FANDOM


Täna on 27. juuni 2017

Siin lehel analüüsitakse Pärnu munitsipaalüldhariduskoolide võrgu ümberkorraldamist.


Probleemi kirjeldusEdit

Lähiaastatel väheneb oluliselt kogu Eestis gümnaasiumiõpilaste arv: võrreldes 2010. õppeaastaga lõpetab 2011. aastal põhikooli ja jõuab gümnaasiumiikka 27 protsenti, 2014. aastal 35 protsenti ja 2017. aastal 34 protsenti vähem noori. Paratamatult peab vähenema ka gümnaasiumiharidust võimaldavate koolide arv. Kui vastavalt ei vähendata ka põhikooli tasemel pakutavat õpet linnas, võib see tekitada põhikooliõpilaste maalt linna liikumise laine.

Üldhariduse täistsükkel kestab üldjuhul 12 aastat, mis omakorda võimaldab Eesti Statistikaameti rahvastikustatistika andmestiku jagada erinevaid kooliastmeid iseloomustavatesse sünnikohortidesse ning neid omavahel võrrelda.

Võrreldes sünnikohorte 1989-1995 (1.-6. klassi eeldatav õpilaskond 2002), 1995-2001 (1.-6. klassi eeldatav õpilaskond 2008) ja 2001-2007 (1.-6. klassi eeldatav õpilaskond 2014) selgub, et võimalik algklassides õppivate õpilaste arv on viimase kuue aastaga Pärnumaal vähenenud 39%. Järgmistel aastatel algklassiealiste õpilaste arv küll stabiliseerub, vähenedes aastaks 2014 veel umbes 2% võrra, kuid omavalitsuste lõikes võib õpilaste arvu muutus olla väga erinev.

Sama, Eesti Statistikaameti poolt avaldatava rahvastikustatistika põhjal on võimalik hinnata ka 3. kooliastme (ISCED II) ja gümnaasiumiastme (ISCED III) võimaliku sihtgrupi suurust ja muutust ajas. Pärnu maakonna gümnaasiumivõrgu tuleviku seisukohalt peab arvestama tõsiasjaga, et võrreldes õppeaastaga 2008/2009 jõuab 2011. aastal gümnaasiumiikka 27 protsenti, 2014. aastal 36 protsenti ja 2017. aastal 39 protsenti vähem noori.



PiirtingimusedEdit

Eestis on nii üldharidussüsteemi arengukava kaudu, rahastamispõhimõtete väljatöötamise alusena kui ka mitmetel foorumitel kokku lepitud järgmistes koolivõrgu põhimõtetes:

1) algklasside õpilastele peab kool olema võimalikult kodu lähedal,
2) Eesti koolisüsteem põhineb tugeval põhikoolil. Korralik põhiharidus peab olema kättesaadav kõigile, olenemata elukohast. Sellest ideest lähtuvalt peaks igas keskmise suurusega omavalitsuses olema vähemalt üks kaasaegse õpikeskkonnaga põhikool,
3) gümnaasiumiaste peab olema sellise õpilaste arvuga1, mis tagab õpetamise kvaliteedi,

kvalifitseeritud õpetajate olemasolu ja õpilaste valiku õppeainete süvendatud õppeks.

Toodud põhimõtteid arvestatakse ka Pärnu maakonna puhul õpilaste arvu ja klassikomplektide arvu määratlemisel eri kooliastmeis ning alg- ja põhikoolide ning gümnaasiumide võrgu modelleerimisel. Eri koolitüüpidena käsitatakse 3 või 6 klassiga algkooli (A3, A6); põhikooli (PK) ja gümnaasiumi (G3), kus on 10.-12. klassid. Eranditena, milles riigi tasandil kokku lepitakse, käsitatakse kooli, kus on 1.-12. klass (G12) või 7.-12. klass (PrG).


Haridus- ja Teadusministeeriumi kavatsusedEdit

Pärnu koolivõrgu ümberkujundamise kava alused vastavalt Pärnu linna haridusvaldkonna arengukava 2013-2025 lisale 5Edit

Allikas: Pärnu linna haridusvaldkonna arengukava 2013 - 2025. Lisa 5 lk.53-56

Põhikoolil ja gümnaasiumil on põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega püstitatud erinevad eesmärgid, ülesanded, õppesisu ja nõuded, omad õppemeetodid ja õppekeskkond. Lahutamine annab võimaluse kõigil koolidel keskenduda oma põhilisele eesmärgile. Põhikoolidel on see keskendumine põhiharidusele kui kohustuslikule haridustasemele, mis tagatakse õppija õpihuvi ja õpioskuseid toetava õppekeskkonna loomise kaudu. Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes (väljavõtted PGS § 4 ja § 5). Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine annab võimaluse siduda senisest enam gümnaasiumi ja kutseharidust (kuni võimaliku ühise kooli tekkimiseni) sidustades IV õppetasandi õppekavasid ja võimaldades ühtset kvaliteedihindamist. Tänaste põhikoolide ja gümnaasiumiastmega koolides õppijad ei ole haridustee jätkamisel võrdses olukorras. Lahutamine tagab kõigile õppijatele edasiste õpingute jätkamiseks võrdse positsiooni. Kutse- ja gümnaasiumiharidus on seejuures võrdväärselt arvestatavad valikuvõimalused.

Kolme ja enama paralleeliga gümnaasiumis on võimalik kõik õppesuunad ka reaalselt ellu viia, st on piisavalt õppijaid igale õppesuunale ja valikainele. Üksiküritajate asemel on samade huvidega kaasõpilasi, kellega teha koostööd ja kellele positiivset konkurentsi pakkuda. Õppijatel on rohkem valikuvõimalusi vaba- ja valikainete osas. Valikkursustele lisaks on võimalik õppida kuni 4 võõrkeelt. Matemaatikaõpinguid saab jätkata kitsa või laia matemaatika vahel valides – väikeses gümnaasiumis seda reaalse valikuna alati ei saa pakkuda. Pärnu jaoks laiemalt on oluline (valik)kursuste osas piirkondlike võimaluste ja vajaduste ning edasiõppimisvõimaluste arvestamine, koostöö toimimine Tartu Ülikooli Pärnu kolledžiga ning Pärnu ettevõtjatega. Pideva ja killustava nn edetabelikonkurentsi asemel peaks tekkima koostöö ja arendustegevus Pärnu linna heaks.

Erinevate õppesuundade ja valikainete kaudu on tagatud paindlikud valikud ja sujuv üleminek akadeemilisema (ülikooliõppe ettevalmistamiseks) ja rakendusliku suundumusega (gümnaasiumijärgse kutseõppe ettevalmistamiseks) õppe vahel ning seeläbi gümnaasiumiastmest väljalangevuse vähendamine. Eesti haridusstrateegia 2012 – 2020 projektis on seatud siht gümnaasiumiastmest väljalangevust vähendada alla 9%. Pärnu gümnaasiumides on see näitaja langenud 2008. aasta 16%-lt 2012. aasta seisuga 9%-le (arvutused põhinevad võrdlusel - 10. klassi õpilaste arv 10. septembri seisuga ja vastav klass 12. klassi jõudnuna 10. jaanuari seisuga) (joonis 9).


Parnu linna haridusvaldkonna arengukava 2013-2025 Lisa 5 Joonis 9-0.jpg

Tänastes 1-2 paralleeliga gümnaasiumides annavad õpetajad tunde ka põhikooliastmes, mis vajab gümnaasiumiga võrreldes erinevate õppemeetodite kasutamist, laia spektriga õppekavade tundmist (õppeainetevaheliseks lõimimiseks) ning väga head teismeealiste arengupsühholoogia tundmist. Gümnaasiumiõpetaja saab ainult gümnaasiumiklassidega koolis rohkem keskenduda oma aine õppimise toetamisele ja gümnaasiumiõppekava ainetevahelisele lõimimisele lähtuvalt õpetatavate klasside õppesuunast. Paraneb õpetatava vastavus õppija vajadustele, õppija huvidega arvestamine, üldisemalt õppijast lähtumine (riikliku õppekava (2010) üks põhimõtetest). Moodustuvates ainult gümnaasiumiklassidega koolides koonduvad Pärnu linna gümnaasiumide parimad traditsioonid ja praktikad ning uuendatud õppekorraldus. Kõiki eespool nimetatud eeliseid saavad hakata kasutama ka vene keelt kõnelevad noored, kes hetkel õpivad väheseid valikuid võimaldavas ühe paralleeliga Pärnu Vene Gümnaasiumis.


Parnu linna haridusvaldkonna arengukava 2013-2025 Lisa 5 Tabel 7.jpg

Parnu linna haridusvaldkonna arengukava 2013-2025 Lisa 5 Tabel 8.jpg


Ümberkorralduste kava seisuga 5.10.2013Edit

Allikas: Teet Roosaar: Pärnu koolivõrk võib aasta pärast tundmatuseni muutuda. PP 5.10.2013

  • Pärnu Koidula Gümnaasium muutub riigigümnaasiumiks. Gümnaasiumi- ja põhikooliaste lahutatakse
  • Ülejõe gümnaasiumi, Ühisgümnaasiumi ja Vene gümnaasiumi [hoonesse tuleb] põhikool.
  • Senised klassid [viiakse] üle linna laiali (andmed põhinevad koolides levitataval tabelil) :ühisgümnaasiumi majas on kavas 2014. aasta sügiseks luua põhikool.
Koidula gümnaasiumi 10. klasse oleks kuus: senisele kolmele Koidula kooli klassile lisataks kaks klassi Ülejõe ja üks klass ühisgümnaasiumist. “Ülejõe g 12. klassid (2 kompl) tulevad juurde???,” kirjutatakse tabelis.
Praeguses Hansagümnaasiumis tahetakse järgmisel sügisel avada kuus kümnendat, seitse üheteistkümnendat ja seitse kaheteistkümnendat klassi. Sel õppeaastal on koolis 10.–12. klassini neli paralleelklassi. Küsimusele, mitu kaheksast uuest klassikomplektist hakkab olema Hansagümnaasiumi majas, mitu mujal, tabel vastust ei anna. Märkusena on lisatud vaid, et 2014–2016 saaks kasutada Vene gümnaasiumi ruume.
Ülejõe gümnaasiumisse järgmisel õppeaastal kümnendat klassi vastu ei võeta ning üheteistkümnendaid ja kaheteistkümnendaid klasse jääb kaks. Selgitusena on lisatud: “Koidulas on vaja täita õppijate arv!? Reaalselt saaksid jätkata oma majas. 2015. a nimevahetus.”
Vene gümnaasiumis järgmisel sügisel gümnaasiumiklasse ei planeerita. Märkusena on tabeli juurde lisatud, et 12. klass lõpetab ühisgümnaasiumi nime all Vene kooli ruumides.


LähteolukordEdit

Munitsipaalüldhariduskoolide loend 1.9.2013Edit

  • Pärnu Hansagümnaasium
  • Pärnu Koidula Gümnaasium
  • Kuninga Tänava Põhikool
  • Pärnu Toimetulekukool
  • Pärnu Raeküla Kool
  • Pärnu Rääma Põhikool
  • Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium
  • Pärnu Vanalinna Põhikool
  • Pärnu Vene Gümnaasium
  • Pärnu Ühisgümnaasium
  • Pärnu Ülejõe Gümnaasium


AlternatiividEdit

Alternatiivid linna tasandilEdit

Piirtingimused:

  1. Lähiaastatel väheneb õpilaste arv eeskätt gümnaasiumis. Ümberkorraldused on paratamatud.
  2. Põhikool ja gümnaasium on eri õppeastmetel koolid ja kummalgi on oma eesmärgid. Põhikool pakub lapse arenguks võrdseid võimalusi kõigile koolikohustuse täitjatele, kuid gümnaasiumi eesmärk on pigem valmistada noort ette kõrgkooliks ja pakkuda nii noori huvitavaid kui maakonnale olulisi valikuid.
  3. Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine on seadustatud riiklikul tasandil. Gümnaasiumi riiklik õppekava (vabariigi valitsuse 28. jaanuari 2010. aasta määrus nr 13) täitmine annab tunduvalt paremad tulemused põhikoolist lahutatud gümnaasiumis. Kvaliteetse üldkeskhariduse saab omandada koolis, kus on korralikud materiaalsed õppetingimused, kvalifitseeritud õpetajad, arendatud kindlad õppesuunad valikainetega ja võimalik õppida vabaaineid. Kõike seda suudab gümnaasium pakkuda piisava õpilaste ja paralleelklasside arvu puhul.


Praeguse koolivõrgu säilitamine ilma suuremate muudatustetaEdit

Mõjud:

  1. Lähiajal hääbub osa gümnaasiume niikuinii.
  2. Pikalt hinge vaakuvate gümnaasiumide õpetuse kvaliteet langeb.

Koolide vaba areng, mis põhineb õppurite ja lapsevanemate iseseisvatel valikutel või nende puudumiselEdit

Mõjud:

  1. Õpilaste arvu järkjärguline, hiljem järjest kiirenev vähenemine mõnes koolis sel määral, et gümnaasiumi funktsioone ei ole võimalik täita ja veel alles jäänud õpilased kannatavad. Kui kooli omanik sellesse protsessi ei sekku, võib määramatus kesta aastaid.
  2. Linna koolid hakkavad õpilasi maalt ära tõmbama üha nooremas eas. Põhjuseks on vanemate lootussaada lapsele samas koolis gümnaasiumikoht.
  3. Linna gümnaasiumid konkureerivad tugevasti omavahel ja peamised ressursid on ebaefektiivselt kasutatud, sh dubleeritakse õppesuundi.



Linnavõimu aktiivne sekkumine koolivõrgu kujundamisse, mille keskmes on põhikooli- ja gümnaasiumiastme lahutamineEdit

Piirtingimused:

  1. Alternatiivi eeldus on ühtne arusaam kogu maakonda hõlmavast koolivõrgust, mitte lähtumine seisukohast “peaasi, et minu jaoks midagi ei muutu“. Näiteks kutseharidussüsteemis koondati õppevõimalused maakonnakeskustesse ja see tõi kaasa kvaliteedi tõusu.

Mõjud:

  1. gümnasistidele on võimalik valikainete pakkumisel kasutada kohapealset ülikooli potentsiaali. Selliselt võidaksid ülikooli Pärnus asumisest süsteemselt ka üldharidussüsteemis õppijad.
  2. Aineõpetajajad saavad õppesuuna raames oma koolkonna luua. Tugevneb gümnaasiumi õppekvaliteet.
  3. Gümnaasiumisse vastuvõtul kaob “omade” eelistamine. Pärast gümnaasiumiastme eraldamist tuleb kõikidel põhikooli lõpetajatel jätkata õpinguid uues koolis. Nii muutub lapsevanemate jaoks vähemtähtsaks asjaolu, millise kooli esimesse klassi tema laps läheb. Eesti õpilasesinduste liit on rõhutanud: uues koolis alustades on õpilased kindlasti võrdsemas seisus kui praegustes oludes, kus osa gümnasiste on „omad“, osa aga tulnud teistest koolidest.
  4. Noori nõustavad elukutse valikul oma ala professionaalid. Põhikooli lõpetajatele ja nende vanematele muudab see otsustamise lihtsamaks ja vabaks kooli survest.
  5. Pärnu gümnaasiumid ja kutsehariduskeskus saavad keskastme koolidena teha tihedat koostööd valikkursuste pakkumisega. Nii saaks gümnasist valikaine vormis korraliku keskhariduse kõrvalt õppida selgeks mõne kutse algtõed.
  6. Kutsekooli õpilased saaksid gümnaasiumis pakutava lisa-aasta või valikainete toel jätkata soovi korral õpinguid kõrgkoolis.
  7. Pärnus loodav tugev keskaste võiks saada magnetiks naabermaakonna põhikoolide lõpetajatele, nagu me Treffneri gümnaasiumi puhul võime veenduda. Nii muudaksime teadlikult koolivõrgu instrumendiks Pärnu noorendamisel ja uue tööjõuvooga kindlustamisel.
  8. Oluline oleks omavalitsuste liidu soov ühendada jõud õpilaste transpordi ja majutuse korraldamiseks. Sellega tuleks Pärnu initsiatiivil alustada kohe, sest vastasel juhul hakkavad gümnasiste võitma Tallinn ja Tartu.
  9. Õpilaskodu teeniks ka kaugemalt gümnaasiumisse (ja kolledžisse) õppima asunuid.


Pärnu HansagümnaasiumEdit

Pärnu Koidula GümnaasiumEdit

Alternatiiv 1: Pärnu Koidula Gümnaasium jätkab endisel kujul täistsüklikoolinaEdit

Mõjud:

Huvirühmade seisukohad:

Pärnu linn ei poolda
Haridus- ja Teadusministeerium ei poolda
Õpetajad
Õpilased
Lapsevanemad


Alternatiiv 2: Pärnu Koidula Gümnaasium muutub riigigümnaasiumiks. Gümnaasiumi- ja põhikooliaste lahutatakse.Edit

Mõjud:

Huvirühmade seisukohad:

Pärnu linn pooldab (Pärnu linnavolikogu otsus 20.12.2012, ühiste kavatsuste kokkulepe Haridus- ja Teadusministeeriumiga)
Haridus- ja Teadusministeerium pooldab (ühiste kavatsuste kokkulepe Pärnu linnaga)
Õpetajad
Õpilased
Lapsevanemad


Kuninga Tänava PõhikoolEdit

Pärnu ToimetulekukoolEdit

Pärnu Raeküla KoolEdit

Pärnu Rääma PõhikoolEdit

Pärnu Täiskasvanute GümnaasiumEdit

Pärnu Vanalinna PõhikoolEdit

Pärnu Vene GümnaasiumEdit

Pärnu ÜhisgümnaasiumEdit

Pärnu Ülejõe GümnaasiumEdit

ArvamusedEdit

5.10.2013 artikkel Pärnu Postimehes ning artikli kommentaariumEdit

Artikkel[1]:

Jane Mets, Pärnu abilinnapea 5.10.2013: Pinged Pärnu koolivõrgu ümber võivad olla tekkinud puudulikust kommunikatsioonist. Selgitustööd [võinuks] olla rohkem, inimeste kaasamine aktiivsem ja linnavalitsuse töö avatum.

Andrei Korobeinik, Reformierakonna linnapeakandidaat 5.10.2013: Reformierakond tahab selgusele jõuda reformi vajalikkuses. Reform iseenesest on vajalik. Kuid Pärnus toimuv on niisama kahetsusväärne nagu bussiliikluse muutustega – inimestega pole räägitud. Suund pole vale, kuid meil on veel kevadeni aega mõelda, kuidas midagi teha. Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) poliitikute ütlemised jätavad mulje, et IRL on oma seisukohti muutnud ja vaja oleks selgust, mida keegi tahab. IRL kutsus 2012. aasta 31. mail koalitsioonipartnereid kaasa minema valitsuse ettepanekuga rajada Pärnusse riigigümnaasium. “Kui jätkame nõukogudeaegsete keskkoolide mudeliga, jääme neist võimalustest ilma ega paranda seega ka linna rahanduslikku olukorda,” seisab kirjas. [Pean] IRLi seisukoha muutumiseks IRLi esindava riigikogu liikme Annely Akkermanni ühisgümnaasiumi saalis väljaöeldut: “Pärnu ühisgümnaasium, suure osa Eesti Vabariigi loojate kodukool, vajab kaitset vabas Eestis. Seda, mida ei teinud punavõim, kavandab tänane linnavõim”

Toomas Kivimägi, Pärnu linnapea (5.10.2013): [Nõustun Andrei Korobeiniku seisukohtadega.]

Annely Akkermann, Riigikogu saadik (IRL) 5.10.2013: [Jään] öeldu juurde, sest muudatusi on tehtud liiga kiiresti ja jäetud inimesed teadmatusse. Koolireformi ei tehta nii, et Mets ütleb: loodusaineid siin enam ei lõpetata ja lähete lõpuklassis teise kooli. Sellised asjad tuleb läbi rääkida. IRLi 2012. aasta kiri oli seotud mõttega teha Hansagümnaasiumist riigigümnaasium. Kui selgus, et riik linna laene üle võtta ei taha, otsustas linnavalitsus riigigümnaasiumi teha Koidula gümnaasiumist. Isiklikult [olen] puhta gümnaasiumi toetaja ja täistsüklikoole (1.–12. klass) ei toeta, ent põhikooli ja gümnaasiumi seadus jätab täistsüklikoolideks võimaluse ning koole võib ka teha nii, et üks direktor juhib samas majas tegutsevat põhikooli ja gümnaasiumi. Muutuste tähtajad oleks vaja pikema perioodi peale planeerida. Ma pole lugenud Koidula kooli lepingut, sealt läheb lumepall veerema ja põhikooliklassid peavad kuhugi mahtuma.

Meelis Kukk, Pärnu abilinnapea (IRL) 5.10.2013: IRL pole oma seisukohti haridusreformi osas muutnud, kuid leiab, et seda on hakatud ellu viima kiirustades ja linnarahvast halvasti informeerides. Reform on õige, aga halvasti korraldatud.


Kommentaarium:

Heldur Paulson, Pärnu linnapea kandidaat (EKRE) 5.10.2013 (Pärnu Postimehe artikli[2] kommentaarium): Poliitikud- ÄRGE HÄMAGE!!! Te teadsite täpselt, mis tuleb ja mis plaanis on. Tegelikult pidid ju asjad veelgi kiiremini toimuma, aga nüüd on asjaajmiste ja lepingute sõlmimisega( ka riigihanke korraldamisega) õnneks aeg veninud ja inimesed on esialgsest ehmatusest üle saanud ning on aru saanud, et nad ei ole oma mõtetes (vana kool alles jätta) üksi. Lühiseletus Pärnu koolireformile on selline: et riigilt raha juurde saada (6-7 miljonit EUR'i), tuleb teha riigigümnaasium. Et täita riigipoolset nõuet, et see kool peab õpilasi täis olema, tuleb sulgeda ca pooled gümnaasiumid. Et täita teist riigipoolset nõuet, et Pärnu kutsehariduskeskus oleks õpilasi täis, tuleb sulgeda ka ülejäänud gümnaasiumid Pärnus... soovitavalt ka mõni veel maakonnas. Meie (EKRE) eesmärk on, et kui antud protsessi enam kuidagi tagasi ei saa pöörata, siis peab linna jääma kindlasti alles üks täistsükliga gümnaasium (1-12. klass) ja soovitavalt, et see oleks värskelt remonditud Ülejõe gümnaasium. Sealpool jõge oleks siis ka gümnaasium. Kui muidugi on võimalik see protsess tagasi pöörata, siis kindlasti pooldan selle "vana ja nõukoguliku" koolisüsteemi allesjätmist.


Kronoloogia (seisuga 27. juuni 2017)Edit

2011. aastal sai haridus- ja teadusministriks Jaak Aaviksoo. Haridus- ja teadusministeerium (HTM) algatas koolireformi. Ministeeriumi initsiatiivil toimus rida kohtumisi ja konsultatsioone, millel osalesid nii HTMi kui Pärnu maavalitsuse esindajad. Nende kohtumiste teemad olid kooliastmete lahutamine ja Pärnu koolivõrgu ümberkujundamine.

Jaanuaris 2012 algasid töörühmades haridusvaldkonna arengukava arutelud. Arengukava koostamisel said võimaluse osaleda kõik hariduse arengust huvitatud inimesed. Arengukava väljatöötamise ajakava koostati nii, et alateemade arutelusid oli võimalik korraldada ka asutustes. Paljud kasutasid seda võimalust. Arengukava väljatöötamise töörühma kuulus 31 inimest ja see komplekteeriti erinevaid huvigruppe silmas pidades. Selles osalesid poliitikud, koolijuhid ja ametnikud. Arutelude tulemusena kujundati ühised kaalutletud seisukohad.

2012–2013 arutatakse Pärnu munitsipaalkoolide võrgu reformimist korduvalt Pärnu koolijuhtide ringis.

7. oktoobril 2012 andis regionaalminister välja määruse „Gümnaasiumivõrgu korrastamine“, mille eesmärk oli muuhulgas üleriigilise koolivõrgu efektiivse korralduse tagamine. See meede sisaldab kooliastmete lahutamise nõuet (st pärast projekti lõppu on munitsipaalkoolides lubatud gümnaasiumiharidust anda üksnes teistest kooliastmetest eraldatud gümnaasiumides).

19. novembril 2012 toimus Pärnu linnavalitsuses Pärnu linna haridusvaldkonna arengukava avalik arutelu.

30. novembril 2012 sai Pärnu linn HTMilt kirja, milles antakse teada, et HTM on valmis kaasrahastama omafinantseeringu osa, kui Pärnu esitab taotluse eespool nimetatud meetmesse ja annab puhta gümnaasiumi pidamise üle riigile.

20. detsembril 2012 võttis linnavolikogu vastu Pärnu linna haridusvaldkonna arengukava. Arengukavas on toodud ülevaade põhikooli ja gümnaasiumi lahutamise peamistest põhjustest, Pärnu koolivõrgu ümberkujundamise alused ja esialgne 10. klasside avamise plaan.

20. detsembril 2012 otsustas Pärnu linnavolikogu, et osaletakse projektis “Pärnu Koidula gümnaasiumi ümberkorraldamine eraldiseisvaks gümnaasiumiks”. See otsus puudutab Koidula gümnaasiumi hoone (Metsa 21) renoveerimist ja sisustamist ning Mai 3 koolihoone juurdeehituse projekteerimist, ehitust ja sisustamist, mis on seotud Pärnu ühisgümnaasiumi põhikooliosa ümberkujundamisega põhikooliks.

18. jaanuaril 2013 sõlmisid Pärnu linn ja HTM ühiste kavatsuste kokkuleppe, kus on kirjas, et alustatakse läbirääkimisi Pärnu linna gümnaasiumi pidamise riigile üleandmiseks ja hilisemaks koostööks, et gümnaasiumihoone ehitamiseks esitatakse taotlus toetuse saamiseks meetmest “Gümnaasiumivõrgu korrastamine“ ja riigigümnaasium alustab tegevust hiljemalt 1. septembrist 2015. Toetuse saamiseks kinnitas haridus- ja teadusministeerium meetmes ettenähtud omafinantseeringu ulatuses kaasfinantseeringu tagamist.

21. jaanuaril 2013 esitas Pärnu linn Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) taotluse toetuse saamiseks Metsa 21 ja Mai 3 koolihoonete renoveerimiseks.

9. aprillil 2013 andis EAS välja Pärnu taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse.

30. mail 2013 sõlmisid Pärnu linn ja HTM kokkuleppe Koidula gümnaasiumi pidamise riigile üleandmise põhimõtete ja tegevuskava määratlemiseks, kusjuures riigigümnaasium peab alustama tegevust 1. septembril 2015.

17. juunil 2013 kohtus abilinnapea Jane Mets Pärnu Ühisgümnaasiumi õpetajatega ja ütles, et ”kuna ühisgümnaasium läheb Kooli 13 oma gümnaasiumiastmega, siis läheb sinna ka praegune ühisgümnaasiumi juhtkond oma õpetajatega, vajadusel võetakse juurde teisi õpetajaid“ (katkend 17. juuni protokollist).

19. septembril 2013 võttis volikogu vastu Pärnu linna arengukava paranduse, mis lahknes Pärnu haridusvaldkonna arengukavast. Pärnu linna arengukavas muudeti punkti 2.1.1.2. sõnastust (enne ”koolide renoveerimine“, pärast ”Ühisgümnaasiumi ja Hansagümnaasiumi liitmine“). Muudatus oli hariduskomisjonis ja koalitsiooninõukogus läbi arutamata. Muudatuse sisu on, et ühisgümnaasium ja Hansagümnaasium jätkavad ühise munitsipaalgümnaasiumina aadressil Kooli 13. Praegune ühisgümnaasiumi hoone (Mai 3) ehitatakse 2014. aastal ümber põhikooli hooneks. Sellest tulenevalt peab aga gümnaasiumiosa sellest hoonest 2014. aasta suvel Kooli tänavale ümber kolima.

26. septembril 2013 toimus õppealajuhatajate koosolek, millel selgus, et linnal pole plaani B, kui rahastamisotsus peaks tulema negatiivne. Õpilased tuleb klassiti ja kooliti uuesti ümber mängida. Küsimus on, mida teevad nii kaua 9. klasside õpilased ja nende vanemad, kes ei tea ilmselt kuni 2014. aasta mai lõpuni, millises koolis saab edasi õppida. Abilinnapea Metsa sõnutsi saab uue gümnaasiumi 10. klassid komplekteerida veel maikuus, mis ei ole realistlik. Ei tohi unustada, et koolidel on vastuvõtutingimused, kas need sel aastal ei kehtigi?

29. septembril 2013 kell 20.22 küsis Janar Merilo[3]: Lp härra Haugas, Olen Janar Merilo, Pärnu Ühigümnaasiumi lõpetaja aastast 2006, hetkel tegelen ettevõtlusega Londonis, aga olen väga Pärnu-meelne ning tahan aasta-kahe pärast kodumaale naaseda. Kirjutan, kuna mind hakkasid huvitama Pärnu Linnavolikogu määruses "Pärnu linna arengukava aastani 2025 kinnitamine" (Eelnõu II) toodud haridusvaldkonda puudutavad muudatused. Tegevustes on toodud Pärnu Ühigümnaasiumi ja Hansagümnaasiumi ühinemine. Otsisin internetist ja linnavalitsuse dokumendiregistrist miskit diskussiooni ja põhjendusi tulevate muudatuste kohta, aga ei leidnud, seetõttu otsustasin teabenõude esitada. Kas saaksite palun saata informatsiooni järgmise kahe küsimuse põjenduseks: 1) Miks on otsustatud loodav suurem munitsipaalgümnaasium viia just Kooli tänava hoonesse (mitte Mai tänava) 2) Kuidas tagatakse, et loodava munitsipaalgümnaasiumi õppetase jääb vähemalt praeguse Pärnu Ühisgümnaasiumiga samale tasemele (ehk vabariigis TOP 30-s). Lugesin küll tegevuse nimetust, aga kusagil tegevuse kirjeldust veel näha ei olnud. Kuidas on planeeritud direktsioonide ja õpetajate säilitamine/ühendamine?

Vastus: Lp Janar Merilo! Gümnaasiumiealiste õpilaste arv väheneb ja muudatuste tegemine gümnaasiumivõrgus on paratamatu. Eesti riik Haridus- ja teadusministeeriumi eestvedamisel on võtnud suuna põhikooli ja gümnaasiumi lahutamisele. Need on kaks põhilist põhjendust koolvõrgu ümberkujundamise vajalikkusele Pärnus. Pärnu Hansagümnaasium töötab ainult gümnaasiumiklassidega koolina ja selle Kooli tn 13 asuv koolihoone on gümnaasiumi vajadustele vastavalt renoveeritud. Kuna põhikooliõpilaste arv lähiaastatel suureneb ning palju noori peresid elab just Mai piirkonnas, on kodulähedase kooli printsiipi ning õppekohtade jaotuvust silmas pidades mõistlik gümnaasiumiklassidega kool koondada Kooli tn õppehoonesse ning põhikooliklassidega kool Mai tänavale. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus rõhutab gümnaasiumi eesmärgina ettevalmistust õppimiseks kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes. Peame oluliseks, et kõikidel põhikoolilõpetajatel oleks võimalus leida omale sobiv õppekoht Pärnus. Seetõttu on oluline, et Pärnu gümnaasiumid pakuksid huvipakkuvat õppetegevust nii akadeemilise kui rakendusliku suuna õppuritele. Pärnu gümnaasiumiharidus seda eesmärki ka täidab ja meil ei ole põhjust arvata, et seda peale ümberkorraldusi ei täidetaks. Õpetajate ja koolide juhtkondade komplekteerimiseks on uuel linnavalitsusel kavas moodustada komisjon. Vastaja(d): Andrus Haugas

1. oktoobril 2013 toimus Pärnu Ühisgümnaasiumis kooli õpetajate, õpilaste ja vilistlaste kohtumine Pärnu Linnavalitsuse esindajatega, millel kritiseeriti teravalt Pärnu linnavalitsuse tegevust koolireformi läbiviimisel.

2. oktoobril 2013 toimus Pärnu Ühisgümnaasiumi lastevanemate kohtumine abilinnapea Jane Metsaga. Lapsevanemad küsisid, kas tõesti tuuakse lapsed rahale ohvriks? Selge on, et linn ei taha keelduda seitsme miljoni eurosest rahasüstist ja veelgi suuremast kokkuhoiust haridusvaldkonnas. Selle nimel otsustatakse lõhkuda ja lammutada hästi toimivad traditsioonidega koolid, mida kahtlemata on nii ühisgümnaasium kui Ülejõe gümnaasium.

3. oktoobril 2013 kohtusid Uutsalu ja Haugas ühisgümnaasiumi õpetajatega. Küsimusele koolijuhtide koosolekute protokollide kohta nad vastasid, et need puuduvad. Pärast kohtumist ja linnavalitsusele esitatud teabenõuet ilmus kaks nädalat pärast 26. septembril 2013 toimunud õppealajuhatajate koosolekut välja protokoll, mis ei sisalda korrektset informatsiooni. Protokollis on toodud ära kitsas ringis otsused, mida asjaosalised ise ei pidanud otsusteks. Kasutusele on võetud kummalised terminid, näiteks ”suuremahuline valikaine“, mida pole mõistena ei PGSis ega riiklikus õppekavas. Protokollis on vastuolud: otsusena nr 4 kirjutatakse, et tuleb välja selgitada vene õppekeelega õpilaste edasiõppimise soovid Pärnu linna tulevastes gümnaasiumides, aga protokolli lisa näeb ette, et vene õppekeelega klassid paigutatakse ühisgümnaasiumisse Kooli tänavale. Tekib küsimus, miks ja kellele on protokoll fabritseeritud? Kõige suuremaks küsimuseks jääb see, kuhu kadus arengukavas üks aasta. See näeb ette ühisgümnaasiumi põhikooli- ja gümnaasiumiosa lahutamist alles aastal 2015, nüüd nõutakse seda juba septembris 2014?

10. oktoobril 2013 tõdesid Evelin Riis, Katrin Uutsalu ja Andrus Haugas Mai 3 koolihoonega tutvudes, et üle 27 klassikomplekti majja ei mahu. Varem kodanikele laiali jagatud tabelite alusel oleks Mai 3 alustavasse põhikooli pidanud mahtuma 37 klassikomplekti. See arv pandi kirja aastal 2012. Praegu on majas ligikaudu 550 põhikooliõpilast, kes kuidagi saavad hakkama, kuigi ruumikitsikusega kaasnevad juba nüüd probleemid. Linnavalitsus tahab Mai 3 koolimajja panna 750–880 õpilast, mis olusid arvestades tundub ebareaalne. Vaatamata juurdeehitusele ei mahu majja üle 27 põhikooliastme klassikomplekti, sest vastasel juhul puudub liikumisruum. 12. klassi ja 1. klassi õpilase liikumisvajadus erineb kardinaalselt. Teiste linnade mammutpõhikoolide kogemused on näidanud selgelt, et suure õpilaste arvuga põhikoolid ei ole õppimist toetava keskkonnaga.

1. mail 2014 hiljemalt tuleb esitada Mai 3 alustava põhikooli koolitusloa taotlus. Kooli 13 jätkav ühisgümnaasium vajab muudatust koolitusloas. Koolitusloa taotleja on kooli pidaja ehk Pärnu linn. Enne taotluse esitamist peab uuendama ühisgümnaasiumi õppekava ja koostama Mai 3 põhikooli õppekava. Haridus- ja teadusminister vaatab koolitusloa taotluse läbi kahe kuu jooksul taotluse esitamise päevast, kuid õppekava kavandile ekspertiisi tegemiseks võib koolitusloa läbivaatamise tähtaega pikendada kuni kahe kuu võrra. Selleks, et ühisgümnaasium saaks õppekavas teha muudatusi ja põhikool seda üldse koostama hakata, peab olema aegsasti kindlaks määratud Mai 3 põhikooli direktor, kes seaduse järgi on kooli õppekava kehtestaja. Enne õppekava kehtestamist tuleb see esitada arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Koolitusloa saamiseks on veel rida tingimusi, mis peavad olema täidetud. Kahe praeguse gümnaasiumi koondamist ühe nime alla segab see, et ühisgümnaasiumis on kursustesüsteem ja Hansagümnaasiumis tsükliõpe.

27. mail 2014 selgub lõplik EAS-i rahastamisotsus. Ümberkorraldusteks jääb seega aega kolm kuud, kusjuures direktsioonid ja pedagoogid on suvel puhkusel.

2014. aasta kevadsuvel algab Metsa tänaval asuvas koolihoones remont. Eesmärgiks on, et riigigümnaasiumiks muutuv Koidula kool saaks 2015. aasta sügisel alustada uuenenud õppeasutusena. Spetsialistide hinnangul ei ole hoone järkjärguline renoveerimine võimalik. See tähendab, et 2014/15. õppeaastal vajab kogu Koidula kooli pere õppekohti mujal. Pärnu linnavalitsus on saanud eelkokkuleppe Riigi Kinnisvara ASiga, kes on lubanud nimetatud õppeaastaks anda Pargi 1 vabad õpperuumid Koidula gümnaasiumi 9.–12. klasside (342 õppijat) käsutusse. Et 2015. aastast peab renoveeritud Metsa 21 õppehoones tegutsema ainult gümnaasiumiklassidega kool, tuleb põhikooliklassid mujale paigutada. Ja seda on mõistlik teha juba järgmisel õppeaastal, sest muidu peaksid õpilased kaks korda kolima. See on kavandatud nii, et Koidula gümnaasiumi praegused 1.–7. klassi 465 õpilast jätkavad õpinguid põhiliselt kahes lähimas koolis: Raeküla koolis ja Mai 3 õppehoonesse loodavas uues põhikoolis. Ühe klassikomplekti on valmis vajadusel enda juurde võtma Ülejõe gümnaasium. Klassikomplektide täpsemat paigutamist koordineerib Koidula kooli direktor.

DokumendidEdit

  • 30.05.2013: Pilt:Detailsem leping Parn.pdf. ÜHISTE KAVATSUSTE KOKKULEPE Pärnu. Leping 30.05.2013. Registreerimisnumber 1.1-8/13/698. Pealkiri: ÜHISTE KAVATSUSTE KOKKULEPE Pärnu. Koostaja Indrek Riisaar. Koostaja ametinimetus: juhataja. Saatmisviis: e-post. Teine lepingupool: Pärnu Linnavalitsus. Tähtaeg: 1.09.2015. Fail: http://dok.hm.ee/Content.aspx?ID=1091124

MeediakajastusedEdit

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki