FANDOM


Jalutuskäik Kesklinna kallasrajal 22.08.12.

Naisteühenduste võrgustiku esindajad.

Avaliku ruumi tekitamine jõe kallasrajale


Igal ühendusel on oma missioon, aga ühine on huvi, et meie kodulinn Pärnu oleks jätkuvalt kaunis roheline suvepealinn. Pärnumaa naisteühenduste esindajad arutasid 10.02.12 tekkinud olukorda, kus arendajate surve jõe kallastele on suurenenud, soovitasid märgukirjaga teha volikogu tasandil poliitiline otsus jõe äärde avaliku ruumi tekitamiseks ja vaadete avamiseks jõele. Sama teema oli arutusel naiste ümarlaua kohtumisel linnapea Toomas Kivimägiga 29.05.12.

Et teemasse süvitsi minna, korraldasime 22.augustil jalutuskäigu kesklinnas jõe kaldal. Liikusime kinnistult Lai 22 sadama suunas kuni Sadama 4. Kaasas oli LV muinsuskaitse spetsialist Liina Hansen, kes selgitas muinsuskaitse nõudeid.

Jaansoni rada. VasakkallasEdit

Jaansoni raja vasakalda saatus oleneb kahest kinnistust- Lai 10 ja 22. Kallasrada peab olema valmis 2014 IV kvartalis. Kuna pole märke kokkulepetest kinnistute omanikega, on Jaansoni raja valmimine kahtluse all.

Kinnistu Lai 22Edit

Alustasime oma õppekäiku Politseimaja juurest jõe äärde minekuga. Jõudsime kinnistule Lai 22. Kes võtsid osa koolitusest „ Pärnu kaasab planeerimisse“, teavad et kinnistu omanik on ekslinnapea Einar Kelder (Linnapea aastatel 2000-2002), kes omandas kinnistu ja sai detailplaneeringu kinnitamise volikogult oma ametikohta kasutades. Samal ajal omandas ta Pärnu jõe paremkaldal magusa kinnistu ja nüüd on seal korterelamud (OÜ KALDA MAJAD) Nagu planeerimise õpitoas teada saime, on linna poolt planeeringutele ette nähtud tingimused (täisehitusprotsent, parkimiskohtade arv, roheala), millele Lai 22 ei vasta.

Seepärast väidangi, et ekslinnapea sai krundi omanikuks ja kehtiva detaiplaneeringu läbi suruda oma ametiposti kasutades. Lai 22 krundi ühte osa läbib ka võimalik kolmanda silla läbimurre Aia tänavale.

Linnapea Einar Kelderi valitsusajal valmistati linnavalitsuses Raeküla raudteejaama mahaparseldamise eelnõu ja Pärnu Linnavolikogu 21.02.2002 otsusega nr 10 kinnitati detailplaneering, kus Riia mnt 116 kinnistule on ette nähtud ärimaa, võimalusega ehitada üks kuni 700 m2 suurune ja 12 m kõrge hoone. Nagu teate, on vana raudtejaam nüüd lammutatud ja sinna on planeeritud tankla.

Edasi sadama suunas liikudes jäid tee peale vana raudtee liiprid. Asub see kallasrajal ja võiks mõelda väikse lõigu markeerimiseks ning teavitava tahvli panekut, mis on vaadeldav Jaansoni rajalt.

Lai 10Edit

Lai 10 on teine probleemne kinnistu, mille kohta on valminud planeering 77m kõrguse torni ja jõega paralleelse 20m kõrguse hoone ehitamiseks. Planeering sulgeb vaate jõele täielikult 350 meetri ulatuses. Muinsuskaitseseaduse järgi on Lai tn 10 kinnistule ehitusõiguse määramiseks koostatavale detailplaneeringule vaja teha muinsuskaitse eritingimused, mis peaks laekuma veel augustis. Lootus on, et sellise kõrgusega ja mahuga hoonet Muinsuskaitseamet ei luba kinnistule ehitada.

Lai tn 10 on 1999a. sõlmitud hoonestusõiguse lepingu alusel võõrandatud, lepingu järgi oli hoonestusõiguse omanikul Rumer Arendusel kohustus ehitada valmis kaldakindlustus 350m maad mööda kallasrada 31.10.2009. Kaldakindlustuse väljaehitamist pole hakatud teostama. Linnavalitsus leppetrahvi, milleks oli 200 000 Eesti krooni päevas, ei ole siiani nõudnud. Masu ja halbade laenude ajal oleks leppetrahv linnakassasse suur abi olnud.

GaraažidEdit

Silla poole liikudes tulevad enne haljasala inetud garaazid. Nagu saime teada, siis need on erastatud koos Pika tänava korteriomandiga ning nende likvideerimine on juriidiliselt raske. Samas Jaansoni raja ehitust nad ei takista, lihtsalt on inetud.

HaljasalaEdit

Kuigi haljasala on väike, on juba siin näha, et avaliku ruumi olemasolu sotsialiseerib kallasraja. Jõe äärde on tekkinud vaba aja veetmise koht. Kui neid inetuid garaaźe Kontserdimaja ja jõe vahel poleks, laieneks haljasala ja mitmekesistuks pakutavate teenuste hulk kallasrajal.


VallikäärEdit

Sadama 4Edit

Lisaks on kallasraja teema tõusnud päevakorda Vallikääru ala planeerimisel, mille eesmärk on tagada muinsuskaitsealal paikneva ehitismälestise Pärnu linnakindlustused tõrgeteta avalik kasutus. Oma jalutuskäigu lõpetasimegi Vallikääru muinsuskaitsealal laste mänguväljakul, kus on probleemne kinnistu Sadama 4. Kinnistu on registrisse kantud kui KÜ Sadama4. Kuigi KÜ Sadama4 asub muinsuskaitsealal, on ta piiranud avaliku juurdepääsu kallasrajale väitega, et tegemist on sadama territooriumiga ja neile ei laiene kallasraja nõue (veeseaduse § 10 lõike 4 punktist 1) .Kuna tegemist on ikkagi muinsuskaitsealaga, ei saa siin eirata avalikku huvi liikuda vabalt Vallikraavi kallastel. Vallikääru restaureerimine toimus EL rahade toel ja seetõttu on avalik juurdepääs kogu muinsuskaitse ala piires kohustuslik, vastasel juhul küsitakse raha tagasi. Otsustasime, et tegeleme probleemiga kuni rahuldava tulemuse saamiseni.

Teadmiseks. Laste mänguväljaku äärde on linn paigaldanud avalik WC, mille pärast KÜ linna kohtusse kaebas (vähendab KÜ Sadama4 väärtust). Kohtu otsus tuleb augusti lõpuks. Muinsuskaitsealale avalikku ruumi väikelastele ehitatud mänguväljak ilma WC olemasoluta on mõeldamatu. KÜ Sadama4 teguviis näitab, et avalikele huvidele tõmmatakse vesi peale.

On arusaamatu, kuidas anti luba muinsuskaitsealale korterelamu ehitamiseks ja missugust sadama tööd korterites tehakse, mis tingib kallasraja nõude mittekohaldamist.

13.08.12 korraldusega nr 369 andis Pärnu linnavalitsus rohelise tee KÜ Sadama4le ujuvsilla paigaldamiseks 14 väikelaevale, kogusuurusega 576 m2. Kes jalutuskäigul käisid ja KÜ Sadama4 kinnistest väravatest sisse piilusid, teavad, et on juba ehitatud kapitaalne sildumine (umbes 4 kohta) väikelaevadele. Ujuvkai 10 väikelaeva kohta lisaks tuleks avaliku ruumi arvelt.

Edasine tegevuskavaEdit

1. Keskkonnaministeeriumile märgukiri KÜ Sadama4 poolt jõe kallasraja sulgemise kohta (saadetud 3.09.12).
2. Maavalitsusse märgukiri, et toetame Vallikääru detailplaneeringu realiseerimist ja ei nõustu Sadama tn 4 kohal kallasraja sulgemisega. Saadetud 3.09.12 – vastus 14.09.12 (detailplaneeringust lähtuv servituut õiguspärane)
3. Jälgida, kuidas volikogu suhtub KÜ Sadama 4 kasuks avaliku ruumi vähendamisse (LV 13.08.12 korraldusega nr 369- ujuvkai 14 väikelaevale) ja vajadusel sekkuda.
4. Septembri lisandus: Linn kaotas kohtuvaidluse avaliku WC osas laste mänguväljakul Sadama4 juures ja kohus on ehitusloa tühistanud. Ilma avaliku tualetita linna parim mänguväljak ja veel muinsuskaitsealal on mõeldamatu. Kuidas edasi?
5. Septembri lisandus: Lai tn 10 kinnistu hoonestamiseks ja Raba—Aia tn suunalise silla ehitamiseks algatatud detailplaneeringule on koostanud FIE Tõnis Padu muinsuskaitse eritingimused. Need ei ühti arendajate soovidega. Jälgida arenguid.
6. Uus üldplaneering läheb tutvustusringile. Osaleme tutvustusprotsessis ja teeme kõik endast oleneva, et uue üldplaneeringuga tekiks jõe kaldale avatud ruum, mis võimaldaks jõe kallasrada kasutada puhke- ja spordialana.


Ülevaate koostas Astrid Hindriks, ümarlaua koordinaator

KirjavahetusEdit

MTÜ Kodanikujulgus kiri Pärnu maavanemale Andres Metsojale 3.09.2012Edit

Hr Andres Metsoja 3.09.2012 Pärnu Maavalitsus Akadeemia tn 2 80088 PÄRNU

Toetuskiri

Lugupeetud härra maavanem

Pärnumaa Naiste Ümarlaud tegutseb alates 1999.aastast ja on osalenud paljude poliitikate kujundamisel nii maakonna kui riigi tasandil ja sekkunud seal, kus näeme vigu laita.

Pärnumaa Naiste Ümarlaud arutas 10.02.12 tekkinud olukorda, kus arendajate surve jõe kallastele on suurenenud, soovitada Pärnus teha poliitiline otsus jõe äärde avaliku ruumi tekitamiseks ja vaadete avamiseks jõele. 22.08.12 tegime jalutuskäigu Kesklinna muinsuskaitse alale jääval kallasrajal.

Üks probleemne koht muinsusalal on KÜ Sadama4 kinnistu, mis sulges juurdepääsu Vallikraavi kallasrajale põhjendusega, et nendele ei kehti kinnistu suhtes kallasraja nõue tulenevalt Veeseaduse § 10 lõike 4 punktist 1. Sellega tituleerivad nad end sadamaks, kuigi tegemist on korteriühistuga, mis peaks toimima mtü-de seaduse alusel.

“Pärnu Linnavalitsuse 25.06.2012 korralduse nr 325 leiame teksti, milles KÜ Sadama4 väidab et:„… kinnistu Sadama tn 4 Pärnu on registreeritud Pärnu Sadama koosseisus ning seega ei kehti kinnistu suhtes kallasraja nõue tulenevalt veeseaduse § 10 lõike 4 punktist 1. KÜ on pöördunud nimetatud küsimuses järelevalve teostamiseks ka Pärnu Maavanema poole”.

Toetame Pärnu LV poolt kehtestatud Vallikääru detailplaneeringut, millet Sadama4 kinnistul on avalik läbipääs, seatud servituudiga 7m laiune kallasrada.

Avalik huvi kogu muinsuskaitse all oleva Vallikääru, sealhulgas Vallikraavi katkematu kallasraja avaliku kasutamise kohta on see, mis peaks olema meie ühiskonnas primaarne Linnale on see ka majanduslik huvi, sest praeguse olukorra jätkumine võib tähendada, et EL rahad Vallikääru restaureerimiseks nõutakse tagasi..

Astrid Hindriks, Pärnumaa naisteühenduste võrgustiku koordinaator

Lisa1 – kiri Keskkonnaministeeriumisse
Lisa2 - 22.08.12 jalutuskäigu ülevaade
Lisa3 - kiri linnapeale ja volikogu esimehele


MTÜ Kodanikujulgus kiri keskkonnaminister Keit Pentus Rosimannusele 3.09.12Edit

Pr. Keit Pentus Rosimannus 3.09.12 Keskkonnaminister

Pärnumaa Naiste Ümarlaud tegutseb alates 1999.aastast ja on osalenud paljude poliitikate kujundamisel nii maakonna kui riigi tasandil ja sekkunud seal, kus näeme vigu laita.

Pärnumaa Naiste Ümarlaud arutas 10.02.12 tekkinud olukorda, kus arendajate surve jõe kallastele on suurenenud, soovitada Pärnus teha poliitiline otsus jõe äärde avaliku ruumi tekitamiseks ja vaadete avamiseks jõele. 22.08.12 tegime jalutuskäigu Kesklinna muinsuskaitse alale jääval kallasrajal. Üks probleemne koht muinsusalal on KÜ Sadama4 kinnistu, mis sulges juurdepääsu Vallikraavi kallasrajale põhjendusega, et nendele ei kehti kinnistu suhtes kallasraja nõue tulenevalt Veeseaduse § 10 lõike 4 punktist 1. Sellega tituleerivad nad end sadamaks, kuigi tegemist on korteriühistuga, mis peaks toimima mtü-de seaduse alusel. Palun selgitada järgmisi mõisteid:

1. Mida loetakse seaduse järgi sadamaks?
2. Milliseid teenuseid seaduse järgi loetakse sadamateenusteks, mis annavad õiguse kasutada veeseaduse § 10 lõike 4 punkti 1?
3. Kas § 10 lõige 4 punktist 1 on kasutatav ka korteriühistul, mis peab toimetama mtü-de seaduse alusel?
4. Kes kinnitas KÜ Sadama4 sadamaks ja milliste dokumentide alusel?
5. KÜ Sadama4 asub linna muinsuskaitsetsoonis, kus kõige kõrgemal on Muinsuskaitse Ameti nõuded, siinjuures ka juurdepääs kaitsealas olevatele veekogudele kallasraja ulatuses. Kas sadama tiitli andnud institutsioon on sellega arvestanud?
6. Vallikääru rekonstrueerimine toimus Euroopa Liidu rahade toetusel. Kas korteriühistule sadama tiitli andnud institutsioon on valmis rahalist vastutust võtma, kui KÜ Sadama4 avaliku läbipääsuta Vallikraavi kallasrajale nõutakse linnalt eraldatud rahad tagasi?

Avalik huvi kogu muinsuskaitse all oleva Vallikääru, sealhulgas Vallikraavi katkematu kallasraja avaliku kasutamise kohta on see, mis peaks olema meie ühiskonnas primaarne. Vallikääru detailplaneeringus on kirjas, et Sadama4 kinnistul on avalik läbipääs, seatud servituudiga 7m laiune kallasrada. Linnale on see ka majanduslik huvi, sest praeguse olukorra jätkumine võib tähendada seda, et EL rahad Vallikääru restaureerimiseks nõutakse tagasi.

Loodame Teie heatahtlikule suhtumisele ja tegutsemisele selles suunas, et pärnakatel ja Pärnu külalistel oleks jätkuvalt Vallikääru kallaste kui riikliku kultuuripärandi tõkkevaba ja avaliku kasutuse võimalus.

Astrid Hindriks, Pärnumaa naisteühenduste võrgustiku koordinaator


Jarelevalve vastus M.Kukk 12.09.2012Edit

Margus Kukk Teie 01.06.2012 KÜ Sadama 4 ärimaja Meie 13.09.2012 nr 6-1/1236-2 margus.kukk@comex.ee


Järelevalve teostamine Pärnu Linnavolikogu 19. märtsi 2009 otsuse nr 18 „Pärnu Vallikääru ja selle lähiümbruse detailplaneeringu osaline kehtestamine“ õiguspärasuse üle


Austatud härra Margus Kukk

Olete pöördunud Pärnu maavanema poole taotlusega järelevalve teostamiseks Pärnu Linnavolikogu 19. märtsi 2009 otsuse nr 18 „Pärnu Vallikääru ja selle lähiümbruse detailplaneeringu osaline kehtestamine“ õiguspärasuse üle. Teilt 5.06.2012.a saadud taotluse alusel tegi maavanem linnavolikogu esimehele järelepärimise, seoses Pärnu Linnavolikogu 19. märtsi 2009 otsusega nr 18, milles palus esitada antud asjaga seonduvad dokumendid ning selgitused Teie taotluses toodud asjaolude kohta. 26.06.2012 saatis Pärnu Linnavolikogu esimees maavanemale vastuse.

Järelevalvet Pärnu Linnavolikogu 19. märtsi 2009 otsuse nr 18 „Pärnu Vallikääru ja selle lähiümbruse detailplaneeringu osaline kehtestamine“ üle teostati Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lg 1 alusel.

Järelevalvemenetluse käigus kontrolliti Pärnu Linnavolikogu 19. märtsi 2009 otsuse nr 18 „Pärnu Vallikääru ja selle lähiümbruse detailplaneeringu osaline kehtestamine“ vastavust haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on määratud haldusmenetluse seaduse (HMS) teises jaos. Vastavalt HMS §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

1. Kontrollitav detailplaneeringu kehtestamise otsus on antud Pärnu Linnavolikogu poolt. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada ruumilist planeerimist oma linna territooriumil. Vastavalt KOKS § 7 lg-le 2 on volikogul õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid. Seega oli detailplaneeringu vastuvõtmise otsustamise õigus Pärnu Linnavolikogu pädevuses ja Pärnu Linnavolikogu 19. märtsi 2009 otsus nr 18 „Pärnu Vallikääru ja selle lähiümbruse detailplaneeringu osaline kehtestamine“ on antud pädeva haldusorgani poolt.

2. Haldusakti vorminõuded on sätestatud HMS §-s 55. Selle kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav, antud kirjalikus vormis, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusaktis peab olema märgitud selle andnud haldusorgani nimetus, haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri, haldusakti väljaandmise aeg ning muud õigusaktiga ettenähtud andmed. Pärnu Linnavolikogu 19. märtsi 2009 otsus nr 18 „Pärnu Vallikääru ja selle lähiümbruse detailplaneeringu osaline kehtestamine“ on kirjalikus vormis. Järelevalve teostaja hinnangul on otsuse tekstis, samuti otsuse lisaks olevas detailplaneeringus väljendatu selge ja üheselt mõistetav. Otsuse esimeses punktis on toodud viide detailplaneeringule. Otsusel on märgitud kuupäev (19.märts 2009) ja number (nr 18), samuti otsuse andnud haldusorgani nimetus – Pärnu Linnavolikogu. Otsuse on allkirjastanud volikogu esimees Ahti Kõo. Seega vastab Pärnu Linnavolikogu 19. märtsi 2009 otsus nr 18 „Pärnu Vallikääru ja selle lähiümbruse detailplaneeringu osaline kehtestamine“ HMS §-s 55 sätestatud vorminõuetele.

3. Haldusakti põhjendamise nõuded on sätestatud HMS §-s 56. Selle kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Põhjendus tuleb esitada haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

Antud linnavolikogu otsuse puhul on tegemist kirjaliku otsusega. Pärnu Linnavolikogu 19. märtsi 2009 otsus nr 18 „Pärnu Vallikääru ja selle lähiümbruse detailplaneeringu osaline kehtestamine“ sisaldab haldusakti andmise faktilist ja õiguslikku alust. Otsusest nähtub, et planeeringuala paikneb Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitse alal nr 27007. Planeeritaval alal asuvad kaitsealused pargialad Vallikääru park P1 ja Vallikääru park P2, Pärnu linna piiridesse jäävad veekogud, üks ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega kinnistu (Sadama tn 2), kaks transpordimaa sihtotstarbega kinnistut (Vana Tallinna tänav, Sadama tänav), üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistud ( Õhtu tn 1a, pargid), ärimaa sihtotstarbega kinnistud (Sadama tn 4, Sadama tn 2) ja elamumaa sihtotstarbega kinnistud (Õhtu tn 1, Kalda tn 1, 5 ja 3) ning riigile kuuluvad maad (Lootsi 1, Kalda 1a). Otsuses on fikseeritud, et Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on Vallikääru ja selle lähiümbruse peamiseks maakasutuse sihtotstarbeks üldmaa, äri- ja elamumaa. Üldplaneeringuga määratud Õhtu tn 1 ja Õhtu tn 1a kinnistute maakasutuse sihtotstarbeid korrigeeritakse lähtuvalt Pärnu linna üldplaneeringu kehtestamisest möödunud seitsme aastaga muutunud avalikust huvist. Pärnu linn näeb Õhtu tn 1 kinnistut bastionaalvööndil paikneva Vallikääru pargi, so avaliku ruumi osana, st kõigile linnakodanikele ja linna külalistele avatud territooriumina. Üldplaneeringus määratud väikeelamumaa määratlus lähtus üldplaneeringu kehtestamisel kehtinud elamumaa juhtsihtotstarbest. Tulenevalt soovitavast ühiskondlikust funktsioonist on kinnistu sihtotstarbeks planeeritud 100% ühiskondlike ehitiste maa. Pärnu kontekstis on Vallikäär suviste ürituste korraldamisel enesestmõistetav ja raskesti asendatav võimalus. Üldplaneeringuga määratud Õhtu tn 1a krundi ärimaa määratlus lähtus üldplaneeringu kehtestamisel kehtinud juhtsihtotstarbest. Muinsuskaitseameti nõuetest tulenevalt on lubatud Õhtu tn 1a kinnistut teenindavad ruumid osaliselt paigutada bastionaalvööndi muldkehasse. Planeering näeb ette olemasoleva ehituskeeluvööndi vähendamist kitsal lõigul kuni vallipealsel kulgeva jalgteeni, et reserveerida olmeruumidele piisav ehitusala. Planeeritud ehituskeeluvööndi muudatus ei kitsenda inimeste vaba liikumist pargi alal ega ohusta keskkonnamõjutegureid. Antud piirkonnas on ajalooliselt välja kujunenud ehitusala ja linnaehituslikult olemasolev hoonestusala. Tulenevalt soovitavast ühiskondlikust funktsioonist on kinnistu sihtotstarbeks planeeritud 100% ühiskondlike ehitiste maa.

Otsuses on välja toodud, et planeeringuga tehakse ettepanek kergkonstruktsioonis silla rajamiseks üle vallikraavi lõpus oleva vallikraavi kõrvalharu suudme. See võimaldaks nihutada vallikraavi äärsed jalutamismarsruudid kogu ulatuses kraavi äärde ning lisaks pargimiljöösse mitmekesistava elemendi. Vallikraavi kallasraja ulatus on 4m. Vastavalt kokkuleppele on üldkasutatav juurdepääs kallasrajale tagatud detailplaneeringuga planeeritud jalgteedega. Vallikraavi veekaitsevööndi ulatus on 10m. Vallikraavi kalda piiranguvööndi ulatus on 100m. Samuti on otsuses fikseeritud, et detailplaneeringu projekt esitati Pärnu Maavalitsusele planeeringujärelevalve teostamiseks koos ettepanekuga detailplaneeringu osaliseks kehtestamiseks, jättes planeeringualast välja Õhtu tn 5 kinnistu.

Detailplaneeringu kehtestamise otsuses on fikseeritud, et detailplaneeringu kehtestamise põhjendused on lisaks toodud detailplaneeringu seletuskirjas ja joonistes (situatsiooniskeem; tugiplaan; kruntimise skeem; hoonestuse skeem; insenervõrkude skeem; heakorrastus-, liiklus- ja haljastusskeem), mis on otsuse lahutamatud lisad. Vastavalt detailplaneeringu kehtestamise otsuse punktile 1 on nimetatud otsuse lisa Pärnu Vallikääru ja selle lähiümbruse detailplaneering. Planeeringualast on välja jäetud Õhtu tn 5 kinnistu.

Siinkohal peab järelevalve teostaja oluliseks välja tuua, et detailplaneeringu kohaselt piirneb Sadama tn 4 kinnistu vallikraaviga. Planeeringu joonisel „Heakorrastus- , liiklus- ja haljastusskeem“ on vallikraavi läänekaldale ette nähtud nelja meetri laiune kallasrada ja sellele ka kergliiklustee, mis läbib ka Sadama tn 4 kinnistut. Kallasraja ja kergliiklustee laiuselt on kogu Sadama tn 4 kinnistu ulatuses Vallikraavi kaldale planeeritud servituudiala (vt joonis „Insenervõrkude skeem“). Planeeringujoonisel „Tugiplaan“ on Sadama tn 4 kinnistul kaks krundi kasutamise sihtotstarvet – ärimaa ja üldmaa. Planeeringujoonisel „Kruntimine“ on fikseeritud Sadama tn 4 kinnistule kaks krundi kasutamise sihtotstarvet – ärimaa Ä002 55 % ja üldmaa Üm0051 45%, samuti on sellel joonisel näidatud piki vallikraavi kallast kulgev servituudiala S8. Vastavalt Maa-ameti geoportaali andmetele (seisuga 11.09.2012) on Sadama tn 4 kinnistul kaks sihtotstarvet: 55% ärimaa ja 45% üldmaa. Planeeringu seletuskirja punktis 3.1 on kirjeldatud, et 2005.a valmis Sadama tn 4 kinnistul külaliskorteritega uus hoone. Punktis 3.4.7 on fikseeritud, et vallikraavi kaldal on seadusest tulenevalt ja üldplaneeringu ning kehtiva detailplaneeringu kohaselt 4 meetri laiune kallasrada. Käesoleva planeeringuga nähakse Vallikraavi kaldale ette avalik läbipääs laiusega 7 meetrit. Planeeringu seletuskirja punktis 4.1.2 on fikseeritud, et Sadama tn 4 kinnistu olemasolevale ehitusmahule juurdeehitust ei planeerita. Kinnistu piirded rajada kuni 1m kõrguste haljaspiiretena. Vallikraavi veealale on Sadama tn 4 kinnistu ulatuses planeeritud väikealuste sildumisala. Seletuskirja punktis 8 on fikseeritud, et vallikraav on planeeritud Sadama tänava poolsel küljel väikelaevade sadamana. Paigaldatakse ujuvkaid ja rajatakse teenindavad insenervõrgud. Teeninduskaid on planeeritud teha puidust ujuvkaidena.

Järelevalve teostaja on seisukohal, et detailplaneeringu kehtestamise otsuses on käsitletud, kaalutletud ning põhjendatud nii valitud planeeringulahendust kui ka Pärnu linna üldplaneeringu (kehtestatud 20.09.2001) muutmise vajadust, mis tuleneb avalikust huvist antud piirkonnas. Samuti on otsuse punktis 1 fikseeritud, et nimetatud otsuse lisa on Pärnu Vallikääru ja selle lähiümbruse detailplaneering. Siinjuures on oluline rõhutada, et Riigikohtu halduskolleegium on 10.11.2009 otsuse nr 3-3-1-84-08 p-s 16 asunud seisukohale, et põhjendamine planeeringudokumentides võib olla piisav ega eelda põhjenduste täiendavat esitamist planeeringu kehtestamise otsuses. Võimalus esitada akti põhjendused akti juurde kuuluvates dokumentides, milleks saab olla ka planeering, on kooskõlas HMS § 56 lg-s 1 sätestatuga.

Siinkohal on oluline rõhutada, et kohaliku omavalitsuse planeerimisalased kohustused on sätestatud planeerimisseaduses. PlanS § 4 lg 2 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses. Seejuures on kohaliku omavalitsuse ülesandeks tagada maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu ning planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Vastavalt HMS §-s 4 sätestatule on haldusorganile antud volitus kaalutleda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kooskõlas nimetatud põhimõttega algatas Pärnu Linnavalitsus 26.11.2007 korraldusega nr 853 Pärnu Vallikääru ja selle lähiümbruse detailplaneeringu eesmärgiga Pärnu Vallikääru kujundamine kontserdipaigaks ja pargialaks ning alale kaasaegse ja atraktiivse elu-, äri- ja vabaajaveetmise keskkonna loomine. Pärnu Linnavalitsuse 15.09.2008 korraldusega nr 618 võeti vastu detailplaneeringu projekt ja suunati avalikustamisele. Antud detailplaneeringu lahenduse on kooskõlastanud ka Pärnumaa Keskkonnateenistus, Muinsuskaitseamet, Veeteede amet, Maa-amet ja Pärnu Tervisekaitsetalitus. Detailplaneeringu on kehtestanud Pärnu Linnavolikogu 19.03.2009. aastal. Planeeringut on menetletud kooskõlas õigusaktidega, mida muuhulgas kinnitab detailplaneeringu koostamise üle järelevalvet teostanud Pärnu maavanema poolt 20.02.2009 antud heakskiit.

Detailplaneeringu kehtestamise otsuses on välja toodud, et otsus on antud PlanS § 23 lg 7, § 24 lg 3 ja 6 ning Pärnu Linnavolikogu 20. aprilli 2006 määruse nr 16 “Pärnu linna ehitusmäärus” § 3 p 5, § 21 lg 3 ja 7 alusel.

Seega on Pärnu Linnavolikogu 19. märtsi 2009 otsuse nr 18 „Pärnu Vallikääru ja selle lähiümbruse detailplaneeringu osaline kehtestamine“ vastavuses HMS §-s 56 sätestatud nõuetega.

4. Pärnu Vallikääru ja selle lähiümbruse detailplaneeringu koostamise üle teostas maavanem järelevalvet ka enne planeeringu kehtestamist. Vastavalt PlanS § 23 lg-le 1 teostab maavanem järelevalvet kohalikus omavalitsuses koostatud detailplaneeringu õiguspärasuse üle vahetult enne planeeringu kehtestamist. Maavanema pädevus järelevalve teostamisel on sätestatud PlanS § 23 lg-s 3-7. Seaduse kohaselt maavanema pädevuses on: 1) planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine, 2) planeeringu liigilt üldisemale kehtestatud planeeringule vastavuse kontrollimine, 3) nõusoleku andmine liigilt üldisema kehtestatud planeeringu muutmiseks temale esitatud, liigilt üldisema planeeringu muutmise ettepanekut sisaldava planeeringu kehtestamisel, 4) planeeringus riigi huvide järgimise kontrollimine, kui planeeritava maa-ala kohta puudub liigilt üldisem kehtestatud planeering. 5) planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute ning planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha esitamine vastuväidete kohta, kui planeeringu koostamisel vastuväiteid ei arvestatud. Tulenevalt PlanS § 23 lg-st 6 annab järelevalve teostaja planeeringule oma heakskiidu pärast järelevalve käigus esitatud nõuete täitmist ja planeeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud vastuväidete suhtes kokkuleppe saavutamist või nende kohta seisukoha andmist ning teeb kohalikule omavalitsusele ettepaneku planeeringu kehtestamiseks.

Maavanema planeeringujärelevalve teostamise põhieesmärgiks on kohalikus omavalitsuses koostatud detailplaneeringu kehtestamise eelne kontrollimine, sh haldustoimingute kvaliteedi kindlakstegemine, õigusvastase tegevuse tõkestamine ja olukorra tagamine, kus oluliste puudustega haldusaktidel ei oleks juriidilist jõudu.

Detailplaneeringu järelevalve tulemusena kiitis maavanem 20.02.2009 kirjaga nr 2.1-6/267 Pärnu Vallikääru ja selle lähiümbruse detailplaneeringu, millest oli välja jäetud Õhtu tn 5 kinnistu, heaks ning tegi ettepaneku selle kehtestamiseks. Seega enne Pärnu detailplaneeringu kehtestamist Pärnu Linnavolikogu poolt, oli täidetud ka HMS § 16 lg-s 1 sätestatud nõue, mille kohaselt maavanema heakskiit peab olema saadud enne detailplaneeringu kehtestamist. Siinjuures on oluline välja tuua, et ka Riigikohtu halduskolleegium on oma 19. 05.2008 otsuses nr 3-3-1-61-07 pidanud vajalikuks rõhutada, et maavanema heakskiit üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule on HMS § 16 lg 1 kohane siduva iseloomuga kooskõlastus.


5. HMS §-s 57 lg-s 1 on sätestatud, et haldusaktis peab olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Pärnu Linnavolikogu 19. märtsi 2009 otsuse nr 18 „Pärnu Vallikääru ja selle lähiümbruse detailplaneeringu osaline kehtestamine“ 2. punktis on fikseeritud, et otsust on võimalik vaidlustada ühe kuu jooksul teatavakstegemisest, esitades kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide Pärnu Linnavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Seega on täidetud ka HMS § 57 lg-s 1 sätestatud nõuded haldusakti vaidlustamisviite kohta.


Järelevalve tulemusena on järelevalve teostaja seisukohal, et Pärnu Linnavolikogu 19. märtsi 2009 otsuses nr 18 „Pärnu Vallikääru ja selle lähiümbruse detailplaneeringu osaline kehtestamine“ on täidetud HMS § 54 sätestatud haldusakti õiguspärasuse eeldused ja seega on otsus õiguspärane.


Lugupidamisega


(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Rausk Rahvastiku toimingute talituse juhataja kt maavanema ülesannetes

Teadmiseks: Pärnu Linnavolikogu esimees, Pärnu Linnavalitsus, Keskkonnainspektsioon laaneregioon@kki.ee ja MTÜ Kodanikuühendus julgus@neti.ee

Tiiu Pärn 44 79761 tiiu.parn@mv.parnu.ee


MeediakajastusedEdit

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki