultuuripoliitika kujundamisel. Projekti tulemuseks on loovisikute potentsiaali efektiivsema rakendamise kaudu Pärnu linna areng elu- ja loomekeskkonnana.

Summary in English

(taotleja nimi inglise keeles, projekti nimi ja lühikokkuvõte)

Pärnu Society for Creative People

Pärnu creative people civic education project

Goal of the Pärnu creative people civic education project is self-defining of creative people of Pärnu in Pärnu social space and change cultural policy of city of Pärnu to more considerate creative people. For achieve this goal is plan to organize meetings, discussions and lectures, to protect the Pärnu creative people rights with state, local governments and other organizations, to organize consultations and training courses for creative people, check artistic quality of the works of creative people, hold the activities of the creators club, to publish texts, act as pressure group for state, local governments and other cultural organizations in formulation of cultural policy. The project will result in more effective implementation of the creative potential of Pärnu creative people for the development of life and creative environment of the city of Pärnu.

I Teave taotleja kohta

a) Ülevaade taotleja senisest tegevusest

(1 lk. Missioon, eesmärgid, organisatsiooni struktuur. NB Liikmeskonna või võrgustiku kirjeldus oluline (sihtasutusel asutajad), senise tegevuse kirjeldus. Samuti taotleja käesoleval ajal elluviidavad mahukamad (eelarve üle 100 000 krooni) projektid, nende rahaline maht ja rahastaja.)

Pärnu Loomeliit asutati faktiliselt 19. aprillil 2008 ja juriidiliselt 19. aprillil 2009 eesmärgiga toetada kultuurilist loovust ja kaunite kunstide professionaalsel tasemel säilimist ja arenemist ning parandada pärnu loovisikute loometegevuseks vajalikke tingimusi ja luua selleks tagatisi.

1.5.2009 muutis Riigikogu, vaatamata Pärnu Loomeliidu protestile (protestikiri saadeti kultuuri-, justiits- ning regionaalministrile, riigikogu liikmetele ning Vabariigi Presidendile), Loovisikute ja loomeliitude seaduse paragrahvi 5 punkti 2, mis varem oli sõnastatud ”Üks loomeliit võib hõlmata ühte või mitut käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 märgitud loomeala.” Nii muutus võimatuks algselt kavandatud valdkondadevahelise Pärnu Loomeliidu registreerimine ja tunnustamine.

Tekkinud olukorras koostasid Pärnu Loomeliidu juriidilise asutamise koosolekul 19.aprillil 2009 volitused saanud juhatuse liikmed Andrus Kallastu ning Sven Sildnik (Kivisildnik) 6.11.2009 Pärnu Loomeliitu esindava ajutise MTÜ Pärnu loovisikute ühingu põhikirja ja esitasid selle registreerimiseks. MTÜ Pärnu loovisikute ühing registreeriti 25.11.2009. Loodud MTÜ põhikiri on põhimõtteliselt identne 19.4.2009 kinnitatud Pärnu Loomeliidu põhikirjaga. Välja jäeti vaid Loovisikute ja loomeliitude seadusega ette nähtud loometoetust puudutavad sätted, mille täitmiseks ühingul puudub seadusega ette nähtud riikliku toetuse võimalus.

Kuna seadusemuudatus muutis võimatuks Pärnu Loomeliidu kui kutseliidu loomise, langes paljudel pärnu loovikutel ka motivatsioon. Leiti, et pole mõtet koguda rohkem liikmeid ajutisse ning vaid juriidilist esindajat kujutavasse MTÜ-sse Pärnu loovikute ühing. Selle asemel loodi võrgustik, millel on kaks kihti: pärnu loovisikute meililist, mille liikmed saavad jooksvalt infot toimuvast tegevusest ning Pärnu Loomeliidu kodulehel avatud pärnu loovisikute nimekiri, millesse kuulumiseks peab isik vastama seaduses ette nähtud tingimustele.

2010. aastal kujunesid Pärnu Loomeliidu jaoks olulisemateks tegevusteks

1. loovisikute iganädalase klubiõhtu käivitamine alguses pühapäeviti kell viis restoranis La Boca ning sejärel neljapäeviti kell kuus Kontrakultuuri keskuses
2. pärnu professionaalkultuuri arengustrateegia koostamise protsessi käivitamine
3. pärnu professionaalkultuuri kuu läbiviimine koostöös Kontrakultuuri keskusega
4. Pärnu linna allasutuse Pärnu Filharmoonia professionaalse tegevuse hindamine ning ettepanekute tegemine selle asutuse töö efektiivsemaks korraldamiseks

NB! Kohustuslik info taotleja kodulehel seoses avalikes huvides tegutsemisega:

1. Taotleja põhikiri asub aadressil: http://www.parnuloomeliit.ee/

2. Taotleja juhatuse koosseis on avalikustatud aadressil: http://www.parnuloomeliit.ee/

3. Taotleja majandusaasta aruanded on avaldatud aadressil: http://www.parnuloomeliit.ee/

II Projekti kirjeldus

a) Eesmärk, alleesmärgid

(Projekti eesmärgid. Loetelu, mida soovitakse projekti läbiviimisega saavutada.)

Pärnu loovisikute kodanikuhariduse projekti eesmärk on pärnu loovisikute enesemääratlemine Pärnu ühiskondlikus ruumis ning Pärnu linna kultuuripoliitika muutmine pärnu loovisikuid arvestavaks.

I Pärnu loovisikute enesemääratlemine Pärnu ühiskondlikus ruumis

Pärnus elab ja tegutseb üle saja erinevaid loomevaldkondi esindavaid Loomeliitude ja loovisikute seaduse mõistes loovisikut. Loomingu olemasolust hoolimata nad tihti siiski ei määratle ennast loovisikuna või ei pea ennast Pärnu kogukonnaga seotuks. Projekti eesmärk on, et võimalikult paljud pärnu loovisikud ajaksid selja sirgu, hakkaksid taotlema loometegevuseks vajalikke abirahasid, liituksid oma erialaliiduga, looksid võimalusel Pärnusse oma erialaliidu sektsiooni ning tunnetaksid ja deklareeriksid ennast seejuures Pärnu loovisikute kogukonna liikmena.

II Pärnu linna kultuuripoliitika muutmine pärnu loovisikuid arvestavaks

Pärnu linn on algatanud uue arengukava koostamise, mille raames kavandatakse esimest korda ka Pärnu kultuuri arengukava koostamist. Selleks, et arengukavas oleks selgelt ja jõuliselt esindatud ka pärnu professionaalkultuuri arendamine, on pärnu loovisikud alustanud Pärnu linna professionaalkultuuri arengustrateegia koostamisega, et selle kaudu mõjutada ka Pärnu linna arengukava koostamise protsessi.

b) olemasoleva olukorra analüüsi lühikokkuvõte, projekti vajalikkuse põhjendus

(Kuni 2/3 lk.Võimalusel viited analüüsidele ja uuringutele, sh mtü-siseselt tehtutele. Esitatakse analüüside ja uuringute peamised tulemused, sh arvuliste väärtustena.)

I Pärnu professionaalkultuuri olukorra ülevaade loomevaldkondade kaupa

Kujutava ja rakenduskunsti valdkonnas on Pärnu viimase paarikümne aasta areng olnud loomevaldkondadest kiireim. Pärnusse on tulnud elama palju kunstnikke. Samuti on Pärnusse jäänud mitmed Pärnust pärit noored kunstnikud. Intensiivselt on loodud professionaalse kunstielu tugistruktuure – galeriisid, institutsioone, ühendusi. Suuremaks probleemiks on kujunenud vähemalt keskhariduse tasemel kunstilise erihariduse andmise puudumine ja seoses sellega järelkasvu vähesus. 2000-ndate aastate alguses tegutses Pärnus Eesti Kunstiakadeemia filiaal, kuid see kadus nii rahanappuse kui ka haldussuutmatuse tõttu. 2004. aastal on koostatud Pärnu linna kunstistrateegia, mis on praeguseks aegunud. Pärnu umbes kolmekümnest kunstnikust kuulub Eesti Kunstnike Liitu kümmekond.

Lavakunsti ja lavakujunduse valdkondades võib pidada probleemiks Endla teatri domineerivat monopoolset mõju pärnu teatrielule. Endla teatriga mitteseotud lavastajate, näitlejate, tantsijate, koreograafide ja teatrikunstnike olemasolust hoolimata ei ole Pärnus teatri valdkonnas tekkinud tõsiseltvõetavat professionaalset alternatiivi, mis värskendaks põneva repertuaari ja uudse teatrilaadiga linna teatrielu. Enamus Endla teatri loomingulise kollektiivi liikmetest kuulub Eesti näitlejate või lavastajate liitudesse, kuid nende kaasamõtlemine ja kaastegevus Pärnu linna muus kultuurielus on vähene.

Audiovisuaalse kunsti valdkonnas tegutseb Pärnus üksikuid kõrgel tasemel professionaale, kes kuuluvad ka oma valdkonna loomeliitudesse, kuid arvestatavat platvormi, näiteks filmistuudiot vms, audiovisuaalse kunstiga tegelemiseks Pärnus tekkinud ei ole.

Kirjanduse valdkonnas on Pärnuga seotud viis-kuus kirjanikku, kelle loomingut on viimasel ajal trükis ilmunud. Kirjanikud peavad põhilisteks probleemideks kirjastuse ja regulaarsete kirjandusürituste puudumist ning Pärnu linna madalat mainet kirjanduslinnana.

Muusika valdkonna arengupotentsiaal Pärnus on väga suur. Pärnu linn panustab professionaalse muusikaelu arengusse igal aastal märkimisväärse summa. Samuti on suures osas välja ehitatud kõrgetasemeline infrastruktuur kontserdisaalide näol. Suuremaks probleemiks on pärnu loovisikute vähene kaasatus: pärnu heliloojatelt ei tellita teoseid ning pärnu interpreedid ei esine regulaarselt linna rahastamisel toimuvate kontsertide solistidena. Pärnu muusikutest võiks loovisikuna tegutseda umbes 50 inimest.

Arhitektuuri valdkonnas tegutseb Pärnus umbes kolmkümmend inimest. Arhitektid on enamasti liitunud ka Eesti Arhitektide Liidu Pärnu sektsiooniga, mis on Pärnus tegutsenud juba nõukogude ajast. Siiski ei ole oma linna arhitektide häält Pärnus piisavalt kuulda. Täpselt ei ole arusaadav, millist linnaruumi pärnu arhitektid Pärnu puhul eeldavad ja mida tuleks sellise linnaruumi saavutamiseks teha.

II Pärnu linnas teostatud uuringud

Pärnu linnas on teostatud mitmeid vähem või rohkem ka professionaalkultuuri puudutavaid uuringuid, küsitlusi ja protokollitud arutelusid. Näiteks:

1. Pärnu linna elanike kultuuritarbimise uuring 2008 http://www.parnu.ee/fileadmin/user_upload/areng/uurimused/Parnu_elanike_kultuuritarbimise_uuring.pdf
2. Raportid “Pärnu suvekülaline” 2003-2010 ning “Pärnu kevad-talvine külaline” 2004-2009 http://www.parnu.ee/index.php?id=1314
3. Mida me defineerime Pärnus professionaalseks kultuuriks? http://et.parnu.wikia.com/wiki/Mida_me_defineerime_P%C3%A4rnus_professionaalseks_kultuuriks%3F
4. Mida me defineerime Pärnus (süva)muusikaks? http://et.parnu.wikia.com/wiki/Mida_me_defineerime_P%C3%A4rnus_(s%C3%BCva)muusikaks%3F
5. Mida me defineerime Pärnus kirjanduseks? http://et.parnu.wikia.com/wiki/Mida_me_defineerime_P%C3%A4rnus_kirjanduseks%3F
6. Mida me defineerime Pärnus kunstiks? http://et.parnu.wikia.com/wiki/Mida_me_defineerime_P%C3%A4rnus_kunstiks%3Fhttp://et.parnu.wikia.com/wiki/Mida_me_defineerime_P%C3%A4rnus_kunstiks%3F
7. Hinnang Pärnu Filharmoonia tgevusele http://et.parnu.wikia.com/wiki/Hinnang_P%C3%A4rnu_Filharmoonia_tegevusele

2008. aastal Pärnu Linnavalitsuse tellimusel valminud Pärnu linna elanike kultuuritarbimise uuring annab ülevaate kultuuriürituste külastamise aktiivsusest, hinnangust pakutavale programmile, kultuuriürituste tarbimise potentsiaalsetest takistustest, kulutustest kultuuritarbimisele ja infokanalitest. Uuringu käigus küsitleti 399 isikut. Raport on koostatud kultuurivaldkondade kaupa. Uuringu tulemusel selgus, et Pärnu linnas on kontserdikülastajaid 66%, teatrikülastajaid 55%, ülelinnaliste suurürituste ja raamatukogu külastajaid 47% ning näituste külastajaid 46% valimist. Kuna raporti tekstis ei esine märksõnu "loovisik", "professionaal", siis ei ole täpselt teada, kui palju saadud tulemused puudutavad professionaalkultuuri ning kitsamalt pärnu loovisikute loomingust osasaamist.

Ka Pärnu külalisi puudutavate uuringute kohta võib öelda, et professionaalkultuuri ning kitsamalt pärnu loovisikute loomingut puudutavaid tulemusi saab hinnata vaid ligilähedaselt.

Pärnu professionaalkultuuri puudutavad arutelud ja nendel koorunud probleemid ja hinnangud on olnud eelkõige kvalitatiivsed. Konkreetsete arvudeni jõudmist on takistanud Pärnu linnavalitsuse poolt selgelt määratletud mõistete puudumine ning sellest tulenevalt müravaba info nappus.

c) sihtgrupid ja lõppkasusaajad

(Kuni 1/2 lk. Loetlege projekti konkreetsed otsesed sihtgrupid ja kasusaajad ning võimalusel andke neile arvuline väärtus; kui lai on teie projekti võrgustik. Nimetage projekti kaudsed sihtgrupid ja kasusaajad. Põhjendage projekti olulisust sihtgruppide ja lõppkasusaajate vajadustest lähtuvalt. Kirjeldage, kuidas neid kaasatakse projekti läbiviimisse.)

Projekti otsesteks sihtgruppideks on:

1. pärnu erinevate valdkondade loovisikud. Praegu on Pärnu Loomeliidu koostatud pärnu loovisikute nimekirja kantud 32 isikut. Pärnu Loomeliidu meililistil on ca 70 isikut ja Pärnus tegutseb hinnanguliselt lisaks veel ca 50-70 isikut, kellel on seaduse mõistes publitseeritud loomingut.
2. pärnu huvi- ja üldhariduskoolide kaunite kunstide õpetajad. Nimekiri kattub osaliselt loovisikute nimekirjaga. Kaunite kunstide õpetajaid on Pärnus hinnanguliselt ca 70 isikut.
3. Pärnu linna juhtorganite liikmed ja ametnikud ning linna kultuurivaldkonna allasutuste juhid, linnas tegutsevate riiklike kultuuriasutuste juhid. Pärnu linnavolikogus on 33 isikut, linnavalitsuses on 4 isikut, linna kultuurivaldkonda juhib ca 20 isikut, linna allasutuste juhtkondadesse kuulub ca 20 isikut, riigi kultuuriasutuste juhtimisega tegeleb ca 5 isikut, kokku ca 100 isikut.

Projekti kaudseks sihtgrupiks on Pärnu ja Pärnumaa koolide õpilased.

Projekti otsesteks kasusaajateks on

1. pärnu erinevate valdkondade loovisikud (kuni 100 isikut)
2. loomemajanduse arengu ja Pärnu maine tõusu kaudu Pärnumaa turismisektor. 2007. aastal toimunud Pärnu turismisektori auditi käigus kirjati ühtekokku 799 objekti, teenust ja isikut, keda või mida võiks kasutada Pärnumaa puhke- ja turismimajanduse arendamises ja turundamises. Allikas: Pärnu maakonna puhke- ja turismimajanduse arengustrateegia aastateks 2009-2013, lk. 31

Projekti kaudseteks kasusaajateks on:

1. Pärnu linna elanikud (ca 43 000 inimest)
2. Pärnu linna külalised (ca 500 000 isikut aastas)

Projekt on oluline eelkõige pärnu loovisikutele endile, kuid projekti tulemusel tekkiv informatsioon aitab kaasa ka Pärnu kui elukeskkonna maine paranemisele. Loovisikuid, kaunite kunstide õpetajaid ja linna juhtorganite liikmeid kaasatakse koolitusse. Koolide õpilasi kaasatakse pärnu loovisikute loomingu tutvustamistele läbi publikukoolitusprogrammide. Turismisektoriga tehakse koostööd, et Pärnus loomisel olevad loomemajanduse turundusstruktuurid (näiteks Pärnumaa turismisihtkoha klaster http://www.klaster.turundustugi.ee/) tooksid võimalikult palju kasu ka professionaalkultuurile.

d) projektimeeskond ja projekti juhtimine

(Kuni 2/3 lk. Ülevaade projektimeeskonnast. Kirjeldage, kuidas toimub projekti juhtimine organisatsioonis. Loetlege projektis kasutatavad eksperdid (ekspertiisi valdkonna järgi) ja esitage nende ülesannete lühikirjeldus. NB! Ekspert on töö tulemuse alusel ajaliselt väga täpselt määratletav teenusepakkuja.)

Projektimeeskond:

1. Andrus Kallastu (helilooja, Pärnu loovisikute ühingu juhatuse liige): projekti juhtimine
2. Toomas F. Aru (kirjanik, Johannes Barbaruse nimeline Kontrakultuuri keskuse juht): programmi läbiviimiseks vajalike ruumide haldamine
3. Karol Kallas (vabakutseline ajakirjanik): klubiürituste administreerimine, küsitluste ja uuringute läbiviimine, infomaterjalide trükkimine
4. Julia Hlupina (Helfer OÜ raamatupidaja): raamatupidamine
5. Sven Kivisildnik (kirjanik, kirjastuse Jumalikud Ilmutused OÜ juhatuse liige) ja Toomas F. Aru (kirjanik, Johannes Barbaruse nimeline Kontrakultuuri keskuse juht): pärnu kirjanikke tutvustava programmi koordineerimine
6. Mari Kartau (kunstnik, Pärnu Linnagalerii kuraator) ja Andrus Joonas (kunstnik): pärnu kunstnikke tutvustava programmi koordineerimine
7. Kai Kallastu (laulja) ja Leonora Palu (flötist): pärnu muusikuid tutvustava programmi koordineerimine

Eksperdid:

1. Projektiekspert OÜ konsultant (Seminar teemal “Kuidas koostada projekti rahataotlust?”)
2. Pärnu Endla teatri direktor, Pärnu Kontserdimaja direktor, Pärnu Linnagalerii direktor, Pärnu Linnaorkestri direktor (Arutelu teemal “Edukas projektitöö: praktiku pilk”)
3. Eesti Kultuurkapitali direktor, pearaamatupidaja, sihtkapitalide juhid (Arutelu teemal “Kuidas suhelda rahastajatega?”)
4. Pärnu linnavolikogu esimees, linnapea, aselinnapea kultuuri ja hariduse alal, haridus- ja kultuuriosakonna juhataja ja juhataja asetäitja kultuuri alal (Arutelu teemadel “Kuidas selgitada pärnu loovisikute vajadusi avalikule võimule?” ning “Mida Pärnu linn loovisikutelt ootab?”)
5. Turundustugi OÜ konsultant (Arutelu teemal “Kuidas loova töö tulemusi efektiivselt turustada?”)
6. Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse konsultant (Arutelu teemal “Kuidas luua FIE või ettevõte?”)

III Tegevuste kirjeldus, ajakava ja peamiste tegevuste põhjendused

(Kõik tegevused projekti eesmärkide, tulemuste ja kavandatud väljundite saavutamiseks.

a) Tegevuste kirjeldus ja ajakava

Näidata tegevuste sisu kirjelduses tegevuste/ürituste ettevalmistamiseks planeeritud aeg ja alltegevused (mida iga tegevuse raames teete.) Kõik tegevused esitatakse nende alguse ajalises järjestuses. Projekti elluviimisega saab alustada toetuslepingu sõlmimise järel). Projekti abikõlblikkuse periood 01.03.2011 kuni 31.03.2012

Aeg (kuu)	Tegevus	Tegevuse sisu kirjeldus	Vastutaja
2011: märts-mai ja september-november; 2012: jaanuar-märts	Iganädalaste pärnu loovisikute klubiõhtute raames toimuvad loengud ja diskussioonid	Iganädalastel pärnu loovisikute klubiõhtutel tutvustavad Pärnu loovisikute loomingut loovisikud ise ja kaasatud eksperdid. Lisaks pärnu loovisikutele kutsutakse klubiõhtutele avaliku võimu ja ärisektori esindajaid. Kava koostamine toimub Pärnu vikis lehel http://et.parnu.wikia.com/wiki/P%C3%A4rnu_loovisikute_klubi Arutelusid salvestab ja kannab üle Pärnu Raadio	Töörühm koosseisus: Andrus Kallastu (produktsioon), Toomas F Aru (ruumide haldamine), Sven Kivisildnik, Mari Kartau, Andrus Joonas, Kai Kallastu, Leonora Palu, Karol Kallas
2011: märts	Täienduskoolitus “Edukas projektitöö” 1. osa	Loengute ja seminari vormis antakse ülevaade, kuidas projektiideed vormistada, millised on rahastamisvõimalused. Osalejate arv kuni 32 inimest	Pärnu Loomeliit ja Projektiekspert OÜ
2011: aprill	Pärnu kultuurikonverents	Päevakorras: Pärnu kultuuriürituste 2011-2012 korraldamisega seotud ideede ja probleemide tutvustamine, Pärnu linna kultuuri arengukava koostamise põhimõtete arutelu, Pärnu 2012. aasta kultuuri eelarve koostamise printsiipide arutelu	Pärnu Loomeliit ja Pärnu Linnavalitsus
2011: mai-detsember	Pärnu linna kultuuri arengukava koostamise protsessis osalemine	Loovisikud osalevad Pärnu linna kultuuri arengukava koostamisel.	Pärnu linna professionaalkultuuri arengukava töörühm
2011: september	Täienduskoolitus “Edukas projektitöö” 2. osa	Analüüsitakse osalejate algatatud projektide kulgu. Osalejate arv kuni 32 inimest	Pärnu Loomeliit ja Projektiekspert OÜ
2011: oktoober	Pärnu professionaalkultuuri kuu	Pärnu professionaalkultuuri kuu raames otsivad loovisikud, poliitikud, ametnikud ja kultuuriinstitutsioonide esindajad vastust küsimusele "Mis siis ikkagi lõpuks on see, mida kohalik kogukond, nende esindajad poliitikud ning loovintelligents peab kultuuriks ja defineerib kultuurina?". Arutelude võimalikud teemad: “Edukas projektitöö: praktiku pilk”, “Kuidas suhelda rahastajatega?”, “Kuidas selgitada pärnu loovisikute vajadusi avalikule võimule?”, “Mida Pärnu linn loovisikutelt ootab?”, “Kuidas loova töö tulemusi efektiivselt turustada?”, “Kuidas luua FIE või ettevõte?”)	Korraldaja Johannes Barbaruse nimeline Kontrakultuuri Keskus koostöös Pärnu Loomeliiduga. Arutelud kannab üle Pärnu Raadio ja need protokollitakse Pärnu vikis.
2012: märts	Täienduskoolitus “Edukas projektitöö” 3. osa	Tehakse kokkuvõtteid osalejate läbiviidud projektide tulemustest. Osalejate arv kuni 32 inimest	Pärnu Loomeliit ja Projektiekspert OÜ

b.) Projekti peamiste tegevuste vajalikkuse põhjendus

(Kuni 2/3 lk. Põhjendage lähtudes punktist II b) tegevuskavas kavandatud peamiste tegevuste vajalikkust ja mahtu soovitud eesmärkide saavutamisel. Millised on riskid projekti ja tegevuste juures ning kuidas neid ennetate või maandate?)

1. Loovisikute klubiüritustel on kandev tähtsus pärnu loovisikute oma kogukonna tunde tekitamisel ning sidususe loomisel Pärnu äri- ja avaliku sektori esindajatega. Klubiüritused toimuvad neljapäeviti kell 18.00. Üritus võib avalikul pinnal (kohvik või restoran) toimuda ka ilma erilise programmita lihtsalt kui pärnu loovisikute kooskäimise ning mõtetevahetamise võimalus. Raha on vaja programmiga klubiürituste läbiviimiseks.
2. Pärnu loovisikutele suunatud eduka projektitöö täienduskoolituse eesmärk on aktiveerida loovisikuid ise oma plaane ellu viima. Ilma täiendava rahastamiseta koolitust ei toimu.
3. Pärnu kultuurikonverents on ajalooline Pärnu kultuurielu korraldamise põhifoorum, millele Pärnu Loomeliit kavatseb anda uue sisu Pärnu kultuurielu planeerimise keskse sündmusena. Kultuurikonverents võib ainult arutelufoorumina toimuda sobivate ruumide olemasolul ka ilma erilise välise rahastamiseta. Raha on vaja täiendava mõjukuse saavutamiseks, mille eeltingimuseks on välisekspertide kaasamine ja tulemuste publitseerimine füüsilistel infokandjatel.
4. Pärnu kultuuri arengukava koostamises osalemine ei too Pärnu Loomeliidu jaoks kaasa otseseid kulutusi. Raha võib vaja minna, kui soovida korraldada Pärnu linnavalitsusest sõltumatuid loovisikute eraldi nädalalõpu mõttetalguid, minnes selleks tavapärasest linnakeskkonnast eemale.

c.) Projektis kavandatud investeeringute põhjendus

(Põhjendage projektis kavandatud investeeringute (vahendid, seadmed, mööbel jmt vajalikkust, kuidas need investeeringud on hiljem avalikus kasutuses)

Projekti käigus ei teostata investeeringuid põhivarasse.

IV Eeldatavad tulemused

(Kokku a – d, kuni 1,5 lk)

a) Millised tulemused saavutatakse projekti lõpuks?

(Esitage tulemused: mis ja kuidas muutub paremaks ning kirjeldage, kuidas projekti tulemusel paraneb organisatsiooni areng, tegevusvõimekuse kasv, sihtgruppide ja kasusaajate kaasatus.)

Projekti tulemusel:

1. kasvab pärnu loovisikute teadlikkus enda määratlemisel loovisikuna ja praktiline võimekus loovisikuna tegutsemiseks;
2. suureneb pärnu loovisikute professionaalne kaasatus Pärnu kultuuriellu;
3. suureneb Pärnu elanike teadlikkus loovisikute olemasolust Pärnus ning kasust, mida loovisikute olemasolu Pärnu linnale toob;
4. algatatakse vähemalt üks uus Pärnu kui elukeskkonna mainet tõstev projekt, mis seob uudsel moel loovisikute panuse avaliku-, äri- ja kolmanda sektori tegevuse ja ressurssidega.

b) Väljundid

(Loetlege projekti konkreetsed väljundid koos mõõdetava mahuga: osaluse ja kaasamise lahendused (mudelid), väljatöötatud teenused jms),trükised (sh digitaalsed), veebilahendused, koostatud strateegilised dokumendid, läbiviidud koolitused, nende kestus ja osalenute arv; koostöövõrgustikku kaasatud organisatsioonid jms)

Projekti väljunditeks on:

1. internetipõhine, konkreetse probleemi, idee ja projekti keskne, avalikult teada olevate kindlate kuupäevadega fikseeritud, vähemalt kolm aastat ette vaatav ning kõiki huvirühmi maksimaalselt kaasav Pärnu kultuurielu planeerimise süsteem, mis seob tervikuks pärnu loovisikute, ärisektori ning kohaliku omavalitsuse initsiatiivi ning mille baasdokumentideks on Pärnu linna arengukava ja konkreetse aasta eelarve;
2. kõiki Loovisikute ja loomeliitude seaduses loetletud loomevaldkondi kattev Pärnu linna professionaalkultuuri arengustrateegia;
3. Pärnu linna kultuurivaldkonna arengukava, milles on arvestatud Pärnu linna professionaalkultuuri arengustrateegiaga;
4. Projektiekspert OÜ poolt kolmes etapis läbi viidud eduka projektitöö koolitus kuni 32-le pärnu loovisikule, mille tulemusel vähemalt 10 seni organisaatorina passiivset loovisikut aktiveerub ning hakkab iseseisvalt projekte teostama.

c) Projekti tulemuste hindamine

(Esitage projekti eesmärkide saavutamise hindamise kriteeriumid ja indikaatorid, mille abil hindate projekti tulemuslikkust.)

Projekti tulemuslikkust hinnatakse järgmiste arvnäitajate alusel:

1. Pärnu loovisikute nimekirja kantud isikute arvu suurenemine
2. Pärnu loovisikute poolt Eesti Kultuurkapitalile esitatud taotluste hulga, taotletavate summade ning saadud summade suurenemine võrreldes aastatega 2008, 2009 ja 2010
3. Pärnu linna eelarvest toetatud pärnu professionaalse kultuuri tegijate ja sündmuste toetussummade suurenemine suhtes linna kogueelarvega võrreldes aastatega 2008, 2009 ja 2010

d) Projekti tulemuste jätkusuutlikkus

(Kuivõrd ja millises ulatuses projektis kavandatud tulemused jätkuvad pärast toetuse lõppemist ning mis selle tagab. Mida kavandatakse teha projekti käigus jätkusuutlikkuse saavutamiseks.Hinnake tulemuste jätkumist ja laienemist pärast toetuse lõppemist finantsilisest, institutsionaalsest ja sisulisest aspektist.)

Projekti tulemusel:

1. pärnu loovisikud on aktiveerunud ja iseseisvunud, jätkates oma projektide teostamist, esitades rohkem taotlusi rahastajatele
2. pärnu loovisikud asutavad oma tegevuse korraldamiseks uusi mittetulundusühinguid ja firmasid
3. Pärnu soodne loominguline keskkond meelitab Pärnusse loovisikuid mujalt

Projekti käigus läbi viidud tegevused on eelkõige kasulikud pärnu loovisikutele endile. Samas mõjub loovisikute iseseisvuse ja eneseteadvuse suurenemine hästi ka Pärnu linna mainele, sest siinne soodne ja kvaliteetne loominguline keskkond meelitab siia elama uusi inimesi. See omakorda suurendab Pärnu linna tulubaasi. Tugevnevad ka kõik Pärnu professionaalse loometegevusega seotud institutsioonid ning hakkavad pakkuma pärnu elanikele ja külalistele kvaliteetsemat kultuurilist teenust. Järjest rohkem pärnu loovisikuid loob rahvusvaheliselt huvipakkuvat kunsti.

V Lisad

Projekti eelarve

(Projekti detailne eelarve esitatatakse etteantud formaadis taotluse lisana nr 1.Eelarve seletuskiri esitatakse järgnevalt.)

a) Eelarve seletuskiri

(NB! Kohustuslik täita taotlusvormis allolevas lahtris! Esitage olulisemate kulude ning suuremate kaupade ja teenuste ostu korral põhjalikum kalkulatsioon ja põhjendus, samuti mitterahalise kaasfinantseeringu, sh vabatahtliku töö kulude kalkulatsioon. Seletuskiri võimaldab hindajatel hinnata projekti kulude otstarbekust ja vastavust projekti eesmärkidele. Seletuskirja puudulikkus vähendab projekti hindepunkte.)

1. projektimeeskonna töötasud;

Projektimeeskonna töötasude arvestus toimub tunnitasu alusel ning lähtub põhimõttest, et projektijuht töötab projekti üldjuhtimisega aastas kuni 180 töötundi (15 töötundi kuus) ning 24 programmiga klubiürituse korraldamine nõuab korraldajatelt hinnanguliselt kuni 3 töötundi ühe korra kohta.

2. eksperttasud (konkreetse mõõdetavate tööülesannete tegemiseks ja piiritletud ajamahus);

Projekti raames kavandatav suurim eksperttasu on seotud loovisikutele suunatud eduka projektitöö täienduskoolitusega. Eksperttasudena võib käsitleda ka loovisikute klubiõhtute lektoritasusid.

3. ürituste- ja koolituste korraldamisega seotud kulud;

Pärnu loovisikute kodanikuhariduse projekti raames on põhilise üritusena plaanis läbi viia pärnu loovisikutele suunatud eduka projektitöö täienduskoolituskursus, mis toimuks aastale jaotatud kolme koolituspäevana. Esimene koolituspäev edastaks üldist projektitöö korraldamist puudutavat infot ning toimuks seminari vormis. Päeva eesmärgiks on, et loovisikud jõuaksid selgusele oma projektiidees ja alustaksid konkreetsete projektide läbiviimist. Teine koolituspäev sisaldab eelkõige individuaalseid konsultatsioone neile, kellel on juba konkreetsed projektid töös või kohe töösse minemas. Kolmas koolituspäev toimub uuesti rühmatöö vormis seminarina ning on pühendatud kokkuvõtete tegemisele ja toimunud projektide analüüsimisele. Koolitus on plaanis tellida professionaalselt projektitöö asjatundjalt (näiteks Projektiekspert OÜ). Koolitus on mõeldud kuni 32 inimesele ja maksumuse piirmääraks on kalkuleeritud 1000 krooni ühe osavõtja koolituspäeva kohta.

Teiseks suuremaks ürituseks on regulaarne pärnu loovisikute klubiürituste sari, millest vähemalt 24 toimuksid ettevalmistatud programmiga. Plaanis on tasustada nii lektoreid kui ka programmi koostajaid ja juhtijaid.

Kolmas ürituste liik on mitmesugused arutelud ja ajurünnakud (Pärnu kultuurikonverents ja Pärnu professionaalkultuuri kuu), mille puhul eelarveliste vahendite olemasolu võimaldaks kasutada sobivamaid ruume, paremat teavitust ja välisekspertide kaasamist.

4. analüüside, strateegiate ning arengukavade ja andmebaaside koostamisega seotud kulud;

Projekti raames ei ole plaanis teha eraldi kulutusi analüüside, strateegiate ning arengukavade ja andmebaaside koostamisele. Juhul, kui nimetatud tegevus toimub, leiab see aset vabatahtliku tööna.

5. projektiga seotud trüki- ja digitaalsete materjalide väljaandmisega seotud kulud;

Trükiste kulu on plaanis hoida võimalikult madalal ning eelistada eelkõige publitseerimist veebis ning koostööd meediaväljaannetega. Siiski vähemalt kord aastas ilmuv oma trükis - Pärnu loomeliidu aastaraamat - lisaks pärnu loovisikute tegevusele kaalukust.

6. teavitustegevuse kulud (sh veebileht, kampaaniate korraldamine jmt);

Eraldi suuri kampaaniaid korraldada pole plaanis, sest projekti eesmärk on eelkõige loovisikute endi aktiveerimine oma loomingulise tegevuse korraldamisel. Veebilehte www.parnuloomeliit.ee püütakse sisu osas korras hoida eelkõige vabatahtliku tööna. Rahastamine oleks vajalik lehe professionaalse kujunduse tellimiseks.

7. projekti tegevustega seotud ning projekti elluviimiseks vajalikud sisseostetavad teenused (nt. õigusabi, notaritasud, tehnilise- ja finantsekspertiisi kulud, raamatupidamiskulud jt), mis peavad sellisena olema kavandatud ka projekti eelarves;

Raamatupidamisteenus on plaanis sisse osta arvestusega kuni 1000 krooni kalendrikuu kohta. Muid juriidilist või tehnilist laadi tasulisi teenuseid hankida pole plaanis.

8. projekti läbiviimisega seotud kontori üürikulud, side-, transpordi- ja kommunikatsioonikulud vastavalt toetuse saaja juures kehtestatud kulude kalkuleerimise korrale;

Projekti läbiviimisega ei liitu eraldi kontorikulusid, kuna Pärnu Loomeliidul ei ole kontorit ja seda ei plaanis ka hankida. Ruumirente on vaja tasuda klubiürituste ja koolituseks vajalike ruumide rentimiseks.

9. projekti elluviimisega seotud põhivara soetamine (vahendid, seadmed, mööbel jmt), mille vajadus ja edasine kasutamine avalikes huvides põhjendatakse taotluse eelarve seletuskirjas;

Projekti raames ei ole plaanis soetada põhivara.

10. riiklikud maksud ja lõivud, mis ei ole Eesti riigi poolt tagastatavad (nt käibemaks);

Kuna MTÜ Pärnu loovisikute ühing ei ole käibemaksukohuslane ega saa selleks ka 2011. aastal, siis on kõik projekti eelarvesse märgitud summad kalkuleeritud koos käibemaksuga.

11. muud projekti elluviimisega seotud taotluse eelarve seletuskirjas põhjendatud kulud.

Muid kulusid eelarves ette nähtud ei ole.

b) Lisateave projekti sisukuse hindamiseks

(Esitage kokkuvõtlikult vajalik lisainfo, mis võimaldab projekti sisukust objektiivsemalt hinnata: nt kaasamismudeli kirjeldus, koolituskavad, trükiste kontseptsiooni ja sisu lühiülevaade ning tiraaži põhjendus, konverentsi eesmärgid ja esialgne päevakord, koolitusreiside esialgsed programmid ja vajalikkuse põhjendus jmt, mis võimaldab ekspertidel vastavate tegevuste ja kulude vajalikkust hinnata.) NB! KÜSK võtab taotlejalt vastu üksnes taotlusvormi ning eelarvevormi ja ei võta taotlejalt vastu eraldi lisatud dokumente va kaasfinantseerimise kinnituskiri.)

Lisa 1: Loovisikute täienduskoolituse I koolituspäeva kontseptsioon ja näidisajakava Projektiekspert OÜ mittetulunduslikule ja avalikule sektorile suunatud intensiivkursuse “Tähtsamad rahastusvõimalused Eestis ja kuidas neid kasutada” näitel (http://toetus.projektid.ee/mittetulundus). II ja III koolituspäeva kontseptsioon ja ajakava selgub läbirääkimistel konkreetse koolitajaga.

Lisa 2: Pärnu loovisikute klubiürituste planeerimiseks kasutatakse vikipõhist planeerimissüsteeemi Pärnu viki lehel Pärnu loovisikute klubi http://et.parnu.wikia.com/wiki/P%C3%A4rnu_loovisikute_klubi.

c) Tegevus- ja arendustoetuse kasutamine

(NB! Kirjeldage lähtudes projekti eelarves taotletavast tegevus- ja arendustoetuse kuludest, milleks seda kavandatakse kasutada. Võimaldab hindajal hinnata taotleja tegevusi organisatsiooni arengueelduste loomisel.)

Pärnu loovisikute ühing kasutab tegevus- ja arendustoetust Pärnu linna elanikele suunatud teavitustegevuseks ja pärnu loovisikuid kaasava järgmise projekti osaliseks kaasfinantseerimiseks.

Rahastamine

• 5.1.2011: Kodanikuühiskonna Sihtkapitali KYSK taotlusvoor vabaühenduste piirkondlike kodanikuhariduse projektide toetamiseks. Taotluse ankeet koos lisadega lehel http://www.kysk.ee/?s=488