FANDOM



ÜldosaEdit

EesmärkEdit

Pärnu professionaalkultuuri arengustrateegia eesmärk on suurendada pärnu loovisikute heaolu ja tõsta nende loomingu kvaliteeti.

Pärnu loomekeskkonda mõjutavate teiste isikute, kollektiivide, organisatsioonide, asutuste, institutsioonide, ettevõtete, ühekordsete projektide ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse tegevuse tulemuslikkust hinnatakse selle järgi, kuidas need toetavad pärnu loovisikute kultuurilist loovust ja kaunite kunstide professionaalsel tasemel säilimist ja arenemist ning parandavad pärnu loovisikute loometegevuseks vajalikke tingimusi ja loovad selleks tagatisi.

Pärnu professionaalkultuuri arengustrateegia on aluseks arengukavade (näiteks Pärnu linna arengukava, Pärnu linna kultuuri arengukava, loomevaldkondade arengukavad, professionaalkultuuriga seotud asutuste ja ettevõtete arengukavad, Pärnu maakonna ja Pärnumaa valdade arengukavad) professionaalkultuuri puudutava osa koostamisel.

MõisteidEdit

Pärnu professionaalkultuuri arengustrateegias kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

  • arengukava on arengustrateegiast lähtuv kas Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 37 järgi koostatud omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele või muu organisatsiooni konkreetseid arengueesmärke sätestav dokument
  • arengustrateegia on kaugemate eesmärkide saavutamiseks ühiskondliku kokkuleppena koostatud tegevuskava ja abinõude süsteem, mis on aluseks erinevate arengukavade koostamisel
  • autor on füüsiline isik, kes on loonud teose
  • harrastuskultuur ehk hobikultuur on inimese põhitööst vabal ajal viljeldav tegevus isikliku rahulolu saavutamiseks ja üldise töövõime taastamiseks
  • kriitika ehk arvustus on valdkond, milles tegeldakse objekti hindava käsitlemisega või selle käsitluse tulemus. Kriitikat viljelev isik on kriitik. Tavaliselt on kriitika väljundiks sõnatekst, mis ilmub trükiväljaandes, loetakse ette televisioonis või raadios. Oluline on teha vahet, millal lõpeb teadustekstile omane neutraalsus ning algab kriitikale omane hinnangulisus
  • kvaliteetne linnaruum on inimest aktiivsusele kutsuv ja suunav linnaline elukeskkond
  • levimuusika on üldnimetus muusikastiilidele ja -suundadele, mis kujunesid 20. sajandi teisel poolel ja mida iseloomustab levimine massiteabevahendite ja helisalvestustehnika abil. Varem oli kasutatud mõistet "kerge muusika", mis tähistas peamiselt estraadimuusikat ega sobinud sisuliselt enam paljude levimuusika suundade olemusega. Levimuusika hõlmab sellises tähenduses popmuusika, rock-muusika, džässmuusika jpt suundi ja stiile. Eestikeelsed mõisted "levimuusika" ja "süvamuusika" võeti kasutusele 1970. aastatel
  • loomeliit on Loovisikute ja loomeliitude seaduses sätestatud korras tunnustatud mittetulundusühing, mille eesmärk on edendada vastavat loomeala ja toetada oma liikmeks olevate loovisikute loometegevust. Loomeliidus peab olema vähemalt 50 teovõimelist füüsilist isikut, kes on vähemalt kolm viimast aastat vastaval loomealal loometööga tegelenud ja kelle teosed või esitused on selles ajavahemikus avalikustatud Autoriõiguse seaduse tähenduses. Ühte loomeliitu võivad kuuluda vaid ühel Loovisikute ja loomeliitude seaduses loetletud loomealal tegutsevad loovisikud.
  • loomevaldkond on vastavalt Loovisikute ja loomeliitude seadusele kujutav ja rakenduskunst, lavakujundus, audiovisuaalne kunst, lavakunst, kirjandus, muusika või arhitektuur
  • looming võib tähendada kas loometegevust või Autoriõiguse seaduse tähenduses teoseid
  • loovisik on Loovisikute ja loomeliitude seaduse tähenduses ning Autoriõiguse seaduse mõistes autor või esitaja, kes tegutseb kujutava või rakenduskunsti, lavakujunduse, audiovisuaalse kunsti, lavakunsti, kirjanduse, muusika või arhitektuuri alal
  • meelelahutuskultuur ehk kommertsiaalne kultuur on ärilisele kasumile orienteeritud kultuuriline tegevus, mis on ajendatud inimese vajadustest meeleolu parandamise, vahelduse leidmise, uute emotsioonide, pingetest vabastamise, igavuse peletamise vms. järele
  • missioon on eluülesanne, kutsumus, vastutusrikas ülesanne
  • professionaalkultuur on Loovisikute ja loomeliitude seaduse mõistes loovisikute poolt viljeldav kultuuriline tegevus, mis hõlmab suurema osa isiku tööajast, mille eest isik saab tasu ning mille tulemusel loodud teosed on avaliku kriitika objekt
  • professionaalkultuuri arengustrateegia on professionaalkultuuri kaugemate eesmärkide saavutamiseks loovisikute ühiskondliku kokkuleppena koostatud tegevuskava ja abinõude süsteem, mis on aluseks erinevate arengukavade koostamisel
  • pärnu loovisik on Pärnus elav, Pärnus tegutsev või Pärnuga seotud loovisik
  • rahvusvaheliselt huvipakkuv kunst on teos või esitus, mille kohta on ilmunud kriitikat või uurimusi välismaises professionaalses erialameedias
  • süvamuusika, ka tõsine muusika, on üldnimetus, mille all tavaliselt mõistetakse klassikalist muusikat selle sõna laiemas tähenduses, see tähendab, et mitte ainult klassitsismi, vaid ka keskaja, renessansi, baroki ja romantismi muusikat, paljusid modernistlikke ja postmodernistlikke suundi jpm. Eestikeelne termin süvamuusika võeti tarvitusele 1970. aastatel paralleelselt terminiga levimuusika
  • teos on autori intellektuaalse loomingu viljana valminud originaalne tulemus kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil
  • visioon on looval kujutlusel või mõtlemisel põhinev nägemus, kontseptsioon, ettekujutus või käsitus

Neli arengustsenaariumiEdit

Pärnu professionaalkultuuri neli arengustsenaariumi lähtuvad Pärnumaa arengustrateegias 2030 esitatud Pärnumaa neljast pikaajalisest arengustsenaariumist ning lühiajalisest kriisistenaariumist, pingereas positiivsest negatiivseni:

  • 1. stsenaarium: Läänemere pärl ehk läbimurre Läände
  • 2. stsenaarium: Balti kett ehk tagasi tulevikku
  • 3. stsenaarium: Meil aiaäärne tänavas
  • 4. stsenaarium: Vaeste patuste alev
  • 5. stsenaarium: Lõputu kriis

Arengustsenaariumid on üles ehitatud arenguambitsioonide kahanevas järjestuses. Arenguvajadused on suurimad Läänemere pärli stsenaariumi ja väikseimad Lõputu kriisi stsenaariumi realiseerimisel.

Kõige ambitsioonikam stsenaarium on Läänemere pärl ehk läbimurre Läände, mille realiseerimine tähendab pingutamist esirinnas ja mis tagaks avatud maailmas ja pikaajalises perspektiivis pärnu loovisikute kõige suurema rahulolu Pärnu loomekeskkonnaga.

Balti keti stsenaarium on konkurentsistsenaarium, mis seab ülesandeks parematele ja suurematele järele jõudmise. Selle käivitavaks mehhanismiks on majanduslikust, sotsiaalsest ja piirkondlikust ebavõrdusest tulenev pinge ja sisemine pidev rahulolematus.

Meil aiaäärne tänavas ja Vaeste patuste alevi stsenaariumid on suunatud eelnevalt loodu tarbimisele ja mugavale provintslusele ning nende realiseerimine tähendaks Pärnu loomekeskkonna taandarengut ja lagunemist.

Lõputu kriisi stsenaarium on Pärnu loomekeskkonna mandumise stsenaarium.

Läänemere pärl ehk läbimurre LäändeEdit

Pärnus ja Pärnumaal tegutsevad loovisikud, kes loovad rahvusvaheliselt huvipakkuvaid teoseid. Pärnu kultuurielu iseloomustab rahvusvaheliselt atraktiivne üritustekalender, elanike kõrge osalusaktiivsus, kaasaegsed tegutsemistingimused. Pärnus toimib aktiivselt loomemajandus. Pärnu kultuurielu kasutuses olevat infrastruktuuri kasutatakse maksimaalse efektiivsusega.

Balti kett ehk tagasi tulevikkuEdit

Pärnu loovisikute tegevusvõimalused on ahtad. Kultuuriprojektide ekspordi asemel tegeldakse impordiga. Kultuurielus panustatakse eelkõige atraktiivsetele, puhkajale ja noortele suunatud meelelahutuslikele üritustele. Kultuurikorralduse aluspõhimõtteks on majanduslik tasuvus. Näilist edu saavutavad suured riiklikud organisatsioonid (Endla teater ja Eesti Kontsert). Eelistatakse laia publikumenu tagavaid sündmusi. Elanike huvi on küll suur ja kultuuritarbimine arvudes kõrge, kuid kultuurielu iseloomustab piiratud mitmekesisus ning kesine kohapeal loodud teoste osakaal. Pärnus tegutsevad loovisikud ei ole organiseerunud ning ei ole võimelised loomemajanduslikult edukalt tegutsema.

Meil aiaäärne tänavasEdit

Pärnu professionaalne kultuurielu hingitseb. Samas on Pärnus hästi kättesaadavad rahvamaja, noorte- ja päevakeskused. Toimub aktiivne isetegevus traditsioonilistes valdkondades – laul, tants ja näputöö. Valitsevad mugavad eluviisid. Endla teater ja Eesti Kontsert pakuvad majandusliku ellujäämise nimel meelelahutust.

Vaeste patuste alevEdit

Vabakutselised loovisikud on Pärnust lahkunud, Endla teater ja Eesti Kontsert on uksed sulgenud. Pärnu kultuurielu tippsündmusteks on õllefestival, ööklubide vahupeod, kinoseansid, jaanipidu napsi ja naljaga ning popansamblite suvetuurid.

Lõputu kriisEdit

Pärnu kultuurielu on välja surnud.

SeireEdit

Pärnu professionaalkultuuri arengustrateegia elluviimist jälgib Pärnu Loomeliit.

Loomekeskkonna hindamineEdit

Pärnu loovisikute heaolu suurendamiseks annab Pärnu Loomeliit pärnu professionaalkultuuri arengut mõjutavatele otsustele, isikute tegevusele, projektide tulemustele ja objektide seisundile 5 palli süsteemis hinnanguid:

  • hinne 5: Läänemere pärl
  • hinne 4: Balti kett
  • hinne 3: Meil aiaäärne tänavas
  • hinne 2: Vaeste patuste alev
  • hinne 1: Lõputu kriis

Pärnu Loomeliit teeb hinnangud teatavaks Pärnu Linnavalitsusele, Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumile, teistele loomeliitudele ning üldsusele.

Loomingu kvaliteedi kontrollimineEdit

Pärnu loovisikute loomingu kvaliteedi tõstmiseks kontrollib Pärnu Loomeliit järjekindlalt pärnu loovisikute loomingu kvaliteeti ning teeb tulemused teatavaks üldsusele.

Pärnu professionaalkultuuri missioon, visioon ja strateegilised eesmärgidEdit

Olukorra analüüs. Alus: Pärnu professionaalkultuuri SWOT-analüüs ja hetkeseis loenditena, Pärnu kultuurielu SWOT-analüüs

Pärnu professionaalkultuuri olukorra ülevaade loomevaldkondade kaupaEdit

Kujutava ja rakenduskunsti valdkonnas on Pärnu viimase paarikümne aasta areng olnud loomevaldkondadest kiireim. Pärnusse on tulnud elama palju kunstnikke. Samuti on Pärnusse jäänud mitmed Pärnust pärit noored kunstnikud. Intensiivselt on loodud professionaalse kunstielu tugistruktuure – galeriisid, institutsioone, ühendusi. Suuremaks probleemiks on kujunenud vähemalt keskhariduse tasemel kunstilise erihariduse andmise puudumine ja seoses sellega järelkasvu vähesus. 2000-ndate aastate alguses tegutses Pärnus Eesti Kunstiakadeemia filiaal, kuid see kadus nii rahanappuse kui ka haldussuutmatuse tõttu. 2004. aastal on koostatud Pärnu linna kunstistrateegia, mis on praeguseks aegunud. Pärnu umbes kolmekümnest kunstnikust kuulub Eesti Kunstnike Liitu kümmekond.

Lavakunsti ja lavakujunduse valdkondades võib pidada ühest küljest suureks plussiks, kuid teisest küljest probleemiks riikliku Endla teatri domineerivat monopoolset mõju pärnu teatrielule, kuna Endla teatriga mitteseotud professionaalsete lavastajate, näitlejate, tantsijate, koreograafide ja teatrikunstnike olemasolust hoolimata ei ole Pärnus teatri valdkonnas tekkinud tõsiseltvõetavat alternatiivi, mis värskendaks põneva repertuaari ja uudse teatrilaadiga linna teatrielu. Enamus Endla teatri loomingulise kollektiivi liikmetest kuulub Eesti näitlejate või lavastajate liitudesse, kuid nende kaasamõtlemine ja kaastegevus Pärnu linna kultuurielus on vähene.

Audiovisuaalse kunsti valdkonnas tegutseb Pärnus üksikuid kõrgel tasemel professionaale, kes kuuluvad ka oma valdkonna loomeliitudesse, kuid arvestatavat platvormi, näiteks filmistuudiot vms, audiovisuaalse kunstiga tegelemiseks Pärnus tekkinud ei ole.

Kirjanduse valdkonnas on Pärnuga seotud viis-kuus kirjanikku, kelle loomingut on viimasel ajal trükis ilmunud. Kirjanikud peavad põhilisteks probleemideks tugeva kirjastuse ja regulaarsete kirjandusürituste puudumist ning Pärnu linna madalat mainet kirjanduslinnana.

Muusika valdkonna arengupotentsiaal Pärnus on väga suur. Pärnu linn panustab professionaalse muusikaelu arengusse igal aastal märkimisväärse summa. Samuti on suures osas välja ehitatud kõrgetasemeline infrastruktuur kontserdisaalide näol. Suuremaks probleemiks on orienteeritus impordile ja pärnu loovisikute vähene kaasamine: pärnu heliloojatelt ei tellita teoseid ning pärnu interpreete ei kaasata piisavalt riigistruktuuride ja kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusel toimuvate kontsertide solistidena. Pärnu muusikutest võiks loovisikuna tegutseda umbes 50 inimest.

Arhitektuuri valdkonnas tegutseb Pärnus umbes 30 inimest. Arhitektid on enamasti liitunud ka Eesti Arhitektide Liidu Pärnu sektsiooniga, mis on Pärnus tegutsenud juba nõukogude ajast. Siiski ei ole oma linna arhitektide häält Pärnus piisavalt kuulda. Täpselt ei ole arusaadav, millist linnaruumi arhitektid Pärnu puhul eeldavad ja mida tuleks sellise linnaruumi saavutamiseks teha.

Pärnu linnas teostatud uuringudEdit

Pärnu linnas on teostatud mitmeid vähem või rohkem ka professionaalse kultuurielu seisundit puudutavaid uuringuid, küsitlusi ja protokollitud arutelusid. Näiteks:

  1. Pärnu linna elanike kultuuritarbimise uuring 2008 http://www.parnu.ee/fileadmin/user_upload/areng/uurimused/Parnu_elanike_kultuuritarbimise_uuring.pdf
  2. Raportid “Pärnu suvekülaline” 2003-2010 ning “Pärnu kevad-talvine külaline” 2004-2009 http://www.parnu.ee/index.php?id=1314
  3. Mida me defineerime Pärnus professionaalseks kultuuriks? http://et.parnu.wikia.com/wiki/Mida_me_defineerime_P%C3%A4rnus_professionaalseks_kultuuriks%3F
  4. Mida me defineerime Pärnus (süva)muusikaks? http://et.parnu.wikia.com/wiki/Mida_me_defineerime_P%C3%A4rnus_(s%C3%BCva)muusikaks%3F
  5. Mida me defineerime Pärnus kirjanduseks? http://et.parnu.wikia.com/wiki/Mida_me_defineerime_P%C3%A4rnus_kirjanduseks%3F
  6. Mida me defineerime Pärnus kunstiks? http://et.parnu.wikia.com/wiki/Mida_me_defineerime_P%C3%A4rnus_kunstiks%3Fhttp://et.parnu.wikia.com/wiki/Mida_me_defineerime_P%C3%A4rnus_kunstiks%3F
  7. Hinnang Pärnu Filharmoonia tgevusele http://et.parnu.wikia.com/wiki/Hinnang_P%C3%A4rnu_Filharmoonia_tegevusele

2008. aastal Pärnu Linnavalitsuse tellimusel valminud Pärnu linna elanike kultuuritarbimise uuring annab ülevaate kultuuriürituste külastamise aktiivsusest, hinnangust pakutavale programmile, kultuuriürituste tarbimise potentsiaalsetest takistustest, kulutustest kultuuritarbimisele ja infokanalitest. Uuringu käigus küsitleti 399 isikut. Raport on koostatud kultuurivaldkondade kaupa. Uuringu tulemusel selgus, et Pärnu linnas on kontserdikülastajaid 66%, teatrikülastajaid 55%, ülelinnaliste suurürituste ja raamatukogu külastajaid 47% ning näituste külastajaid 46% valimist. Kuna raporti tekstis ei esine märksõnu "loovisik", "professionaal", siis ei ole täpselt teada, kui palju saadud tulemused puudutavad professionaalkultuuri ning kitsamalt pärnu loovisikute loomingust osasaamist.

Ka Pärnu külalisi puudutavate uuringute kohta võib öelda, et professionaalkultuuri ning kitsamalt pärnu loovisikute loomingut puudutavaid tulemusi saab hinnata vaid ligilähedaselt.

Pärnu professionaalkultuuri puudutavad arutelud ja nendel koorunud probleemid ja hinnangud on olnud eelkõige kvalitatiivsed. Konkreetsete arvudeni jõudmist on takistanud Pärnu linnavalitsuse poolt selgelt määratletud mõistete puudumine ning sellest tulenevalt müravaba info nappus.


Pärnu professionaalkultuuri missioonEdit

Pärnu professionaalkultuuri missioon on nürimeelsuse ja vaimse mandumise tõrjumine Pärnu linnas.

Missiooni elluviimisel lähtutakse tõdemusest, et igast inimesest võib saada loovisik ning kvaliteetne professionaalkultuurielu tõmbab käima ärielu ja tõstab ühiskonna poliitilist kultuuri.

Pärnu professionaalkultuuri visioonEdit

  1. Pärnu loovisikud loovad rahvusvaheliselt huvipakkuvaid teoseid.
  2. Loovisikul on Pärnus hea elada.

Pärnu professionaalkultuuri korralduse strateegilised eesmärgidEdit

Pärnu loovisikute enesemääratlemine Pärnu ühiskondlikus ruumisEdit

Pärnus elab ja tegutseb üle saja erinevaid loomevaldkondi esindavaid Loomeliitude ja loovisikute seaduse mõistes loovisikut. Loomingu olemasolust hoolimata nad tihti siiski ei määratle ennast loovisikuna või ei pea ennast Pärnu kogukonnaga seotuks. Eesmärk on, et võimalikult paljud pärnu loovisikud ajaksid selja sirgu, hakkaksid taotlema loometegevuseks vajalikke toetusi, liituksid oma erialaliiduga, looksid võimalusel Pärnusse oma erialaliidu sektsiooni ning tunnetaksid ja deklareeriksid ennast seejuures Pärnu loovisikute kogukonna liikmena.

Pärnu linna kultuuripoliitika muutmine pärnu loovisikuid arvestavaksEdit

Pärnu linn on võtnud vastu uue uue arengukava aastani 2020, milles professionaalkultuuri puudutav osa on marginaalne. Uue arengukava koostamise protsessi alguses 2010 aastal oli plaan koostada ka Pärnu kultuuri arengukava. Seni ei ole selleni jõutud. Pärnu loovisikud on alustanud Pärnu linna professionaalkultuuri arengustrateegia koostamisega, et Pärnu linna kultuuri arengukavas oleks selgelt ja jõuliselt esindatud ka pärnu professionaalkultuuri arendamine.

Pärnu professionaalse kujutava ja rakenduskunstielu missioon, visioon ja strateegilised eesmärgidEdit

Olukorra analüüs. Alus: Pärnu kunstielu SWOT-analüüs

Pärnu professionaalse kujutava ja rakenduskunstielu missioonEdit

Pärnu linna professionaalse kujutava ja rakenduskunstielu missiooniks on aidata kaasa kunsti kui olulise kultuurivaldkonna püsimisele ning arengule linnas, luues eeldused ja tingimused, mis tagavad nii traditsioonilise kui ka uuendusliku kunstiga tegelejatele soodsad võimalused elada ja töötada kohalikus kultuurikeskkonnas, arvestades selle potentsiaali ja eripära.

Pärnu professionaalse kujutava ja rakenduskunstielu visioonEdit

Pärnu professionaalse kujutava ja rakenduskunstielu edukus põhineb ettevõtlikel, haritud ja loovatel inimestel, mitmekülgsel stabiilsel majandusressursil, optimaalselt väljaarendatud kunstiasutuste võrgul ja linna kunstielu mainel.

Pärnu linna kujutava ja rakenduskunstielu protsesside areng on tasakaalustatult süsteemne, tugineb Eesti riiklikule kultuuripoliitikale ja omavalitsuse arengukavale ning arvestab kohalikku potentsiaali.

Pärnu linn lähtub kultuurikorralduses oma arengukavast ja on leidnud kunstimaastiku kujundamisel võimaluste loomiseks oma tee, mis ühelt poolt tähtsustab paikkonna omapära ja identiteeti ning teiselt poolt müüb seda oskuslikult.

Visiooni elluviimise eeldusedEdit
  1. Omavalitsuse poolt on tagatud kujutav- ja rakenduskunstnike ühenduste ja üksikkunstnike stabiilne tegevus projekti- ning tegevustoetuste näol.
  2. Leitakse vahendeid kujutava ja rakenduskunstielu finantseerimiseks nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasandil.
  3. Pärnu linn on partneriks ja kaasfinantserijaks Euroopa Liidu toel teostatavatele kujutava ja rakenduskunsti projektidele.
  4. Stabiilselt toimib Pärnu Kunstnike maja, milles asuvad kunstnike ateljeed ning on avatud residentsateljeed.
  5. Pärnu Linnagalerii tegutseb kaasaegse näitusesaaliga ruumides.
  6. Määratletud on Pärnu Uue Kunsti Muuseumi (Pärnu Kunstimuuseum) staatus ja tagatud stabiilne tegevus, realiseeritud rekonstrueerimise projekt.
  7. Alaliselt on eksponeeritud Pärnu kunstnike püsiekspositsioon.
  8. Gildi Maja tegutseb rahvaülikooli põhimõttel, kus asuvad ateljeed ja töökojad tekstiili, käsitöö, skulptuuri ja keraamikaga tegelemiseks.
  9. On tagatud igas vanuses (eelkooliealisest kuni eaka inimeseni) elanikele kunstihariduse kättesaadavus ja võimalus tegeleda kunstiga.
  10. Kultuurivaldkonnas on tagatud Pärnu linna, Eesti riigi ja Eesti Kunstiakadeemia ühistegevusena kõrghariduse kättesaadavus.
  11. Koostöös üldhariduskoolidega on algatatud spetsiaalsed lastele ning noortele suunatud kunstiprojektid haritud ning teadliku kunstitarbija kasvatamiseks
  12. Aktiivne ja omanäoline kunstitegevus on kindlustanud Pärnule kunsti- ja kultuurilinna maine, mille vastu tuntakse huvi Eestis ja välismaal.
  13. Pärnu soodne geograafiline asend soodustab elavat kunstielu. Kõrgtasemelised kultuuri- ja kunstisündmused on muutunud linna visiitkaardiks seda külastavate Pärnumaa elanike, puhkajate ning turistide seas.
  14. Jätkusuutlike festivalide ja suurnäituste kõrval toimuvad erinevad kunstisümpoosionid, workshopid ja arendatakse uuenduslikke kunstisuundi.
  15. Toimib koostöö erinevate kunstivaldkondade vahel Pärnu linna kultuurimaastiku kujundamisel ja arendamisel.
  16. Kunsti ostmine valmivatele uusehitistele on määratud ehituse eelarvega.

Pärnu professionaalse kujutava ja rakenduskunstielu strateegilised eesmärgidEdit

Pärnu kujutava ja rakenduskunstielu arendamiseks on püstitatud neli põhieesmärki alleesmärkidega.

I SÜSTEEMNE KUNSTIALANE HARIDUS JA SELLE KÕRGE KVALITEETEdit
  1. Kõrge kunstialase hariduse kvaliteet üldhariduskoolides uuele avatud ja haritud kunstiõpetaja kaudu.
  2. Kunstiga tegelevate haridus- ja kultuuriinstitutsioonide orgaaniline koostöö kohalikul ja vabariiklikul tasandil.
  3. Jätkuv kunstialase kõrghariduse andmine.
  4. Toimiv kunstialane huviharidus igal tasandil.
II MITMEKÜLGSE, AVATUD JA ATRAKTIIVSE KUNSTIELU KÕRGE MAINEEdit
  1. Toimivad kunstifestivalid- ja sündmused
  2. Uued ja atraktiivsed kunstisündmused
  3. Avalikustatud kunstielu meediakanalites
  4. Kunstiteosed linnaruumis - avalik hüve kõikidele linna kodanikele ja -külalistele
III KUNSTIELU JÄTKUSUUTLIKKUS JA LOOVISIKUTE SOTSIAALNE TURVALISUSEdit
  1. Kunstistipendiumide, -ostude ja -tegevustoetuste süsteem
  2. Ekspertide nõukogu protsesside ja sündmuste hindamiseks
  3. Stabiilne kunsti rahastamine kohaliku omavalitsuse poolt
  4. Pärnu kunstnike püsiekspositsioon
IV KUNSTIASUTUSTE JA -INSTITUTSIOONIDE OPTIMAALNE VÕRKEdit
  1. Munitsipaalasutus Pärnu Kunstikeskus ( Kunstnike Maja )
  2. Määratletud staatusega Pärnu Kunstimuuseum
  3. Pärnu Linnagalerii - linna kunstielu visiitkaart
  4. Linna toetusel tegutsevad jätkusuutlikud mittetulundusühingud

Pärnu professionaalse lavakunstielu missioon, visioon ja strateegilised eesmärgidEdit

Olukorra analüüs. Pärnu maakonna kultuuri lähteseisundi analüüsis 26.03.2006[1] on öeldud, et "professionaalset teatrit esindab teater "Endla"." ning sama dokumendi visiooniosas öeldakse, et "Pärnu teater "Endla" on kujunenud Pärnu vaimuelu sümboliks."

Kuna riiklik Endla teater omab Pärnu lavakunstielus juhtrolli ja tal on riiklikult kinnitatud arengukava, siis oleks Pärnu professionaalkultuuri arengustrateegia seisukohalt mõttekas eelkõige vaadelda professionaalse lavakunstielu arenguvõimalusi väljaspool Endla teatrit ning seejärel seoses Endla teatriga.

MissioonEdit

VisioonEdit

Pärnu professionaalse audiovisuaalse kunstielu missioon, visioon ja strateegilised eesmärgidEdit

Olukorra analüüs.

MissioonEdit

VisioonEdit

Pärnu professionaalse kirjanduselu missioon, visioon ja strateegilised eesmärgidEdit

Olukorra analüüs. Alus: Pärnu kirjanduselu SWOT-analüüs

Kirjandus annab tööd trükkalitele, toimetajatele, näitlejatele, meediale, lavastajatele ja kujundajatele ning paljudele teistele.

Kirjandus on suhteliselt odav meelelahutuse ja loomemajanduse liik võrreldes teatri, spordi, muusika või filmiloominguga. Kõike on võimalik teha kohaliku tööjõu ja materjaliga. Ei mingit kõrgtehnoloogiat peale inimaju.

Kirjandus arendab keelt ja kannab rahvuslikku identiteeti enam kui paljud teised eneseväljenduse liigid, samas on ta raskemini kaubastatav rahvusvahelisel turul. Eesti raamatumüügi edetabelites on järjest enam kohalikke raamatuid, muuhulgas ilukirjandust ja viimastel ajal isegi noorte kirjanike loomingut. Tegu on tõusva turuga.

Erinevalt teatrist, muusikast või filmist, ei tegeleta kirjandusega meie vabariigis teadlikult, see on institutsionaalselt tühi maa – pole ühtegi riigikirjastust ega trükikoda, kirjanike liidus on tööl paar inimest, ministeeriumi inimene töötab projektipõhiselt. Puuduvad situatsioonianalüüs ja arengukava, midagi sellist pole ministeeriumil olemas.

Olukord on soodne, et võtta üle üks tõusev turg, kusjuures turg, millel pole konkurentsi ja mida põhiseaduse järgi on riik kohustatud kaitsma. Pärnus on olemas mõned kogenud kirjanikud, kelle teadmistest, suhetest ja kogemustest piisab eesti tasemel kirjastuse käimashoidmiseks ja muude eluliselt vajalike institutsioonide käivitamiseks.

MissioonEdit

VisioonEdit

Pärnu kirjanduspoliitika strateegilised eesmärgidEdit

Pärnu kirjanduspoliitika strateegilised eesmärgid on:

1. Tuua Pärnusse eesti kirjanduse väärtuslikum osa, rikastades sellega sotsiaalset ja vaimset keskkonda. Hetkel pole Pärnus teistega võrreldavat kirjandusfestivali, peaaegu pole regulaarseid kirjandusüritusi ega ahnusevaba väärtkirjandusele keskendunud raamatupoodi.

2. Luua Pärnus eesti kirjanduse väärtuslikum osa. Selleks luua Pärnus elavatele professionaalsetele kirjanikele töötingimused ning anda kirjanikele võimalus kohaliku kultuurielu edendamiseks ja mitmekesistamiseks. On vaja Pärnu kirjastust ja kirjanduslikku meediaväljaannet – juturaadio internetis, millest kasvab ajapikku välja kirjanduskeskne netitelevisioon.

3. Anda Pärnu elanikele, eelkõige noortele, võimalus oma kirjanduslikke andeid arendada ja kirjanduses ning sellega piirnevatel loomemajanduse aladel läbi lüüa. Hetkel pole võimalik andekal, kuid algajal kirjanikul professionaalset nõu ja abi saada. Entusiastlikud luuleklubid ei saa asenda elukutselise literaadi valduses olevat oskusteavet.


I RAKENDUSLIK JA SISULINE KIRJANDUSHARIDUSEdit
  1. Andekate noorte väljaselgitamine koostöös huviringide ja haridussüsteemiga.
  2. Andekate noorte koolitamine koostöös kogenud kirjanikega
  3. Noortele kirjanikele väärikate avaldamisvõimaluste loomine ja teadlik mainekujundus
II MITMEKÜLGSE, AVATUD JA ATRAKTIIVSE KIRJANDUSELU KÕRGE MAINEEdit
  1. Toimivad kirjandusfestivalid- ja sündmused
  2. Uued ja atraktiivsed kirjandussündmused
  3. Avalikustatud kirjanduselu meediakanalites
  4. Kirjandus linnaruumis ja meedias - avalik hüve kõikidele linna kodanikele ja -külalistele
III KIRJANDUSELU JÄTKUSUUTLIKKUS JA KIRJANIKE SOTSIAALNE TURVALISUSEdit
  1. Kirjandusstipendiumide, -tellimuste ja -tegevustoetuste süsteem
  2. Ekspertide nõukogu protsesside ja sündmuste hindamiseks
  3. Stabiilne kirjanduse rahastamine kohaliku omavalitsuse poolt
  4. Pärnu kirjandusauhind
IV KIRJANDUSASUTUSTE JA -INSTITUTSIOONIDE OPTIMAALNE VÕRKEdit
  1. Munitsipaalasutus Pärnu Kirjastus koos eesti turu nõudmistele vastava trükibaasiga
  2. Pärnu kirjandusnõustamise keskus
  3. Pärnu kirjanike maja ateljeede ja avatud ateljeedega väliskirjanikele
  4. Linna toetusel tegutsevad jätkusuutlikud mittetulundusühingud
  5. Kirjastuse hinnaga kvaliteedikirjandust kaubastav raamatupood, nii võrgus kui maapeal. Kommertsivaba, saastavaba ja ahnusevaba.
  6. Raamatukogude varustamine esmaklassilise eesti- ja tõlkekirjandusega

Pärnu professionaalse muusikaelu missioon, visioon ja strateegilised eesmärgidEdit

Olukorra analüüs. Alus: Pärnu muusikaelu hetkeseis loenditena ja SWOT-analüüs

MissioonEdit

Pärnu professionaalse muusikaelu missioon on võimaldada pärnakal saada osa maailma muusikakultuurist ning tunnetada Pärnut rahvusvahelise muusikaelu ühe keskusena.

VisioonEdit

Pärnus elavad ja tegutsevad muusikud, kelle looming on rahvusvaheliselt huvipakkuv.

Visiooni elluviimise eeldusedEdit
  • Pärnu linn jätkab professionaalse muusikaelu toetamist vähemalt olemasolevas mahus
  • Pärnu Muusikakool säilub nii lapsi kui ka täiskasvanuid koolitava munitsipaalse muusikaõppeasutusena, mille süvaõppesuund on orienteeritud professionaalsete muusikute kasvatamisele
  • Pärnu linn toetab süsteemselt ja regulaarselt Pärnus tegutsevaid professionaalsete muusikute kasvatamisele spetsialiseerunud erastuudioid

Pärnu professionaalse süvamuusikaelu strateegilised eesmärgidEdit

I MUUSIKAHARIDUSE KÕRGE KVALITEETEdit
  1. Munitsipaalasutus Pärnu Muusikakool jätkab professionaalse muusikalise alghariduse andmist ja areneb muusikalise keskhariduse tasemel muusikaõppeasutuseks
  2. Pärnu linn toetab regulaarselt Pärnus muusika valdkonnas tegutsevaid erakoole
  3. Üldhariduskool annab praktilise noodist mängimise ja laulmise oskuse ning baasteadmised muusikaajaloos ja - teoorias
  4. Toimib muusika- ning muusikaharidusinstitutsioonide orgaaniline koostöö nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil
  5. Muusikaõppeasutustes ja üldhariduskoolides tegeldakse süstemaatiliselt laste ja täiskasvanute publikukoolitusega
  6. Pärnusse luuakse muusikakõrgkool
II MUUSIKASÜNDMUSTE KÕRGE MAINEEdit
  1. Pärnu sügis-talvine muusikaelu on regulaarne
  2. Suvine muusikaelu on suurlinnalikult tihe, täis erinevate kontserdikorraldajate ideid ja ambitsioone
  3. Olemasolevad muusikafestivalid võivad arvestada Pärnu linna poolse rahastamisega kuni kolm aastat ette
  4. Regulaarsete projektikonkursside kaudu on tagatud uute atraktiivsete muusikasündmuste lisandumine
  5. Pärnu muusikaelu sündmusi kajastatakse regulaarselt rahvusvahelises erialameedias
  6. Pärnu süvamuusikaelu põhineb Pärnu linna professionaalse süvamuusika tellimusel, mille aastamahu kehtestab Pärnu linn ning mille täitmisele võivad konkureerida kõik soovijad
  7. Pärnu linn pakub kõigile muusikaelu korraldajatele turundustuge
III PÄRNU HELILOOJATE JA INTERPREETIDE MAKSIMAALNE PROFESSIONAALNE HÕIVATUS NING SOTSIAALNE TURVALISUSEdit
  1. Pärnu linna muusikaelus on tagatud pärnu heliloojate ja interpreetide maksimaalne professionaalne kaasamine
  2. Pärnu eraõiguslikud professionaalsed muusikakollektiivid saavad Pärnu linnalt tegevustoetust
  3. Eksisteerib vähemalt üks Pärnu linna loovisiku stipendium heliloojale või interpreedile
  4. Pärnu süvamuusikaelu protsesside ja sündmuste hindamisega tegeleb muusika valdkonna ekspertnõukogu, mille töö toimub täieliku läbipaistvuse põhimõttel
  5. Toimub Pärnu linna süvamuusika valdkonna projektitoetuste kogusumma järk-järguline suurenemine
  6. Pärnu heliloojate ja interpreetide looming on infokandjatel kättesaadav
IV MUUSIKAINSTITUTSIOONIDE OPTIMAALNE VÕRKEdit
  1. Munitsipaalasutus Pärnu Linnaorkester kujundab pärnu regulaarse süvamuusika kontserdielu ning osaleb muude pärnu muusikasündmuste läbiviimisel koostööpartnerina
  2. Pärnu muusikaelu keskuseks on Pärnu Kontserdimaja, kus lisaks Eesti Kontserdi poolt pakutavale toimuvad pärnu muusikute ja kollektiivide regulaarsed kontserdisarjad
  3. Jätkusuutlikud eraõiguslikud professionaalsed muusikakollektiivid, produtsendid, festivalikorraldajad võivad arvestada järjepidava linna toetusega

Pärnu linna arhitektuuri missioon, visioon ja strateegilised eesmärgidEdit

Olukorra analüüs Alus: Pärnu arhitektuuri(elu) hetkeseis ja SWOT-analüüs

MissioonEdit

VisioonEdit

Pärnul on kvaliteetne linnaruum.

Arutelude protokollidEdit

TöörühmEdit

Pärnu professionaalkultuuri arengustrateegia töörühm on osa Pärnu kultuuri arengukava töörühmast. Töörühma ülesanne on arengustrateegia teksti lõplik vormistamine. Teksti väljatöötamisel osalevad kõik soovijad.

Olemasolevad dokumendidEdit

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki