- Pärnumaa arengustrateegia kultuuri- ja spordivaldkonna tööseminar
- 8. aprill 2010
- kell 13-15
- Pärnu Maavalitsuse 5. korruse saal
Kutsutud: Pärnumaa Omavalitsuste Liidu vastava valdkonna komisjonide liikmed. Lisaks on kultuurivaldkonna arutelule kutsutud: Ain Roots, Aldur Vunk, Tiit Kask, Jane Mets, Ela Tomson, Andrus Kallastu, Mart Tõnismäe, Maarika Pärk, Alar Raudoja, Mark Soosaar, Epp Klooster.
Kohal: Kristel Ernits, Andrus Kallastu, Kai Kallastu, Tiit Kask, Hede Martšenkov, Ain Roost, Ela Tomson, Imre Toodu
Moderaator: Imre Toodu
Protokollija: Ivari Niinemäe
Päevakord[]
- 1. Maakonna arengustrateegia lühitutvustus, protsessi kirjeldus.
- 2. Kultuurivaldkonna kajastamine strateegia kirjeldavas osas.
- 3. Kultuurivaldkonna rakenduskava. Esialgse nimekirja ülevaatamine, täiendamine. Rakendusmudel ja rakendusprojektid (maakondliku või vähemalt kahe omavalitsuse ülese olulise mõjuga tegevused/projektid), seiresüsteem.
Avasõna[]
Imre Toodu
- Seoses Pärnumaa arengukavaga on koos käidud alates aastast 1998.
- 2007 toimus Pärnumaa visioonikonverents.
- 2008 alustati arengustrateegia koostamisega. Poolteist aastat toimunud kohtumised, arutelud. Info on üleval PEAK-i kodulehel[1]
Pärnumaa arengumudel 2020 koostatud Rivo Noorkõivu poolt
- olemasolevate andmete põhjal tuletatud viis arengustsenaariumi.
- Pärnumaa praegusel hetkel summeerivalt "Meil aiaäärne tänavas" staadiumis.
- Põhiline valik täna "Läänemere pärli" stsenaarium, mille aluseks tihe rahvusvaheline koostöö.
Stsenaariumite põhjal tuletatud Pärnumaa visioon 2020, kuid hõredalt olemas rakenduslik pool, milleks on kokku kutsutud nüüdsed koosolekud.
Maakonna arengustrateegia on mõneti probjemaatiline, sest Eestis tugev keskvalitsus ja tugevad omavalitsused. Maakond on nõrk. See tähendab, et maakonna arengustrateegia saab olla vaid vabatahtlik kokkulepe. Rakendumiseks peaks pingutama nö igaüks.
2007. aasta visioonikonverentsi küsitluse kokkuvõtted[]
2007 korraldati ca 100 inimese küsitlus.
Olulisemad kokkuvõtted:
- ei toimi aastaringne kuurort
- puudub mitmeliigiline transport
- puuduseks väike elanike arv
- kõrghariduse kvaliteet madal
- teadusmahukas majandus vähene
- areng koondunud liialt linna
- elanikkond liiga vana
- maine madal
Lahendusena pakuti investeeringuid infrastruktuuri (betooni).
Arutelu[]
Et arengukava ei jääks riiulidokumendiks, on vajalik tugev institutsionaalne koostöö.
K: Kuidas võiksid selles protsessis osaleda kodanikeühendused?
Koondunud on turismiettevõtjad, mingil määral haridus. Palju on dubleerimist, mis on tulem nö formaalsest tegevusest. Palju on loodud struktuure ainult raha pärast. Nö euroraha kiirkasutamise probleem.
Selline kodanikeühenduste formaalne moodustumine on ohtlik.
Tiit Kask: Tuleb liikuda samm-sammult ja teatud asju ka tagurpidi tehes.
Ideid: puudu
- võrgustike koordineerimisest
- infovahetusest
Kuidas katta infoga kõik huvitatud isikud? Enamasti infoga kaetud kultuurijuhid, kes ei oska kasutada infotehnoloogiat ja ei levita infot inimesteni.
Samuti ei jõua info tegijatelt teiste tegijateni.
On kaks probleemi: rahvastiku vananemine ja kodanikualgatuse vilets tase. Näiteks Suurbritannias tehakse 20 korda rohkem vabatahtlikku tööd kui Eestis.
Ela Tomson: Pärnu linn on loomas kultuuriprotaali.
Ainult 4-5 idee väljavalimine on ohtlik, kuna ideid on tegelikult rohkem. Sellest on tulenenud probleemid seniste arengukavadega: riik ei toeta projekte, mida pole arengukavas.
Kõige suuremaks probleemiks on töötava seiremehhanismi puudumine. Seiramisse tuleb kaasata ka väliseksperte.
Visioon peab olema konstant, kuid rakenduskava peab olema ajas muudetav (vähemalt kord aastas).
Rakenduskava võiks olla projektitasandil detailne omavalitsuste rakenduskavade summa. Andmebaas võimaldaks teha erinevaid kokkuvõtteid reaalajas.
Kokkuvõte[]
Maakonna arengustrateegial on 2 poolt – ühelt poolt visioon pikaajaliste eesmärkidega (Läänemere Pärl), teise asjana detailsem rakenduskava. Praegu visiooni pool liiga pealiskaudne, vähemalt kultuuriosas. Näiteks kultuurivaldkonnas tegutsevad inimesed mõtlevad täpsemalt, mida tähendab kultuuri kontekstis soovitud pikaajaline visioon Läänemere Pärl (hetkel kirjas, et kultuuri mitmekülgsus, kõrgkultuuri sündmused pakuvad elamusi ja mälestusi igale maitsele, kultuurielu edendamine maakonnas süsteemne ja omavalitsuste kultuuritegevus lähtub arengukavadest, elujõuline omakultuur, ehe kultuuripärand jne, vt täpsemalt strateegia visiooni ja arengueesmärke).
Ütleme, et tahame olla pärl ja surume teistele peale? Võiks nii, et loome erinevate läbimõeldud tegevustega ajapikku brändi, mis pärli mõõdu välja kannab. Hästi läbimõeldud ja rahvusvahelist huvi äratavad sündmused/tegevused räägivad enda eest ja info hakkab ise levima rahvusvaheliselt. Vaja hästi toimivat järjepidevat seiresüsteemi koos rahvusvaheliste nõuandjatega, et keegi väljastpoolt vajadusel ütleks, et stopp ja liigume nüüd selles suunas.
Kultuurivaldkonna rakenduskava peaks sisaldama lisaks maakondliku mõjuga tegevustele (so ühe omavalitsuse piire ületav tegevuse mõju) ka väiksema mõjuulatusega tegevusi ehk kohalike omavalitsuste, kultuuriasutuste kultuurivaldkonna tegevuste nimekirja. Vajalik iga-aastane järjepidev seire – mis on tehtud, milliseid tegevusi peaks lisama, prioriteetide korrigeerimine (kas liigume jätkuvalt pärli suunas; vt eelmises punktis kaasata väljapoolt ekspert, kes annab soovitusi?).
Konkreetne vajalik tegevus – hästi toimiv ja mittedubleeriv maakonna kultuurivõrgustike koordineerimine, et info liiguks nii alt üles kui ülevalt alla vertikaalselt (kodanikualgatus-kultuuriaktivist-kultuuriasutus-võimuorgan) ja horisontaalselt (erinevatel tasanditel tegutsevate inimeste/organisatsioonide endi vahel tasandisiseselt). Probleem kultuuriinimeste motivatsioonis, juhtimises, kommunikatsioonis?
Infoks: algab Pärnu linna kultuuri arengukava koostamine.
Edasised ülesanded:
- Täpsemalt defineerida, mida tähendab pikaajaline soovitud visioon Läänemere Pärl. Kultuurivaldkonnas tegutsevate inimeste arutelu tulemusena? Kas ja kes on vedaja?
- Rakenduslik osa kahel tasandil – maakondliku mõjuga projektid/tegevused (sh prioriteedid) ja omavalitsuse tasandil tegevuste loetelu.
- Vajalik toimiv ja järjepidev (vähemalt kord aastas) seiresüsteem koos rahvusvaheliste konsultantidega, et aru saada kas liigume Läänemere Pärli suunas ja mida selleks kiirelt muutuvas ajalises ruumis tegema peame.