FANDOM


Siin lehel toimub arvamuste väljaselgitamine seoses Pärnu Raudteejaama asukohaga. Arvamuste väljaselgitamine algas 17.4.2012 Pärnu Postimehe kommentaariumis ja jätkus 19.4.2012 Pärnu kodanikeühenduste ümarlaual.

ArvamusedEdit

Romek Kosenkranius (Pärnu abilinnapea)Edit

Pärnul on seoses raudteeliiklusega kaks võimalust:

1. oodata ja toetada Rail Baltica projekti teostumist.Vabariigi Valitsus kiitis heaks RB teemaplaneeringu algatamise, mis peab valmis olema 2015. aastaks. Teemaplaneeringu trassikoridori laius on plaanitud 100 m. Sellele alale planeeritav kiirraudtee (ilmselt 2 rööbet Euroopa 1435 mm mõõdus) on eraldatud aedadega, 6 * päevas, iga kahe tunni tagant kiirrongid, kiirusel kuni 240 km/h. Projekti maksumus on 2,43 miljardit eurot, 700 km pikk.

RB teemaplaneeringu raames tuleb lahendada järgmised probleemid:

1. maaküsimused.
2. müra
3. Natura-ja muud looduskaitse alad
4. koostöö takerdumine muude riikidega. Näiteks Lätis RB ei läbi Riiat ega lennujaama. Lätis surve, et RB ei tehtaks, sest oluline arendada Venesuunalist kaubandust. Siit ka ettepanek keelata Baltikumis autotransport, kuna RB peal peab tasuvuse saavutamsieks kaubavedude maht olema 13 miljonit tonni.
2. Variant 2. on rekonstrueerida olemasolev raudteeliin, st kaasajastada Lelle-Pärnu lõik Vene rööpmelaiuses (1520 mm). Rekonstrueeritud on Tallinn-Tartu-Valga liin, mis võimaldab rongidel sõita kuni 160 km/h, reaalselt on kiirus 130...140 km/h. Samuti avati eelmise aasta sügisel Tallinn-Viljandi rekonstrueeritud lõik, kus saab samuti tõsta kiiruse 130 km/H. MKM pakub selle projekti maksumuseks 500 miljonit krooni, enamuses tuleb EL struktutuurfondidest ja Lelle-Pärnu lõik maksaks 220-240 miljonit krooni. Raha on võimalik taotleda järgmisest 2014-2020 programmeerimisperioodist. Olemasoleva raudteelõigu rekonstrueerimisega Tallinn-Pärnu rong sõidaks sel juhul 85 minutit (vt uuring Raudteeliikluse optimeerimine Pärnu regioonis). Tallinnas oleks uue raudteejaama asukoht Järvevena tee juures, Pärnus on soovitatud Papiniidu silla juures, Pärnu jõe vasak-kaldal. MKM, ministeerium ja Edelaraudtee on arutanud Pärnu linnaga seda projekti, sest RB teostumisel võib olla mitmeid takistusi, see ei ja RB ei pruugi üldse Pärnut läbida.

RB projektis on probleemid maaküsimustega ja looduskaitsealadega on kõige teravamad. Täna ei ole ühtegi akti, mis sätestaks ehitustegevuse keelu raudteealal või selle kõrval, teemaplaneeringu algatamisel on mõistlik sätestada ehituskeeluvööndid, et raudteega piirnevatel aladel ei alustataks ehitustegevust, mis pärast takistab raudtee rajamist nendele aladele.

Täna ei ole otsustatud, kas Tallinn-Pärnu vahel on tulevikus vaid Euroopa laiusega raudtee või mõlema laiusega raudteed ja kuidas need ehitada? Ühelt poolt on alustatud juba Eestis Vene-rööplmelausega raudteede rekonstrueerimist ja loogiline on see lõpuni viia. Eesti raudteele on hangitud ka uued kallid vedurid Vene rööpmelausele sobivad vedurid, mis võimaldavad suuremat rongikoosseisu kiirust.Seeläbi kasvab võimalus sõita Vene laiusega raudteel 130...160 km/h ja seega oleks raudteeühendus olulien alternatiiv bussi-ja autoliiklusele Tallinn-Pärnu suunal. Kui aga rajatakse RB, siis selle rööpmelaius on erinev ja seega peab teemaplaneeringu käigus otsustama, kas rööpad pannakse Vene laiusega rööpmete kõrvale või võetakse üles? Viimasel juhul pole mõtet Vene rööpmelaiusega teid enam rekonstrueerida Tallinn-Pärnu suunal, kuid nii või naa jääb eestisse kahe erineva rööpmelaiusega (Tallinn-Narva, Tallin-Tartu-Valga suunal vene-rööpmelauis, RB Euroopa rööpmelaius) See, et RB tuleb läbi Pärnu, on otsustatud. Küsimus on kuidas trassikoridor tuleb ja mis saab Vene rööpmelaiusega raudteest?

Valdavalt on teemaplaneeringus kasutatud olemasolevat raudtee trassi, kuna nii on minimaliuseeritud riskid maaomanikega, kui kusgil hakataks rajama trassi täiesti uues koridoris.Näiteks Sauga vald on keeldunud trassikoridori planeerimisest Sauga aleviku poolt, see oli üks plaan,kuidas raudtee oleks saanud tuua lähemale kesklinnale (Raba tn lõppu prügimäe juurde) ja lähemale lennujaamale. Pärnu linna jaoks praegu kaardil ainult vana raudteekoridori kasutamine ja raudteejaama asukohad Uue silla juures ühel või teisel kaldal. Linnavalitsus toetab praegu jaama asukohana Papiniidu silla juures, jõe vasakkaldadl, kuna see asukoht on vähem problemaatilisem kõiksugu piirangute suhtes (looduskaitse alad) ja asukoht on soodasm kesklinna sidususe suhtes ruumiliselt ja ühistranspordi seisukohast. Kui omavalitsuse territooriumil elavate inimestega kokkulepet ei saavutata või tekkivad muud probleemid, võidakse trass palneerida linnast eemale - kusagil Sindi-Paikuse liini Pärnut vältiva trassina.

Ka Edelaraudee tahab rajada Pärnusse uue raudteejaama, Raeküla jaamas perspektiivi ei nähta. Edelaraudtee opereerib Eestis Vene-rööpmelaiusel sõitvate rongidega ja linan seisukohalt oleks hea,kui Edelaraudtee ja RB teemaplaneeringu koostajate nägemused raudteejaama asukhast langeks kokku.

PARNU UUE RAUDTEEJAAMA EELDATAV ASUKOHT 2012.jpg

Uuringus "Raudteeliikluse optimeerimine Pärnu regioonis" soovitatakse Pärnu uue raudteejaama asukohaks Papiniidu silla kõrval olevat ala.

Riigi poolt on algatatud RB teemaplaneeringuga pannakse lõpuks paika ka Pärnu raudteejaama asukoht. Riigi soov, et raudteejaam oleks võimalikult lähedal kesklinnale ja ühenduses lennujaamaga.Planeerijad ootavad ka omavalitsuse seisukohta raudteejaama asukoha suhtes ja meil on see olemas.

Peamised eelised on vasak-kalda asukohal – tema parem sidusus kesklinnaga, paremad ligipääsuvõimalused auto ja ühistranspordiga, juba olemasolev sidusus kergliiklusteega (Liivi teelt) ja see paraneb veelgi pärast Jaansoni raja väljaehitamist 2013. a., suurte elurajoonide suhteline lähedus (Mai rajoon, kesklinn). Raudtee äärde saab rajada jaamahoone ja parklad autodele-jalgratastele.

Paremkalda peatuse asukoht on raskemini ligipääsetav ja halvema kesklinna-Mai rajooni sidususega, ühistranspordiga kehvemini hõivatud ja ka kergliiklustee lahendused sinna praegu ja tulevikus puuduvad. Lisaks on pakutud paremkalda raudteejaama asukoht maastikukaitse alal. Samas saaks sinna rajada suuremad parklad.Teemaplaneeringu koostajatele otsustasime asukoha välja pakkuda alternatiivina, kuid seda asukohta on kindlasti raskem realiseerida – riik peab siis algatama ka maastikukaitseala vähendamise protsessi jne.

Astrid HindriksEdit

Eelistan raudteejaama asukohana Tallinna-poolset jõekallast.

"Pärnu linnavalitsuse eelistus raudteejaama asukohana on Papiniidu sillast vasakkaldal suunaga Raeküla poole. Kas me saame seda kohta logistiliselt nii planeerida, et moodustuks rahvusvahelisele raudteejaamale vastav taristu koos linna liiklussõlmega, mis oleks nii tulijatele kui minejatele mugav ja praktiline linnale? Kaaluda tuleks rongijaama asukohana teisi piirkondi. Näiteks ala, kus Ehitajate tee keerab Papiniidu silla poole. Selle asukoha plussiks on parkimise korraldamise ja tulevikus tööstuspiirkonna laiendamise võimalused, kus võib ehitada tarkade töökohtadega kaasnevaid büroohooneid. Miinuseks on selle asukoha looduskaitseline seisund, selles osas tuleks läbirääkimisi pidada keskkonnaministeeriumi tasandil. Kolmandaks tasuks kaaluda praegust kaubajaama territooriumi suunaga linna poole, kus on samuti võimalik tulevikus tööstuslikku arengut planeerida. Peale sõitjateveo on Rail Baltic väga oluline kaubavedude suund, mille tähtsus tulevikus kasvab. Kaubaveod on raudtee pikaajalise tasuvuse tagatiseks. Seega tuleks varuda maad kaubajaama tarvis, kus meie kohalik toodang saaks vagunitesse laaditud ja kaubarongile juurde haagitud. See on kaugem tulevik, aga mõelda tuleb juba nüüd, et rajatiste alla mõeldud maad maha ei parseldataks." Astrid Hindriks: Rail Balticu peatus Pärnus. PP 24.09.2013

Andrus KallastuEdit

Kui tehniliselt võimalik, tuleks ühe alternatiivina käigus hoida ka Ehitajate tee äärset varianti kui Pärnule logistiliselt kõige sobivamat. Juhul, kui raudteejaam tuleb Uue silla juurde, eelistaksin merepoolset jõekallast.

Prackman 17.04.2012 22:29Edit

Mina arvan, et tehku lennujaama juurde ja sellest piisab. korralik bussiliiklus lihtsalt sealt käima pärnakate jaoks. See oleks väga vajalik Pärnu lennujaama konkurentsile Tallinna ja Riia lennujaamale. Hakkaks rongiga turiste viima ja tooma pealinnadest, mis siis odavlennufirmad tooks ja viiks siit. Arvatavasti lennujaama teel peab väike tunnel olema küll tallinna maantee alt, kuid kuna seal suurt elamurajooni pole, siis see kulukaks minna ei tohiks. Peatus lennujaamas on väga oluline. Kus siis näete, kuidas Ryanair ja flybe otselende teha tahavad.

Kardinal 17.04.2012 10:15Edit

Tuleb ehitada uus kesklinnale lähemale.

XL 17.04.2012 10:24Edit

Papiniidu silla lähedal olekski kesklinnale kõige lähedasem koht, lähemale vist ei saakski? Aga Liivitee ?

Tyyp 17.04.2012 22:01Edit

See [Papiniidu silla lähedal] olekski kõige võimalikum koht. algab kohe silla papiniidupoolsest otsast ja kulgeb vajaliku pikkusega edasi raeküla poole. peale-mahatulek oleks mõlemast küljest. alla jõe äärde saaks rajada parkla ja muu infra. ligi pääseks silla alt läbi sõites. üles perroonile ja peatusesse viiks trepp, eskalaator ja lift. raudtee alt läbi saaks teisele suunale läbi tunneli.

Eff 17.04.2012 10:39Edit

Mina oma lapsepõlvest mäletangi, et sai rongiga lausa kesklinna sõidetud, st raudteejaam oligi seal, kus see vedur praegu asub. Oli hea, ei pidanud passima busse, mis harva sind rongile viivad või sealt ära toovad. Mingi aeg pidi Kaubajaama seiklema vms. Praegu on isegi autoga sinna Raekülla ebameeldiv sõita.

Lugeja 17.04.2012 10:48Edit

Päris südalinna me raudteed viia ei saa, lähim territoorium selleks oleks olnud ehk endise kalakombinaadi territoorium, mis kahjuks maha parseldatud! Samas eeldaks see ka raudtee viimist üle (või alt) Ehitajate tee ja üle jõe. Edasi, Riia suunal, tuleks ehitada taas kas maa-alune tunnel või viadukt üle Papiniidu tänava ja Liivi tee! See kõik läheks siiski liiga kulukaks ja kaubajaam peab ikkagi jääma vanasse kohta! Kui jääks vana raudteetrass, siis ehitatava Papiniidu jaamahoone ligipääsuks vajame samuti vajadust ehitada tunnel või viadukt üle Liivi tee ja raudteetrassi, sest raudteejaamaks oleks ehk ruumi ainult raudteest jõe poole, Liivi tee ja raudtee vahele jaamahoonet ei ehita.

Jk 17.04.2012 15:35Edit

Papiniidu silla alt on võimalus pääseda autoga Liivi tee ja jõe vahelisele alale. jalakäijate tarvis on ju rajatud tunnel Liivi tee alla. Midagi ei ole vaja rajada peale jaamahoone!

Ummamuudu 17.04.2012 11:24Edit

Tuletage meelde Vestman-Piibelehe lugu, kus üks argumente ehituse loos oli: "õhku, õhku vaja ehitada, õhk ei maksa midagi!" Tänapäeval on meil kaks võimalust - jätta jaam linnast välja ja muretseda sellepärast, kuidas rahvast linna ja linnast jaama saab, või ehitada jaam linna selliselt, et palju kellelegi maa eest maksma ei pea. Leian, et see "õhku" lahendus võiks siin kõne alla tulla. Pealegi on mujal maailmas sellised asjad ammuilma kasutusel. Tegelikult võiks selliselt (õhkumööda) isegi "paljukaitstud" Naturaaladelt läbi sõita-võimalik kahju palju väiksem, kui muude inimtegurite tagajärjel.

Meil 17.04.2012 11:27Edit

Pärnus Port-Arturi juures vaba maad olemas, kuhu raudteejaam ehitada.

??? 17.04.2012 15:39Edit

Mida tähendab kiirrongi trassi viimine läbi olemasoleva linnaruumi? Kuidas Port Arturi juurde saada? Kui teha jaam kesklinna, siis kas tegu oleks tupikuga? Rong sõidaks Tallinnast pärnu ühtpidi ja jätkaks sõitu teistpidi? Või teise otsa kuskile ülejõele suunata? Sellisel juhul peaks enamus Pärnust ära kolima.

Ainus võimalus näib olevat Papiniidu ala, või trassi muutmine Rääma raba suhtes, ehk võimalus tuua raudtee kuhugi vana prügila juurde Raba tn otsa.

Pärnakas 17.04.2012 11:31Edit

Sobivam koht raudteejaamaks on uuest sillast veidi Raeküla poole, juurdepääsutee saaks kas olemasoleva silla alt (tuleks kõige odavam). Raudteejaamal oleks seal raudtee ja jõe vahelisel alal ruumi küllalt, saaks ka korraliku parkla rajada, kui tarvidus selleks on.

to pärnakas 17.04.2012 11:43Edit

Papiniidu Keskuse juurest korralik tee sillaalt ja endise kavandatava ehitusmessi (oli vist kunagi veteranide park?) territoorium sobiks küll!

Juhan 17.04.2012 14:06Edit

Kesklinnas oleks hea küll, aga tõenäoliselt läheks see hirmkalliks. Pärnaka pakutud variant [Sobivam koht raudteejaamaks on uuest sillast veidi Raeküla poole] kõige tõenäolisem. Kuid juurdepääs oleks tegelikult võimalik ka praeguse raudtee ja maantee vahelisel alal parkimisega ning tunnelit kasutades.

Kesklinna pääsu probleem hoopis põnevam ja siin võiks natuke fantaseeridagi...

Reku 17.04.2012 14:28Edit

Kui [raudteejaam] linnast veidi kaugemal, võiks teha trammiühenduse kesklinnaga.

uus trass 17.04.2012 17:05Edit

[Uus trass] võiks tulla Tallinnast otse, pralleelselt Tallinn-Pärnu maanteega, milleks see kõverik Türile. Nõnda jääb vana raudtee kohaliku liikluse jaoks alles. Mida sirgem trass, seda parem. Veeremi ja trassi hooldus võib vabalt olla Pärnus.

Sissetulek Pärnu on Rääma raba kõrvalt olemasolevale kaubaraudtee trassile. Jaama asukohaks sobib Ehitajate tee äärne ala uue haigla lähedal. Kui Pärnu saab kahe silla vahele veel kaks silda, siis pole mingit probleemi vaba liiklemisega.

Raudteejaam ei pea olema iseenesest kesklinnas, kuigi ka see on võimalik. Kuid selisel juhul tuleks väga palju olemasolevast hoonestusest lammutada. Jaamast edasi risti üle vana raudtee, üle jõe uue silla kaudu, sihiga Raeküla lõpus vanale raudteetrassile.

vaade Mai tänavalt 17.04.2012 18:11Edit

Kui rong üle silla on jõudnud, siis sinna Papiniitu jaam tulebki teha. Bussijaam koligu ka sinna, saavad koos kimada.


Detailplaneeringu algatamine 30.9.2013Edit

Allikas: Rail Baltica Pärnu jaamahoone tuleb Papiniidu silla juurde. PP 30.9.2013

Pärnu linnavalitsus otsustas 30.9.2013 istungil algatada detailplaneeringu, mille alusel rajatakse Rail Balticu Pärnu jaamahoone Papiniidu silla juurde.

Kaido Koppel (Pärnu LV planeerimisosakonna juhataja): Detailplaneeringus kavandatakse Papiniidu silla juurde Rail Balticu raudteetrassi jaamahoone, parkimisalad ja juurdepääsuteed. Planeeritava ala suuruseks on ligi 13,2 hektarit, mille sisse on haaratud lisaks kehtestatud planeeringuala osalisele ulatusele olemasolev Tallinna-Rapla-Pärnu raudtee, millega paralleelselt kulgeb Liivi tee ehk Via Baltica. Detailplaneeringuala määratlemisel on arvestatud vajaliku maa-ala suurusega: kaks uut rööpmepaari kogulaiusega 25 meetrit, olemasoleva raudteega Pärnu linnas, umbes 500 ruutmeetri suuruse jaamahoone kavandamisega ja parkimisvajadusega umbes 100 autole. Korralduse alusel tuleb tagada juurdepääs bussidele ja sõidukitele koos vajaliku manööverdusruumiga, jaamades on vajalik 1200 meetri ulatuses sirge raudteetrassi kavandamine. Samuti soovitakse säilitada olemasolev haljas- ja pargiala võimalikult suures ulatuses. Planeeritav maa-ala kuulub valdavalt Pärnu linna munitsipaalomandisse. Osaliselt on tegu reformimata riigimaaga, selle läheduses asub Papiniidu ettevõtluspiirkond ja väljakujunenud kaubanduskeskuste ala. Juurdepääs sõidukitega planeeritavale alale on tagatud Papiniidu silla alt. Kergliiklejate tarvis on olemas Liivi tee ja olemasoleva raudtee alt kulgev tunnel. Lähim bussipeatus Pae asub Papiniidu tänaval, umbes 300 meetri kaugusel kavandatavast raudteejaamast. Detailplaneeringu valmimisega on Koppeli hinnangul väga kiire ja lõpule võiks see jõuda poole kuni kolmveerand aasta jooksul. Endise jaamahoone juures olevad peatused plaanitakse pärast uue jaamahoone valmimist likvideerida. Detailplaneeringu koostamise eel on analüüsitud alternatiivseid asukohti, kaalutud on nii tehniliselt kui ka majanduslikult optimaalseima asukoha varianti, selgub linnavalitsuse korraldusest. Reisijaid teenindavate jaamahoonete parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks korraldatakse avalik arhitektuurikonkurss.

Vaata kaEdit

MeediakajastusedEdit

VälislingidEdit

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki