FANDOM


Siin lehel toimub Papiniidu 66 detailplaneeringu arutelu.

PlaneeringudEdit

KeskkonnaplaneeringEdit

PARNU KESKKONNA TEEMAKAART.jpg


Allikas: http://www.parnu.ee/fileadmin/user_upload/materjalid/yldplaneering/keskkonna_teemakaart.PDF

Päru keskkonna teemakardil on info Papiniidu – Mai uue asumi merepoolse ehitusala kohta, kuhu on planeeritud 21 elamut. Kaardirakendus sisaldab olulise üleujutusohuga seotud riskipiirkondi kuvatuna Maa-ameti aluskaartidel. Üleujutusalad on leitud Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud hinnangu käigus. Hinnang on koostatud pärast 2005.a jaanuari üleujutust ja seetõttu kehtiv üldplaneering ei käsitle üleujutusalana Maa-ameti kaartidel kujutatud infot. Kaardikiht (kõige heledam värv) kajastab infot võimaliku veetaseme tõusu selle tasemeni riskipiirkondades 10 aasta jooksul. Järgnevate värvidega kaardikihid on tehtud üleujutusprognoosiga 50, 100 ja 1000 aastat. Teine kaart (sinised alad) esindab üleujutusprognoosi tõenäosust üks kord 10 aasta jooksul, punased alad kaardil markeerivad vee alla jäävaid hooneid.

Seadusandlik taustEdit

Tervisele ohutu ehitise püstitamise kohta ehitusseaduse tähenduses.

§ 3. Ehitisele esitatavad nõuded

(1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. [RT I, 04.07.2013, 3 - jõust. 14.07.2013]

(2) Ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud ei või põhjustada ehitise, selle osa või naabruses olevate teiste ehitiste varisemist ning ehitisele, selle aluspinnale või naabruses olevatele teistele ehitistele või nende aluspinnale vastuvõetamatult suuri deformatsioone. Samuti ei või ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud põhjustada ehitise, selle osade, sisseseade ega paigaldatud seadmete kahjustusi konstruktsioonide suure deformeerumise tõttu, kusjuures erakorralise sündmuse tõttu tekkinud mõjude kahjustused ei või olla ebaproportsionaalselt suured. [RT I 2009, 20, 132 - jõust. 01.05.2009]

(4) Ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Ehitisest tingitud ohtlike kemikaalide kemikaaliseaduse tähenduses eritumine peab olema takistatud. Samuti tuleb vältida müra ning inimest ohustava kiirguse levikut ja vee või pinnase saastumist või mürgitamist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitise osades ega pindadel ei või koguneda niiskust inimese elu, tervist või vara ohustaval määral.

(5) Ehitise kasutamine ja hooldamine ei või selle kasutajale põhjustada ettearvamatuid riske ega õnnetusi, nagu näiteks libisemine, kukkumine, kokkupõrge, põletused ja elektrilöögid ning vigastused plahvatuse tagajärjel.

(6) Ehitises võib olla selle kasutajate poolt tajutav müra tasemel, mis ei ohusta inimese elu ega tervist ning võimaldab rahuldavates tingimustes elada või töötada.


KirjavahetusEdit

Astrid Hindriksi küsimused ametnikule Papiniidu- Mai uue mikroasumi kohta 11.07.13Edit

Märkused planeeringut lugedes diletandi pilguga Papiniidu 66:

1. Pole parkimiskohta, suurim puudujääk. Siit küsimus – kas maksumaksja raha eest tehakse praeguse „miljonivaate“ asemele parkla Papiniidu 66 elanike ja büroode tarvis?
2. Et parkimist pole ette nähtud, siis ummistatakse meie (64 ja 62) majaesised. Kuidas on meil võimalik end kaitsta?
3. Prügikonteiner jääb Papiniidu 64 merepoolsete korterite akna alla ja rannatee äärde. See vähendab asukoha kui avaliku ruumi atraktiivsust. Kas on ka teisi võimalusi?
4. Kaardil on näha ka planeeritavad Papiniidu 68, mis on paralleelselt 66ga ja 67, mis jääb looduskaitsealale. Ilmne on, et olukorrad on selle pika ajaga muutunud. Tornide ja Papiniidu 64 ja 62 ehitusega on saanud kannatada mõni veesoon, mis on teinud planeeritava tasandi ummuksis veega võsaaluseks veel mai kuus.

Küsimused:

4.1 Kas neil (68 ja 67) ja sealt edasi on juba ka vastuvõetud planeeringud peal?
4.2 Kui jah, siis kuidas on tagatud logistiliselt juurdepääs nendele majadele (elanikud, avariiautod, prügiautod)?
4.3 Mis saab praegusest ilusast metsateest enne looduskaitseala, kui Mai tänava poole tuleb madala tasandiga elurajoon?
4.4 Kaardil nähtav 68 kinnistu oli veel mais vee all. Kuivendamiseks on vaja minna läbi kaitseala, kas vastavad kooskõlastused on tehtud?
4.5 Mis saab võimalusest raha leidmisel tervisespordi jaoks tuua rannapromenaadi pikenduse kergliiklustee kuni Raeküla lõpuni metsateele, sealt edasi aga Tahkuranna vallaga kooskõlastatult Lotemaale? Antud ajahetkel suunatakse jalgratturid Papiniidu tänava kaudu tänavaliiklusesse, mis lõpetab sisuliselt kergliiklustee Raeküla suunas.

Astrid Hindriks, MTÜ Kodanikujulgus, planeerimise nõukoja koordinaator

Pärnu Linnavalitsuse vastus Astrid Hindriksi küsimustele 16.7.2013Edit


PÄRNU LINNAVALITSUS
PLANEERIMISOSAKOND
Suur-Sepa 16 Telefon 444 8330 Registrikood 75000064
80098 PÄRNU Faks 444 8331 e-post planeerimine@lv.parnu.ee
www.parnu.ee

MTÜ Kodanikujulgus Teie 12.07.2013
Astrid Hindriks
astrid.hindriks@gmail.com Meie 16.07.2013 nr 8-4/7976-1
Olete oma 12. juuli 2013 e-kirjas teinud märkused Papiniidu tn 66 hoone asendiplaanilise lahenduse kohta ja pärinud aru Papiniidu tn, Mai tn, Raja tn ja Pärnu rannaniidu looduskaitseala vahelisel territooriumil kehtivate detailplaneeringute kohta. Alal Papiniidu tänava, Mai tn, Raja tn ja Pärnu rannaniidu looduskaitseala vahel on kehtestatud Pärnu linnavolikogu 20. mai 2004 a otsusega nr 84 Mai tn 59a ja Mai tn 63 kinnistu detailplaneering (edaspidi Detailplaneering). Detailplaneeringuga on määratud ala krundijaotus, ehitusõigus, liiklus- ja haljastuslahendus. Detailplaneeringu koostaja on Archimedium OÜ.

Alast mere poole jääva Pärnu rannaniidu looduskaitseala maapoolne piir ühtib ligilähedaselt Detailplaneeringu ala ja mere vahele jääva metsarajaga, jäädes merepoolsete kruntide krundipiiridest ca 25-48m kaugusele. Teie poolt esitatud küsimused ja märkused puudutavad peamiselt planeeringuala merepoolset külge. Ala merepoolne osa on jagatud 21 krundiks, s.h üks korruselamu ja ärimaa sihtotstarbega krunt – EK0011 50% / Ä002 50% (Papiniidu 66), 2 väikeelamumaa (ridaelamu ühel kinnistul) sihtotstarbega krunti – EE0010 100% (Papiniidu tn 74 ja Mai tn 73), 17 väikeelamumaa (ridaelamu) sihtotstarbega krunti (à 1 ridaelamuboks) – EE0010 100% (grupeeritult Papiniidu 68/70/72, Mai 75/77/79, Mai 81/83/85/87/89 ja Mai 91/93/95/97/99/101, ehk siis neli ridaelamut) ja üks üldmaa (haljasala) sihtotstarbega krunt – Üm0051 100% (Mai tn 63).

Juurdepääsud nimetatud kruntidele on Detailplaneeringus lahendatud kvartalisiseste tänavate kaudu, mis kulgevad kruntide Mai tänava poolsel küljel, s.t kruntidest mere poole tänavat ei ole planeeritud. Tänavatele on moodustatud transpordimaa kinnistud. Papiniidu tn poolne kvartalisisene tupik on välja ehitatud, Raja tn poolne teedevõrgustik veel ei ole. Parkimine on Papiniidu tn 66 krundi teenindamiseks planeeritud Papiniidu tn äärsesse eraldi parkimistaskusse Papiniidu tn 66 hoone ette ühes reas neljateistkümnele autole, ridaelamute kruntidel igal boksil oma kinnistul, mille tarbeks on hoonestusala ja tänavapoolse kinnistupiiri vahele ka vastav maa jäetud.

Praegu Papiniidu tänavat ja Raja tn pikendust ühendav metsarada on Detailplaneeringus ette nähtud rekonstrueerida valgustatud kergliiklusteeks olemasoleval trassil. See oleks ühtlasi ka praegu ehitamisel oleva Papli tänavat ja Papiniidu tänava pikendust ühendava kergliiklustee pikenduseks Kalevi pst suunal.

Kruntide sajuveed on planeeritud koguda ja juhtida kollektorisse ning sealt mööda Mai tn 89 ja 91 kruntide vahele planeeritud sademevee kanalisatsioonitorustikku kergliiklustee alt läbi mereäärsele haljasalale. Hoonete planeeritud sidumiskõrgused on +3,50m abs esimese korruse põrandapinnani, maapinna olemasolevad kõrgusmärgid on ala vahemikus +1,92 - + 2,59 abs.

Eeldatavasti tuleb hoonete ümbruse planeerimisel ka maapinda tõsta kõrgete treppide ja grotesksete soklite vältimiseks. Detailplaneeringuga ei ole määratud olmejäätmete konteinerite asukohti, mistõttu jääb asukoha valik hoone projekti koostavate arhitektide „südametunnistusele“. Papiniidu tn 66 hoone arhitekt on paigutanud konteinerid tõenäoliselt prügiautole kõige ligipääsetavamasse kohta.

Kokkuleppel ehitatava hoone omanikega on ehk võimalik prügikonteinerite asukoht piirata läbipaistmatute väravatega ka kergliiklustee poolt.

Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonnas T 13.00 – 17.00 ja N 9.00 – 12.00.


Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaido Koppel
planeerimisosakonna juhataja

Kristjan Kullerkan 444 8349
kristjan.kullerkan@lv.parnu.ee


Astrid Hindriksi teine kiri Pärnu Linnavalitsusele 10.10.2013Edit


Hr. Kaido Koppel
Pärnu LV planeerimisosakonna juhataja
Teie kiri 16.07.2013 nr 8-4/7976-1

Täname vastuse eest. Teie vastused on mitme võtmeisikuga läbi arutatud ja selle käigus kerkisid uued küsimused. Pärnu asumiseltside esindajad läbisid projekti „Pärnu kaasab planerimisse“, milles lektoriteks olid planeerimisosakonna ametnikud. Projekti käigus saime teada, et korterelamute planeerimise juures on tingimus, et iga korteri kohta on 1 auto parkimisplats OMA KINNISTUL. Pärnu linnavolikogu 20. mai 2004 a otsuses nr 84 pandi alus uuele mikroasumile. Teie käsutuses on materjalid, mis näitavad, mitme korteriga on planeeritavad elamud.

Siit küsimused:

1. Mitu korterit on planeeritud uues mikroasumis l (Papiniidu tänava, Mai tn, Raja tn ja Pärnu rannaniidu looduskaitseala vahel on kehtestatud Pärnu linnavolikogu 20. mai 2004 a otsusega nr 84 Mai tn 59a ja Mai tn 63 kinnistu detailplaneering . Detailplaneeringuga on määratud ala krundijaotus, ehitusõigus, liiklus-ja haljastuslahendu).
2.Kas uue asumi korterelamutes on planeeritud iga koteri kohta on oma krundil piires 1 auto parkimine korteri kohta? Kommentaar: KÜ Papiniidu 64 – siin on 24 korterit ja 10 büroopinda, oma krundil pole ühtegi parkimiskohta, pargitakse avalikus ruumis kvartalisisesel teel. KÜ Papiniidu 62 on üle 30 korteri, parkimiskohti 17 ja need müüs arendaja eraldi neile, kes olid võimelised maksma. Samas on teada,et müüa võib KÜ üldkoosoleku otsuse põhjal ja tulu läheb KÜ kassasse. Ka selle maja teine pool kortereid pargivad oma autod avalikus ruumis. Mikroasum läheb teostusele, nagu nähtub Papiniidu 66 ehituse alguses ja parkimiskohti pole oma krundi piires planeeritud juba lähiajal.
3. Kas “ Pärnu linnavolikogu 20. mai 2004 a otsusega nr 84 on vastavuses kaasaegsete nõuetega, kus tuleb oma krundi piires lahendada ka roheala, kus on planeeritud sisse lastele mänguväljak (hea näide on Papiniidu 62, kuid see roheala koos mänguväljakuga on piirdega, seega asumi teiste majade lastel juurdepääs puudub).
4. Linnaarhitekt Karri Tiigigisooniga 9.07.13 detailplaneeringu dokumente Papiniidu 66 kohta uurides tuli välja, et plabeeritud on 3x maja, kus on. 9 bürood ja 9 korterit (1. Korrus-6 büroopinda, 2 korrus 3 büroopinda ja 3 korterit, 3 korrus 6 korterit). Elamumaa 50%, Ärimaa 50%. Müügiportaalis leiame aga teksti „Uus korterelamu Eesti suvepealinnas Pärnus – Papiniidu 66!“

Korterelamu rajatakse hästi väljaarenenud ning atraktiivsesse Mai-Papiniidu kvartalisse. Kolme korrusega hoonesse on projekteeritud 17 korterit pindalaga 37 – 75 m2. Korterid on 2- kuni 3-toalised, enamikul olemas rõdud. Maja valmib aprillis 2014. aastal. Teie kirjast 16.07.2013 nr 8-4/7976-1 leiame tekst i “Parkimine on Papiniidu tn 66 krundi teenindamiseks on planeeritud Papiniidu tn äärsesse eraldi parkimistaskusse Papiniidu tn 66 hoone ette ühes reas neljateistkümnele autole“ mis on tegelikuses linnamaa, mitte oma kinnistu piires. Et aga müüakse 17 korterit, siis 3 korterit on ikka parkimiskohata.

Küsimused:

1. Kas 9 korteri ja 9 bürooga asemel 17 korteri ehitamine on õiguslik?
2. Kuna tegemist on 50% elamumaa ja 50% ärimaaga, siis kas büroopindade mitteehitamisega on see õiguslikult põhjendatud?


Vaated, tarastamine.

Nagu õpitust selgus, siis vaated vee suunas on üks tähtsamaid tingimusi planeeringute tingimustes suvepealinnas, samuti juurdepääs jalakäijale vee suunas. Ka tarastamine linnakeskkonnas korruselamute pole lubatud. Samas on kogemus, et sama arendaja Papiniidu 62 müües tarastas ka roheala. Kui nüüd arendaja tarastab ka uued eramud, siis jalakäijate läbipääs kaitseala ja mere suunas on piiratud.

Siit küsimused:

1. Kas Papiniidu 62, millel on lisaks 17 parkimisplatsile ka juurdeehitus maja esipoolel, omavad ka roheala?
2. Kas arendaja on õiguslikult tarastatud Papiniidu 62 roheala koos mänguväljakuga, mis on lukustatava väravaga, et lähimajade lapsed mänguväljakule ei pääseks?
3. Kuidas on lahendatud vaated ja jalakäijate läbipääsud mere suunas kogu mikroasumis?
4. Kuidas on kindlustatud, et linnaruumis ei tekiks tarastatud alasid?


Liikluslahendusest

Olete oma kirjas viidanud, et juurdepääsud nimetatud kruntidele on Detailplaneeringus lahendatud kvartalisiseste tänavate kaudu, mis kulgevad kruntide Mai tänava poolsel küljel. Tänavatele on moodustatud transpordimaa kinnistud. Papiniidu tn poolne kvartalisisene tupik on välja ehitatud.

Siit tulevad küsimused:

1. Kui juurdepääsud uutele elumajadele on kvartalisiseste tänavate kaudu, siis kuidas on lahendatav KÜ 64 ja 62 korteriomanike parkimine? Kommentaar: Käesoleval ajal on mõlamat maja vaheline avalik tee nii täis pargitud, et läbipääsuks üks teepool pargib rattaga kõnniteel. Ka teie poolt nimetatud Papiniidu tn poolne kvartalisisene tupik mis on välja ehitatud, on kasutusel parkimisplatsina. Nagu juba väitsin, on tegemist väikekorteritega, igal korteriomanikul auto, mis vajab parkimist.
2. Avariiautod peavad iga maja treppi jõudma ja seal peab olema võimalik ka manööverdamiseks – kas see seadusega antud nõue on täidetav olemasolevas planeeringus?


Loodusest.

Viimastel aastatel on rannaniit üha kaugemale Mai tn suunas üle ujutatud, seda ka ajaliselt kauem. Oma esimeses kirjas märkisin, et sel kevadel praegust ehitataval Papiniidu 66 alal veel mai kuus muru lirtsus, järgmisena planeeritud elumajade asukohas oli metsaalune kui tiik, mis võsa üle ujutanud. See tekkis ajal, mil ehitati Papiniidu 62 elamut. Tegemist on looduses täitsa uue olukorraga, mida arendaja peaks arvestama. Pealegi on tegemist kaitsealuse rannaniiduga, mis paneb piirangud läbi kaitseala tulvavete juhtimise. Teie kirjas on, et „praegu Papiniidu tänavat ja Raja tn pikendust ühendav metsarada on Detailplaneeringus ette nähtud rekonstrueerida valgustatud kergliiklusteeks olemasoleval trassil. See oleks ühtlasi ka praegu ehitamisel oleva Papli tänavat ja Papiniidu tänava pikendust ühendava kergliiklustee pikenduseks Kalevi pst suunal“. Nimetatud teel oli veel mai kuus suur veeloik, mille ületamiseks toodi rämpsu (näiteks vana autokumm, laudu), et oleks võimalik loik ületada ja terviserada kasutada. Teie kirjas on lõik „Kruntide sajuveed on planeeritud koguda ja juhtida kollektorisse ning sealt mööda Mai tn 89 ja 91 kruntide vahele planeeritud sademevee kanalisatsioonitorustikku kergliiklustee alt läbi mereäärsele haljasalale. Jälgides Papiniidu 66 ehitusprotsessi, mis saab esimesena valmis, pole mingit jälge kuivendamisest, vaid ainult maapinna tõstmist. Kui kuivendus jääb tegemata, siis juba järgmisel kevadel hakkab maja aluspind kõikuma, sest vesi valgub tasandile, kust alustati ehitust. See viib ebakvaliteetse ehitise valmimiseni, millega saavad hädas olema tulevased Pärnu pered, samas arendaja pühib käed vastutusest. Tegemist on ju ajaliselt aeglase protsessiga, enne kui vead välja tulevad.

Siit küsimused:

1. Kas nimetatud ala peale on kehtestatud kohustus elamute alla jääva ala kuivendamiseks vastavalt uutele tingimustele (planeeringu kinnitamisest saab 20. mai 2004 a otsuse tegemisest 10 aastat)? Kommentaar: 2005 oli Pärnus suur üleujutus, kogu rannaniidu ala suurvee piir on nihkunud aastatega Mai tänava suunas, Papiniidu 62 ehitusega on rikutud mõni veesoon, mille tagajärjel valgub liigvesi Mai suunast planeeringute alale ja puudub äravool kaitseala suunas. Sel aastal oli veel mai kuus liigvesi planeeritaval alal.
2. Kas iga krundi piires on ette nähtud looduslik ala ehk kas arendaja on lahendanud haljastuse nii, et iga krundi piires on oma roheala lastele nii, et õpilaste poolt istutatud tammik säilib.

Meie mure seoses uue mikroasumi ehitusega on seotud sellega, et Pärnu on juba praegust suur parkla, kus elanikud on sunnitud parkima oma autoid avalikus ruumis. Kõnesoleva ala uus mikroasum sai 10 aastat tagasi volikogu kinnituse. Vahepeal on nii looduslikud kui linnaelanike olukorrad muutunud. Meri on tõusnud, rannaniidu üleujutused liikunud Mai suunas, autode arv on suurenenud. Väikeste külaliskorterite vajadus on vähenenud, suurenenud on 3-4 toaliste perekorterite vajadus. Kui 3 väikekorterit nõuab 3 auto parkimiskohta, siis 3-toaline perekorter kasutab 1 parkimiskohta.

Seadus annab võimaluse uuel valitaval volikogul 6 kuu jooksul tagasi kutsuda detailplaneeringud, mis pole veel töösse läinud. Antud planeering võeti vastu aastal 2004, seega järgmisel aasta mais saab täis juba 10 aastat. Muutunud nii looduslikud kui sotsiaalsed tingimused.

Ettepanekud:

1. Valmistada uuele volikogule ette eelnõu, millega täpsustatakse seaduses antud mõistet "mõistlik aeg" detailplaneeringu kehtestamisest kuni teostamini. Sobiv aeg muutuvas olustikus on Pärnu linnas 5 aastat, kuuendal aastal tuleb planeering juba uuesti üle vaadata. Selliselt saab 2000-2008 volikogu poolt vastu võetud planeeringud, mis pole ehitusluba saanud, tagasi kutsuda, uuesti üle vaadata ja kaasaja nõuetele vastavusse viia.
2. Teha uuele volikogule ettepanek tagasi kutsuda kogu Mai-Papiniidu uue mikroasumi 20.05. 2004 a otsus nr 84 vajadusega kaasajastada krundijaotus, liiklus-ja haljastuslahendus, sotsiaalne vajadus (suuremad perekorterid), parkimiskoht korteri kohta 1 autole oma krundil.
3. Volikogu liikmetele planeeringute alase koolituse planeerimine. Kommentaar: Volikogu otsustada on, kuidas Pärnu ka 50 aasta pärast välja näeb. Samas puudub volikogu liikmetel planeeringute alane kompetents. Koolituse pakkumine vähendab ebakompetentsete otsuste tegemist.

Pärnu Linnavalitsuse vastus Astrid Hindriksi teisele kirjale 31.10.2013Edit


PÄRNU LINNAVALITSUS
PLANEERIMISOSAKOND
Suur-Sepa 16 Telefon 444 8330 Registrikood 75000064
80098 PÄRNU Faks 444 8331 e-post planeerimine@lv.parnu.ee
www.parnu.ee

MTÜ Kodanikujulgus
Astrid Hindriks Teie 10.10.2013
Papiniidu 64-18
80022 PÄRNU Meie 31.10.2013 nr 8-4/7976-3
astrid.hindriks@gmail.com

Mai tn 59a krundi ja Mai tn 63 kinnistu detailplaneeringust
Mai tn 59a krundi ja Mai tn 63 kinnistu detailplaneeringu on kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 20. mai 2004.a otsusega nr 84.

1. Vastavalt Mai tn 59a krundi ja Mai tn 63 kinnistu detailplaneeringule on Mai tänava äärde kavandatud viis kaheksakorruselist elamut, millest hetkel on valmis ehitatud kolm.
2. Vastavalt detailplaneeringule on Papiniidu 64 kinnistu parkimiskohad kavandatud Papiniidu tänavale. Detailplaneeringu ala keskele on kavandatud Mai tänavast mere poole kulgev pargiala. Erakruntide kortermajadel ei ole kohustust tagada avalik juurdepääs oma kruntidele.
3. Detailplaneeringus ei ole määratud, mitu korterit on hoonetesse ette nähtud.
4. Kõikjal ühtset parkimiskohtade arvutust Pärnu linnas ei ole. Üks parkimiskoht korteri kohta on maksimum, mida kortermajade puhul Pärnu linnas soovime lubada. Samas võib aluseks võtta ka Eesti Standardi EVS 843:2003 Linnatänavad, mis võimaldab kavandada ka korterite arvust vähem kohti. Kortermajade puhul on see põhjendatud, sest mida suurem on kortermaja, seda suurem on ka tõenäosus, et on inimesi kellel ei ole autot. Samuti on oluline mitte soodustada liigse parkimisega ülemäärast autoomamist – eriti piirkondades, mis on hästi varustatud ühistranspordiga.
5. Hetkel on Papiniidu 66 kinnistul lubatud 50% ärimaad ja 50% elamumaad. Hetkel on probleem selles, et kuna Papiniidu tänav on antud kohas sisuliselt tupik, siis on väga keeruline seal rentnikke leida. Iseenesest maakasutussihtotstarve ärimaa ei näe täpselt ette, mida äripinna omanik oma pinnaga teeb. Lähtuvalt sellest kasutame täna ka detailplaneeringute tarbeks täpsustatud sihtotstarbeid, mille hulgas kaubandus- ja teenindusasutuste maa.

Vaated, tarastamine

1. Papiniidu 62 on tarastanud Papiniidu 62 kinnistu, mis ei ole vastuolus koostatud detailplaneeringuga. Tegemist on Papiniidu 62 kortermaja omanike ühisomandiga.
2. Piirkonna rekreatsiooniks on mõeldud kvartalit läbiv haljasala, mis tänaseks on välja ehitamata.
3. Piiretega eraldatud maaomand on linnaruumis tavapärane nähtus. Erinevalt nõukogudeaegse planeeringuga Mai elamupiirkonnast, mis on planeeritud olukorras, kus puudus eraomand, siis Mai tn 59a krundi ja Mai tn 63 kinnistu detailplaneering on koostatud juba eraomandi olemasolu silmas pidades. Sellest lähtuvalt on krundi piiridele püstitatud ka piirdeid. Koostatava üldplaneeringuga soovime vältida situatsiooni, kus vabaplaneeringuga Mai elamupiirkonda hakkaks tekkima omandit eraldavaid piirdeid. Muus osas ei ole hetkel kavas piirete paigutamist oluliselt piirata.
4. Jalakäijate pääsud mere suunas on lahendatud läbi avalike linnatänavate ja läbi piirkonna kulgeva avaliku pargiala.

Liikluslahendusest

1. Vastavalt detailplaneeringule on Papiniidu tn 62 kortermaja parkimine ehitatud välja omal krundil. Avalikel juurdepääsuteedel ei ole keelatud parkida, kui liikluskorraldusvahenditega pole ette nähtud teisiti. Juhul kui parkijad hakkavad oluliselt liiklust takistama, siis palume informeerida sellest Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna liiklusspetsialiste. Kõnniteel ei ole kindlasti lubatud parkida.
2. Kui tänavaruum on liiklemiseks vaba vähemalt ühes suunas ja juurdepääs hoonesse samuti, siis ei ole Päästeametil ja kiirabil juurdepääsuks takistusi.
3. Hetkel ei ole meieni jõudnud informatsiooni, et prügiautod ei pääseks ligi.

Loodusest

1. Detailplaneeringuga on lahendatud ka sajuveekanalisatsioon, mis on ka piirkonnas välja ehitatud. On võimalik, et ehitustöödest tulenevalt võivad sademevete liikumisteed muutuda. Kahjuks ei ole võimalik kõike väga täpselt ette prognoosida.
2. Detailplaneeringu koostamise ajal on tehtud dendroloogiline inventuur hr Urmas Laansoo poolt.

Tegemist on tõesti planeeringuga, mis on kehtinud juba varsti kümme aastat. Samas juhime tähelepanu sellele, et vastavalt detailplaneeringule on maakorraldustoimingud juba läbi viidud ning kinnistud moodustatud ning ka maha müüdud, mistõttu oleks uue detailplaneeringuga võimalik täpsustada vaid ehitustingimusi. Samuti peame arvestama sellega, et omanikud, kes on piirkonnas kinnistud ostnud, on arvestanud kehtivas detailplaneeringus esitatud ehitustingimustega. Lähtuvalt sellest on antud planeeringu tühistamine küllalt keerukas. Kuid me kindlasti kaalume nimetatud planeeringu tühistamist.

Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaido Koppel
osakonna juhataja
Karri Tiigisoon 444 8348
karri.tiigisoon@lv.parnu.ee


MTÜ Kodanikujulgus kiri keskkonnaministrile 18.12.2013Edit


Pr. Keit Pentus Rosimannus
Keskkonnaminister
18.12.13

Pärnu vabaühendused on sõnastanud visiooni Pärnust järgmiselt:

1. Pärnu on tasakaalustatud arenguga, peresõbralik ja kauni looduskeskkonnaga väikelinn, mis panustab ettevõtlikele inimestele kodu rajamisesse ja soodsa ettevõtluskeskkonna loomisesse;
2. Suurenenud on kodanikuühenduste roll Pärnu linna arengut puudutavate otsuste tegemisel

Pöördume Teie poole palvega kaasa aidata argumentide kogumiseks, miks Pärnu volikogu peaks tagasi kutsuma detailplaneeringu, mis on kinnitatud 20.05.2004 ja mis on ajale jalgu jäänud. Seadus annab volikogule mõne kuu jooksul pärast uue volikogu kinnitamist seda teha, kui on mõjuvad põhjused.


Olukorra kirjeldus:

Pärnu linnavolikogu 20. mai 2004 a otsusega nr 84 Mai tn 59a ja Mai tn 63 kinnistu detailplaneering. Üks osa uuest mikroasumist asub rannaniidu puistu tasandil, mõni meeter Pärnu Rannaniidu Looduskaitseala piirist.

Detailplaneeringu ala merepoolne osa on jagatud 21 krundiks, s.h üks korruselamu ja ärimaa sihtotstarbega krunt – EK0011 50% / Ä002 50% (Papiniidu 66), 2 väikeelamumaa (ridaelamu ühel kinnistul) sihtotstarbega krunti – EE0010 100% (Papiniidu tn 74 ja Mai tn 73), 17 väikeelamumaa (ridaelamu) sihtotstarbega krunti (. 1 ridaelamuboks) – EE0010 100% (grupeeritult Papiniidu 68/70/72, Mai 75/77/79, Mai 81/83/85/87/89 ja Mai 91/93/95/97/99/101, ehk siis neli ridaelamut) ja üks üldmaa (haljasala) sihtotstarbega krunt – Üm0051 100% (Mai tn 63).

Hoonete planeeritud sidumiskõrgused on +3,50m abs esimese korruse põrandapinnani, maapinna olemasolevad kõrgusmärgid on ala vahemikus +1,92 -+ 2,59 abs.

Vaata Lisa 2, asendiplaan


Probleemid, mis on sisse kirjutatud Pärnu linnavolikogu 20. mai 2004 a otsusega nr 84 vastu võetud planeeringusse:

1. 2005. aasta jaanuaritormis (pool aastat pärast detailplaneeringu kinnitamist) oli vee tõus 295 cm üle Kroonlinna nulli. Nimetatud krundid olid täielikult vee all kuni tasandini, kus on Mai linnaosa. Madalamates valli osades valgus tõusuvesi ka linna tasandile. 2013 aasta oktoobritormis, kui vee taseme tõus oli Pärnus 149 cm üle Kroonlinna nulli, peatus vesi puistu tasandi eel oleval vallil, osaliselt ka seda üle ujutades. (Vaata LISA 1 foto 5) Uue mikrorajooni merepoolses osas pole planeeritud mingit veetõket, kuigi tegemist on üleujutuse ohuga.
2. Sidumiskõrguse (+3,50m) saavutamiseks on ette nähtud vaid maapinna tõstmine ilma mingi veetõketa või drenaazita. 2013 aasta mais oli Papiniidu poolne osa veel suurvee all, sest kogu lumesulamis- ja vihmavesi voolavad mere poole kaldu olevalt linna tasandilt just planeeringu alale. Juba praegusel ajal on vesi kogunenud planeeringu alale (vaata Lisa 1 foto 8). Uue mikrorajooni merepoolses osas pole planeeritud mingit drenaazi, kuigi tegemist on sademevee valgalaga linna tasandilt mere suunas.
3. Sidumiskõrguse (+3,50m) saavutamiseks lihtsalt mullaga pinnase tõstmiseks ja sellele lühikese ajaga korruselamu püstitamine paneb ohtu tulevaste elanike kodud. Suvel kuival ajal ehitatust alustatud Papiniidu 66 valmimistähtaeg on aprill 2014. Täitemuld vajub, sellele ehitatud maja kontruktsioonis tekkivad nihked ja võib tekkida Riia Maxima efekt, mis paneb ohtu tulevased elanikud.

Küsimused, millele paluks vastust:

1.Kas Eesti seadusandluses on kuidagi reguleeritud üleujutuse alale ehitamist? Või siis EL mingi direktiivi, millele võiks toetuda, et avalikes huvides on tagasi kutsuda 20. mai 2004 a. otsusega nr. 84 vastu võetud detailplaneering.
2. Praegusel volikogul on antud õigus tagasi kutsuda detailplaneeringud, mis pole mõistliku ajaga realiseeritud. Kas Keskkonnaministeerium saaks aidata mõjuva argumendi saatmisega Pärnu Linna Volikogule, mis puudutab 20. mai 2004 a otsusega nr 84 vastu võetud detailplaneeringut selle rannaniidu puistu tasandile ehitamist elamumaaks ilma kuivenduse ja veekaitseta.



Astrid Hindriks
Pärnu Volikogu Ühenduste Ümarlaua ja Planeerimise Nõukoja kooordinaator
MTÜ Kodanikujulgus

LISA 1



Keskkonnaministeeriumi vastus 31.1.2014Edit


Pr Astrid Hindriks Teie 18.12.2013
MTÜ Kodanikujulgus

Meie 31.01.2014 nr 11-17/13/11162-2

Vastus pöördumisele

Austatud proua Hindriks

Vastame Teie 18.12.2013 saadetud kirjale seoses palvega aidata koguda argumente Mai tn 59a ja Mai tn 63 kinnistu detailplaneeringu tagasi kutsumiseks.

Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas reguleerib üleujutuse alale ehitamist otseselt ainult looduskaitseseadus, mis sätestab ranna ja kaldakaitse kitsendused. Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on Mai elamupiirkonnas ehituskeeluvöönd 100 m keskmisest veetasemest. Eelnevalt mainitud detailplaneering ei asu ehituskeeluvööndis.

Veeseaduse kohaselt tuleb vähendada üleujutuste kahjulikke tagajärgi inimese tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele. Samuti tuleb seaduse kohaselt hinnata üleujutusohuga seotud riske, määrata nende põhjal riskipiirkonnad, koostada nende piirkondade kohta üleujutusohu ja üleujutusriskipiirkonna kaardid ning vähendada riske, määrates meetmeid maandamiskavadega. 2011. aastal valmis Eestis üleujutusohuga seotud riskide esialgne hinnang, millega määrati riskipiirkonnaks 20 üleujutusohuga ala (sh Pärnu linn). Pärnu linna kohta on valminud põhjalikud kaardid, mis näitavad erinevate veetasemete esinemistõenäosust piirkonnas 10, 50, 100 ja 1000 aasta jooksul. Kaardid on nähtaval Maa-ameti geoportaali üleujutuste kaardirakenduses, kuhu pääseb ka Keskkonnaministeeriumi kodulehe kaudu (http://www.envir.ee/ujutus/kaardid). Üleujutusriskide vähendamiseks koostatavad maandamiskavad valmivad, aga alles 2015. aasta detsembriks.

Samuti on olemas Euroopa Liidu üleujutuste direktiiv, millest omakorda lähtub veeseadus. Üheski direktiivis ega ka veeseaduses otseselt ei keelata ehitamist üleujutusohuga alale.


Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)

Harry Liiv
Asekantsler

Agne Aruväli 626 2809; agne.aruvali@envir.ee

Ad blocker interference detected!


Wikia is a free-to-use site that makes money from advertising. We have a modified experience for viewers using ad blockers

Wikia is not accessible if you’ve made further modifications. Remove the custom ad blocker rule(s) and the page will load as expected.

Also on FANDOM

Random Wiki