FANDOM


ABONEMENT 007

P 27.11.2011 kell 14 Pärnu Uue Kunsti Muuseum
T 6.12.2011 kell 19 Tartu Saksa Kultuuri Instituut
N 8.12.2011 kell 17.30 Tallinna Keskraamatukogu


KAVA


Claude Debussy (1862–1918)

3 osa „Väikesest süidist“ (1889, seade tšellole ja klaverile: Z. Kocsis, M. Perenyi)
Paadis
Menuett
Ballett


Gabriel Fauré (1845-1924)

Romanss op. 69 (1894)
Sicilienne op. 78 (1898)


Claude Debussy (1862–1918)

Sonaat tšellole ja klaverile d-moll (1915)
Proloog
Serenaad
Finaal


Olivier Messiaen (1908–1992)

Poeemid Mi’le (1936)
I osa
Tänupüha (Action de grâces)
Maastik (Paysage)
Kodus (La maison)
Õud (Épouvante)
II osa
Naine (L’Épouse)
Sinu hääl (Ta voix)
Kaks sõdalast (Les deux guerriers)
Kaelakee (Le collier)
Vastatud palve (Prière exaucée)


Kai Kallastu, sopran
Villu Vihermäe, tšello
Kadri-Ann Sumera, klaver


Olivier Messiaeni (1908–1992) vokaaltsükkel Poeemid Mi’le (Poèmes pour Mi, 1936), mille teemaks on armastus, võitlus, surm ja igavik, põhineb üheksal helilooja enda tekstil, mis on kui sügavalt müstilised armulaulud Messiaeni esimesele naisele, prantsuse viiuldajale ja heliloojale Claire Delbois’le (1906–1959). 1936. aastal veetsid Messiaen ja Delbois suve oma uues majas Petichet’is Prantsuse Alpides. Seal tundis Messiaen ennast koju jõudnuna. Poeemid Mi’le oli esimene paljudest seal kirjutatud teostest. Mi (prantsuskeelne sõna ‘mi’ tähistab ka viiuli ülemist lahtist keelt) oli Messiaeni poolt Claire’le antud lembenimi. Poeemid Mi’le ei ole romantiline või sentimentaalne armuavaldus. Vastupidi, see on segu müstikast ja vaimsusest, portree inimlikust armastusest lahutamatus seoses Jumala- ja loodusearmastusega. Tsükkel koosneb kahest osast.

Esimeses osas, laulus “Tänupüha” tänab Messiaen Jumalat looduse kingituste ja oma armastatu eest ning laulus “Maastik” maalib ta idüllilise pildi maastikust Petichet’ ümbruses. Laulu “Kodus” avasõnad “sellest majast me lahkume” viitavad inimese surelikkusele. Kuigi põimitud armastuse ja võitlusega, on surma portree Messiaenil õrn ja ülendav. Sulni meeleolu katkestab laul “Õudus”, mis on hirmutav nägemus valust ja kaotatud mälestustest. See laul on eriliselt liigutav, kui mõelda 1940ndate keskpaigas alanud Claire’i amneesiale ja vaimuhaigusele.

Teises osas, laulus “Naine” võrdleb Messiaen naise ja mehe liitu Kristuse ja Kiriku liiduga. Laulus “Sinu hääl” on armastatu hääl kui kevadel ärganud linnu hääl, mis toob rõõmu Jumalale. Laul “Kaks sõdalast” räägib kahest sõdurist, kes võitlevad pimeduse ja kurjusega teel Jumala poole. Laulu “Kaelakee” meeleline tekst kirjeldab armastaja hommikust sülelust. Tsükkel lõpeb lauluga “Vastatud palve”, milles tänatakse Jumalat inimliku armastuse ja looduse eest.

Tsükli soprani- ja klaveriversiooni esiettekanne toimus Pariisis 28. aprillil 1937, esitajateks Messiaeni lemmiksopran Marcelle Bunlet ning helilooja ise. Samal aastal valmis ka laulude orkestriversioon.


Sopran Kai Kallastu omandas muusikamagistri kraadi Helsingi Ülikoolis Metropolia klassikalise laulu ja vokaalpedagoogika erialal. Ta on täiendanud ennast nimekate vokaalpedagoogide, professorite Irina Gavrilovici, Teresa Żylis-Gara, Eva Blahova ja Nelli Manuilenko juhendamisel ning esinenud solistina Eestis, Islandil, Lätis, Saksamaal ja Soomes. Tema repertuaar hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ning väga suure hääleulatusega lauljana on ta olnud mitmete eesti heliloojate nõudlike eksperimentaalsete vokaalteoste esmaesitaja. Kai Kallastu on laulnud Repoo Ensemble, Reval Ensemble, Pärnu Ooperi orkestri, Pärnu Linnaorkestri ja mitmete projektikollektiivide solistina. Intensiivne loominguline töö seob teda abikaasa Andrus Kallastuga, kellega koos ta on esitanud kümneid vokaalkavu.

Tšellist Villu Vihermäe on lõpetanud Tallinna Muusikakaskkoolis Laine Leichteri tšelloklassi, õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias dotsent Henry-David Varema ja Leipzigis Felix Mendelssohn-Bartholdy nimelises Muusikakõrgkoolis professor Peter Hörri juhendamisel. 1998. aastal saavutas ta Riias August Dombrovski nimelisel rahvusvahelisel keelpillimängijate konkursil 3. koha ja on sellest peale saavutanud auhinnalisi kohti mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel. Aastatel 2004-2008 töötas ta Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris ning alates 2004. aastast tegutseb ta ka vanamuusikuna ning on barokkamuusikansambli Corelli Consort liige. Vabakutselise solisti ja kammermuusikuna on ta lisaks Balti riikidele esinenud Soomes, Saksamaal ja Austrias.

Pianist Kadri-Ann Sumera on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis, Eesti Muusikaakadeemias ja Kölni Muusikakõrgkoolis ning saavutanud auhinnalisi kohti mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel. Teda võib pidada tänase Eesti üheks aktiivsemaks pianistiks, kelle lai repertuaar hõlmab teoseid barokist tänapäevani. Ka paljude eesti heliloojate teosed, näiteks Märt-Matis Lille Klaverikontsert, on kõlanud esmakordselt tema esituses. Ta on esinenud mitmete sümfooniaorkestrite solistina nii Eestis kui ka Saksamaal ja lindistanud Eesti Raadiole ning plaadikompaniile Antes Edition. Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis õpetab ta klaverit ja on saatejuhina teinud aastaid kaastööd Klassikaraadiole. Ta on kuulunud Eesti Interpreetide Liidu juhatusse ning on üks Muusikasõprade Seltsi kontserditegevuse eestvedajatest. Ta on ka aktiivne süstasõitja, keda matkad on viinud isegi Aafrikasse ja Gröönimaale.

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki